Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all, siis õpiti hoolega vene keelt, usuõpetust, tuubiti pähe keiserliku perekonna liikmete nimesid, laulutundides aga õpiti koraale. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. Tartu oma ülikooli ja võrdlemisi intelligentse keskkonnaga mõjus soodustavalt eesti haritlaskonna esimese põlvkonna vaimsele arengule. Seal moodustati mitmesuguseid seltse, kus kujunesid välja ka Koorti kunstihuvid. Õpinguaastail Tartus on tema kunstiharrastused aga veel küllaltki ebamäärased. Koort luuletas, võttis viiulitunde M. Metsanurga juures, kelle kaudu tutvus tulevase viiulikunstniku ja revolutsionääri Ed. Sõrmusega. Vabal ajal külastas
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõraste...
o Krokodill o Sepapoeg ja möldripoeg o Kolm isevärki meest o Laeva nägin mastiga o Hommikul o Küsimused JULIUS ORO (OENGO) (1901 1941) · Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. · Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. · Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. · Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. · Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi.
kujunevale kunstnikule suurt abi. Tintoretto omistas esmajärgulist tähtsust joonistamisele, rõhutades, et joonistamisoskuse võib omandada ainult visa tööga. 1937. aasta kevadel lõpetas Evald Okas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali osakonna meistriklassi kiitusega, omandades rakenduskunstniku diplomi. 5 1938. a sügisel astus E. Okas äsjaasutatud Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. Ta hakkas õppima maali osakonnas kunstnik professor A. Janseni ja professor J. Greenbergi juhendamisel. Kooli lõpetas ta 1941. a Tallinna Pedagoogiumi eriklassi joonistamises ja joonestamises. Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule katkestas ajutiselt kunstniku loomingulise tegevuse. Okas mobiliseeriti Punaarmee ridadesse. Esimese Maailmasõja karmid päevad ja rahva sangarlik võitlus oma kodumaa vabaduse ning sõltumatuse eest on leidnud ereda kajastuse kunstniku tolleaegsetes töödes
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..........
Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 19071908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures. 1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast
meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. · Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. · 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. · Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. · 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. · 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre.1 · 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. · 1906 Tartu Tütarlastegümnaasiumi joonistusõpetaja. · 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. · 1914 kolis venna juurde Tallinnasse. Hakkas uurima rahvaluulet ja joonistama muinasjuttude,
Triviaalromaan "Inimene ilma eluloota" (1923) jälgib noore naise õnneotsinguid. Aleksander Tassa Aleksander Tassa -- (1882-1955) kunstnik ja kirjanik, kuulus rühmituste "Noor-Eesti", "Siuru" ja "Tarapita" rühmitustesse. Oma kunstiõpinguid alustas Stieglitzi kunstikoolis Peterburis (1904), peale 1905. aastat jätkas õpinguid pagulasena Helsingis, seejärel õppis ja töötas Pariisis jm (1907-1913), võttis tsaariarmee koosseisus osa I maailmasõjast. Kuulus 1918. aastal kunstikooli ja -ühingu Pallas asutajate hulka (1918) olles ka edaspidi aktiivselt tegev mitmetes kunstiinstitutsioonis. Kirjanduslikku tegevust alustas vene ja poola autorite (V. Zukovski, A. Tsehhov, B. Prus jt) teoste vahendamisest (1902-1903). Pagulasperioodil saatis nii ajakirjale "Noor-Eesti" (jm) kunstikirju (nt "Soome kunstinäitus Pariisis", 1908; "Salon d'Automne", 1909 jt) ning ka kirjanduslikku kaastööd. Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920
andis tarbekunstikoolis joonistustunde. Don Jose, kelle võimed ei küündinud keskpärasest looma-ja vaikelumaalidsest kõrgemale, kujutles üliandeka poja karjääri figuuri ja ajaloomaalijana. Esmalt õpetas isa talle natuuri järgi täpse ja loomutruu joonistamise algtõdesid ning andis varsti õlivärvi pintslid kätte. Juba 10aastasena sooritas ta Põhja- Hispaania linna La Cortuna kunstikooli vastuvõtueksami, kus tema isa nüüd õpetajana töötas. 1895 aastal kolis perekond Barcelonasse, kus Don Jose muutus üha raskemeelsemaks ja loobus maalimisest. Pablo seevastu omandas suurepärase õpilasena kiiresti maalimistehnikaid. 1896 aastal maalis esimese suure akadeemilises stiilis kompositsiooni ''Esimene Armulaud'' , mis eksponeeriti järgmisel kevadel grupinäitusel Barcelonas. Noort
