tundelist,emotasionaalset muusikat, nt Tsaikovski. Huvi pakub vaid omaenese mentaalsus;5)minevikku pöördunud kuulaja-püüab taasluua kuulaja sellist suhet muusikasse, nagu valitses varasematel ajastutel, protest ametliku muusikaelu ja selle institutsioonide vastu;6)meelelahutust otsiv kuulaja-neid on kõige rohkem, hindavat muusikat kui meelelahutust, nende käitumine sarnaneb suitsetajale, meenutab maaniat. Nad on väga passiivsed ja avaldavad teravat vastupanu igale jõupingutusele, mida kunstiteos neilt peaks nõudma;7)inimesed, kes on muusika suhtes ükskõiksed-ükskõiksuse põhjusi otsib Adorno varajasest lapsepõlvest. Muusika ja rahvus. Lõviosa eesti heliloomingu klassikutest ühel või teisel moel on olnud seotud rahvaviiside kasutamisega. Muusika on üldarusaadav keel, mille kaudu on ka väga kauged kultuurid võimelised teineteist mõistma. Siiski on muusikal olemas rahvuslik spetsiifika. Weber oli Prantsusmaal populaarne rahvusliku-saksapärastele elementidele
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: ...
muutuvad tähendused. Kirjandusteos elab omaette ajas ja kangelane sureb või abiellub (igaveseks) just siis kui meie raamatu lõpetame, seega kasutatakse kirjanduslikke konventsioone. Palju on nende teoste rikkumisi, teiste osade kirjutamisega, ent seda tajutakse juba kui teist lugu. Konventsiooniks on saanud ka rõhutatud lõputa lõpetamine, kus peale põnevat sündmustekäiku ei juhtu eriti midagi. Variant on ka mitme lõpu pakkumine. Teose piiritlemine on omaette kunstiteos. Teatrietenduse puhul on enamasti tegemist verbaalse tekstiga, millel on ühtlasi omad konventsioonid, kuid sarnaneb visuaalse kunstiga. Justkui neljas sein teatritegijate ja vaatajate vahel. Eesriie alustamiseks ja lõpetamiseks. Piirid muudavad teksti omaette maailmaks, kuid ei vähenda teksti seesmist semiootilist paljusust, kuna seal võivad olla erinevad keeled ja koodid. Kommunikatsioon kultuuritraditsiooni ja publiku vahel. Klassikalise ja paljutõlgendatud teksti
Ahastav Maarja Magdaleena toetab ühe käega Jeesuse lõtva vasakut kätt. Õnnistegija rippuval paremal käel eristame selgelt naela jälge, rinnal aga torkehaava. Pildi paremal serval toetab üks põlvitav noor naine minestanud Jumalaema. Parema serva ülemises nurgas paistab ka kolme ristipuuga Kolgata küngas. Raffael. Haudapanek. Borghese Galerii, Rooma _____ 1 triptühhon kunstiteos, mis koosneb kolmest samateemalisest või süzeelt lähedasest osast MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Oleme harjunud maalidel või reproduktsioonidel nägema surnud Jeesust veritseva torkehaavaga rinnas. Kust pärineb see haav? 2. Kui kaua vaevles Jeesus ristil, enne kui ta hinge heitis? Kui kaua oli tema surnukeha ristil? Kuhu matsid sõbrad Jeesuse? 3. Mida tähendab sõna PIETÀ? Mida kujutavad kunstiteosed, mis kannavad sellist nime? 4
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör p...
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
kunstis uuesti tugevnenud. TUNNUSJOONED Maailma rebestavate konfliktide ees õudust tundvad dadaistid ründasid teravalt Lääne kultuuri alustalasid. Nad tegid seda huumori, naeruvääristamise ja vägivalla abil, skandaalselt, kõike segi paisates. Nad mõistsid hukka kunsti müstifitseeriva võimu, vabastasid loomingu moraalsetest, formaalsetest ja materiaalsetest kammitsatest ning soosisid puhast, algupärast ja loogikavaba väljendusviisi. Kunstiteos omandas tavaeseme staatuse, iseäranis Marcel Duchamp'i ready made'is. Kunstnikud ühendasid omavahel juhuslikult seosetuid elemente, näiteks puutükke, juukseid, liiva, paelu, lõuenditükke, ajalehepaberit, fotosid jne. Õlimaalist sai ajutine, hävinev kunstiteos. Dadaism hajutas piirid erinevate kunstiliikide (maal, skulptuur) vahel. Võeti kasutusele uudseid tehnikaid: leiutati uusi kunstivorme merz (juhuslik sõnaühend
Gesamtkunstwerk (sks. 'tervikkunstiteos'), 19. saj. keskel saksa kultuuriruumis tekkinud kontseptsioon, mis tähistas erinevaid kunstiliike (arhitektuuri, muusikat, tantsu, kujutavat ja näitekunsti) ühendavat harmoonilist teost, mille kõik elemendid on sünkroonsed. Mõistet kasutati ilmselt esmakordselt helilooja Richard Wagneri suurlavastuste puhul. Eriti iseloomulik 20. saj. kunstile (nt. dadaist Kurt Schwittersil (1887-1948) oli idee luua totaalne kunstiteos e. G., mis hõlmaks ruumi ja esemeid ning milles oleks laulmist ja sosinaid; arhitekt Walter Gropius (1883-1969) lõi G-i printsiibist lähtudes mitme ehitise sisekujunduse). Aktuaalne eriti 1960. a-te avangardistlikus kunstis, Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 16 kus tähistab suundumust "kõikehõlmava" kunsti poole ning piiride kaotamist nii erinevate
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inime...
