heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21
Tema vastavasisuslised kirjutised on loodud teadlikult. Diderot on samm muutumise suunas. Mõtted maalikunstist jne. Entsüklipeedia on see, kust sa kõigepealt vaatad. Seal olid need teemad sees. Kunsti põhiprintiisbiks peab Diderot looduse peegeldamise nõuet. Sellel ei ole kõikidel ajastutel ühesuhune sisu. Peegeldumise mõte kandub edasi 19 sajandi Euroopa romaanis nt.- Stendhal räägib sellest jne. Diderolt pärineb mõte ilu objektiivsusest. Ka mõte sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peab olema tõepärane jne. See tõene peaks saama kirjeldatud harilike, kuid imepäraste asjaolude kaudu. See, mida kirjeldatakse on võimalik, aga harukorde ja imeline on see, mis teeb selle narratiivi pajatamist väärivaks. Mõtisklused sel teemal jätkuvad pärast Diderot kaua aega, näiteks: kuidas peaks proosateost kirjutama? Kas peab panema kirja lihtsalt vaate elule, või tooma välja elusündmuste erakorduse. Kunstiteos ei ole lihtsalt elust kirjutamine. Diderot nõuab ka
haridust, ta armastab mängida tuvidega ja see õpetaja ei oska mitte midagi talle õpetada. Lõppkokkuvõttes on Grinjov absoluutselt teistsugune kui Mitrofan. Äbarik on ainult üks nendest võimalustest, kuidas käsitleda 19. saj teise poole aadliku saatust. Puskin uuris väga põhjalikult Pugatsovi ülestõusu, kirjutas üles asjaosaliste memuaarid, uuris arhiivis kõike. Ta kirjutas ka ajaloolise kirjutise ,,Pugatsovi mäss". ,,Kapteni tütar" on aga kunstiteos. Meile on kirjeldatud kahte väga erinevat maailma aadlite ja rahva maailma. Aadlite maailma eesotsas on Katariina II, rahva eesotsas on Pugatsov. Mõlema kihi seadused ja käitumine on karm tapavad nii ühed kui teised. Puskin teadis väga hästi, et ülestõus oli verine, aga teose sõnum ei ole veri ega võitlus, see on midagi muud. Grinjov oli lihtsale inimesele tänulik. Ta sai aru, mis teene Pugatsov talle osutas. Grinjov seadis Pugatsovi nii temaga ühele pulgale, nad olid võrdsed
on samuti lähtekohaks loodus, kuid rohkem abstraheeritud kujul. (morrisel siiski suht realistik). Orgaanilisus. Charles Rennie Macintosh (1868-1928).Glasgow´kunstikool C. R. Mackintosh. Tool //Iga ese muutub kunstiteoseks olles samaväärne kui õlimaal või marmorkuju. Põnev loomingu keskkond. Victor Horta; Ornamentika nii põrandal, seintel, detailides jne(see ooperi teema kui terviklik kunstiteos visuaal+kirjandus+muusika+tants jne.. intermeedia töö, seal puutusin ise seda teemat. Multimeedia jne) Ühtse stiili ja kunstide sünteesi idee muutus sajandivahetusel populaarseks. Juugendlikud interjöörid: (detalilid, julge uute matejalide kasutus) Kui liikumise lähtekohaks oli käsitöö vs vabrikutoodang, siis sellest kasvas välja uus disain (mis andis vabrikutööle uut materjali). Keskaja töö nende jaoks ilus > vorm teenis funktsiooni, eesmärki teeniv
6.Mida teame ühiskonnast ja usundist Egeuse mere saartel? Seal puudus tugev keskvõim ja eksisteerisid väikesed iseseisvad asulad. Kreetalaste usuelu kohta pole täpseid andmeid, kuid tõenäoliselt valitses nende religioonis esikohal viljakuse kultus. Tõendeid mingeist meeltega mittetajutavatest jumalustest pole leitud, pole ka suuri templeid. 7.Tuleta meelde mõni oluline ajaloosündmus, mis toimus samal ajal Mesopotaamias või Egiptuses. Maini mõni seal loodud kunstiteos. Umbes 3000 eKr ühendab vaarao Menes Lõuna- ja Põhja-Egiptuse, kuninganna Nofretete büst. 8.Mille poolest erinevad omavahel Kreeta saare ja Peloponnesose poolsaare asulad? Kreeta saarel ehitati losse, kuid mitte linnuseid, kindlustusi ja templeid. Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9
