vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu. Kuulsa maid funktsionais mi esindajaid on sveitslane Le Corbusier: Villa Savoye Poissy`s elamu Marseilles`s NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas. Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto: Viiburi raamatukogu Paimio sanatoorium taburetid
väikeriigiks. 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka
Suburgi ilukirjandustegelase juures satub Rubeni mehe pilgu alla samuti kõigepealt väliskuju / väline, ühtlasi visandatakse koheselt autorefleksiivselt / inspireeritult mehe-naise suhtepilt: Ent vaadelgem Lilli tegelast Liinat. Eesti soost Liina on habras, graatsiline ja roosas kleidis. Ta ilu on erakordne ja kik mehed on valmis tema ette plvili viskuma. Noorte kunstnike ja kriitikute Artishoki teisel biennaalil (2010) esitas piltilus endine modell ja Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomiga fotokunstnik ühes isikus, Kaisa Eiche, oma teosena kaks dubleerivat Musta Luige fotot, ühel poseeris vastavas balletikostüümis Kaisa ise, teisel Tartu linna keskraamatukogu klienditeenindaja, kes põeb soomustõbe. Artist Talk'il istusid mõlemad kõrvu, vastamas publiku küsimustele. Selles aktsioonis väljendus justkui autori protest ilu vastu, selle ilu vastu, millel hetke Tartu kontekstis ei olnud täita muud rolli, kui komplikatsioonina seista Kaisa ja maailma vahel
Hoone müüdi 1819. aastal vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly'le (kuulsa väejuhi, vürst Mihhail Barclay de Tolly abikaasale), mistõttu kutsuti seda hoonet veel kaua Barclay majaks. Hoone vahetas peagi veel mõned korrad omanikku, kuni 1879. aastal ostis selle apteeker Theodor Köhler, kes rajas maja esimesele korrusele apteegi, mis tegutses majas järjepidevalt enam kui sajandi. Apteegis töötas rahvakirjanik Oskar Luts. 1950. 1960. aastatel asus teisel korrusel kunstikooli noormeeste internaat, kus elasid praegused tunnustatud Eesti kunstnikud Kaarel Kurismaa, Tiit Pääsuke jpt. Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
aasta revolutsiooni järel bolsevikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 1920-ndail ja 1930-ndail aastail levis abstraktsionism pea täielikult just konstruktivistlikus vormis. Väga oluline oli kunstikooli "Bauhaus" (asutati 1919) tegevus Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius (1883- 1969), Ludwig Mies van der Rohe (1886-1969) ja disainer Laszlo Moholy-Nagy (1895-1946) olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku lõpetasid selle kooli tegevuse 1933. aastal natsid.
ka Julius, sadamas laadimistöödel. Koolist saadud joonestamisoskusega õnnestus neljateistkümneaastasel noorukil kikivarvule tõustes ja mehist bassihäält tehes linnavalitsusse kaartide ning plaanide joonestajaks pääseda, kuigi nõutav vanus sellel kohal oh vähemalt kaheksateist. Haridus jäigi poolikuks; pärast sõja lõppu sooritas Juhus Oro eksternina kooliõpetaja kutseeksamid, töötas paar aastat õpetajana Hiiumaal ja Tartus ning astus ühtlasi ,,Pallase" kunstikooli, kus õppis kaks aastat. Leivamured ja kopsuhaigus katkestasid aga alustatud õpingud. 1923. aastal, kahekümne kahe aastasena ning juba kolme lapse isana, asus Juhus Oro elama Tallinna, kus töötas algul õpetajana. Ernst Enno, Madis Nurmiku ja oma vanema õe Adele Oengo-Juhandi mõjutamisel saatis ta mõned luuletused ajakirjale ,,Laste Rõõm", mis 1922. aastal ilmuma hakkas. Alates 1923. aastast sai J. Orost ,,Laste Rõõmu" tegevtoimetaja.