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad ...
Dramaturgiline tekst mingile teisele tekstile põhinev draamateos. Kuuldemäng kuulamiseks ja raadios esitamiseks mõeldud draamateos Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, ka soriginaallooming või kirjandusteos dramatiseering Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike poolt loodud teos. Iga lavastus on oma tõlgendus teosest, seega on igaüks eraldi kunstiteos. Etendus lavastuse ühekorde esitus, iga etendus on ainukordne. Tragöödia, komöödia, draama Tragöödia näitekirjanduse traagiline tekst, mille juured ulatuvad Vana- Kreekasse. Kunagi olid tragöödia keskmeks jumalad ja sangarid, nüüdseks on keskmes inimelu üldistav käsitlus. Klassikalise tragöödia: Kangelane, eriline inimene, enamasti jumalus või ülik (Hamlet, Oidipus) Kangelase eetilisus (Hamleti eetiline dilemma)
b) uued töökohad c) investeeringud d) keskkonnakaitse · Avalik enampakkumine See võib-olla piiratud, lisatingimused on lõplikud. Võib-olla suuline ja kirjalik. Määratud on alghind ja pakkumise samm. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Autorikaitse Autorikaitse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus, et kaitsta autori õigusi. Autorikaitseühing Juhib Kalev Rattus Autoriõiguskaitse järgmisi teoseid: · Kirjandusteos · Kunstiteos · Teadusteos · Muusikateos · Filmid Autorikaitse ei laiene: · Ideedele · Kohtulahendid · Õigusaktid · Päevauudised · Üksikud väited · Riigi ametlikud sümbolid Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoril on rida õigusi: · mittevaralised a) õigus esineda teose loojana b) kasutab pseudonüümi (varjunimi) c) Lubada/lisada illustratsioone · varalised õigused 1. lubada oma teost müüa 2
tähekujulisse mustrisse. ratasaken--ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt 21 romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija. roosaken(Lisa7)--roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas. vitraaz(Lisa7)--klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraaziks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail. vimperg(Lisa7)--dekoratiivviil gooti arhitektuuris harilikult portaali või akna kohal. krabi--mugul, lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel. siir--segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte
teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanudse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi tõlgendus, seega iseseisev kunstiteos. Näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi & kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on selle kõikide etenduste muutumatu ühisosa. (wiki)
lehekülge pikk. Kultuuri ja Elu visuaalne külg tõstab lugejas huvi väljaande sisu vastu. Ajakirja kaas on värviline ning taustal on suur pilt numbri nii-öelda löökartikliga seotud teemast. Kolmel korral neljast on selleks pilt inimesest, kellest tuleb ajakirjas lähemalt juttu (Mart Raukas numbris 4/2010, Nellie Bly numbris 2/2011 ja Harald Nugiseks numbris 3/2011). Ajakirja numbris 1/2011 on kaanel Melliste lahingut illustreeriv kunstiteos. Toimetaja veeru juures ilmub foto ajakirja peatoimetajast Tea Kurvitsast ning lõpus ilmub tema signatuur. Ajakirja sisukord on liigendatud värviliste rubriigipealkirjade ning numbritega. Sisukorra juurde kuuluvad värvilised ja mustvalged pildid. Sisukorraga samal lehel ilmub informatsioon ajakirja toimetusest. Intervjuu kui ajakirja löökrubriik on illustreeritud ühe suure pildiga intervjueeritavast (või
eest. Igasugune tõde ja tegevus eeldab nii keskkonda kui ka inimlikku subjektiivsust. Eksistentsialismi esimene põhimõte on, et inimene on täpselt see, kelleks ta end ise teeb. Samuti on eksistentsialistlik põhimõte see, et eksistents eelneb olemusele. Vähem olulisem ei ole ka eksistentsialismi põhimõte, et iseennast luues loob inimene ka kogu inimkonda. 4. Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Nii moraal kui ka kunstiteos peab Sartre sõnul läbi käima loomise ning tekkimise protsessi, peale mida saavad need valmis. Nende mõlema olemust on võimalik määratleda alles siis, kui need valminud on. Inimene moodustab end moraalsete valikutega nin neid valikud defineerivad lõpuks tema olemust. 5. Sartre väidab, et inimene vastutab selle eest, milline ta on? Millega ta seda põhjendab? Kas tema seisukoht pole ebaõiglane nende inimeste suhtes, kes ei ole objektiivsetel põhjustel edu saavutanud?
