Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid
kapelliga kandis ta ette Kötheni perioodil valminud teoseid ja kirjutas ka uusi. 1740.aasta paiku hakkas Bach aktiivsest muusikaelust tagasi tõmbuma. Ta loobus Collegium Musicumi juhti- misest ja varsti ühing lagunes. Ta komponeeris aina vähem, pigem täiendas ja kohendas oma vanu teoseid. Tagasitõmbumise põhjuseid oli mitu- Bachi loomingut kritiseeriti aina enam vanamoodsuse ja ülemäära keeru- lisuse pärast. Euroopas hakkasid üha enam puhuma uued tuuled- lähenes uus kunstisuund klassitsism. Ometigi valmisid just viimasel elukümnel tema suurejoonelisemad ja olulisemad teosed (missa h-moll, "Hästitempereeritud klaviir", "Goldbergi variatsioonid", "Fuugakunst"-geniaalne teos, mis jäi lõpetamata). Suurema osa elust oli Bach olnud lühinägelik, viimastel aastatel nägemine halvenes tunduvalt ja see oli kindlasti põhjus, miks Bachi töövõime langes. Surma-aastal jäi Bach täiesti pimedaks. 1750.aastal tegi kuulus inglise
muuseumihoone ja valmis 1959. aastal. Mõisted! 1. Funktsionalism - on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus ,,Bauhaus". 2. Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist. Värvi pritsiti või tilgutati lõuendile. Maalimis protsess muutus vaatemänguks. Teostel väga suured mõõtmed. 4
Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse- varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile
Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. iseseisvusdeklaratsioon Riiklik dokument, mille võttis 4. Juulil 1776 Philadelphias vastu kontinentaalkongress. Deklatartsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. kreoolid Eurooplaste Ladina Ameerikas sündinud järeltulijad. barokk 17.-18. saj. Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontratus ja tugevad tunded. rokokoo 18. sajandil Prantsusmaal barokist edasi arenenud kunstistiil. Oli kergemeelne ja mänglev. 2) Kes olid ja milles seisnes järgmiste isikute tähtsus: Friedrich II Preisimaa kuulsaim valitseja. Ta oli valgustatud monarh ja ta pidas ennast rahva ja riigi kõige esimeseks teenriks. Ta ärkas kell 3 hommikul üles, et alustada riigi asjade korraldamise ja muuga
See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Novelli mõiste - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal.
ja tunnetele. Naivism. 14. Mis on kunstis naivism ja primitivism? Naivism- asjaarmastajate loodud kunst, mis jäljendab nähtava looduse vorme, kuid ei kasuta uusaegse Euroopa realismi võtteid, näiteks tsentraalperspektiivi, õhuperspektiivi või anatoomia reegleid. Primitivism- sarnasus itaalia eelrenessansi kunstiga, eriti kõrgrenessansiga. 15. Milleks selline kunsti nähtus? Asjaarmastajate kunstisuund. Pühapäevamaalijatele, ehk naivistele, kes pole kunstitegemist üldse õppinud ja maalivad ainult enda lõbuks. Suhtutakse lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püütakse seda jäljendada, kuid ei suudeta või ei taheta kasutada uusaegse Euroopa-realismi vahendeid tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid. Dada ja metafüüsiline kunst. 16. Mida taotlesid dadaistid?
Tekkis 18.sajandi lõpus Saksamaal. Väärtustab isikut ennast, ta elamusi ja tundeid. Romantilised tegelased on uhked(heas mõttes), hästi tundelised, targad, palju vaimuandeid. Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James Fenimore Cooper-Hirvekütt, Victor Hugo-Hüljatud, Hans Christian Andersen, Edgar Allan Poe, Puskin. Eestis:Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 6)Realism: Tekkis Prantsusmaal 19.sajandil(1830'datel) kunstisuund mis üritas kõike kujutada hästi tõepäraselt.Kirjanduses ei loodud enam niipalju fantaasiakirjandust, vaid elu, mis inimest igapäevaselt ümbritseb. Peategelasteks on tavalised inimesed, kelle eluteed kujutatakse läbi ühiskondlike sündmuste. Saatus ja juhused ei loe väga. Inimsuhteid lahatakse psühholoogilises võtmes. Kasutatakse rahvakeele väljendeid. See oli olemas juba renessanssiajastul Charles Dickens-Oliver Twist, Eestis:A. H- Tammsaare, E.Vilde 7)Müüt ja legend
ROMANTISM I · 19.sajand-20.sajand · 19.sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest. · Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse. · 19.sajandil sai ,,romantiline" tähenduse tundeline. · Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu.