.. (Juba palju varem on Belinski jutt muutunud üha erutunumaks, kirglikumaks, valjemaks. Aleksander üritab ainukesena oma hüpnotiseeritud perekonnast vahele segada.) Jah, ma kaldusin teemast kõrvale, pagan võtaks... vabandust... seda juhtub minuga alati!... ma unustan ära, mida ma tahtsin öelda vabandust, vabandust... (Belinski hakkab ära minema, aga pöördub ümber.) Iga kunstiteos on ühtse, igavese idee hingus. Seda ma tahtsin öelda. Ülejäänu unustage ära. Iga kunstiteos on ühtse, igavese idee hingus, mille jumal hingas kunstniku hinge. See ongi see, kuhu kunstnik loomishetkel läks. (Hakkab ära minema ja tuleb tagasi.) Meil saab olema oma kirjandus. Milline kirjandus ja milline elu see saab olema, on üks ja sama
arengus uue vaimulaadi sünd.Renessanss märgib "moodsa inimese sündi". Individuaalsus on renessansi peamine tunnus.Tinglikult on Burckhardt "renessansi leiutaja" ta andis esimesena sellele ajajärgule selge sisu. Esteeliline ajalookäsitluss Nagu Itaalia riigid enamuses olid oma seesmiselt ehituselt kunstiteosed, st. teadlikud, refleksioonist sõltuvad, täpselt ette arvestatud ja nähtavale alusele toetuvad rajatised, nii pidi ka nende vahekord üksteisega ja välismaaga olema kunstiteos. Kokkuvõte: Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole taandatav progressi mudelile iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. Tänapäevase kultuuriajaloo institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. Morfoloogiline kultuuriajalugu / tsivilisatsiooniteooriad
klientidega kaupade ja teenuste tutvustamise näol. Lõputöö eesmärk, selgitada välja Eesti naise tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias, autori hinnangul saavutati. 49 KASUTATUD KIRJANDUS Adair, J. 2006. Leadership and motivation. The fifty – fifty rule and eight key principles on motivating others. Kogan Page. Allikmaa, E. 2010. Värsked tuuled soengumoes – Eesti Naine, nr 3, lk 76. Anton, A. 2007. Soeng kui kunstiteos – Avenüü professional, nr 9, lk 64. Avaliku arvamuse uuringud - [WWW] URL http://www.saarpoll.ee /index.php? lang=est&m1=15 (10.01.2012) Bachmann, T., Maruste, R. 2003. Psühholoogia alused. Tallinn. Kirjastus Ilo. Cosgrave, B. 2000. Rõivas ja mood. Arengulugu. Tallinn. Kirjastus Varrak. Eesti statistika - [WWW] URL http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/ 09SISSETULEK/09SISSETULEK.asp (11.01.2012) Hess, B. B., Markson, E. W., Stein, P. J. 2000. Sotsioloogia. Tallinn
loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine] [9]Vabade indiviidide eeldamine võimaldas ühiskonna ja riigi tekkimist seletada üksnes kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille
Ben Johnsoni mõju, oli oma aja hiilgavamaid antiigitunnetajaid, tõeline asjatundja. Publik hakkab ihalema ilusat, stiilset, maalilist, ollakse tüdinud suurtest probleemidest teatris. Publik muutunud ka peenemaks ja haritumaks. Tol ajal lihtrahva aur läks usudispuutide peale. Teatris käisid mittepuritaanlased. Teatrist saab kultuuriasutus Inglismaal, ei kujunda enam ühiskondlikku teadvust, on nagu kunstiteos. · 1609. aastal Simberlain. · 1610. aastal Talveöö muinasjutt. · 1611. aastal Torm. 1612. aastal Henry VIII. Shakespeare mängib läbi siin vanu teemasid, ilma suurema pinge ja huvita. Torm lõpetab tema kaanoni ehituse üsnagi loogiliselt. Põhiprobleem leiab lahenduse, aga see lahendus on fantastilis-utoopiline, kuna selleni jõutakse utoopilises maailmas. See teeb edasise kirjutamise mõtetuks, kuna probleem on lahendatud. Pole ka enam dramaatilisust. Probleem