Classicus- lad. K eeskujulik, jäädvustamist vääriv. Keskne idee seisneb arhitektuuri jäljendamises. Kui barokk ühendas vastandid, siis klassitsism lahutas need. Tähtis absolutism, kuningavõim, suundutakse tagasi antiiki. Pöördutakse tagasiratsionaalse, tasakaaluka esteetika juurde. Au sisse tõsteti mõistus ja mõistuspärasus, mida kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratust. Toetudes antiigile, töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,, madala" vahele kunstis. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Draamas tehti normiks 3 ühtsuse (aja, koha, tegevusühtsuse) põhimõte, mis pidi tagama tõepärasuse. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. 26. Valgustuse olulisemad ideed 18saj. Mõistuse ajastu, filosoofide sajand. Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Usk mõistuse võimsusesse- selle abil on võimalik lahendada
· Rooma skulptorid on teinud palju ajaloolist reljeefi, mis kreeklasi ei huvitanud · Nad on kujutanud ajaloolisi sündmusi ja tegelasi, peamiselt sõdu · Ajalooliste reljeefidega oli kaetud Ara pacis rahu altar · See püstitati 1. saj eKr keiser Augustuse auks · Seal on kujutatud Augustust, tema õukondlasi ja pidutsevat rahvast, kes tähistab rahu saabumist · Augustus lõpetas tõesti pika kodusõdade ajastu ja reklaamis end rahu toojana · Teine veelgi tuntum kunstiteos ajalooliste reljeefidega on Traianuse sammas · See püstitati Apollodorose poolt Traianuse väljakule · See oli umbes 40 m kõrge ja kaetud reljeefidega, mis kujutasid Daakia vallutamist XVI Varakristlik kunst · Varakristlikuks kunstiks nimetatakse kristlaste tehtud kunstitöid Rooma Keisririigi ajal · See oli kristliku sisuga kunst · Kristlasi on esimest korda kirjalikes allikates mainitud 64. a pKr Rooma suure tulekahju ajal, kui
nimetatud strukturalismiga seisneb eelkõige narratoloogia laiemates piirides. Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada
..)Ammu-ammu kukkus meie riik kildudeks.Narrangansett. Susquehanna. Chemehuevi. Mattole.Liiga pikad nimed. Liiga võõrad keeled. Ärgesiis küsige meilt, mida me mäletame. Rannadpaistavad kaugele merele. Verevas,verises kumas. Enne meid, pärast teid ehitavad korallid uusi saari ja maid.(...)(Jaan Kaplinski: Me peame ju väga tasa käima, silmad maas) Martin Heidegger (1889-1976) Olemine ja aeg (1927), Kunstiteose allikas (1955) Hermeneutika kui maailmas olemise viis Keel ja olemine Kunstiteos: alati sümbol, allegooria. Esemelisus ja kunstilisus Teose iseolemine ,,See Vi on päris kenake, ja ta lihtsalt ei taipa, miks mina tema ümber ei keerle, nagu enamus teisi poisse. Sellel on oma põhjus: kunagi pidasin suhteid ühe sohvrite kohviku ettekandjaga tegelikult on mul selles liinis suhteid olnud rohkem kui ühega ja eks ta olnud üsnagi hea mõne sigaretipaki, teetassi, lihavõileiva ja muu taolise mõttes, see naisterahvas nimelt, ainult
Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge). Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas. Loov fantaasia kui reprodutseeriv kujutlus üritab meeles taastada kirjeldust, siis loov fantaasia visualiseerib ja mõtleb välja midagi täiesti uut. Loova kujutlusvõime tulemus võib materialiseeruda leiutises või uues äriidees jne. Loova fantaasiata ei valmiks ükski kunstiteos ega ei tehtaks teaduslikke avastusi. 2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest.
Ruumiline kujutlusvõime( tehniliste jooniste lugemine on kerge). Kujutlus on tihedasti seotud tajuga: mida kirkamalt, detailsemalt midagi tajume, seda parem tuleb selle töötlemine fantaasiavallas. Loov fantaasia- kui reprodutseeriv kujutlus üritab meeles taastada kirjeldust, siis loov fantaasia visualiseerib ja mõtleb välja midagi täiesti uut. Loova kujutlusvõime tulemus võib materialiseeruda leiutises või uues äriidees jne. Loova fantaasiata ei valmiks ükski kunstiteos ega ei tehtaks teaduslikke avastusi. 2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine- kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest.
