VANAVENE KUNST Koostaja:Artur Jarmolenko 10.kl 09.05.2018 Mida ehitati? *Kirikuid *Bütsantsi stiilis. *Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil. *Linnades levis kiviarhitektuur. *Maal aga levis puuarhitektuur. (Kiievi Sofia katedraal) Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged. * Oli maastiku lahutamatu osa. Kuulsamad *Kiievi Sofia kirik *Novgorodi Sofia katedraal *Moskva Kreml (14. saj.) *Uspenski kirik Kus leidub palju puukirikuid? *Venemaal. (Kizi puukirik) Pildid (Novgrodi Sofia katedraal) (Uspenski kirik) Kasutatud allikad https://karinakunstiajalugu.weebly.com/vanav...
lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1. Vana ajastu -600eKr 2. Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr 3. Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr 4. Hiline e hellenistlik aeg 323eKr- 30 pKr · Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel.
paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee.
gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse läänest, hilisematel torn, mis on eemal Transept- risthoone, juurdeehitis basiilikale Apsiid- idapoolne isa kirikus skulptuure ei tohi kirikus olla, need meenutasid paganlikke jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna Romaani kunstis kasutati R ehituskunsti võtteid. Lagi muutub kumeraks, kesklööv kõrgem ja
Kunst täiendab elu Juba koopamaalingutest teame, et seeläbi väljendati oma emotsioone, tõekspidamisi - iseend. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, siis ometi on see alati olnud üks elu osadest. Inimesed vajavad loomingut, et täita oma elu puudujääke. Kunst tekitab igal hetkel ja igal pool emotsioone. Ühtegi inimest ei jäta külmaks selle otsene kogemine. Olgu need siis kaasnevad positiisved või negatiivsed tunded. Vana-Roomas oli tuntuim hüüdlause "Tsirkust ja leiba!" See näitab, et meil kõigil on vaja oma elus kunsti - loovust, meelelahutust, ajaviidet. Ilma nendeta oleks raske ette kujutada igapäevaelu, veel vähem seda sel juhul positiivsena. Ka endi tunnete jäädvustamine aitab meil välja elada. Looming muutub ajas
Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Varakristlik kujutav kunst. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa- aluseid matmispaiku - katakombe. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega
ROOMA KULTUUR roomlastele avaldas suurt mju kreeka kunst. roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid kreeka eeskujude järgi kujutama. vallutatud kreekast veeti sõjasaagina välja palju kunstiteoseid. kreeka kunst oli rooma ülikute hulgas suurmoes. kui ei jätkunud originaale, siis valmistati täpseid koopiaid. nii vallutas kreeka kultuuriliselt rooma. portreekunstis saavutati suurim iseseisvus. rooma portreee lähtus individuaalsest karakteristikast., kartmata näidata inimest sellisena nagu ta oli.see tuli roomlaste surnute kultusest. oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei
ROKOKOO · Tekkis Prantsusmaal ja omandas seal ka kõige selgemal kuju · Louis XV valitsusajal (1715-1774). · Sellest ajast on kuulus lause: "Pärast meid tulgu või veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi ...
Peale põlluharimise tegelesid kreeklased ka meresõiduga, seetõttu laiema silmaringiga ja ettevõtlikud. Kreeklaste usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias, kuid kreeklastele ei olnud jumalad hirmuäratavad ning neid ei kummardatud mitte pimesi. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, kuid inimesetaolised niikehalt kui vaimult. Jumalad elasidki nagu inimesed : sõpruses, tülitsedes, vahel üksmeeles jne. Kreeka kunst arenes välja 600 eKr. Kunsti arengut periodiseeritakse järgmiselt: 1.Arhailine e. vana aeg 600-480eKr. 2.Klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr. 3.Hiline e. hellenistlik 323-30 pKr. Arhitektuur: Tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. Materjaliks kasutati algul puitu, hiljem kivi sealhulgas ka marmorit. Kivid seoti omavahel metallklambritega. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma
Madalmaade kunstnikud kujutasid maalidel enamasti rõivastatud keha Kunstis olid usulised meeleolud tugevamad ja siiramad kui Itaalias Madalmaades olid tähtsal kohal tahvelmaalid Madalmaade kunstnikud kasutasid kogu 15.sajandi jooksul õlivärve, mille nad esimesena kasutusele võtsid Jan van Eyck "Arnolfini abielupaar" Maal kujutab Itaalia Ärimeest Giovanni Arnofinit ja tema tulevast naist Giovanna Cenamit Abieluvande andmisel Maalil olev koer on truuduse sümboliks Madlamaade kunst 16.sajandil Mitmed Madalmaade kunstnikud jätkasid 15.sajandi traditsioone Kunstnike huvitasid kordumatud üksikasjad ja peenmaalitehnika. Maastikumaalijatest oli kuulsaim Joachim Patinir Teine osa madalmaade kunstnikest olid romantilised Romantistid võtsid eeskujuks Itaalia kõrgrenessansi ja manerismi teoseid. Üks suurmeistreid oli Pieter Brueghel P. Brueghel'i maalide peategelasteks olid lihtsad talupojad ilma ilustamata ja nende robustset elujõudu imetledes
20. Sajandi kunst Henri Matisse Tants 1910. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ernst Ludwig Kirchner- Tüdruk diivanil 1911. Picasso Picasso Naine mandoliiniga Tüdruk m...
vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. Kunsti tekkimise põhjused: 1. Hetke emotsiooni jäädvustus vabal tahtel 2. Esteetiliste vajaduste rahuldamine (keskkonna paremaks, ilusamaks, kaunimaks muutmine) 3. Uskumus, mütoloogia 4. Mäng- on vaba tahte avaldus nagu kunstki. Esiaja kunst: Esiaeg on inimkonna kõige vanem ja pikem periood (u. 2,5 milj.) kuni kirja kasutusele võtmiseni. 1. Kõige vanemaks kunstiliigiks võib pidada maalikunsti koos skulptuuriga. Skulptuuris on vanimad leiud paleoliitkiumist. Samasse aega jääb vanim inimese kujutis Austriast leitud Willendorfi Venus u. 30 000 a. eKr. Hiljem pronksiajal tulid juurde ornamentidega kaunistatud pronksesemed ja puust lõigatud maskid ja kaitsevaimud. 2. Koopamaal jääb 15-10 000 ekr vahelisse aega
Abstraktsionism 1960. aastatel. Minimalism. Op- kunst. Kineetiline kunst Abstraktsionism 1960.aastatel Abstraktsionism ehk esemetu kunst 1960.aastate abstraktsionistid tahtsid piirata kunstniku isiklikku eneseväljendust Abstraktsionism on puhtalt dekoratiivne, millel on ka sügavam sisu meeleolud, tunded, maailmasuhtumine. Üksteisest selgesti eraldatud siledad värviväljad. Maalidel kasutatakse kahte või kolme värvi, äärmisel juhul isegi ühte. Tänapäeval end ammendanud. Tähtsamad esindajad: Ellsworth Kelly Al Held Kenneth Noland Frank Stella Ellsworth Kelly Al Held Kenneth Noland
ROMAANI KUNST Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj
docstxt/133310594332551.txt
VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia
Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud.
17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi maalikunstis valitsevad pruunikad ja hallikad värvitoonid. väikesed hollandlased: Jan Vermeer van...
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
Xb Veebruar 2008 KLASSITSISM MUUSIKA, SKULPTUUR, ARHIDEKTUUR JA KUNST Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal
Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks häv...
katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis. Vennad Limbourgerid Berry hertsogi palveraamat. Romaani: Ajastu: 10-12.saj., ristisõjad, feodaalsuhete kinnistumine, naturaalmaj., nõrgad sidemed piirkondade vahel, linliku eluviisi taastumine, seisuslik eluviis, katolikukirik ühendas Euroopat
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg
Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju vastupidavam ja sobis seetõttu kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid, sinna sai maalida värvilisi pilte, mis selgitaksid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal ehk miniatuurmaal. Alguses said kristlaste kogunemiskohtadeks jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus. Seetõttu on 1.- 2. sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks
Kunstiajaloo konspekt teemal Gooti kunst Eestis
Moon Meier Kristliku kunsti tekkimine Referaat Tartu 2006 Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade varakristlusest ja kristliku kunsti algusajast. Referaat annab varakristlikust kunstist üldpildi. Eesmärk ei ole pakkuda detailset kirjeldust tollasest kunstist, vaid eelkõige tuua välja see, kuidas algkristlus ja Rooma ilmalik võim üksteist vastastiku mõjutasid ja kuidas need mõjud kristlikus kunstis avaldusid. Antiigi kunst ja varakristlik kunst on tihedalt seotud. Tekkis ju kristlus ja ka kristlik kunst Rooma impeeriumis. Ajaliselt piiritlen töö 5 sajandiga - s. o 1. saj- 6.saj algus pKr. Referaat koosneb kolmest osast – ajaloolisest ülevaatest, kunsti iseloomustusest ja olulisemate kristlike sümbolite tausta selgitavast osast. Pildimaterjal on saadud Internetist, sisulisteks allikateks olid kolm raamatut. 2 1. Ülevaade varakristlusest kuni 6
shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. 1.7 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. 1
Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli
Lysippose portreekunst) 4. Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5. saj algul paranes veelgi ruumilisus. 4. saj algul oli kahe kunstniku vahel võistlus ning lõpupoole kuulsaim kunstnik oli Apelles. Teine oli Philoxenos. 5. Hellenistlik kunst 4. saj eKr lasi valitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleumi. Hauataguse elu kajastamine muutus üldse olulisemaks. Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama
Reklaam vs. kaasaegne kunst: Vabadus Väär oleks võrrelda ning suhestada reklaami kaasaegse kunstiga tõdemata, et need mõlemad on kunsti avaldumise vormid. Vahel isegi loominguliselt sarnased, kuid samas erinedes eesmärkide ja olemise põhjuste poolest. Teatud ajahetkedel on reklaam ja kaasaegne kunst tähendanud ühte ja sama: näiteks ajaloo poolt põlatud, kuid graafiliselt kahtlemata väärtuslikud Nõukogude Venemaa esimeste aastakümnete propagandaplakatid. Mida muud aga on propaganda kui reklaam valitsevale ühiskonna- ja riigikorrale. Hiljutisem näide ajaloost on Andy Warholi kaasaegse kunstiteose muundumine Campelli purgi tomatisupi ametlikuks logoks. Mis oli nendel puhkudel kaasaegse kunsti reklaamistumise eelduseks?
kujutav kunst e figuratiivne- on reaalsust kujutav kunst(inimesed, objectid). Mõiste on kohane peamiselt realistlikul meetodil kui puudub ka vormi deformatsioon(mona lisa). Visuaalne kunst e visuaalkunst-igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks ka nn vabadele kunstile(maal,kultuur,graafika) elektroonilist kunsti, ahritektuuri, disaini, visuaalreklaamid, videokunst)(teater,kino) Liigid:maal(seinamaal, tahvelmaal, laemaal), skulptuur(kirik, reljee, ümarplats), graafika, arhitektuur(kirik, klooster), tarbekunst. Stiilid:kujutamisstiil, mis lähtub kindla piiriliselt terviknägemiselt, ning kasutab ühelaadselt vormielemente.(romaanika, gootika, barokk-kadrioru loss). Kunstivool: nimetus
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Igaühel on mõni lemmikkunstiteos. See võib olla maal koduseinal, näitkes foto mõnes raamatus või skulptuur pargis. Selles teoses lihtsalt on midagi, mis eriliselt köidab ja meelde sööbib. Kunst on visuaalsete piltide loomine värvide abil või kivikamaka kasutamine millegi meeldejääva loomiseks. Aga kunst on midagi enamat kui lihtsalt vaatamiseks ja imetlemiseks mõeldud asjad. Kunst annab edasi kunstniku hoiakuid ning loob suhtluskanali kunstniku ja vaataja vahel. Sajandite jooksul on arusaamad muutunud, peegeldades sel moel inimeste muutunud maailmakäsitlust. Kuid tähtsamad väärtused on siiski läbi aegade säilinud. Üks meenutamist vajav väärtus on vabadus. Tänapäeva noored ei tea, mis tunne on elada võõrvõimu all, kuna me oleme sündinud vabasse Eestisse. Selle meenutamiseks on tehtud mitmeid kunstiteoseid. Näiteks 2002. aasta novembrikuus linastus A
Kuulsamad näited on Ravenna kirikutest. Nende sõnum on usuline ja poliitiline ja kunistati ka seinamaalisega. 8. Mida võib uut leida maalikunstis? Palju erinevaid ikoone. 9. Mis oli ikonolastide liikumine? 8. ja 9. sajandil raevutses bütsantsis nn. pildieitajate ikonoklastide liikumine. Nad püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Peaaegu sada-aastat kestnud võitluse lõpuks suutsid võita pildiarmastajad - ikonoduulid. Vana-Vene kunst 10. Kuidas sattus bütsantsi kunst eeskujuks vana-venele? Bütsantsi kunst sattus eeskujuks vana-venele tänu Kiievi vürsti Vladimirile, kes abiellus Bütsantsi printsessiga. Kuna tänu sellele astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, võeti peale ristiusu üle ka võtted ikoonide maalimiseks ja kirikute ehitamiseks. 11. Nimeta mõned kuulsamad vene kirikud? Sofia kirik Kiievis Dmitri peakirik Vladimiris
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha massilist propagandat, aga ka lausa ohtlik sellepärast, et avangardislik kunst võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, teiseks lihtsalt sellepärast, et uuenduslik kunst eeldab ja soosib