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
o Inimese iseloomu joonud kujunevad elueesmärkide läbi. · Elustiil- mingite meetodite kogum, mida inimene oma elueesmärgide saavutamiseks kasutab. o Ühe elustiili osana loob inimene ettekujutuse endast ja maailmast, mis määrab ära meie käitumise. Me ei saa muuta asju, kuid me saame muuta tõlgendust nendesse asjadesse. o Inimene loob alati iseennast- suunatud enesetäiustamise poole. Olles ühtaega kunstiteos ja kunstnik- loob ise ennast läbi valikute. · Sotsiaalnehuvi; koostöö- räägib palju ühsikonna kui terviku mõjust. o Solidaarsus tunne inimeste vahel, toeutus, hoolivus o Inimene on sotsiaalne olend ja kogu meie isiksus formeerib läbi suhete o Tema ideaalmaailm, oleks kus inimesed tunneksid omavahel sidet vaatamata religioonile jne. o Koostöö valmidus oli läbi ajaloo põhiliseks teguriks ellujäämisel: toidu
Tema rännak palju laiaulatuslikum. Rännakusse seguneb ka kõhklust, rändurielu mõttetust- kas jääb ta rännates millestki olulisest ilma? Valida kas rändurielu või töömeheelu ning mõlemal juhul tuleb tuua valusaid ohvreid. 1945 "Leegitsev süda" kirjutas eksiilis, romaan romaanis, tõsiseim ja läbimõelduim, Gailiti enda lemmik. Tantsijatar Kaie Skalle(visadus) ja helilooja Taavet Rabaranna armastus. Kunstiteos peab suutma puudutada rahva hinge, kunstnik ei tohi jääda rahvale kaugeks- siis pole tema loomingul mõtet ega eesmärki. 1951 "Üle rahutu vee" tigedus, piirsituatsioon- paadiga põgenejad Rootsi, palju konflikte 1951-59 "Kas mäletad, mu arm" I-III romaan novellides, metsatöölised jäävad lumevangi ja jutustavad lugusid. Helgelt nostalgiline meeleolu. 22. Dramaatika olemus näidendid moodustavad dramaatika. Dramaatiline- draamale omane,
Kaasatud: kirjandus, IT, kunst. ,,Muusikaline kujundus" Muusikaline kujundus sobib illustreerimaks mõnd kirjandusteost, omaloomingulist videofilmi, muinasjuttu vm. Muusikaliselt võib illustreerida instrumentide või vokaali saatel. Eesmärgiks erinevate kunstiliikide võimalikult sarnase ühisosa leidmine ideede ja emotsioonide edasiandmisel. Kaasatud: kirjandus, kunst, IT. ,,Muusika visualiseerimine" Valitud muusikapala visualiseerimine kunstiteoseks. Kunstiteos võib valmida mistahes kunstialasse kuuluvas tehnikas (ka peformance, kuhu on kaasatud liikumine), samuti võib lisaks kaasata IT vahendeid. Eesmärk ühendada võimalikult palju kunstiliike, kandmaks teose ideed. Ajalugu Ajastud ja kunstivoolud Kasutada ära ajalootundides õpitavat, näiteks 7.klassi keskaja teemat ja lavastada koos muusika, kirjandusnäidetega mõni lõik õpitavast materjalist. Samuti võib luua ise
valgus langes ülalt, näitlemisstiil näitlejad nukulikud, ei jätnud elulähedast muljet. Lavastust saatis edu. Poe lõi oma teatri loominguteater. Avati 1893 oktoobris, oli kuni 1929 aastani. Kindlad esteetilised sihid, enne etendust tutvustav ettekanne, lavale toodi mitteprantsuse autoreid, Ibsen, Hautmann, Wilde. Eesmärgiks avastada noorte prantsuse autorite loomingut. Programm seisnes selles, et kunstiteos tähtsaim; etendusel ei ole sõnumikandja roll. Positsioonis naturalismiga; teatritegijad leidsid, et naturalism vaid teatritegevust kordav, see polnud sümbolistidele meelejärele. Lavastusstiil oli isikupärane ja uudne. Poe vähendas lavakujunduse hädavajalikuni; minimalism, sisemine maailm, mida väljendati, ei vajanud konkreetset kohta, sama kostüümide puhul. Mitteindividuaalsed stiliseeritud tegelased, astatud kunstlikku maailma.