Iseloomulikuks sai lähtumine masinaesteetikast ning rõhutatud lahtiütlemine ajaloolistest stiilidest, rohke valge värvi kasutamine, vaba fassaadikäsitlus, lintaknad, asümmeetriline kompositsioon. Funktsionalismi 5 põhiprintsiipi ( sammastel seisev maja, katusaed, vaba planeering, lintaknad, vabalt kujundatud fassaad) töötas välja Le Corbusier. Laiemale üldsusele sai funktsionalism tuntuks eeskätt Hollandi rühmituse De Stijl ja Saksamaa kunstikooli Bauhaus tegevuse kaudu. 1930.aastatel laienes funktsionalism läbi orgaanilise arhitektuuri ideede ning peale II maailmasõda muutus internatsionaalseks stiiliks. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 18 Märkimisväärsemate funktsionalistidena on tuntud W. Gropius, L. Mies van der Rohe, Le Corbusier, E. G. Asplund, J. Oud , A. Aalto jt. Ruumikujundus. Funktsionalism propageeris uut elustiili, mille märksõnadeks olid kaasaegsus,
Tartu Ülikoolis. Tal on Tartus pool maja ostetud ja tema saatus on kindlasti selle linnaga seotud. Tütar Maarja Pild on Tartu Ülikoolis ametnik, ta on samuti Tartu Ülikooli lõpetanud. Tema pesapaik on Elvas, kus ta on kolmanda lapsega kodus. Noorim poeg Hando õpib Tartus ajalugu. Vanim poeg Hannes on selles linnas õppinud juurat ja vanim tütar HelenVesta on lõpetanud Tartu kunstikooli. Millal ja miks te ise viimati Tartus käisite? Mis teile meie linnas on viimasel ajal head ja halba silma hakanud? Viimati ma olin rektori vastuvõtul, ühtlasi panime koordinaatoriga paika loenguplaani. Ma olen käinud ka Tartu kirjandusüritustel. Midagi halba ei ütlekski, mulle meeldivad ka need uued majad kesklinnas. Väikesed veidrused on paratamatus, Tallinnas on neid uute majade puhul rohkem. Eks lollakaid arhitektuurilisi lahendusi ole nii siin kui seal.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne) Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega. Ametlik liige oli Tarapitas. Novellikogu "Nõiasõrmus" 1919 uusromantikale üldiselt tunnuslik, domineerib lühiproosa. Karl Rumor (Ast) Gailit kõrval teine olulisem uusromantiline kirjanik ja mitut pidi oluline kuju Eesti kultuuriloos. Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919
täiendama, mitte aga asendama sisu ajakirjaniku aeg on väärtuslik ja üritusest peab ta saama kasulikku infot ka siis, kui see toimub meelelahutuslikumas vormis. Samuti on ka loova ürituse puhul oluline kindel kontseptsioon: üritus peab moodustama kõigis oma elementides alates asukohast ja esinejatest ning lõpetades pressimaterjalidega ühtse terviku. Näited erinevatest meediaüritustest Uute fotoaparaatide tutvustamiseks kutsus tootja ajakirjanikud õdusasse kohvikusse, kus kunstikooli fotograafia õppejõud ja professionaalne fotograaf jagasid näpunäiteid tehnilistest võtetest ja digitaalfotograafia eripärast. Seejärel tutvustas tootejuht uusi digiaparaate, mida ajakirjanikud said kohe ka proovida praktiliste fotoülesannete täitmisega Tallinna vanalinnas. Lõunasöögi taustal laaditi tehtud tööd arvutisse, analüüsiti fotosid ning tutvustati ajakirjanikele erinevate fototoodete võimalusi (printimine, skännimine)