kunsti kõlbmatuks ning seda nähti takistusena kaasaegse kunsti ja kultuuri arengus 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisi? Esiteks objekti kujutamine pildil mitmes järgnevas asendis ja teiseks pildi kujutamine mosaiigina abstraktselt, kus piirjooned lagunenud nign esemed hajuvad justkui ümbritsevasse ruumi. 7. Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Palju mõttekaaslasi leiti Venemaal, sest sealne ühiskond ja vaimuelu oli sarnaselt Itaaliaga maha jäänud Lääne-Euroopast. Mõlemas riigis levis haritlaste ja kultuuritegelaste seas uudsusejanu. Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:GBallaArt.jpg (Giacomo Balla maal) http://et.wikipedia.org/wiki/Futurism (futurism Wikipedias) "Kunsti kultuuri ajalugu" Jaak Kangilaski http://et.wikipedia
Kirjandus 10.klassile Mõisted Barokk - Stiil, mis on iseloomulik 16.-18. sajandi Euroopa arhitektuurile, muusikale ja ilukirjandusele. Tähendab portugali keeles ebakorrast pärli, tänu millele saab seda stiili ka iseloomustada kui ebakorrapärast. Klassitsism - 16.-19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaegsest antiigiharrastusest ja avaldus Euroopas kunstis, muusikas, kirjanduses jms. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreekat ja -roomat. "Mõtlen, ehk olen olemas" Valgustuskirjandus - Valgustusajastule omane, valgustusideedest kantud kirjandus. Üheks ideoloogiaks oli arendada mõistust ja teadust, haritust jne. Teiseks ideoloogiaks oli olla loomulik inimene ja et looduse ees on kõik võrdsed, on neil ka võrdne õigus ennast arendada ning teostada
väljendusvormidele teed rajav suund. 11. Biennaal (itaalia k. ,, Kord kahe aasta järel toimuv") iga 2. a tagant toimunud rahvusvaheline kunstide (kujutav kunst, teater, muusika) ülevaatus. / 2.a aasta tagant korraldatav kunstinäitus. 12. Boheemlane ebakorrapärase, muretu eluviisiga isik ( eriti näitlejate, kirjanike, kunstnike hulgast) 13. Dadaism 1. MS ajal NY, Berliinis ja Pariisis tekkinud mässumeelne sokeeriv, anarhismilähedane kunstisuund. Eitati ja rünnati seniseid ühiskondlikke väärtusi, sh. kunsti, soositi kunstniku vabadust, juhuse abi kasutamist ja absurdset huumorit. 14. Dekadentlik ( ehk deliadentne) dekadent dekadentsi (allakäigu) esindaja kirjanduses ja kunstis. Langus, (kultuuri) allakäik/ dekadentsile omane, mandunud, languslik. 15. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks, arvestamata selle rakendatavuse konkreetseid tingimusi ning tunnistatakse muutumatuks hoolimata arenemise
Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole. Juba sajandivahetuseks arenes realism mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte, taastus realistlik filosoofiline romaan. esindajad: kõige viljakam oli realismi areng Prantsusmaal ( Stendhal, Balzac, Flaubert ) Inglismaal (Dickens, õed Bronted) ja Venemaal ( Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov ) Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist 2.Stendhal Prantsuse realismi varasemaid esindajaid. Esimesel loomeperioodil olid tema põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri, muu hulgas kirjutas ta isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduva essee ,, Armastusest
kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial. 8. Kirjelda klassitsismi perioodi: a) klassitsismi muusikat iseloomustav väljend: - Selle aja muusikat iseloomustab 4 lihtsus ja läbipaistvus b) klassitsismi perioodi iseloomustus - Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks
kunstist välja tõrjunud. Seda suunda hakati süüdistama täielikus sideme puudumises loodusega ja tegeliku eluga. Sõjajärgset abstraktsionismi peeti tegelikust elust mitte midagi teadva kõrgklassi meelelahutuseks. 50.aastate lõpus üheaegselt nii Ameerikas kui Inglismaal esile kerkinud populaarne ehk popkunst tõi figuratiivsed elemendid aga tagasi ja muutis kunsti rahvale arusaadavaks. Uus kunstisuund muutus ülimalt populaarseks, sest selle mõistmiseks polnud tarvis erilisi teadmisi või kunstialast ettevalmistust. Op-kunst 1950-60. aastad Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel u (ingl.k.optical art) Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei o...