Bourdieu: klass ja maitse Töölisklass Keskklass Toitev toit Tervislik toit Õlu Vein Lihtsad lauakombed Tseremoniaalne söömine Poks, jalgpall Tennis, golf Kunstiteos peab olema ,,sarnane" Kunstiteos peab olema ,,maitsekas" Pildistab ainult tähtsaid sündmusi Armastab igal ajal fotosid teha Kodus pole kirjatarbeid Kodus pole tööriistu Pereisa läheb remondimehele apii Pereisa ei tee remondimehest väljagi Arvamus keskklassist: ,,ära hellitatud" Arvamus töölisklassist: ,,matsid" Kriitika Bourdie tabelile liialt lihtsustatud kujul tehtud, lihtsustab üle Subkultuurid
eelneva realismi ning järgneva postmodernismi piirid on äärmiselt hägusad. Hakkas kujunema 19.sajandi lõpus ja sai valdavaks kunstivooluks 20.sajandi esimesel poolel. Modernisti maailmatunnetus on individualisti maailmatunnetus. Oluline pole mitte ühiskond, vaid üksikisik. Modernisti suhe maailmaga on valuline, ta tunneb ängistust, üksindust, ahistust, maailmavalu, ta tunneb ennast maailmas ebakindlalt. Modernistlik kunstiteos ei püüa maailma jäljendada, nt modernistlik maal ei mõju mitte nagu tükike järeletehtud tegelikkust, vaid kui kunstniku enda poolt kokku pandud tervik. Modernistlik romaan peegeldab oma ajastu üldist tõe kriisi. Omane on ka elitaarsus, autorit ei huvita, kas lugeja suudab teda mõista. Tunnusjooned: Perspektivism: ruumi kujutamine tasandil; kauguspilt; Tähenduse asukoht võrdub indiviidi vaatepunktiga; kasutatakse jutustajaid, kes on osa
kujunevadki vastavalt elu orientatsioonile. Elustiil. Meetod(id) mida inimene kasutab eesmärkide saavutamiseks. Ühe selle osana loob inimene kujutluse endast ja maailmast. See kujutus määrab ära inimeste käitumise. Tihti mõjutavad inimesi ettekujutused, mitte alati reaalsus- ei pruugi suuta muuta reaalseid asju, aga saab muuta seda, kuidas me neid tajume. Kujunemises on mingis mõttes inimene kui kunstnik- loominguline protsess. Nii kunstnik kui ka kunstiteos. Eristas Nietchsest see, et ütles et inimene areneb läbi vastastoime teiste inimestega, formeerub sotsiaalselt. See ühtsustunne on rohkemat kui huvi lähedaste vastu. Sotsiaalne huvi väljendub läbi koostöö. Vaid läbi koostöö on inimene suuteline isiklikku alaväärsustunnet ületama. Uurib erinevaid kuulsaid inimesi ja leiab, et nad olid rohkem koostöövalmimad ka inimestena. Orienteeritud ühiskonnale. Selle puudumine näitab kõrgenenud alaväärsustunnet.
Madalmaades võimsam tsunftisüsteem: teemasid, objekte, kompositsioone ja teostuse viise mõjutasid tugevasti kodulinna eelistused. Maalikunst peeti käsitööks. Edu ja ebaedu sõltusid mõjuvõimsate isikute soosingust. Enamik maalikunstnikke ei suutnud vaid maalimisega ära elada. Maalide tootmine ei põhinenud enam kindlal tellimusel, hakkas kujunema moodne kunstiturg, kuna kunstiteos muutus spekulatiivse inversteerimise objektiks. Maalide hind kasvas kunstniku populaarsuse kasvuga. Portreed: Kodanike enesekirjeldamise vahend. Eriti pandi rõhku loomutruudusele. Kuulsaim esindaja Madalmaades Frans Hals. Telliti enamasti erilisteks puhtudeks, näiteks pulmameeneks. Need võisid olla ühal maalal, kuid tavaliselt oli neid kaks erinevat tahvlit. Naine oli alati kujutatu paremal
ning täpsemad illustratsioonid. 12 3. PRAKTILISE TÖÖ TEOSTAMINE 3.1. Töö planeerimine 3.1.1. Praktilise töö valdkonnad Praktilise töö planeerimine algab valdkonna ja teema valikust. Praktiliste tööde valdkonnad on järgmised: 1) loomingulised tööd: a) kunstiteosed, näiteks maal, skulptuur, joonistus, graafiline teos või tööde seeria, makett, moekollektsioon, tarbekunstiteos, digitaalne kunstiteos (kodulehekülg, digitaalsed maalid ja joonistused), õpimapp (tööde kogum) jms; b) kirjandus- või ajakirjandusteosed, näiteks novell, romaan, luulekogu, tõlge, kooli almanahh, ajaleht, õpimapp (tööde kogum) jms; c) heliteos, näiteks omaloomingulise muusikateose või heliteose esitus, omaloominguline heliplaat, kuuldemäng, kooliraadio programm jms; d) fotoseeria või -jutustus;