Ehnatoni-aegne kunst Evely Kullamägi Küg 10 B 2013 Tekkimine ● Traditsioonilised vormid püsisid mitutuhat aastat ● Muutusi toimus vähe ● Loodusläheduse tugevnemine ja nõrgememine ● Kanooniline ja tardunud kunst Kunsti murdmine ● Uue Riigi vaaroa Amenhotep IV ehnatoni ajal (14.saj. Ekr) ● Amonhotep III ajal ehitati jumal Amonogile pealinna Teebasse suur tempel. Ainujumal ● Amonhotep IV kehtestas uue riigiusundi. ● Ainujumal Aton (kiirgav päikeseketas) ● Polüetism asendati monoteismiga ● Varem olid egiplased kummardanud looma ja inimesi kujusid. Atoni tempel Amenhotep
Tallinna Sikupilli Keskkool Elektromagneetiline Põhjamaade moodne kunst 1918-1931 Retsensioon Laura-Liisa Lehto 12.klass Tallinn 2014 Seoses põhjamaade tunni programmiga oleme me pidanud iga aasta külastama mõnda põhjamaade teemalist üritust. See aasta otsustasin mõne dokumentaal filmi asemel külastada üht kunstinäitust KUMU-s, mille teemaks on ''Elektromagneetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918-1931.'' Külastasin seda 25
Totalitaarsete riikide kunst Marilyn,Anette ja Siret • 1930.aastail taganes avangardistlik kunst. • Saksamaal ja Nõukogude liidus kunsti mitmekesisus ei säilinud. • Totalitaarsed riigid keelasid avangardistliku kunsti. (Isegi selle loomise). • Lubati ainult kasutada akadeismi ja realismi; sotsialistlik realism, idealiseeritud klassitsism. Saksamaa ja NSVL • Suurte juhtide ülistamine. • Revolutsioonisündmused ja sõjalised võidud. • Ideaalkangelased. • Töö ülistamine. • Massiline propaganda. Teemad • Avangardistivastane võitlus avalik
Miks ja kuidas tekkis kunst? Eleri Leht 10.B Kunstitekkimise põhjust ei tea keegi täiesti täpselt, õnneks on võimalik teha oletusi ja pakkuda, miks sai umbes 30 000 aastat tagasi kunst üldse alguse. Arvatakse, et esimesed kunsti moodi kujutised valmistati vanema kiviaja hilisemas järgus. Siis oskasid inimesed juba kõndida, tööriistu valmistada ning suhelda kindlate tingmärkide abil. Kui arenes sümboolne mõtlemine, hakkas arenema ka visuaalne kujundite loomine. On täiesti võimalik, et esimesed kunsti nähtused olid koopamaalingud, aga üks võimalustest on veel maskeerumine ehk oma kehade värvimine looduslike vahenditega
Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel.
· Teoste maailm on äärmiselt iseäralik, meenutab õudusunenägusi. · Tema teoseid hinnati kõrgelt juba tema eluajal. Hispaania kuningas Philippe II oli tema maalide kollektsionäär. · 20. saj. On ta olnud eeskujuks surrealistidele. Triptühhon ,,Lõbude aed" · I osa kujutab inimesi paradiisis. · II inimeste hukatusliku lõbutsemist maises elus. · II lõbujanu tagajärjel saabuvat igavest needust põrgus. SAKSA KUNST 15 16. SAJ. · Endiselt valitses keskaegne gootistiil. · Uuendusena hakkas levima trükigraafika. Odavuse tõttu võimaldas see kujutavat kunsti laiemalt levitada. · Teoste sisu oli enamasti usuline ja õpetlik. · 16. saj. Algas Saksamaal reformatsioon, mis tõi muutusi kirikusse, ühiskonda ja ka kunsti. Sel perioodil tegutses ja elas saksa ajaloo kuulsaim kunstnik Albrecht Düren (graafik). PRANTSUSE KUNST 16. SAJ.
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
24. Rahvaste rändamise aegne kunst Sküüdid Sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid umbkaudu praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk- Aasia territooriumil. Sküütideks nimetati erinevaid seda ala (Sküütiat) asustanud hõime. KUNST mõjustatud kreeka käsitöölistest, rahulikum ja realistlikum. Idapoolsema loomastiili mõjud siiski tunda, aga harmoonilisemalt. Keldid Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Prantsusmaa aladele saabusid nad umbes 500 eKr, sealt lähtus kolm asustuslainet Böömimaale ja Ungarisse; Väike-Aasiasse (Galaatiasse) ja Britanniasse. KUNST Keldi kunstis segu sküüdi ja kreeka mõjudest: motiive võeti Itaaliast, Kreekast ja idast. Tähtsaim omapära - katkematu väänleva joonega paelornament. Segu geomeetrilistest, sõlmilisest, spiraalsest kuj...
