Kunstiajalugu Referaat Vana Egiptuse kunst Alari Allik 10D TNG Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid
Bütsantsi kunst Pealinn Konstantinoopol. Rooma riik jagunes kaheks: Ida- ja Lääne-Rooma riigiks 395.aastal. Ida-Rooma kandis nimetust Bütsants. Bütsantsi tuumikalaks jäid Kreeka ja Väike-Aasia. Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põriplaanid olid ringi või ruudu kujulised. Keiser Justinianus I ajal 6. Saj oli õitsenguajastu, seiis ehitati ka kuulsaim ehitis Hagia Sophia katedraal, mis erines teistest oma basiilika kujulise põhiplaani poolest, kuigi oli kaetud kuplite süsteemiga
Sajandivahetuse kunst: uusromantismi ideoloogia - Osad jäid truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uuromantilist ideoloogiat. Uuromantikud uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. Selline mõtlemine põhjustas pettumist kaasajas ja arvamus, et teadus ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. Parateadused olid populaarsed. Kunst muutus omaette väärtuseks. Sümbolism põlgab nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Käsitleti nn suuri teemasid nagu sünd, surm, erootika, armastus, üksindus, elu. Teemasid lahendati süzeede abil, mis olid tähtsamad kui see, kuidas seda kujutati. Rõhutati, et elu on müsteerium. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Chavannes. Kuulsamad: Redon (fantaasiarikas, mütoloogia jne; Ophelia); Toorop (juugendliku stiiliga; Kolm
o Sügavtrükk metallplaadiga, jooned on ära trükitud; o Kõrgtrükk suuremad vaod, trükivärv ei lähe vagudesse, jääb peale; o Lametrükk plaadile maalitakse jne. · Antiikajast 15.sajandini ei tehtud skulptuure, sest ristiusk ei lubanud jumala loodut kujutada, peale seda hakati ka ainult kirikusse lubama; Vana-Mesopotaamia kunst · Perioodid o Sumeri Akadi kunst (4000 1830 e.Kr.) o Vana-Babüloonia kunst (1830 1518 e.Kr.) o Assüüria kunst (1500 605 e.Kr.) o Uus-Babüloonia kunst (625 539 e.Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist
KLASS: 12 ÕPPEAINE : KUNSTIAJALUGU JUHENDAJA : URVE KOOLMAN 2008 ABSTRAKTSEST KUNSTIST VENEMAAL Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailma kujutamise vajadusest kunsti vabastanud fotograafia leiutamine 19. sajandi keskel. Foovide ja eriti kubistide loomingus oli säilinud küll side kujutatavaga, kuid järjest suuremaks kasvas motiivi üldistamine ja moonutamine vastavalt kunstniku tõekspidamistele ja ideedele. Võib öelda, et kunstnikud tegelesid maailma
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Kokkuvõte Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. 6 Kreeka kunst on maailmale avaldanud väga suurt mõju. Oma rahuliku, suursuguse kauniduse, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikaks. 7 Kasutatud kirjandus http://gymn.paide.ee/personal/kunstiajalugu/kreeka.html http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele" (1984) Kirjastus "Kunst"
KUNSTIAJALUGU 4.Bütsantsi kunst. Arhitektuur : · Rooma riigi jagunemine kaheks 395 a. (Ida-Rooma ja Lääne-Rooma) · Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol · Kunsti 1.õitseng keiser Justinjanus I ajal · Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani punktid on keskmest ühekaugusel ( ring, ruut, võrdkülgne hulknurk) · Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis : 6 saj, kõrgus 58,8 m, materjalideks telliskivid, naturaalne kivi. Tänapäeval on see mosee
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste
Vladislav Tsõpov 10A 09.05.2010 Tallinna Humanitaargümnaasium Maajad Yucatani poolsaare ürgmetsades elanud maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine; nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on h...
Tutanhamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu ainukene vaarao hauakamber, mis püsis kaua rüüstamatuna. Levis pronksi ja raua kasutamine. Kunst muutus nende kolme riigi ajastu jooksul väga vähe. Peamiselt tugineski see kolmele tunnusele: Religioon just sel põhjusel rajati suuri hauakambreid ja templeid ning püramiide, sest usuti, et nii tagatakse surnule igavene elu ja rahu teispoolsuses Traditsioonid kunst oligi selline, nagu algselt tekkis Nn. Egiptuse poos inimest kujutati mitmetest ,,tükkidest" kokkupanduna: silm ja õlad otsevaates, jalad ja pea aga profiilis. Suurriigi kunstile mõjus väga Mesopotaamia kultuur. Samuti andis Egiptus omaenda suursuguse ja erilise kunstiga palju mõjutusi teiste riikide kunsti arengule. Traditsioonide püsivuse näitajatena on parimad näited kaks reljeefi, mis 2
17. saj Madalmaade kunst Ehituskunst hindas praktilisust ja mugavust, paraaditsev stiil oli võõras. Tüüpiline oli raekoda. Skulptuur oli tähtsusetu, maalikunst aga elas läbi 17. saj õitsengu, mille taolist kuskil mujal maailmas pole täheldatud. Kunstilt nõuti looduslähedust. Kujutis pidi maalil võimalikult palju sarnanema tegelikule esemele või isikule. Hinnati reaalsust, ühemõttelisust, käegakatsutavust. Välise toreduse kujutamine ja allegooriline maal tähtsusetud. Ka maastik pidi olema ilustamata. · Olustikumaal kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate kodudes. Formaat oli väike, seepärast ,,väikesed hollandlased". JAN VERMEER üks suurimaid hollandi maalijaid, kujutab enamasti interjööre ühe või kahe inimfiguuriga. Maalides pole tegevus tähtis. Võlu peitub maalilises teostuses. Kasutas külmi kargeid toone ning tõi kontrastiks juurde sooja tooni, näiteks ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" · Portreekunst sage...
KUNSTIAJALUGU 9.Romaani kujutav kunst. · Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia ba...
1. Millises riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? Itaalias 2. Kuidas periodiseeritakse renessanssi? Eelrenessanss 14.saj, vararenessanss 15.saj, kõrgrenessanss 16.saj 3. mis iseloomustab renessansi ajastu inimest? kirglik teadmistejanu,uurimiste avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit. Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. ...
(kool) Vana Ameerika kunst referaat SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS 3 2. VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD 4 2.1.Arhitektuur 4 2.2.Skulptuur, keraamika, maalikunst ja tarbeesemed 5 2.3.Kultuuri seos usuga 6 2.4.Arengutase 7 3
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
*ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad. 1550- ''Vljapaistvate kunstnike elulood'' Madalmaade kunst: *kunst linnakodanike teenistuses. *sageli piltidel petlik moralismi thendus. *kristlik snum igapevalistel piltidel. *piltidel moraiseeriv thendus. *peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa. *maali alal oli vljapaistvaid saavutusi. *Saksamaa oli peale Itaalia ainus maa, kus vib rkida krgrenessansist kui omaette etapist. *Prantsusmaal - skulptuur, arhitektuur.
Totalitaarsete riikide kunst Totalitaarne kunst 1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal, toetati traditsioonilisemat kunsti Säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu Kunst Saksamaal Saksamaal oli avangardismivastane võitlus avalik Mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagritesse või tapeti Korraldati nn häbistusnäitusi, mida käsutati vaatama töölised, õpilased või sõdurid Osa avangardistide teoseid põletati avalikult Kunst Saksamaal Natside kunsti meisterlikuim osa olid paraadid Visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid Hitleri eesmärk kunstis
docstxt/126043248642520.txt
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kumm...
Rando Pajula EP09 Kunst minu elus Ma ei pane isegi tähele kui suur osa minu ja meie kõigi elus on kunstil . Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal . Seega ükskõik kuhu vaadata, on näha mingit sorti kunsti. Inimesed tänaval- kes millise kunstiniku loodud riideid kannab, tubades- erinevate kunstnike loodud tapeedid, autotööstuses- erinevate kunstnike poolt loodud erinevate disainidega autod, ehituses- erikujudega majad- mis on jällegi arhitekti e. kunstniku poolt kavandatud. Kõik see on kunst mida ei panda tähele.