i. kahju tekitamine a) lepinguline kahju b) lepinguväline ii. muud õigusvastased teod · sündmused ei sõltu inimtahtest. NT loodusõnnetused, surma saamine; ilmnemine on seotud inimese tahtmisega, kuid kulgemise protsess ei sõltu inimtahtest. Subjektiivse õiguse omandamine Subjektiivset õigust omandatakse kahel viisil: · algne tekkimise viis NT asjadele, mida ennem polnud, alles valmistatud/loodud; NT kunstiteos, algselt tekib omandiõigus. Õiguskahju hüvitamine; eelnevalt eksisteerinud, kuid mis läheb teisele isikule üle sõltuvalt isiku tahtest. · tuletatud õigustekkimise viis tekib seoses õiguse üleandmisega ; see õigus on kellelgi eksisteerinud; ta annab selle teisele üle. Õigusüleminek on õigusjärglus, võib eristada 2 tüüpi: o singulaarne - tehingu alusel. NT asja omanik, kuid müüb selle asja ära. Ostja on
i. kahju tekitamine a) lepinguline kahju b) lepinguväline ii. muud õigusvastased teod · sündmused ei sõltu inimtahtest. NT loodusõnnetused, surma saamine; ilmnemine on seotud inimese tahtmisega, kuid kulgemise protsess ei sõltu inimtahtest. Subjektiivse õiguse omandamine Subjektiivset õigust omandatakse kahel viisil: · algne tekkimise viis NT asjadele, mida ennem polnud, alles valmistatud/loodud; NT kunstiteos, algselt tekib omandiõigus. Õiguskahju hüvitamine; eelnevalt eksisteerinud, kuid mis läheb teisele isikule üle sõltuvalt isiku tahtest. · tuletatud õigustekkimise viis tekib seoses õiguse üleandmisega ; see õigus on kellelgi eksisteerinud; ta annab selle teisele üle. Õigusüleminek on õigusjärglus, võib eristada 2 tüüpi: o singulaarne - tehingu alusel. NT asja omanik, kuid müüb selle asja ära. Ostja on
suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Ajalugu Page 35 suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel oluline kunstiteos. projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel · Mainzi toomkirik põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate · Speyeri toomkirik kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris · Wormsi toomkirik teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi [redigeeri]Itaalia
“moodsa/modernse inimese sündi” – individualism sünnib koos renessansiga → peamine renessansi tunnus, ennast väärtustav ☼ tinglikult (leppeliselt) on Burckhardt “renessansi leiutaja”– ta andis esimesena sellele ajajärgule selge sisu (isegi kui mõiste ise on vanem, selle tõi käibele prantsuse ajaloolane Jules Michelet) ☼ Burckhardt - Nietzsche õpilane “Itaalia renessansikultuur” 1860 ☼ esteetiline metafoor: poliitika - riik kui kunstiteos ☼ ei räägi epideemiatest ☼ Burckhardt: renessanss - eeskätt Itaalia nähtus ☼ Peter Burke: Euroopa renessanss pole ainult Itaalia renessanss ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel
Natside võimuletulek lõpetas ,,Bauhausi'' tegevuse. Mitmed kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat või vähemalt lootsid, et saavad oma kunstiga aidata luua paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama uut elukeskkonda. Uut moodi kunsti nimeks võeti konstruktivism. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamist. Nende arvetes ei tohtinud kunstiteos olla üksik näituse- või luksusese, vaid kunst pidi aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides. 1930. aastatel funktsionalistide ühiskondlik optimism vähenes või kustus hoopis. Euroopa riikides tugevnesid traditsioonilised väärtused, eriti rahvuslus. Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks. 14) USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1913.a. toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus, nn. Amory Show, mis tutvustas
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 6. september 2012 Loeng seminarid (seminari algus 18:45) · "Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud." · Riigikohtu lahendid (riigikohus.ee) Iseseisva tööna tutuvuda Rooma õigusega ja Saksa õigusega. 1. TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Mis on moraal? Moraal on arusaam õigest käitumisest moraali rikkumine toob kaasa inimeste hukkamõistu. Mis on õiglus? Õiglus filosoofilise sisuga mõiste, määratlemata mõiste. Mis on õigus? Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. (Riik peab tagama õiguse täitimist, kui ta seda ei teeks oleks tegemist nt moraalinormiga.) netist Tava on pikemaajaline käitumisharjumus. (Tava ei pea olema moraalne.) Religiooni rikkumine toob kaasa...