Prantsumaale ei läinud. Prantsusmaal hakkavad teda vaevama tervisehädad, mille ravi on kirjaniku jaoks liiga kulukas. Ta sureb aastal 1900. Kirjanikku kogu loomingut läbivad kaks iluprintsiipi: külm ja kalk ilu e nn tehisilu (väljendub ehete imetluses ning detailses kirjelduses), millele vastandub inimlik ilu, mille aluseks on armastus ja kaastunne. Zanriliselt kuulus Wilde estetismi, mille eesmärgis oligi iluideaali kummardamine. Teos ilma esteetilise väärtuseta lakkab olemast kunstiteos. Sotsialistlik realism oli NL-is viljeldud propagandistliku suunitlusega ametlik kultuuridoktriin, mis kuulutati juhtivaks loomingumeetodiks 34. aastak nõukogude kirjanike kongressil. Kirjanduselt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kunstnik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses, optimistlikus valguses, ülistama riiki, selle juhte, eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja partei diktatuuri. Pärast II ms levis suund mõistagi ka Eestisse
Kuna lapsi köidavad suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja selgemalt joonistatud, et nad ennekõike mõjule pääseksid. Kujutatava objekti olulisemad tunnused peavad olema kiirelt äratuntavad, samas pole perspektiivil ja esemete omavahelistel suurusvahekordadel nii suurt tähtsust. (Müürsepp 1996: 8). Teksti eakohasusest olulisemgi on pildi ja teksti sobivus, pilt peab teksti toetama, mitte olema iseseisev kunstiteos. Kui kunstnik pole teksti süvenenud ja on jutus olevate kummikute asemel botased joonistanud, satub laps segadusse ja võib raamatust kiiresti tüdineda. (Novek 2004: 11) Algupärase lastekirjanduse väljaandmise toetamine on jäänud peamiselt Eesti Kultuurkapitali ja sponsorite õlule. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalilt toetust paludes peab lasteraamat konkureerima nn ,,suure kirjandusega", kuna puudub eraldi lastekirjandust toetav sihtkapital
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
Gertrude Jekyll (1843-1932) oli mitmekülgne kunstnik, keda mõjutasid samuti William Morrise ja John Ruskini (Arts&Crafts) ideed. Ruskini naturalistlikud taimejoonised ja värviõpetus. Aianduses jagas ta nende imetlust "vana Inglismaa" aiakunsti vastu. Hiljem, kui ta nägemine järjest halvenema hakkas, pidi ta kunstist ja käsitööst loobuma ning pühendas end täielikult aiandusele - algul oma ema ja hiljem enda aias. Kirjutas Robinson'i aiandusajakirjas. G. Jekylli arvates oli aed kunstiteos, kus tuleb arvestada loodusega. Munstead Wood, Surrey. (Raamat: Wood and Garden 1899) (Hellström 1997). Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 147 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 1880-ndatel otsis G. Jekyll omale tüki maad (12 tunnland) ja pani sellele nimeks Munstead Wood.
ankrud ja laevad, sõlmed ja köied, mida on näha Belemi torni juures. Torni lõunaosas vaatab merele «Neitsi lapsega» ju ta andis mereleminejaile viimast õnnistust tundmatule teele kaasa. Lissabon on ka kahhelkivide linn. Kahhelkivi-kultuuri, mis on säilinud siiani, tõid endaga kaasa moslemid. Linnas käies kohtan kahhelkividest kokku pandud pilte kõikjal: metroojaamades, kauplustes, restoranides, kohvikutes, ka tänavasilt on sageli kahlitest kokku pandud väike kunstiteos, pargipingist või purskkaevust rääkimata. 65 Vanalinnast paar bussipeatust eemal, Madre de Deusis, endises nunnakloostris, asub koguni kahhelkivide muuseum, mille uhkuseks on hiigelsuur panoraam, mis kujutab linna enne saatuslikku maavärinat. Kohati tekib Lissabonis tunne, nagu oleks aeg peatunud. Pisike pood kõrvaltänaval püüab sageli müüa kõike elektritarvetest niidi-nõelani.