Kokkuvõte Marc Chagall sündis 7. juulil 1887. aastal Vitebskis. Marc Chagall oli vene-prantsuse maalikunstnik ja graafik. Kunstihariduse omandas Chagall Peterburi Kunsti Akadeemias. 1910-1914 viibis kunstnik esmakordselt Pariisis. Pariisi sai talle väga kalliks Mesipuu rajoon, kus ta ka elas ja kus tulid ta parimad mõtted. 1914 naasis Venemaale. 25. juulil 1915 abiellus Marc Bellaga. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks. Venemaal rajas ta kunstikooli ja kunsti muuseumi. 1923. aastal naasesid Marc ja Bella Prantsusmaale. Sellel perioodil polnud ta maalikunst nii muljetavaldav nagu oli enne sõda. Ta elas Orleans'i avenüü ateljees. Kuuldes uue sõja puhkemisest põgenes Marc oma perega 1941. aastal Ameerikasse. Ameerikas tegeles Chagall lavadekoratsioonidega. Chagalli abikaasta Bella suri Ameerika perioodil 1944. aastal. Kolm aastat peale seda naases Chagall Prantsusmaale, kus ta ka uuesti abiellus. Ta teine naine oli Valentine Brodsky
Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste 5 Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meril oli eluaja jooksul palju ameteid. Nimelt oli ta 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja, Tartu Kunstikooli õppejõud, Eesti Raadio toimetaja 1955-1961, Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88), Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990, Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992, Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992, Eesti Vabariigi President 1992-1996, tagasi valitud 1996 ning Eesti Vabariigi valitsuse
1. Kristjan Raud Kristjan Raua (1865-1943), kes rasketele aegadele vaatamata üsna vanaks meheks elas, pärand kujutab endast enam kui pool sajandit kestnud aktiivset tegevust eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Lisaks loomingule tegeles ta aktiivselt pedagoogikaga, võttis osa muinsuskaitsetegevusest ja millegipärast armastas pidevalt avalikkuse ees sõna võtta erinevatel teemadel, mis teda isiklikult ei puudutanud. Kristjan Raud oli üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919 aastal. Tema rahvusromantilist ja müstilis-sümbolistlikku loomingut võrreldakse õigustatult Akseli Gallen- Kallela või Gerhard Munthe omaga 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mis tähendab loomulikult kiitust, sest viimased kaks olla kuulu järgi suured kunstnikud olnud. Kristjan Raua pliiatsi ja söejoonistused, mis moodustavad suure ja peamise osa tema taiestest, avaldavad muljet ja avardavad kindlasti vaataja fantaasiat. Eriti need rahvusromantilised, "Kalevipoja " tar...
nägema ning õppis looduse värve ja vorme oma piltidel edasi andma.Usina õpilasena kasutas Monet oma töödes Boudinilt saadud juhtnööre nii veenvalt,et 1858. aastal võeti üks tema maalidest ,,Vaade Rouelles`ist vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks.Kõik tähtsamad kunstikoolid asusid Pariisis ning hoolimata isa ägedast vastuseisust,otsustas Monet sinna suunduda.Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega.Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti.1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. Le Havre'i aastad Gleyre jäi 1864.aastal haigeks ja sulges oma ateljee.Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele
töölisklassi hulgas. Erinevalt matšolikest teddy boy’dest olid modid androgüünsemad; erinevalt samal ajal esile kerkinud rokkaritest, kes rõhutasid oma töölisklassi päritolu, sooviti enam sarnaneda kesklassiga. Modide eelkäijateks võib teataval määral pidada USA hipsterite (vt ka Vihma artikkel) boheemlaslikku elustiili, aga ka dändilikku teddy boy -stiili, mille modid mõnevõrra rafineeritumaks muutsid. Michael Brake on eristanud nelja modide alatüüpi: kunstikooli modid, kes riietusid väga viimistletult, kasutasid sageli meiki, kandsid käekotte; mainstream-modid, kes kandsid cool’e ülikondi, kitsaid pükse ja teravaninalisi kingi ning hängisid koos lühikese soengu ja kivistunud ilmega tüdrukutega; scooter boy’d, kes kihutasid ringi motorolleritega ning kandsid laiu teksaseid ja puldanriidest kingi; ning lõpuks hard-modid kui „põhjakiht“, kelle eelistuseks olid teksased ja töösaapaid. Viimasena mainitud suunast arenes 1960
langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste
langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, “Käsitööleht” ning ta korraldas ka vanavara
Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid
meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor- Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka
riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal väljuda Esimesele maailmasõjale järgnenud majanduskriisist. Hitleri valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. · Poliitikukarjäär sai alguse Saksa Töölisparteist, kus avastas enda kõneande, mille abiga sai partei juhtivaks isikuks. · Taimetoitlane, tahtis saada kunstnikuks, aga ei võetud kunstikooli vastu. · Osales Esimeses maailmasõjas, lõi aariarahva teooria Hitleri Saksamaa · Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ning vabaduse kaotamist => riiklik meelsusjärelvalve. · Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. · Majandus võeti kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks oli rassilise puhtuse tagamine => kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadsi
b. Sotsiaalsed- personaalsed normid c. Tahtllik-spontaanne II. prosotsiaalse käitumise liigid 1. Auto peatamine et võtta peale hääletaja 2. Võõra kirja posti panemine, kes pöördus tänaval teie poole, et kiirustada rongile 3. Tänaval olles märkad töötavat elektriku, kes saab elektrilöögi ja kutsud teadvusetult lamabale inimesele kiirabi või aitad teda. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 4. Hoiad alles tühjad piimapakid ja viid need kunstikooli tudengitele, kellel neid vaja kunstiprojektis 5. Annetad raha heategevuskasti 6. Jätkub paberil...... Prosotsiaalse käitumise liigitus (wardnen ja Christie, 1997) 1. Jagamine: asjade jagamine, kingituste tegemine 2. Abistamine: füüsiline või praktiline abi (nt koolitöös , õnnetusjuhtum) 3. Hoolitsemine : toetus, empaatia, lojaalsus, teise elu/asendi/seisundi mugavamaks muutmine 4
Eesti muusika rikastus nii sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ja koori- ning soololauludega. Kasvas kooride ja orkestrite arv. Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kunst: Juhtivad kunstnikud asutasid Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. Seal korraldati näitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid, ka hulgaliselt vaidlusõhtuid. Tänu Pallase Kõrgeima Kunstikooli ja Riigi kõrgeima Kunstikooli tegevusele lisandus vanameistrite kõrvale ka noorem põlvkond. Silmapaistva tuntuvuse saavutasid Eduard Viiralt, Jaan koort, Anton Starkopf. Teatri- ja filmikunst: Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus asus kolm kutselist teatrit. Kõige silmapaistvam oli rahvusooper Estonia, kus näidati oopereid, ooperette, ballette. Kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas, poolkutselised Kuressaares, Valgas, Võrus. Arenes ka filmikunst
1904. aastal kasvas Tartu kooliõpilaste ringist välja poolsalajane "Noor-Eesti" kirjastus. Nooreestlase taotlesid koostööd uuendusmeelsete kunstnikega ning avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam oli suhe Nikolai Triigiga, kuid ka Jaan Koort, Aleksander Tassa, noorematest Aleksander Uurits, Erik Obermann jt olid aktiivsed "Noor-Eesti" toetajad ja kaastöölised. 1905. aasta rahutused ja Venemaa esimene revolutsioon haarasid kaasa ka kunstikooli õpilasi ja õppetöö katkes. Noorte kunstnike eesmärgiks sai Pariis, kuhu Koort, Triik, Mägi ja Tassa järgnevatel aastatel suundusidki. 1905. aastal astus avalikkuse ette fovism, millele järgnesid pea uued avangardistlikud kunstivoolud - kubism ja futurism. Noored eestlased olid ühtäkki sattunud avangardistliku kunstielu südamesse, kuid siiski ei olnud neil huvi või ei jätkunud radikalismi kuige uuema kunsti järgi joondumiseks.
Sellest uurimistööst võib järeldada, et selle ajastu poliitikute tee oli väga käänuline ja raske nagu lahkunud Lennart Meril. Lennart Meri kui kunstniku kohta võime öelda, et Eesti Vabariik on tema kunstiteos, millele lisas värvi tema enese elu. Oma tööga suutis ta säilitada rahvusliku idenditeedi tänu millele jäi eestlus püsima. 12 LISA1 Karjäär 1953-1955Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris Tartu Kunstikooli õppejõud 1955-1961 Eesti Raadio toimetaja 1968-1988 Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent 1985- 1987Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988-1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt. 1992-1996 Eesti Vabariigi President 1996 Tagasi valitud AVALDANUD Raamatud:
Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis. Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli. Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude. 1.3 Karjäär: 1941.1946. aastani oli Lennart Meri koos perega küüditatud Siberisse. Alustas kaheteistaastaselt töömeheteed metsatöölisena. Hiljem oli kartulikoorija ja metsaparvetaja. Ülikooli lõpetamise järel töötas 19531955 Tartus Vanemuise teatris kirjandusliku toimetajana ning oli ka Tartu kunstikooli õppejõud. 19551961 töötas Eesti Raadio toimetajana. 4 19631968 töötas stuudio Tallinnfilm stsenaristina. 19681971 ja 19861988 oli sama stuudio toimetaja. 19851987 Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär. Eesti Instituudi asutaja ja esimene direktor 19881990. Sai aprillis 1990 Edgar Savisaare juhitud valitsuse välisministriks. 23. aprillist 6. oktoobrini 1992 oli Lennart Meri Eesti Vabariigi suursaadik Soomes.