ka kujundaja võib olla kellegi naine, sõber või poeg. Vilep ise on kommenteerinud, et tegemist on iga päevaga areneva noore inimesega, kes juba illustreerib ta uut jutukogu (Uustalu 2007: 4). Eraldiseisev on jutukogu ,,Lendav õunapuu" (2003), mida illustreerivad fotod. Fotode kasutamine raamatuillustratsioonis ei ole tavaline. Jutukogu ,,Lendav õunapuu" on kujundanud ja rikkalike fotodega illustreerinud Andra Kirna, kellele see oli Tartu Kõrgemat Kunstikooli diplomitöö. Kunstnik tegi need Tartu Vabas Waldorf-koolis, kus arutas ja mängis lastega lugudes kirjeldatud situatsioonid läbi ja püüdis siis neid jäädvustades võimalikult märkamatuks jääda. Fotograaf on saavutanud lastega väga hea kontakti, sest usaldavad pilgud, mis piltidelt vastu vaatavad, räägivad iseenda eest. Siinkohal võiks näha Vilepi tegevuses ka arengu- ja ilmumisvõimaluste pakkumist
inimsipelgapesa, kus elavad need, kes on m�istetud piinadele jumalavallatu k�itumise eest ja mitmepalgelised deemonid, kelle hulgas on ka patuseid hingi neelav Leviaatan. Teos oma �uduste kontsentratsioonis suunab �helt poolt inimest j�rele m�tlema maise elu vooruslikkuse �le, teisalt aga viitab jumala k�ikeh�lmavale suurusele ja armule. ****** Pieter Paul Rubens oli geniaalne maalikunstnik ja joonistaja, 17. sajandi esimese poole Flandria rahvusliku kunstikooli juht. Rubensit on nimetatud kunstnike kuningaks ja kuningate kunstnikuks. Oma mitmek�lgse talendi, tohutu t��kuse ja eruditsiooni poolest kuulub ta Euroopa 17. sajandi kultuuriloo k�ige s�ravamate kujude hulka. Alates 1600. aastast elas Rubens Itaalias, kus ta t��tas Mantua hertsogi Vincenzo I Gonzaga juures. Aastal 1608 naasis kunstnik Antwerpeni, kus temast sai ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella �ukonnakunstnik. Rubens oli
1990. aastate alguse debütantidest on silmapaistvad Triin Soomets ja Elo Vee (Viiding, Juhan Viidingu tütar), kes seostuvad modernistliku kirjandusega. 1990. aastate lõpul muutus luulekeel traditsioonilisemaks. 2000. aastate alguse olulisemate noorte autorite hulka kuuluvad lisaks Contrale näiteks Jürgen Rooste, Lauri Sommer, Kalju Kruusa, Aare Pilv ja Kristiina Ehin. INDREK HIRV (1956) Sündinud 1956. Õppinud keraamikuks. On olnud Tartu kunstikooli õpetaja, Tartu kunstimuuseumi õppejõud-konsultant 198387, Raadio Vaba Euroopa Amsterdami korrespondent 198991. Praegu vabakutseline luuletaja. Teda on mõjutanud prantsuse klassikaline luule, mida ta on ka eesti keelde tõlkinud. Looming on valdavalt silbilis-rõhuline ja riimiline, luulekeel viimistletud ja kõrgstiilis. Kasutab modernseid kujundeid, eriti 1980. aastate lõpust alates. Enamjaolt on tegemist armastusluulega, millele on lisandunud eksistentsiaalne eneseväljendus
Audentese SK, KJK, Kalevi Korvpallikooli, Kalevi Ujumiskooli, Kalevi Ujumisklubi, Keila Ujumis- Nii talvised, kevadised, sügisesed kui suvised klubi, Haapsalu Ujumisklubi, Kadrina Ujumis- vahetused on möödunud sportliku tegevuse ja klubi, Parksepa Spordiklubi, Tallinna Kunstikooli laste arendamise tähe all. Laagrites olid treenerid, ja paljude teiste lasteorganisatsioonide lapsed. huvijuhid, ujumisinstruktorid ja arstid. Huvijuhi eestvedamisel oli sisustatud noorte vaba aeg. Kurgjärve Spordilaager on üks vähestest laagritest, Õhtuti toimusid mälumängud, viktoriinid, ise- mis töötab aastaringselt. tegevus, erinevad turniirid, diskod jne. Pedagoo-
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