hoida talulaste koolidel, kirjutab sinna raamatuid. Saab aru, et see on vaid tilk meres. 12. Naturalism, E. Zola elu ja looming, üks teos lähivaates E. Zola 1840-1902. ,,Daamide õnn" suure kaubamaja nimi. Eelkõige lugu sellest, kuidas kaovad kõik väikesed poed ja tekivad suured kaubanduskeskused. Pariisis mitut kvartalit hõlmav kaubamaja, mis viib pankrotti kõik väikesed poed. Käsitööline, kes tegi käsitsi vihmavarje, iga omaette kunstiteos, sest iga erinev. Aga tulevad suured tööstused ja vabrikud, ja sellised inimesed kaotavad oma töö ja äri. Tema on eelkõige selle realistliku kirjanduse haru oluline tegija, mille nimi on naturalism, August Jakobson kirjaniku, mitte kommunisti ja joodikuna. ,,Vaeste patuste alev" Rääma linnaosast. Naturalism realismi suund, kus tähelepanu pööratakse just eriti elu inetumatele külgedele, kus käsitletakse inimest eelkõige kui seda füsioloogilist patust looma
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Keha metafoor · Inimese keha peeti Jumala täiuslikuks loominguks, see oli perfektselt läbimõeldud. · Paralleel riik=indiviid. Riik kui "poliitiline keha" (body politick) · Nii nagu indiviidid, "käituvad" omavahel riigid (suhtlevad, teevad koostööd, kaklevad) · Millised on omavahelise käitumise reeglid? · Kes tagab riikide vahelises suhtlemises käitumisnormide täitmise? Sebastin Münsteri ,,Cosmographia" (1544) kunstiteos (Euroopa kui universaalne tervik) Thomas Hobbes ,,Leviaatan" (1651) tiitelleht suur mõõgaga relvastatud mees, kes koosneb üksikutest isikutest ja see ei ole enam Euroopa tervikuna, suveräänsuse moodustavad kodanikud. Partikularistliku mõtlemise kujunemine: antiigiideede retseptsioon · Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon · Aristoteles (4. saj. eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm.
isemoodi, aga kes seda täpselt teab, kes seda täpselt hiljem oskab seletada. Mõnede puhul oli mul juba varem olemas küllalt lõpetatud skeem... Mõnel juhul aga saab kõik alguse mingist detailist, visuaalsest nägemusest, muusikast või unenäost. / / "Kollane kass" on süzeelt autobiograafiline. "Võlg" jälle välja mõeldud." (U n t, M. Iga teos sünnib isemoodi. Rmt.: Teose sünd. Tln., 1976, lk. 317.) tsükkel mitmest üksikteosest koosnev kunstiteos, mis on omavahel seotud tegelaste või teose aeg-ruumiga. Näiteks Mihhail Lermontovi (18141841) jutustuste tsükkel "Meie aja kangelane", Oskar Lutsu (18871953) Tootsi- lugude tsükkel: "Kevade", "Suvi", "Tootsi pulm", "Sügise" jt. tsastuska vene folkloorizanr, tavaliselt neljarealine päevakajaline lauluke, mis on laadilt lähedane kupleele. Tsastuskasid iseloomustab terav keelekasutus, kujundlikkus, huumor, aktuaalsus.Näiteks: Moskva tuli Fidel Castro, ütles vene keeles: "Trastu!"