Visnapuu. Kirjanikud asutatsid ka oma liidu aastal 1922, mille nimeks saigi Eesti Kirjanike Liit ning see hakkas välja andma ajakirja ,,Looming". Rahvustunnet kasvatavaks said ajaloolised romaanid ja novellid nagu Albert Kivikase ,,Nimed marmortahvlil" ja Mait Metsanurga ,,Ümera jõel". Eestis kujunes ka täiesti uus kunstnikkond. Moodsad kunstivoolud kajastusid ka eesti maalikunstinke loomingus. Kunsti õpiti aga 1919. aastal Tartus avatud kunstikooli nimega ,,Pallas", mille asutajaks oli maalikunstnik Konrad Mägi ja Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis. Tuntumateks kunstnikeks said Nikolai Triin, Ado Vabbe,Kristjan Raud ja Kondrad Mägi. Ka teatrielu edevnes Eesti Vabariigi ajal. Eestis oli 7 kutselist ja kolm poolkutselist teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks,
Ta esimene trükitud luuletus avaldati 1980. aastal. Oma noorepõlve meenutab Aidi sõnaga rusuv. Aidi pidi kasvama ilma ema ja isata, kui ema ülikoolist naases, oli Aidi keerulises eas 11-aastane ja ema-tütre läbisaamine oli kehv. Kompleksides ja madala enesehinnanguga tüdrukuna nägi ta ema naljades vaid solvanguid ja nende suhted jäid selliseks kuni Aidi ise esimese tütre sünnitas. Pärast põhikooli lõpetamist 1986. aastal läks Aidi edasi õppima Tartu Kunstikooli. Vanavanemate kontrolli alt pääsedes asus Aidi ohjeldamatult elu ja maailma uurima ning õppimiseks eriti aega ei jäänud ta kukkus Kunstikoolist välja ja saadeti tagasi Haapsallu. Seal leidis ta endale töö kunstnikuna kultuurimajas, sai endale oma ateljee ja lõpetas õhtukooli. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus ta palju ringi, põhiliselt Eesti, aga ka endise NSVL piires. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi
Kalmuneid, 1919. aasta Kalev kosjas, 1933. aasta Muinasvärav, 1933. aasta Linda kive kandmas, 1935. aasta Kalevipoeg põrgu väravas, 1935. aasta Kunstiharidus Eestis 20. sajandil: ● 1903. aasta- A. Laikmaa ateljeekool Tallinnas; ● 1904. aasta- Kr.Raua kunstistuudio Tartus; ● 1914. aasta- Tallinna Kunsttööstuskool (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija); ● 1919. aasta- Kunstikool “Pallas” Tartus (Tartu Kõrgema Kunstikooli eelkäija). Eliel Saarinen endine Krediidipanga hoone Tallinnas, 1912. aasta Pauluse kirik Vassiljev ja Bubõr- Eesti Draamateatri hoone ja saal Armas Lindgren ja Wivi Lönn- “Estonia” teatri hoone, 1913. aasta 1912. aasta 1906. aasta 1910. aasta Georg Hellat- Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus, 1902. aasta Konrad Mägi, 1878.-1925
kaevuritest ja laadijatest. Eesti rahvusliku kunsti tekkimine Realismi tähe all sündis 19 saj keskel Eesti rahvuslik kunst. 1880 aastail alanud venestamine oli küll rahvuslikus liikumises segadust külvanud, aga eestlaste majanduslik edenemine ja eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eeldused rahvusliku kunstielu kujunemisele. Kümmenkonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielu loomises olid juhtivad Kristjan raud, ants laikmaa. Mõlemad asutasid oma ateljees kunstikooli. Mõlema looming oli uuenduslik võrreldes seni eestis nähtud realismiga. Raua loomingus liitusid rahvuslikud, eelkõige rahvaluulest ja kalevipojast leitud teemad, tema tegi ka kalevipoja illustreerimise. Laikmaa võttis vastu mitmekesiseid uue kunsti mõjusid. Sajandi alguses impressionismi heledus ja maalilisus, varsti soome rahvusromantism ja prantsuse postimpressionismi mõjud. Tema tööd aga siiski põhiliselt realistlikud. Pastelltehnikas portreed ja maastikud