1989.aasta · Interaktiivne kunst on piltidest, helidest, tekstidest jt elementidest koosnev tehisruum.See on mehhanism ja programm. · Video,arvuti, kineetika, slaidiprojektorid,skulpuurid,muusika,arhite ktuur,valgustid jne Kineetiline kunst 1960.aastad · Sõna "kineetiline" on tuletatud kreekakeelsest sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist. · Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega. Alexander Calder Punande mobiil (1956) Uus meedia · Uuemad massimeedia arengumärgid, mis põhinevad suures osas infotehnoloogial- s.o. Internet, interaktiivne meedia, erinevad multimeediavaldkonnad. · Otsimootorid, veebikataloogid, e- postiloendid,veebifoorumid, võrguajakirjandus Veebifoorum Otsimootor Kasutatud allikad · http://www.utexas.edu/courses/citylife/per
senikogematu ees ärevust. Romantikute noorema põlvkonna esialgne vaimustus revolutsiooniideedest muutus hiljem pettumuseks, pessimismiks, skepsiseks, sest Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnesid terror ja Napoleoni vallutussõjad, pealegi ei olnud revolutsioon toonud loodetud kergendust rahvahulkadele. Romantikud ei suutnud muuta ühiskonda, ometi mõjutasid nende kirglik vastuhakk ülekohtule, alatusele ja valedele, mässumeelsus ning vabadusiha ühiskondlikku teadvust. Romantism kui kunstisuund väärtustab isiksust, tema tundeid ja elamusi, igatsust ning lootusi. Idealiseeritakse minevikku: põgenetakse ajalukku ja mälestustesse, huvitutakse keskaegsetest legendidest, folkloorist ja muistsest pärimusest. Romantikud ülistasid loodust, ühtlasi kasutasid nad seda oma teostes kangelase tunnete rõhutajana, kusjuures sageli eelistati eksootilist või ürgloodust. Võõraste maade ja rahvaste ihalus tõi moodi Idamaad; hinnati loomulikke elu looduse rüpes.
inimlikke väärtusi ning nähes ette, kuidas inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. Ta kasutas loomulikku valgust. Villa Mairea- L- kujuline põhiplaan, kuju sopis kurvilise joonega bassein, millele on arvukalt vaateaknaid, rõhutatud horisontaalsus, palju eenduvad detaile, fassaad rangem, ametlikum, seinapind valge, mis tõstab esile tumedad puitosised 14. Art Dèco ja teise põlvkonna pilvelõhkujad: Chrisler Building, Empire State Building. Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Hõlmab endas segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. Dekoratiivkunst, elegantne, glamuurne, funktsionaalne, modernne. II põlvkond- Pikem ja sihvakam kuju võrreldes Ipk, fassaad toimib kütteallikana, peegelklaasid, konditsioneeri kasutamine, suurenenud valgusnõuded Chrysler Building- maailma kõrgeim telliskiviehitis, kasutab detaile chrysleri autodelt, kasutatud roostevaba terast katmaks astmeliselt katust
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassits...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal
suri poole aasta pärast. Fantastiline sümfoonia . selle sisu oli kergelt müstiline. See on seotud berliozi enda eluga. Oli üks näitlejatar, samal ajal kui sümfoonia oli kirjutatud ei armastanud naine teda vastu. Sisuna kujutab ta sümf kangelasena ennast, kes mürgitab end meeleheitehoos oopiumiga. Kujutab kõike seda endale ette,mis sümfoonias toimuma hakkab. Ball on eriline sest seal on kaks harfi korraga. ROMANTISM Romantism on 19. sajandi kunstisuund, mis valitses nii kujutavas kunstis, kirjanduses kui ka muusikas. Tähtsaimaks tunnusteks on tunnete ja emotsioonide tähtsustamine. Mõiste "romantism" tuleneb vanast prantsusekeelsest sõnast "romance" (otsetõlkes luule või roman). Algselt kasutati seda väljendit 18. sajandi kirjanduses millegi muinasjutulise või unistuslikuga seoses. Muusikasse jõudis romantismi mõiste 19. sajandi algul, esimest korda kasutati seda Beethoveni 5. sümfoonia (Saatusesümfoonia) kirjeldamiseks.
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID....................................................................................