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
"Ekemoor" (1941) - peategelased rändavad ,otsib lahtisi allikaid(elumõtet), romaan-novellides."Üle rahutu vee" (1951) , paguluses , piirsituatsioon, paatkond merel. "Leegitsev süda" (1945) -viimane kodumaal ilmunud teos. armastusromaan.slguses surmaeelne kirjeldus. (nagu oli ka tammsaares -põrgupõhja uues vanapaganas).tõsiseim ja läbimõelduim romaan.ilmus küll paguluses, aga käsikiri valmis eestis.autori lemmik romaan.Vastuseks nipernaadilikule eluviisile.Jõutakse tõdemuseni ,et kunstiteos peab suutma puudutada rahva hinge. "Kas mäletad , mu arm?"(1951-1959) -3 osa.viimane teos.mehed lähevad raha teenima kaugele põhja metsatööle, nädalate kaupa ära. On tuisk, katkestavad töö. Kokkusurutud ühte ruumi, palju vaba aega. Hakkavad lugusid rääkima, tõsised lood naistest. Romaan-novellides. Toomas Nipernaadi - 1928 ;) tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja tüübi. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuriromaanid
See tähendab, viiendaks, elamise kunsti õppimise tõlkimist sellisteks oskusteks, mis aitavad neid objekte ja retsepte 9 paremini üles leida ja hankida ka võim nende omistamiseks: ostlemisoskusteks ja ostujõuks." Miks selline osadeks jagamine võib olla negatiivse mõjuga? ,,Raymond Bear on kirjutanud: ,,Viimane kui üks esteetiline objekt sunnib meile eriomaste rütmidega peale ainuomase ja eripärase vormeli meie energiavooluks... Iga kunstiteos kehastab jätkamise, peatumise, vaatlemise põhimõtet; energia või lõdvestumise kujundit, embava või hävitava käe jälge, mis on [kunstnikule] ainuomane." Me võime seda nimetada teose füsiognoomiaks, või selle rütmiks, või nagui seda meelsamini nimetan, selle stiiliks. Rakendades stiili mõistet ajalooliselt, rühmitamaks kunstiteoseid koolkondadedesse ja perioodidesse, me muidugi tavatseme eirata stiilide individuaalsust
Joonis . Kuremäe klooster Kompass on suuna määramise mõõteriist. Kompass leiutati muistses Hiinas 1. sajandil pKr. Hiinlased avastasid, et võimaluse korral võtab magnetiidi (teatud rauamaagi) tükk põhja-lõuna suuna. Ka mõistsid nad, et magnetiseeritud nõel toimib samamoodi. Umbes aastaks 1000 selgitasid nad välja erinevuse tõelise ja magnetilise põhjapooluse vahel ning hakkasid kasutama laevade kursil hoidmiseks kompassi. (Steele, P. 1998). Koopamaal- kunstiteos, mida kujutasid koopaelanikud ehk neandertallased. Koopamaalingutel on enamasti kujutatud loomi (põtru, piisoneid), jahistseene. (Morris, N. 2004). Koopamaalingutel oli tähendus. Inimesed uskusid, et maaling aitab neil tabada saaki. Kui kujutati noolest tabatud looma, loodeti, et see tabada saaki ka eelseisval jahiretkel. Värve saadi looduslikest materjalidest. (Kõiv, M. 1994) Punane värv- roostest, must värv- söest, kollane värv- ookrist, valge värv- savist
repressiivne pool taandub. Asemele tuleb alats 1957 a-st see, et Kremli eestvedamisel hakatakse korraldama suuri üleliidulisi parteijuhtkonna kohtumisi loovharitlastega. Hakkavad toimuma parteijuhtide kohtumised kirjanike, kunstnikega. Kohtumise vorm võib olla erinev, kutsutakse kokku mingi suurem pleenum jne. Kunstivaldkonnas sageli oluliseks sündmuseks sai mõne suure näituse avamine, kus parteijuhtkond kohale läks. H omas selgeid seisukohti ka kirjanduses, kunstis jne. Kui talle mingi kunstiteos ei meeldinud, ütles otse välja, väga mahlakalt ja sõnaohtralt. Eriti ei meeldinud talle kaasaegne, moodne kunst. Kõhuhäireid tekitas tal ka jazzi kuulamine. Sisuliselt tähendas, et jazzmuusika muutus sisuliselt soovimatuks NL-s. Mida aeg edasi, seda vaenulikumaks muutus haritlaskond H suhtes. Kui keegi oma loominguga läks etteantud raamidest välja, tuli seda inimest ka karistada. Kirjanik Boriss Pasternaki „Doktor Živago“ avaldati Läänes,