... „will he round the point?“ päästepaadi viimine üle luidete ancherite kodumaja kujundati 1960ndate lõpus skageni muuseumiks- skageni maalikunstnike tööde eksponeerimiskohaks. 1997.a kõibele lastud taani 1000-kroonisele rahatähel on kujutatud anna .... haigus anna ancher maalikunstnikuna tunnustust leindnud anna ancheri huvi maalikunsti vastu sai algus eajal, mil kunstnikud hakkasid suviti peatuma nende perehotellis. 1875 a astus ta vilhelm kyhni kunstikooli kopenhaagenis ..... christian krogh • tuli esmakordelt skagenisse 1878.a suvel. Ta töi endaga kaasa teadissi uutetst rahvusvahelistest kunstisuundadest, avaldades ..... hvitträsk, kirkkonummi • rahvusromantilises stiilis hvitträsk ehitati aastatel 1901-1903 arhidektide herman gesellius, armas lindgren ja eliel saarinen poolt. • Samuti veetis seal lapsepõlve maailmakuulus arhitekst eero saarinen • peahoone materjaliks on looduskivi ja palk
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid saada kriitikute tunnustust või ametlikku toetust. Erinevad tõlgendustraditsioonid 1. Formalistlik ja modernistlik tõlgendus - impressionism pakub huvi oma "lamedusega", sellega kuidas juhitakse tähelepanu maali "pinnale" või alusele kantud "värvile". 2. Biograafiline tõlgendus - impressionistide järjekindel huvi maalida uues stiilis, hoolimata
Paljud kunstnikud alustasid kunstiteoste päästmist sõja jalust jne. 1919.a. juulis, kui veel Vabadussõja lahingud käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. Näitus andis ülevaate kunsti arengust alates J. Kölerist. 1918.a. loodi Tartus ühing ,,Pallas" edendamaks esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. ,,Pallas" korraldas näitusi ja 1919.a. lõpul rajas samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919- 1940 sai seal hariduse enamik eesti silmapaistvaid kunstnikke. ,,Pallase" õpetus toetus Pariisi vabaakadeemiatest lähtunud kogemusele, mis nõudis ja soosis õpilaste loovust. 1924.a. sai ,,Pallasest" kõrgkool ja õppeasutuse esimeseks juhatajaks oli K. Mägi. Tallinnas muudeti Tallinna Kunst- tööstuskool 1920.a. Riigi Kunsttööstuskooliks (seal õpetati tarbekunsti) 1938.a. sai kõrgkooliks ja liideti juurde graafika, maalikunst ja skulptuur
Paljud kunstnikud alustasid kunstiteoste päästmist sõja jalust jne. 1919.a. juulis, kui veel Vabadussõja lahingud käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. Näitus andis ülevaate kunsti arengust alates J. Kölerist. 1918.a. loodi Tartus ühing ,,Pallas" edendamaks esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. ,,Pallas" korraldas näitusi ja 1919.a. lõpul rajas samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919- 1940 sai seal hariduse enamik eesti silmapaistvaid kunstnikke. ,,Pallase" õpetus toetus Pariisi vabaakadeemiatest lähtunud kogemusele, mis nõudis ja soosis õpilaste loovust. 1924.a. sai ,,Pallasest" kõrgkool ja õppeasutuse esimeseks juhatajaks oli K. Mägi. Tallinnas muudeti Tallinna Kunst- tööstuskool 1920.a. Riigi Kunsttööstuskooliks (seal õpetati tarbekunsti) 1938.a. sai kõrgkooliks ja liideti juurde graafika, maalikunst ja skulptuur
tööjõudu rakendada näiteks saame ise väga hästi Projketijuhi, Loovjuhi ja Tootmisjuhi ülesannetega hakkama. Seoses sellega saame rohkem rõhku panna disaineritele ja tootmise peale. Kuna praegusel ajal napib meil kujundus ja valmis produkti valmistamiseks tööjõudu. Personali valikul pööratakse tähelepanu kandidaadi senisele reklaamitöö kogemusele, saadud tunnustusele ja hariduslikule taustale. Paljud disainerid on Kunstiüalikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kunstikooli tudengid (eelkõige graafilist disaini) õppijad ja selle lõpetanud ja/või osalenud Kuldmunaga auhinnatud reklaamide väljatöötamisel. Projektijuhtide puhul on olulised teadmised ajaplaneerimisest, projektipõhisest finantsjuhtimisest ning üldisest projektijuhtimisest. Müügipsühholoogia ja erinevate tarbijagruppide tarbimiskäitumise tundmine on üks projektijuhi töö edukuse võtmeid. Reklaamiettevõtte töötajat peab iseloomustama kõrge stressitaluvus ja oskus teha