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal
Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse- varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine.
ettekandmine tol ajal võimatu olid ,,Hästitempeeritud klaviir" ja ,,Goldbergi variatsioonid" ning lõpetamata jäi"Fuugakunst".Bachi teine peateos oli tema hiiglaslik Missa h- moll.Teos oli koostatud varemloodud osadest elulõpul 1748 -1749. Suurema osa oma elust oli Bach lühinägelik,ei aidnud siin operatsioonid ja ta jäi lõpuks pimedaks. Seejärel tema tervis nõrgenes ja ta suri 28.07.1750 aastal. 15. Klassitsism. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18ndal sajandil ent ilminguid võid kohata juba 17ndal sajandil ja ka veel 19nda sajandi kunstis. Muusikas hakkas klassitsistlk stiil välja kujunema 1730ndate aastate paiku
Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Mööbel rokokoo stiilis Portugali loss Kelush Augustusburgi loss, Saksamaa Rokokoo interjöör 14. KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal
Värvide optiline segamine. Teaduslik maalimine. Seurat ,,Pühapäeva la Grande Jatte´il" 1884-86 Fovism: Värvid on vabanenud kujutamisest. Matisse ,,Abikaasa portree" 1905 Kunstikooli Pallase pedagoogika 1930-ndatel lähtus valguse analüütilisest kujutamisest- vaja on jälgida valgust ja varje. Selle täpsel jälgimisel on võimalik seda nii täpselt edasi anda, et teosest saab välja lugeda isegi kujutatud kellaaja (nt hommikuvalguse). Opkunst: disainilik kunstisuund. Victor Vasarely Maurits Cornelis Escher ,,Käed" Fotorealism Chuck Close Ilmar Kruusamäe ,,Tõnis Mägi" 2007-08 Psühhedeelne manipulatsioon- ruumid ilma akendeta, labürindi taoline sisekujundus, ,,nõiutud" vaibad. Jälgimisühiskond. Panoptikon kui metafoor ,,distsiplinaar"ühiskonnale. Vangla, haigla, kool, tehas. Mare Tralla (Pallaslikus laadis maalitud jälgimiskaamerad) Kunst-visuaalkultuur: Akadeemiline suund
fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatudconcerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 15)Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassiline, parim. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18. Sajandi prantsuse valgustusfilosoofid pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärasetest õigustest
See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Michetti. Kadrioru loss Jekaterina kirik Pärnus Roosna Alliku mõis Järvamaal Klassitsism ja romantsim Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhidektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit
"Inglise süidid" (6), "Kromaatiline fantaasia ja fuuga", kogu "Klaveriharjutused", inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatudconcerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. 16) KLASSITSISMIAJASTU 16.-19. Sajand Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes seostus klassitsism mõneti renessanssajastuga. 18. Sajandi lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 18. Sajandi prantsuse valgustusfilosoofid pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärasetest õigustest
opositsioonid: ratsionaalus/irratsionaaluses, illusioon/tegelikkus, kultuur/loodus, riik/üksikisik. 24. Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku Eesmärk kujutada hinges toimuvat kehahoiakute kaudu, eeskujuks suursugune õukondlik Raffael, kujutati tähtsaid inimesi suuri tegeusid tegemas, töö seotud otseselt poliitilise võimu keskusega, kunsnik tõi kuulsust valitsejale, kunstnikul kõrge ühiskondlik positsioon. 25. Klassitsistliku kunsti tunnused 16- 19 saj kunstisuund, lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid, taotelti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust, õitseng nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia (Louis XIV ajal, Venemaal Katartinna II ja Aleksander I ajal). 26. Valgustuse olulisemad ideed Valgustusajastu 18.19 saj alguseni, vähenes usk kirikusse, seisulikkusesse,
Ernst Ludwig Kirchner Die Brücke rajajaid, pea mine tee ma: suurlinn ja sealsed ini mesed. Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab pri mitiivsust. Robustne, värvikas, il me kas. REALISM Sõnal ,, realis m " on õieti kaks tähendust: a) realis m kui suund ( mitte stiil!) b) realis m kui m e etod Üldiseloomustus Realis m kui kunstisuund h õl mab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujune ma Prantsus maa. Põhi mõtteliselt siiski realis m erineb ro mantis mist: realistid kujutasid o ma kaasaega, o ma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, r õhutasid negatiivset
1508 "3 filosoofi"+"Magav Veenus." Teinud veel freskosid Veneetsia paleedele, ühiskondlikele hoonetele, kuid need on hävinud. Sureb 33. a. arvatavasti katku. Tal oli palju õpilasi. Kontsert 6. ptk M. Sittow(1481-1524) Pärit Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal, Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli tagasi 1517. a. 7. ptk Manerism Renessanssi ja baroki vaheline kunstisuund. Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad Krutsifiks 8. ptk. Barokkarhitektuur 1600-1750
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus p...