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15
Retsensioon Eesti kunst paguluses Kumu suures saalis avatud näitus tutvustab paguluses loodud Eesti kunsti. Näitus valmis Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostöös ning 2007. aastal Kumu algatatud Eesti pagulaskunsti uurimisprjojekti raames. Hõlmab aastas 1944 1991 loodud. Esindatud on enam kui 70 autorit, nad jagunevad nelja põlvkonda : enne sõda Eestis tegutsenud ja väljakujunenud kunstnikud; Eestis kunstiõpinguid alustanud, ent võõrsil oma loomingulise käekirja
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike
Õ lk 156-242 (va kunst ja Venemaa). Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused: Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, vajati uusi turvalisemaid kaubateid, kullajanu, uudishimu ja seiklushimu, rekonkista lõppemine. Eeldused: karavellide (kaugsõidulaev) ilmumine, uued navigatsioonivahendid, Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgusid) kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ristisõdijad avardasid eurooplaste maailmapilti, veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mangooliast ja Hiinast, tekitasid uudishimu kaugete maade suhtes, taasavastati maakera kerakujulisus. Tulemused: UUS MAAILM VANA MAAILM · Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade ...
kunsti ja kästitöö kollektsioonide direktori Albert Ilgi (1847-1896) esitatud programmi. Gustav Klimt teostas järgmise: Firenze Quattrocento (vanarenessanss) ja Cinquecento (kõrgrenessanss)- Rooma ja Veneetsia Quattrocento- Antiik-Kreeka (vasak: siin vabanes Klimt esmakordeslt ja märkamatult akadeemilisest stiilist, maalis Glykene, Pausaniase armastatu, kui kaasaegse tüdruku tema päevilt) - Egiptus-primitiivne Itaalia kunst. SETSESSIOON, ESIMENE NÄITUS • 25. märts-15. juuli 1898 Gustav Klimti kujundatud plakat (asub nüüd Albertiina muuseumis) „Gartenbaugesellschaft“ hoones (August Weberi ehitatud 1859-1863 , ei ole säilinud; nr. 6 linnakaardil) rajatud Setsessiooni esimese näituse jaoks. Tsensor oli Theseuse alastioleku vastu ning nõudis plakati ümbertegemist. Setsession asutati 1897. aastal pärast noorte kunstnike väljarännet „Künstlerhausist“. See
Salvador ja Gala Dali Jelizaveta Kuznetsova 105MRA 2014 Salvadore Dali elulugu Salvador Dali (1904 – 1989) oli Hispaania maalikunstnik, üks tuntumaid 20. sajandi sürrealiste. Sündinud Figuresi linnas, Prantsuse piiri lähedal, advokaati perekonnas. Näitas oma esimesi kunsti oskusi lapsepõlvest. Kui talle oli 17 aastat, teda võeti vastu Madriidi kunstide kooli nimega Academia de San Fernando, kus ta tutvus tähtsaid inimesi oma kunstioskuste arenemise jaoks. Hakkab sügavalt vaatlema ja uurima vanade meistrite maalisid, otsib oma stiili. Akadeemias õpingud (1921 – 1925) said kunstniku jaoks ajaks, millal ta hakkas paremini mõistme kunstimeistrite kultuuri, ta hakkas saama aru vanade kunstnikute kommetest. 1926. a. läheb Pariisi, kus kohtub Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Järgne...
Pudenziana kiriku apsiidi mosaiik IV sajandi lõpust). Skulptuur piirdus endiselt reljeefiga, mida kasutati sarkofaagidel ja kirikuinventaril. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks, ei sallinud teisi usundeid enda kõrval. Nüüd hakati antiikmälestisi kui paganluse tunnistajaid hävitama. Antiikehitise riismeid kasutati ristiusu kirikute püstitamisel. Varakristlik perioond oli sillaks antiikaja orjandusliku ühiskonna ja keskaja feodaalühiskonna vahel. VANAVENE KUNST 10. sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkiski Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks on sibulkuppel.
Keskaja kunst. Gooti kunst - kiriklik kunst(12-15.saj.) Arhitektuur Keskaja teiseks levinud kunstistiiliks sai gooti stiil, mis sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad.(Keskajal peeti kiriku mõjuvõimu alaks piirkonda, kuhu kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