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO
Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine Ehituskunst Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad
20. sajandit iseloomustab ajaloos kõigepealt tööstusühiskonna läbimurre ja laialdane levik. Teaduse ja tehnika tormiline areng tekitas usu helge tuleviku peatsesse saabumisse. Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi,
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid)
Jaapan 1. Jaapanis loodi ühtne riik 5.sajandi II poolel. 2. Jaapanlaste algne usund oli sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser, kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ...
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole
poolhallutsinatoorses seisundis. Maalid kubisesid freudistlikest kujunditest ja sümbolitest. Oma kunsti nimetas `kriitiliseks paranoiaks'. Töötas koos L.Bunueliga filmimaailmas (Andaluusia koer, 1928). Visati välja sürrealistide hulgast Lenini kujutamise ja skandaalide ning allumatuse tõttu. Hiljem ütles, et tema erinevus sürrealisteidest on see, et tema on sürrealist. 12. SOTSREALISM TAUST: 1930. aastate alguseks väljakujunenud ametlikult soositud kunst. TUNNUSJOONED: 1. maalikunst sarnanes vene realistide töödega 19. sajandil 2. teosed olid looduslähedased ja tagasihoidlike värvidega 3. ülekaalus ühiskondlikud ja revolutsioonilised kujundid: revolutsioonisündmused, töötavad inimesed, uusehitised, Punaarmee, sport ja perekond. 4. allegooriline, konventsionaalne ja ülespuhutud stiil on suunatud rahvamassidele 5. 1960
saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad. Saksamaale jõuab gootika alles 13.saj keskpaiku, esimene gooti stiilis kirik seal on Magdeburgi Toomkirik. Gooti kujutav kunst: Prantsusmaa: Inimestele üritatakse anda isikupärast ja loomulikku välimust, pööratakse rohkem tähelepanu inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks. Gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet. Kõrggootika- inimesel on olemas keha (st et keha on nähtav riiete alt), ja pole enam tihedalt seotud arhitektuuriga. Õiget anatoomilist
Bütsantsi kunst Bütsantsi kunst 6-15 saj Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks - Ida-Rooma riigiks ja Lääne-Rooma riigiks.Lääne-Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,mille järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks. Bütsantsi kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunsti traitsioonidel,millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused.Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Juba 7. sajandil eKr olid kreeklased rajanud Bosporuse väina Euroopa- poolsele kaldale, Marmara mere ja Kuldsarve lahe vahele jäävale kolmnurksele neemikule oma asulinna Byzantioni. Siinsed viljakad maa, meeldivalt mahe kliima ja koht ise olid soodsad linna tekkimiseks
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogo...
Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
• Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse näitusele 2008.a. Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta- matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind- lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte- le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Mõisted
- Edenevad parateadused (spiritism, teosoofia) - Populaarsed olid filosoofid, kes vastandasid teaduslikule tunnetusele sisekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. - Näit: A.Schopenhauer, F.Nietzsche, H.Bergson) 3. Mis on sümbolism? (Lemmikteemad, sisu ja vormi suhe, 3 kunstnikku, nenede teosed ja analüüs) - Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel. - Vormilt mitmekesine: Sobis nii akademistlik, realistlik kui ka modernistlik (juugendlik) vormikäsitlus. - Kunstivool, mis on teatud kindlate teemadega määratud. - Pierre Puvis de Chavannes- “Vaene kalur” (Pildist võib välja lugeda loo. Pettunud kalamees, kaldal naine ja lapsed.) – Tähendus mõisatuslik ja avatud, tihti on tema töödes kristlikku süžeed.