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kir...
1925 kogus ta Prantsusmaa meistrivõistlustel males pooled punktid (+3 -3 =2) ja teenis sellega meistersportlase tiitli. Ta jätkas võistlusspordis kuni 1933. aastani, mil taipas, et päris tippu ta males ei jõua, ning hiljem tegeles malega vähem, eelistades kirimalet ja tegutsedes maleajakirjanikuna.Maletajana eelistas ta hüpermodernseid avanguid, näiteks nimzoindia kaitset. Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalikunstis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide, pindade ja vormide abil maailma ja kõige sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Abstraktsionism kasvas välja mitmest 20. sajandi kunstivoolust. Esimeseks abstraktsionistlikuks tööks peetakse Vassili Kandinsky 1910. aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930
Toimus Pariisis, ilmus ajalehes Le Figaro. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F. T. Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisid? Liikumise väljendamine: motiivi arend ajas; teravate, kriiskavate värvikildude kasutamine; kontsentrilised ringid, lained-heli võnkumine; motiivi häguseks muutmine. 7. Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal, seal kujunes välja kubofuturism. 8. Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917. a. oktoobrirevolutsiooni ajal ja järel? Uuenemise ja jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolsevism, fasism) 9. 10.Abstraktsionismi teke ja levik 1. Milline on suhe looduse ja abstraktsete kunstiteoste puhul? Loobutakse ümbruse jäljendamsest. 2
kujundeid. Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Uus kunstisuund muutus ülimalt populaarseks, sest selle mõistmiseks polnud tarvis erilisi teadmisi või kunstialast ettevalmistust. Õitsele puhkenud popmuusika sünnitas enneolematu staarikultuse. Massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid, hakkasid popkunstnikud oma loomingus kasutama. Nii said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid, lisaks hakati ka uusi teoseid seeriatena paljundama nagu seda pakenditega tehakse.
nooremaid õpetada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma
õpetuse ja võis juba ise nooremaid õpetada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar- bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma
õpetuse ja võis juba ise nooremaid õpetada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar- bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal blokaad riigi eraldamine sõjalise jõuga või majanduslike ja poliitiliste vahenditega, et sundida teda esitatud tingimusi vastu võtma
Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on paigalseis ja stabiilsus masendav, igasugune muutus tähendab aga paranemist. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides. Romantikud rõhutasid just tunnete ja instinktide tähtsust. Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine.
aariaid, duette, tertsette. INSTRUMENTAALLOOMING Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio- sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. KLASSITSISM · Sissejuhatus Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure
·Kalevipoeg- eesti eepos. Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. ·Klassitsism- on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. ·Karl August Senff- 1770-1838. Oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 18021818 ja
Toimus Pariisis, ilmus ajalehes Le Figaro. 5.Kes oli futuristide liikumise juht? F. T. Marinetti 6.Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisid? Liikumise väljendamine: motiivi asend ajas; teravate, kriiskavate värvikildude kasutamine; kontsentrilised ringid, lained-heli võnkumine; motiivi häguseks muutmine. 7.Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal, seal kujunes välja kubofuturism. 8.Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917. a. oktoobrirevolutsiooni ajal ja järel? Uuenemise ja jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolševism, fašism) 10. Abstraktsionismi teke ja levik 1.Milline on suhe looduse ja abstraktsete kunstiteoste puhul? Loobutakse ümbruse jäljendamisest. 2.Keda peetakse üldiselt abstraktsionismi isaks
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
saatuslik, “vampiirlik” kuju (Salome, Lulu jt). Sajandivahetusel pöördutakse müütide uurimise juurde. Sophokles (5.saj. ekr.) – „Kuningas Oidipus“; „Elektra“ Hugo von Hofmannsthal (1874–1929 ) (Austerlane) 20. saj. parimaid libretiste. Teda sidus koostöö Richard Straussiga. Juugendstiilist Jugendstil (sks k) Juugendstiil (sks k die Jugend – noorus) on 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstisuund, mis esines esmajoones tarbekunstis (sh plakatikunst) ja arhitektuuris. Nimetus on Saksamaal 4 1896. aastal ilmumist alustanud ajakirja “Jugend” järgi, mis paistis silma oma uutmoodi kujundusega. Juugendstiil sündis 1880. aastatel Inglismaal, esinedes kõigepealt tarbekunstis. Ta kujutas endast vastuseisu vabrikutoodangule, rõhutades, et igal esemel peab olema ka midagi kunsitpärast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