konkreetne variant (ühel õhtul teatris) dramaturiga kindlasti ei ole kirjanduse põhiliik (ei tohi segi ajada draamat & dramaturgiat. dramaturgia on lavateose lavastamisteooria, filmide alus, on seotud pigem lavastamise kui proosaga. Olulised dramateerimised. Lavastus teatris kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti näidendi tõlgendus, seega iseseisev kunstiteos. Näidendi tegelaste kõne saab otseselt sõnadena lavastusse üle kanda, aga remargid tuleb sõnaliselt kujult üle kanda hääletooni, zestidesse, lavakujundusse, muusikasse. Draamatekst jätab alati ka tõlgendamisruumi & kaasaloomisvabadust nii lavastajale, näitlejatele kui ka kunstnikule. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal. Lavastus on selle kõikide etenduste muutumatu ühisosa. (wiki)
See on inimese pärisosa ja pole alati vooruse poolt alla surutud. Täieõiguslik osa. Romantism annab õiguse kirjanduslikele pättidele, patustele (saatan, Don Juan). Kui klassitsismis oli looduse peegeldamise nõue, siis romantismis vastandati sellele kunstniku aktiivsuse nõuet ehk kunstnik ei peegelda, vaid loob ise, et maailma paremaks muuta. Kunstnik on geenius ehk eriline inimene, kes on Jumala sarnane, kes ei allu ka reeglitele (ka. tavaelus). Kuna kunstiteos on niivõrd väärtuslik, siis sarnaneb ta elusorganismiga ja kunstilist vormi ei saa ette määrata. Romantikute peamine žanr on lüürika. Nad hakkasid tegelema rohkem sõnadega -> rohkem metafoore, tähenduste mõtestamisi. Romantikud nägid ideaalina kõikide kunstide põimumist. Samm-sammult hakkavad kunst, muusika, kirjandus käima käsikäes. Kunsti, filosoofia ja religiooni põimumist tahtsid nad ka. Segasid ka julgelt ülevat ja madalat -> luuakse tragikomöödia žanr
3. Assüüria kunst 1500 605 eKr 4. Uus Babüloonia 625 -539 eKr Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid tsikuraat. (joonis vihikus) Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse kõrgemal kraadil (u. 1300 o ). Vanim kunstiteos on pitsatikivi (joonis vihikus). Veeretavad seda tellise peal reljeef. Tunti astronoomiat, astroloogiat, meditsiini, matemaatikat. Tähtedekultus 7 päevane nädal päevad pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile. Kirjaks oli kiilkiri, kirjutatakse savitahvlitele, mis põletatakse. Olid raamatukogudõpikud esimene eepos, ,,Gilgames"11 savitahvli peal. Vana Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud.
esimesed 7-8 tahvlit. Algab traditsiooniliselt paavsti ja keisriga Niguliste surmatantsu peeti mitu sajandit Lübeckis asunud ehtsa Notke surmatantsu hilisemaks koopiaks. Lübecki surmatants hävines täiesti II Maailmasõjas Traditsiooniline surmatants koosneb 24 tahvlist (Luterlikus kirikus on tellitud, hoitud ja tehtud hiljem surmatants mis algab paavstiga) Autorikoopiat võrdsustatakse originaaliga Kuulsaim ja väärtuslikum kunstiteos mis on Eestis säilinud Surmatantsu teema jälle päevakorda tõusnud. Tahvelmaal Ajalugu Lääne-Euroopas algab uuesti Itaalias Umbes 1000 aastat ei ole Euroopas tahvelmaali tehtud, piirdutud miniatuurmaalide, vitraazide ja mosaiikidega 13.sajandi keskpaigas võtavad mitmed itaalia kunstnikud tahvelmaali, eeskujuks Bütsantsi ikoonid, aga Lääne-Euroopa tahvelmaalid suurte mõõtmetega Paigutatakse altarile/selle lähedusse 14
Kalapüük, veelindude küttimine järvede läheduses. Korralikke matuseid ei ole, kalmistuid pole leitud. Siiski oli usulisi kujutelmi. Lätist Zvejnieleist on leitud kalmistu: kruusaküngas keset sood, kus on 300 luustikku. See mesoliitikumist ja Kunda kultuurist. Eestist leitud Võrtsjärve äärest Siivussaarest (kui võrtsjärv oli suurem, võis olla saar järve keskel) leitud luustikke. Loode Venemaal leitud kalmistu, mis asub järve saarel. Eesti kunstiteos Kunda kultuurist on rästik, Narva lähedalt. Kasutati usulistel tseremooniatel? Nooremast kiviajast sarvest tehtud põdrapead, nagu sauaotsad. Mesoliitikumi II poolel kujunevad asulad ka rannavööndisse, saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Ruhnu). Leitud hülgeluid, hüljeste küttimine kevadisel perioodil (siis pojad). Soomest 8000 aastat vana võrk, Narva lähedalt u 6000 aastat vana võrgu käbi. Neoliitikum Kolm peamist tunnust: 1
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