20. SAJANDI KUNST Kristina Kasemägi Sisukord Kunstiteos, mis on minu arvates meisterlik Kunstiteos, mis on minu arvates kõige vähem meisterlik Maal mis väljendab minu jaoks kõige enam: Kurbust Rõõmu Üksindust Armastust Rahu Valgust ja helgust Pimedust ja süngust Muusikat 2 maali, mis väljendavad kaasaaja ühiskonna valupunkte Kõige futuristlikum kunstiteos Kunstiteos, mis on minu arvates meisterlik Kunstiteos, mis on minu arvates kõige vähem meisterlik Kurbust Rõõmu Üksindust Armastust Rahu Valgust ja helgust Pimedust ja süngust Muusikat 2 maali, mis väljendavad kaasaaja ühiskonna valupunkte Kõige futuristlikum kunstiteos TÄNAN KUULAMAST!
KUNST MEIE ÜMBER Kunst on inimkonna ümber olnud juba aastatuhandeid. Alates ürgajast pärit koopamaalideni kuni 21. sajandi kuulsate maalide ja suurejooneliste skulptuuridega. Kunstil pole siiamaani ühtset definitsiooni, kuid igaüks meist on teinud selle selgeks omal moel. Sellest lähtuvalt saab kunsti pidada ebatäiuslikuks ning selle mõistmise piirid on suured. Mis on siis kunst tänapäeva inimese jaoks ning kuidas see meid mõjutab? Kunst on paljudele inimestele sissetulekuallikaks. Me teame palju kuulsaid kunstnikke, muusikuid, skulptoreid ja näitlejaid. Nad kõik teenivad endale leiba, tehes kunsti. Me kas austame nende loomingut või ei pea sellest lugu. Kuid on ka inimesi, kes nende loomingut ei austa, näiteks tegeledes piraatlusega. Inimesed tõmbavad internetiavarutest alla filme ja muusikat, jättes selle looja ilma rahata. On ka suur hulk austavaid inimesi, kes neid ostavad, kas siis poodidest või samuti internetist
Vana-Rooma kunst Vana-Rooma kunst I aastatuhandel eKr ühinesid lähestikku asuvad külad Itaalias Rooma linnriigiks. Aegamisi vallutati endale maid juurde ja lõpuks kuulus neile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Roomlaste endi kultuur ja kunst ei olnud nii kaugele arenenud kui osadel vallutatud alade rahvastel, seetõttu võeti palju üle sealsetelt elanikelt. Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. Arhitektuur - võlvid Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte ja võlvide, samuti kuplite ladumist. Nende sidumiseks kasutati lubimörti.
Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu. Natüürmordid Mosaiik
Vana-Kreeka Kreeka kunst Eristatakse kolme perioodi: Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr. Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr. Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur. Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord. Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks. Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.
Kunstiajalugu, tunnikonspekt 1, õpetaja Liis Reier Kultuur ja kunst Kultuur(lad cultura ` viljelus, harimine) – inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate ainelste ja vaimsete väärtuste koguhulk, mis iseloomustab ühiskonna arengutaset. Kultuur Aineline e materiaalne kultuur Vaimne kultuur Tehnika Teadus Tootmisvahendid Kunst Materiaalsed väärtused Filosoofia Kõlblus Haridus Kunst on inimtegevuse liik, milles avaldub inimese üldine loomejõud. Kunst on tegelikkuse peegeldamine või taasloomine. Kunsti aineks on elu kogu oma mitmekülgsuses, mida töötleb ja peegeldab kunstnik erilises vormis – kunstilistes kujundites ehk kunstikeeles.