väljendusvahendeid. Lõpuks tundus, et midagi uut pole veel võimalik teha. Selline tõdemus tähendaski postmodernistliku ajastu algust. On väidetud, et esimene postmodernist oli kunstnik Marcel Duchamp. Tema kuulsaim taies selles vallas oli 1917 ,,Purskkaev", mis kujutas endast kummmulikeeratud pissuaari. Duchamp püüdis selgusele jõuda, kas on võimalik teha midagi, mis ei ole kunst. Andis selelle eitava vastuse. See on tüüpiline postmodernistlik vastus: kunst, kunstiteos võib olla sisuliselt ükskõik mis. Kuna edasi ei osatud minna, siis võeti ette vanade ja traditsiooniliste ning modernistlike uuenduste ümberjagamine, läbitöötammine, analüüsimine ja taaskordne kasutuselevõtt. Postmodernismi eklektilisus tuleneb sellest, et ta kasutab, töötab läbi ja kombineerib omavahelt vabalt kõigi talle eelnenud stiilide, voolude ja maailmatunnetuste kogemusi. 2. Laialivalguvus kuna postmodernistliku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline,
vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid. Kunstiteoste erinevus tuleneb nende mõjustatavusest et kas need mõjuvad inimese meeltele, mõistusele, tajutavale vormile või tagamõttele. Seda, mida ei ole varem kunagi olemas olnud, peetaksegi kunstiteoseks. Igasugune kunstiteos on järelikult kellegi looming. See on kui varem olematu reaalsus. Kuid samas on igasugune kunstiteos osa mingist traditsioonist. Kunstiteoses võib esineda ka midagi, mida on juba varem olemas olnud. Aegade jooksul on inimesed suhtunud uutesse asjadesse erinevalt. Näiteks vanema aja kunst eelistas pigem reegleid järgida kui luua uusi. Reegleid nimetati kaanoniks ja kunsti, mis järgis reegleid, nimetati kanooniliseks kunstiks
vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid. Kunstiteoste erinevus tuleneb nende mõjustatavusest et kas need mõjuvad inimese meeltele, mõistusele, tajutavale vormile või tagamõttele. Seda, mida ei ole varem kunagi olemas olnud, peetaksegi kunstiteoseks. Igasugune kunstiteos on järelikult kellegi looming. See on kui varem olematu reaalsus. Kuid samas on igasugune kunstiteos osa mingist traditsioonist. Kunstiteoses võib esineda ka midagi, mida on juba varem olemas olnud. Aegade jooksul on inimesed suhtunud uutesse asjadesse erinevalt. Näiteks vanema aja kunst eelistas pigem reegleid järgida kui luua uusi. Reegleid nimetati kaanoniks ja kunsti, mis järgis reegleid, nimetati kanooniliseks kunstiks
vorme. Kunstiteose loomiseks on vaja inimese nii vaimset kui ka füüsilist tööd. Kunstiteoseks peetakse mingit materjali, milles on teostunud inimese kindlad eesmärgid. Maailmas on olemas väga erinevaid kunstiteoseid. Kunstiteoste erinevus tuleneb nende mõjustatavusest – et kas need mõjuvad inimese meeltele, mõistusele, tajutavale vormile või tagamõttele. Seda, mida ei ole varem kunagi olemas olnud, peetaksegi kunstiteoseks. Igasugune kunstiteos on järelikult kellegi looming. See on kui varem olematu reaalsus. Kuid samas on igasugune kunstiteos osa mingist traditsioonist. Kunstiteoses võib esineda ka midagi, mida on juba varem olemas olnud. Aegade jooksul on inimesed suhtunud uutesse asjadesse erinevalt. Näiteks vanema aja kunst eelistas pigem reegleid järgida kui luua uusi. Reegleid nimetati kaanoniks ja kunsti, mis järgis reegleid, nimetati kanooniliseks kunstiks
enesele käsitöölisi appi. Värvilisi aknaid asfendab lihtne aknaruut. Kiviraiuja astub skulptori asemele. Jumalaga kääriv mahl, omapärasus, elulisus, mõte! Haleda kerjajana vireleb ta töökodades, elatab ennast ainult koopiatest. Michelange-lol, kes kahtlemata nägi, et arhitektuur on kuueteistkümnendast sajandist alates surmavoodis, tekkis ahastuses veel viimane mõte. See kunsti titaan tõstis Panteoni * Partenoni otsa ja ehitas Rooma püha Peetruse katedraali. See suurim kunstiteos väärib seda, et ta jääks ainulaadseks, viimaseks arhitektuuri algupäraseks tooteks, kunstniku-titaani allkirjaks juba suletud kolos-saalse 1 0 1 kiviraamatu viimasel leheküljel. Michelangelo Syri, ja mida hakkab nüüd peale"see armetu ehituskunst, 177 millest järele jäi ainult vari? Ta võtab enesele eeskujuks Rooma püha Peetruse katedraali, matkib ja moonutab seda. See muutub maaniaks ja sellest hakkab hale. Igal sajandil on oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