Leidub ka õpilasi, kes ei tegele vabal ajal mitte millegiga - 12 poissi ja 14 tüdrukut. Protsentuaalselt on see vastavalt 20% poistest ning 23% tüdrukutest kõikide vastajate seast. Kõige suuremad laisklejad on 11-ndate klasside poisid ja tüdrukud. Ilmselt nad pole leidnud meeldivat spordiala või muud huvitegevust, millega tegeleda peale kooli (Joonis 4). Ülejäänud tegevustega (muusikakool, huvialaring, laulmine, kunstikooli ja tantsimine) tegeletakse väga väikesel määral vastajate seas. Eelnimetatud tegevustest tegeletakse 11 kõige enam laulmisega. Laulmisega tegeleb kokku 17 vastajat. Tänu heale kooli koori tasemele ning ka koorijuhataja Anne Rikbergi aktiivsele tegevusele õpilaste kaasamisel koorilaulu. Tantsimine on populaarsuselt kuuendal kohal. Tantsimisega tegeleb kokku 14 õpilast (Joonis 4).
kompositsiooniga, kus pildiraam sageli osa figuurist ära lõikab. Elu lõpus tegeleb skulptuuriga, kuna halvenenud silmanägemine ei lase maalida. Degas suri 27.septembril 1917.a. AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust. Renoir keskendus ajatutele teemadele
Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow' koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator ARTHUR MACMURDO (1851-1942) joonistas 1883.a.motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvalt orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Arhitekt ja mööblikunstnik CHARLES RENNIE MACINTOSH (1868-1928) juhtis Glasgow' kunstikooli ja kavandas selle hoone, kus funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeetrilise ornamentikaga. 1890.aastail hakkas kogu Euroopas levima stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid (näiteks Inglismaal-Modern Style, Prantsusmaal-art nouveau, Saksamaal-1896.a. ilmuma hakanud ajakirja ,,Jugend" järgi Jugendstil, millest on tulnud eesti keelde juugendstiil)
Marc Chagall Marc Chagall sündis 7. juulil 1887. aastal Vitebskis. Marc Chagall oli vene-prantsuse maalikunstnik ja graafik. Kunstihariduse omandas Chagall Peterburi Kunsti Akadeemias. 1910-1914 viibis kunstnik esmakordselt Pariisis. Pariisi sai talle väga kalliks Mesipuu rajoon, kus ta ka elas ja kus tulid ta parimad mõtted. 1914 naasis Venemaale. 25. juulil 1915 abiellus Marc Bellaga. 1918 sai Chagall teate, et on valitud Vitebski piirkonna kunstikomissariks. Venemaal rajas ta kunstikooli ja kunsti muuseumi. 1923. aastal naasesid Marc ja Bella Prantsusmaale. Sellel perioodil polnud ta maalikunst nii muljetavaldav nagu oli enne sõda. Ta elas Orleans'i avenüü ateljees. Kuuldes uue sõja puhkemisest põgenes Marc oma perega 1941. aastal Ameerikasse. Ameerikas tegeles Chagall lavadekoratsioonidega. Chagalli abikaasta Bella suri Ameerika perioodil 1944. aastal. Kolm aastat peale seda naases Chagall Prantsusmaale, kus ta ka uuesti abiellus. Ta teine naine oli Valentine Brodsky
ei lõppenud, jäädes püsima ka Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel. Naan lisab, et Rakvere punkareid polnud küll palju, kui tegu oli väga kokkuhoidva, sõbraliku ja vennaskondliku seltskonnaga.54 Selgekujuline punkliikumine tegutses Tartus 1980. aastate esimesest poolest alates.. Tartu üks esimese laine põhipunkareid Eero Tamm meenutab, et Lõuna-Eestis ei teatud 1970. aastate lõpul veel pungist midagi ning nähtus jõudis siia eelkõige läbi Tartu Kunstikooli, kus esimesed punkarid (Allan Hmelnitski, Raul Saaremets) käisid. Ta lisab, et üldiselt olidki Tartu punkarid kunsti (või Kunstikooli) taustaga ja punkarite lähikondlaste seas oli palju kunstnikke.55 Seda kinnitab ka Merca, kes lisab, et tähelepanuväärne oli see, et Tartus miilits punkareid tänavatelt üldjuhul aresti ei vedanud – selle põhjuseks peab ta just Tartu Kunstikooli olemasolu, mille tõttu sealsed miilitsad olid enam harjunud, et tänavatel tavatu
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja m...