Jätkuvad kreeka traditsioonid. Kreeka meistrid. Portreeskulptuur Päris palju on säilinud vabafiguure ja portreid Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest Portreebüste, eriti ülikute seas, hoiti aukohal ja mõnikord kanti seda pidustustel kaasas Kujutasid esivanemaid realistlikult Kindlustab esivanemate hinge kohalolek Kasutati sarnasuse tekitamiseks vahast surimaske Kunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli taandunud Riigile teeneid osutanud isikud Riikliku võimu kindlustamise vahend Tseremooniad ja ohverdamised Riigireetmine Loomutruud Kehade ebatäiuslikkus Isikupärasemad Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära
Andestamise kunst Tere, lugupeetud õpeteja ning klassikaaslased. Alustan oma kõnet Nelson Mandela sõnadega "Vimma pidamine on nagu mürgi joomine lootuses, et see sinu vaenlase tapab." See lause sobilik on väljendamaks, viha pidamise kahjulikke mõjusid jms??, sest viha, mida sa kellegi vastu tunned, ei tee talle vähemalgi määral kahju, see kahjustab vaid sind. See rusub vaid sinu tervist. MIS ON ANDESTAMINE Kuid mis üldse on andestamine? Andestamise puhul ei tasu unustada, et andestamine ei tähenda väära käitumisega leppimist. Andestamine tähendab armastada iseennast, sest me anname endas vabaks masenduse, viha ja haiget saamise valu. See on kingitus, mille teed iseendale. MILLEKS ANDESTADA MIKS SEE NII RESKE ON KUIDAS SIIS IKKA ANDESTADA Üks okkalisemaid asju, mis meil elus ette võib tulla, on kurjusele heaga vastamine ning andestamatu andestamine. Kuigi, andestamine - see on kõige lahkem asi, mida iseenda heaks teha. Kui aga...
AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas
KUNST J A E ETI K A MARGE METSOJA KUNST • KUNST VAJAB ARENGUKS LOOMINGULIST VABADUST. VABADUSE TEINE KÜLG ON VASTUTUS: AUTORI VASTUTUS OMA TEOSE MÕJU EEST PUBLIKULE, VASTUTUS OMA KÄSITELDAVA-VORMITAVA MATERJALI SUHTES NING KOHUSTUSED INIMESTE EES, KEDA TEOS LÄHEDALT PUUDUTAB. ORIGINAALSUS NII NAGU KUNST AMMUTAB AINEST ÜMBRITSEVAT MAAILMAST, LEIAB TA SEDA KA KUNSTIST ENDAST. ÄÄRMUSLIK NÄIDE SELLISEST TEGEVUSEST ON PLAGIAAT VÕI VÕÕRA TÖÖ ENDA NIME ALL ESITAMINE; VASTUPIDINE NÄIDE AGA VÕLTSIMINE – TEISE AUTORI NIME OMASTAMINE. • KUNSTI JA MORAALSETE VÄÄRTUSTE TEEMAS KÄSITLETAKSE EETILISI KÜSIMUSI ESTEETIKAS, NÄITEKS KUNSTI MORAALNE MÕJU PUBLIKULE VÕI ROLL MORAALIKASVATUSES. • MIKS ROOMATA NÄGUPIDI MUDAS? • MIKS TEHA FILME NING KIRJUTADA ROMAANE,
maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD Traditsioonipäraselt kujutati kuningad jt. tähtsad isikud lihtinimestest palju suurema- tena. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja
Klassitsistlik kunst. KT tunnis-jagatud õppimine 1 Klassitsismi kõige olulisem tunnus on kindlasti vormireeglite olemasolu. 2. 18. Sajandit on nimetatud valgustussajandiks tollel ajal maailmas levinud mõistuse ja tõe valguse tähtsustamise tõttu. 5. Antiigi pärandiga oli võimalik lähemalt tutvuda Pompeji ja Herculaneumi linnas, mis tuha alt välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal aja...
Kus on Ikaros? – Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Ikaros on uppumas laeva lähedal, jalad taeva poole. 5. Madalmaade vanasõnad ja kõnekäänded 1.Palju kisa, vähe villa – Rohkem tööd, vähem loba. 2.Peaga vastu seina - 3.Väikesed ja nõrgad langevad sageli suurte ja tugevate ohvriks – „Suur kala neelab väikest kala“ „On mees kes ei ulatu leivatükist leivatükini“ (ei tule toime) „Riiakas naine seob kuradi rätikusse“ 6. Madalmaade kunst Kuidas kujutatakse inimesi? Võrrelge itaalia kunstiga. – Inimesed õigete keha proportsioonidega, tõetruusemad, kuigi nad pole nii detailsed Milline tähtsus on detailidel? – Detailidel on suur rõhupaigutus, hoolitakse väga pisidetailidest. Milline tehnika on enim levinud? – õlivärvi tehnika Milline on maalide sisu? – peamiselt pühad üritused või tähtsad üritused. Maal jutustab loo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