Saatanat näidetakse mitte antipaatsena, ta on atraktiivne. Nt ,,Don Juan". Romantismis ta pole enam paha poiss nagu varem. Tema ju polnud süüdi,et ideaalset naist temale polnud olemas. Nendest väärtustest johtub ka romantismi esteetika. Enam pole oluline ühiskondlik positsioon, sellele vastandati kunstniku aktiivsuse nõue. Kunstnik ei peegelda, vaid loob ise. Loob selleks, et tegelikku maailma muuta. Kunst ja looming on iseenesest väärtuslik ja suurim väärtus üldse. Kuna kunstiteos on niivõrd väärtuslik, siis ta sarnaneb elusorganismiga. Romantikud kirglikult kaitsesid kunstniku loomingulist vabadust, fantaasiat ja kujutlusvõimet. Romantikud uuendasid kunstilist vormi. Suured saavutused: 1. Ajalooline romaan esindaja romantismis on Walter Scott. Ei sündinud ilma ajalooliste näidemängudeta, mis oli kirjutatud Goethe poolt. 2. Fantastiline jutustus Hoffman 3. Lüroeepiline poeem pikk poeem, vajus koos romantismiga ka unustusse. 4. Lavareform 5
Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid 7-8 saj eKr. Theagenesmüütide allegooriline tõlgendamine, müüt kui mõistukõne. Euhemerosmüütides toimub ajalooliste tegelaste, vallutajate ja kangelaste jumalikustamine, moonutatud ajalugueuhemerismpooldajateks enamik antiigi ja keskaja ajaloolastest. Aristotelesmüüt kui kunstiteos, kirjanduslik väljamõeldis kui fiktsioon. Platonmüüdikriitik, kes pidas müüte pettusteks ja väljamõeldisteks. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega (meresõitjad ja konkistadoorid) seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Uus materjal nt Uus- Hispaaniast, Indiast ja Hiinast, isegi indiaanlastelt. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine
kasutab paekivi ja betooni. Bauhaus. Tähtsamad ideoloogid, roll Bauhaus (1926) 20. saj. arhitektuuri ajaloos Bauhaus on üks maailma kuulsamaid koolimaju. Selle arhitekt, Walter Gropius oli veendunud, et hoone peab olema oma pisimate detailideni läbi mõeldud terviklik kunstiteos. Arhitektuur toob kokku kunsti ja disaini ning kaotab piirid nende vahel: kunstiteos võib olla vabrikus toodetud, tootedisain on midagi enamat kui vaid puhtpraktiline väärtus ja koolimaja-arhitektuur võib vabalt kasutada tehaste jaoks mõeldud tehnoloogiat. Bauhaus on 19191933 aastatel tegutsenud kunstikool Saksamaal. Kooli asutas Weimari linnas arhitekt Walter Gropius. Kuni 1925. aastani
Hilisemad kunstnikud (nt Carracci ja Peter Paul Rubens) jäljendasid tema tugevaid figuure, kuid kombineerisid neid graatsilise Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8. Manerism-arhitektuur ja maalikunst Pildimaterjal õpetaja saadetud failis manerismi nime all:) Manerism - u.1520/30-1600 a. Hõlmas tervet Euroopat. Tekkis Itaalias. Reformatsioon- kriis tolleagse inimese maailmapildis. Nõrgeneb ühiskondlik optimism ja usk maailma harmooniasse. Kultuuri aristokratiseerumine ja vastureformatsiooni ettevalmistamine
asja endise olukorra taastamine nõuab kulutusi ja sellest tulenevalt on asja kahjustamine ka siis kui see kahjustamine on ajutine. Teisalt mõjutamisega peab kaasnema kas 1)asja sihipärane kasutamine on välistatud või 2)raskendatud 3)mõjutamise tagajärjel on asja väärtus vähenenud. Graffiti – kas on tegemist maja kahjustamisega? – Kitsas teooria – välisilme muutus on asja kahjustamine juhul kui sellel välisilmel endal on esteetiline väärtus, kui nt kunstiteos kokku mäkerdatakse siis, siis see on asja kahjustamine, sest kunstiteose välisilme on see, mis tähtsust omab. Igasugune muu kahjustamine, kui välisilmel ei ole esteetilist väärtust, siis asja kahjustamine on siis kui funktsionaalsed kasutusvõimalused vähenevad või asja puhastamine on väga kulukas. Lai teooria- seob asja kahjustamise omaniku huviga. Välisilme muutmine on asja kahjustamine, juhul kui see on vastuolus
inimlikkuse ideaalpildiks), John Keats 1795-1821 Ood kreeka urnile. Iga aeg leiab antiigist endale sobiva idee. Reaktsioon romantismi vastu: Parnassos (parnaslased) Pariisis. Klassitsism sai positiivse tähenduse (selgus, Tasakaalustatus – Horatius). Esteetika ülimus. Saeculum Historicum. Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika, religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. 50. Kes on poeet? Milline on poeedi ja poeesia roll Vanas Kreekas, kuidas defineeritakse algselt poeesiat, kuidas kajastub kreeka-rooma poeedi staatus renessansi- ja varauusaegse `poeta laureatuse`puhul? ’Poeet’ tähendab ’looja’ (krk. poiētēs), poeet kui prohvet ja muusade andide koguja, poeet=laulik