aastatel lõi natuuritruid tööliste, talupoegade, teadlaste ja kunstiinimeste portreejoonistusi. Hiljem hakkas ta aga kasutama sügavtrükitehnikaid. 1970. aastatel viljeles realistlikku portree- ja maastikumaali. E. Einmanni maal 1946. aastal E. Einmanni maal 1972. aastal Graafika EV ajal Feliks Randel on 01.07.1901 Valgas sündinud ning 10.02.1977. aastal Tallinnas surnud kunstnik, muusik ja pedagoog. Ta oli üks esmaseid kunstikooli Pallas õpilasi aastatel 1919- 1921 ning on eelkõige tuntuks saanud maalija ja karikaturistina. Tema karikatuure võis kohata 1929. – 40. aastani Tallinna „Päevalehes”, kus kunstnik tollel perioodil töötas, ent ka mitmetes teistes väljaannetes sealhulgas kultuslikus nõukogude aegses ajakirjas „Pikker”.Feliks Randeli varane looming keskendus eelkõige graafikale. 1920-ndatel aastatel teatakse teda kubistlike figuuride maalijana. Kubistlik joon ja rütmistatud
1859 esitab kompositsiooni ,,Kristus ristil"avalikkusele ja valitakse Rooma Saksa Kunstnikeühingu liikmeks. Valmivad ,,Autoportree" ja ,,Lõvi ja poisike". 1861 saab Peterburi Kunstide Akadeemia nõukogult akadeemiku tiitli kompositsiooni ,,Kristus ristil" eest. 1862 esitab Roomas kunstinäitusele maali ,,Itaallanna lastega ojal", sõidab läbi Firenze, Ravenna, Veneetsia, Sveitsi ja Berliini Peterburi, kuhu saabub 11.09.1862. Saab õpetaja koha Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli kõrgemais naisklassides, asendaja õppejõu koha Kunstide Akadeemia kipsiklassis ning kutsutakse keiser Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistamisõpetajaks. 1863 suvel teeb matka Tallinna, Hiiumaale, Lubjassaarele Viljandimaal, Tartusse ja Võrru. Maalides ja joonistades eesti rahvatüüpe ja maastikke, tutvub ta talurahva 7 viletsa õigluseta olukorraga ning otsustab ise kaasa aidata rahva elujärje
Kunstnikeühingu liikmeks. Valmivad „Autoportree“ ja „Lõvi ja poisike“. 1861 – saab Peterburi Kunstide Akadeemia nõukogult akadeemiku tiitli kompositsiooni „Kristus ristil“ eest. 1862 – esitab Roomas kunstinäitusele maali „Itaallanna lastega ojal“, sõidab läbi Firenze, Ravenna, Veneetsia, Sveitsi ja Berliini Peterburi, kuhu saabub 11.09.1862. Saab õpetaja koha Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli kõrgemais naisklassides, asendaja õppejõu koha Kunstide Akadeemia kipsiklassis ning kutsutakse keiser Aleksander II tütre Maria Aleksandrovna joonistamisõpetajaks. 1863 – suvel teeb matka Tallinna, Hiiumaale, Lubjassaarele Viljandimaal, Tartusse ja Võrru. Maalides ja joonistades eesti rahvatüüpe ja maastikke, tutvub ta talurahva 7 viletsa õigluseta olukorraga ning otsustab ise kaasa aidata rahva elujärje
Loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Visuaalse kunsti juures oli oluline ornamendi kujutamine. Morrise ideed panid aluse 20.saj tarbekunstile. Uue stiili arengus oli tähtis Glasgow koolkond. A.Macmurdo oli arhitekt ja tarbekunstnik, kes töötas välja oma motiivi, mis tähistas uue ornamendi sündi. See lähtus loodusest ja meenutas nõtkeid taimevarsi, lehti, õisi. Charles Mackintosh oli arhitekt ja mööblikunstnik, kes juhtis Glasgow kunstikooli. Hoone oli väga funktsionaalne. Kasutas keldi rahvakunsti mõjutusel loodud ornamenti. 1890ndal aastatel hakkas levima uus stiil. Ingl modern style, Pr Art noveau, Saksamaal Jugend. Selles stiilis kujutati kõike, ka seda mida seni ei olnud seotud kunstiga. Antonio Gaudi oli katalaan. Tema arhitektuuris esinesid loodusele omased kõverjooned. Tähtsaimad teosed La Sagrada Familia katedraal Barcelonas. Sirgjooned puudusid, draakonisoomus. Güelli park
langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid. 1903 lõppesid ta rahalised võimalused ja ta läks ema juurde Rakverre. 1904.a kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor- Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka
Valged, hästi komponeeritud kuupjad ja ümarad vormid, päikeserõdud ja pergola said uue põlvkonna eesti soost haritlaste, töösturite, ettevõtjate, kõrgemate ametnike ning ka edumeelsemate baltisakslaste ihaldusobjektiks. Ehitatud aastatel 1938-1939 korporatsiooni Ugala funktsionalistlikus stiilis konvendihoonena, mis oli ka esimene ja ainuke toonases Vabariigis spetsiaalselt konvendi vajadusi silmas pidades projekteeritud hoone. Peale II maailmasõda oli Tartu Kunstikooli hoone, praegu tagastatud Ugala vilistlaskogule. Hoone projekteerija-arhitekt Arnold Matteus (1897 1986) oli aastatel 1926 1935 ja 19411944 Tartu linnaarhitekt, aastatel 19441960 linna peaarhitekt. A. Matteus oli ka korporatsiooni Ugala vilistlane. Ehkki üliõpilaskonvendi maja on Tartus vanasti levinud hooneliik, esindab "Ugala" ainsana moodsat arhitektuuri. Alumisel korrusel on raamatukogu, vilistlaste- ja võõrastetuba, peakorrusel
Saaremaa Ühisgümnaasium SALVADOR DALÍ referaat Autor: Victoria Käesel Juhendaja: Aili Jung Kuressaare 2013 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. LAPSEPÕLV...........................................................................................4 1.1. Sünd...................................................................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine................................................
Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek. · Vennad Carraccid(3) asutasid Bolognas kunstikooli, aktiivsemalt tegutses Lodovino. · Guido Reni(1575-1642)- Hiljem sai Bologna koolkonna pea ja kunstiakadeemia juhataja. Kuulsaim Palazzo Rospiglosi laele tehtud maal, mis kujutab Aurorat. Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid
keskkooli (praegune Kivilinna gümnaasium) ja aasta hiljem 2. keskkooli (praegune Miina Härma gümnaasium). 7aastaselt sai teada, et tema isa uuel naisel on poeg, kes on temast neli päeva vanem. Nii sai ta endale venna. Kooli ajal elas samuti ema juures, aga suved veetis isa perega maal. 10. klassis kolis ta ema juurest oma esimese tüdruku juurde ja umbes samal ajal läks ta tööle Tartu Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusesse. See järel suundus õppima 20012003 Tartu Kõrgemasse Kunstikooli, kus õppis arvutigraafikat ja reklaami. 20032005 Tallinna Ülikooli, kus õppis filmi, videot ja meediareziid. Sass Henno eesmärk kirjutamisel on luua liigutavaid tekste. Algul kirjutas Henno "Elu algab täna" nimelise käsikirja 2002. aastal romaanivõistluse jaoks. Ja 2 aastat hiljem "Mina olin siin esimene aresti" loo. Ja umbes samal ajal ka lasteraamatu "Mereröövlimäng." Ja nii sai temast kirjanik. Romaani autor on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.4
• tehnoloogia uuendamine (investeeringud omafinantseeringust) • klientuurikasvust tingitud populaarsus Allikas: autori koostatud. SWOT- analüüsi järgselt võib kinnitada, et tegevuse eeldusteks määratletud tugevused on piisavalt tugevad alustamaks edasiste eesmärkide täitmist. Suurimateks tugevusteks võib kinnitada ettevõtte mainet ka varasemast kaheaastasest perioodide tegevusest. Samuti on olemas kohesed kliendid hoones kohapeal(sportlased, kunstikooli õpetajad ja 11 õpilased ja majapersonal). Oluline on ka, et juhi oskused projekti läbi viia oleksid piisavalt head. Eeliseks on, et juht omab toitlustusalast kvalifikatsiooni ja töökogemust. Ka omab juht antud valdkonnas tutvuseid, värvata ettevõttesse vajalike teadmistega personali. 1.6 Ettevõtte välised riskid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