Kas tegemist võiks olla eesti avangrdi perioodiga on siiski küsitav. Eestisse jõudsis maailmas toimuvate kuldsete kuuekümnendate ilmingud selle kümnendi lõpul ja ajalukku jäi pigem periood kuldsed seitmekümnendad. Maailmas toimusid suured muutused- tehnoloogia areng ja elukorralduse muutmine tõid kaasa ta pöörased arengud kunstis. Duchampi purskkaevu taustal lõpetas 60ndate lõpul moderismi ajastu Joseph Kosuthi artikkel "Art After Philosophy" Küsimuse püstitus: Miks ma olen kunstiteos ? Lõpetas edasise küsimise kunsti tähenduse osas . Konseptualism, op- ja popkunst ning minimalism alustasid võidukäiku Muutustega ühiskonnas muutus ka kunsti roll tavainimese elus, visuaalne keskkond ja mugavuse kasvades mõttelaad. Üllataval kombel on just mõtelaadi sarnane areng samane nii raudse eesriide ühel kui teisel pool. Andy Warholi supipott jäi liidukodanikule veel võõraks ja keelatuks, kuid vaimne vabanemisne on märgatav sõjajärgselt sündinud põlvkonna
muudab teate informatsioonilist sisu (kolp sääreluudega mingil purgil ja elektrikilbil) Teade ise võib viidata sellele, mis koodi tuleb kasutada ("Sümbol Peirce´i mõttes...") ESTEETILINE TEADE Kunstiteost tõlgendatakse erinevalt tänu sellele, et kood ei ole üheselt mõistetav. Autorefleksiivsus, ootused: ainult kontekstuaalsetes seostes omandavad tähistajad tähenduse. Kui ma muudan midagi kontekstis, muutub ka kõik ülejäänu. (Kunstiteos on kunstiteos ainult tänu paigutusele konteksti) mateeria, milles tähistaja väljendub, ei ole tähistatava ja konteksti suhtes ükskõikne. (Riim tugevdab riimitavate sõnade tähenduslikku seost. Heliline või visuaalne rütm. Sõnade järjekord) teade toob sisse erinevad reaalsuse tasandid, mäng nendega; · füüsiline, asjade tasand, selle mateeria tasand, millest koosnevad tähistajad; · erinevuste, tähistajate diferentsiaalsete tunnuste tasand;
Olen elanud täiuslikku elu." Ta leidis kontakti oma surelikkusega. Oma matuseid pidades tuletas ta endale meelde, et elu on üürike. Et iga päev võib olla viimane. Seda tehes tõi ta oma päevadesse edasilükkamatuse, õhina ja kire meeleolu, millest jääb puudu suuremal osal juhtidest. Leides kontakti oma surelikkusega, kindlustas ta, et elas täiel rinnal ega lükanud oluliste asjade tegemist edasi. Igast üksikust päevast sai kunstiteos, tema väike lugupidamisavaladus elu kingituse eest. Enamik meist elab , nagu oleks meie käsutuses terve igavik. Muretseme tühja- tähja pärast ja keskendume tähtsusetutele asjadele. Juurdleme lakkamatult mineviku ebaõnnestumiste üle ja närveerme tulevikusündmuste pärast. Tormame läbi elu, nagu oleks tegemist peaprooviga.Ja siis, surivoodil, täitub süda kahetsusega, kui mõtleme tagasi uuendusmõtetele, mida teoks ei teinud, kõigile inimsuhetele,mida õieti ei loonudki, kõigile
Infotöö Infoallikate olemus ja jagunemine. Infoallikas on mistahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon mingi märgisüsteemi abil. Infoallikate liigid, tüübid, laadid: · liigid sisu · tüübid otstarve ja kasutajamäärang (teatmeteos, reklaammaterjal) · laadid informatsiooni kandja publikatsioonid e trükised publitseerimata audiovisuaalsed artefaktid ja reaalid (artefakt inimese loodud kunstiteos, makett; reaal pole loodud inimese poolt) elektroonilised Infoallikad: - inimesed - esemed - teavikud: publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst) ja publitseeritud (trükised, elektroonilised publikatsioonid, auvised) Erinevad infoallikate jaotamise võimalused: Kasutatavad märgid: · loomuliku keele tekst · kujundkiri (liiklusmärgid, noodid) · heli · ruumilised objektid (muuseumi eksponaadid) · masinloetav
Tema põhiidee oli siiski Prantsuse entsüklopeedia ise koostada, mitte lihtsalt tõlkida. Diderot jätkab Voltaire ja Montesquie antiklerikaalset hoiakut. Kirjanduse seisukohalt on Diderot' roll üsna ulatuslik. Ta oli esimene, kes pani kirja mõtted sellest, milline peab olema kunst, n-ö reeglid. Kunsti põhiprintsiibiks pidas ta looduse peegeldamise nõuet, peegeldumise idee kandub edasi 19. sajandi Euroopa romaani. Diderolt' pärineb mõte ilu objektiivsusest ja sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peavad olema tõepärased. Osa Diderot' kirjutisi on pühendatud draamakunstile. Tema puhul tuleb esmakordselt esile vastandus Boileau'le. Tema oli teose ,,Ars poetica" autor, kes sõnastas selles teoses klassitsistliku kunsti reeglid: tähtis inimene, olukorrad, tähtsad sündmused jne. Boileau kirjutas draamasid ka ise, aga ei räägi mitte üksnes draamareeglitest. Diderot on üks nendest, kes toob sisse üldse draama mõiste. Diderot üritas ise draamat kirjutada. 1748
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
