ekr Tuleneb galeegi-portugali (ka vana-portugali) keelest Vulgaarladina galeegi-portugali galeegi ja portugali Kerged mõjutused varasemasest keldi keelest ja germaani vallutajate keeltest (sueebid, läänegoodid, maurid) Galeegi keel 8. Sajandi lõpuks oli rahvakeel piisavalt erinev kirikukeelest, et sai rääkida kahest erinevast keelest (ladina ja galeegi-portugali) 1128 eraldus Portugali kuningriik Galicia kuningriigist - hakkas keelte iseseisev areng Esimene kirjalik allikas pärineb u 1200 aastast, luuletus “Ora faz ost'o Senhor de Navarra” Joam Soares 12.-14. Sajand oli galeegi-potugali keel peamiseks luulekeeleks kogu Galeegi keel 14.-15. sajand langus; muutus suhtluskeeleks 19. Sajand Galicias kultuuriline, poliitiline ja keeleline taassünd Tunnustati riiklikult 1930-ndatel Tänapäeval enamiku Galicia elanikkonna emakeeleks
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik Poliitiline Rahanduskriis Majanduskriis kriis kriis PINGED Väljapääsmatu Rahanduslik olukord Generaalstaatide Kokkukutsumine 1789 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl=http://www.hot.ee /voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7Nq7M:&tbnh=13 7&tbnw=186&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26hl%3Det%26biw%3D1356%26bih %3D606%26gbv%3D2%26tbs %3Disch:1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=79&dur=0&hovh=199&hovw=253&...
Prantsuse kuningriik on kriisis 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud. Nende käes olid kõik tähtsamad riigiametid, ligi 1/3 maavaldustest ning nad ei pidanud makse maksma. Kogu maksukoorem lasus kolmandal seisusel. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikaajalised sõjad ja kuningapoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Riigikassa täitmiseks tõsteti pidevalt makse. 1787. ja 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. Pidevalt halvenevale majanduslikule olukorrale lisandusid vastuolud ühiskonnas. Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus ...
1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna andsid Rootsi kuningale ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumine Poolale > Keskaeg läbi, sest Liivimaad enam pole Põhjamaade 7-aastane sõda: 1563-1570 1563 Rootsi vallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1569 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega, Poola ja Rootsi liit, Taani taandub ja jääb Eesti mandri osast ilma Liivimaa kuningriik 1570-1577: 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV ustavusvande Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaa lossi ja Ivan IV onupoju tütre Maria 1570 7 kuud vene väed piirasid Tallinnat Vene väed vallutasid Pärnu, Haapsalu 1577 7 nädalat vene väed piiravad Tallinnat > Pirita kloostri põletamine Sõja lõpp: Poola kuningas Stefan Botory ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti
Hispaania Pille Kaljuvee Merilyn Anton Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. Andmed Kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km². Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46 120 000 inimest (2011.a seisuga) Rahvastiku tihedus: 92,6 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: hispaania SKT ühe elaniku kohta: 29 400 USD (2010.a) Loodusgeograafiline iseloomustus Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Kliima Suvi on palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja ja keskosas on jaanuaris 810 , augustis 1824 . Lõunas vastavalt 1012 ja suvel 2426 . Sademete hulk on 350500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhjaja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi (9003000 mm aastas...
). Loetletud faktid on vaid väike osa tõestamaks, et tegu on riigiga, mille majandus on heaks eeskujuks paljudele teistele s.h ka Eestile. Eks me olemegi ennekõike pärast taasiseseisvust just alt üles Rootsi poole vaadanud ning üritanud pea igal sammul neid järgida. Järgnevalt olengi oma töös välja toonud üldisemad faktid Rootsi ja tema majanduse kohta ning Eesti ja Rootsi majandussuhete kohta. 3 1. ROOTSIST ÜLDISELT Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas ning on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Riigi pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 428 100 (2011) Pealinn: Stockholm Ametlik keel: rootsi keel (de facto) Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Riigikord: parlamentaarne Monarhia Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 KOV-i Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Riigipea: kuningas Carl XVI Gustav
Rootsi ettevõtet ning Rootsi ettevõtted omandasid 535 ettevõtet välismaal. Perioodil 20002004 oli Rootsi maailmas otseinvesteeringute sihtmaana (65 miljardit USD) 15. kohal. Rootsi otsesed välisisnvesteeringud ulatusid 2006.aasta lõpuks 1760 miljardi Rootsi kroonini. Otsesed välisinvesteeringud 2006.aastal Rootsi ulatusid 1552 miljardi Rootsi kroonini. Suurimad investeerijad Rootsis olid aastatel 20012005 USA, Saksamaa, Soome, Ühendatud Kuningriik, Taani ja Holland. Välismaised otseinvesteeringud on peamiselt suunatud kõrgtehnoloogiasegmentidesse info- ja kommunikatsioonisektoris, farmaatsia-, energia-, töötleva tööstuse sektorisse ja keemiatööstusesse. Samuti on välisinvestorite seas populaarsust kogunud investeeringud teenuste sektorisse. Rootsi on maailmas ka üks olulisemaid uue tehnoloogia testiturge. Rootsis asuvad mitmete suurte välisettevõtete
kasutusele varusid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri sõnul on globaalne naftatootmine Liibüa tõttu vähenenud 500 000 750 000 barrelit ehk 1 protsendi võrra. Väga huvitav, et vaatamata sellele, et Liibüa osakaal on ainult ligikaudu 2% kogu maailma naftatoodangust, turud reageerivad Liibüas toimuvatele sündmustele väga aktiivselt. Möödunud nädala esimeses pooles kinnitas Maailma suurim naftaeksportija Saudi-Araabia Kuningriik, et nad on valmis astuma samme, et kompenseerida Liibüa naftatarne vähenemist. Täna teatavaks saanud otsus kinnitab saudide sõnu, 8 protsendine tootmise suurendamine tähendab igapäevaselt ligi 700 000 barrelit enam toornaftat. ,,Meil on piisavad tootmisvõimalused, ning selletõttu suurendasime päevast naftatoodangut 9 miljoni barrelini," teatas tööstusega seotud isik Reutersile. Suurim nafta eksportija Saudi Araabia on ainus riik, kes on võimeline nii lühikese ajaga
Mõlemas on palju igasuguseid piiranguid ja lisaks sellele on inimeste kombed langenud tema arvates väga madalale ja samuti nad ei hooli enam nii palju sellest, kas nad ikka jätavad teistele viisaka ja hea mulje. 2. Milles seisneb katastroofini viiv traagiline olukord? Hamleti isa mõrvati ning mõrvariks oli vana Hamleti enda lihane vend Claudius. Mõrva põhjuseks võib pidada asjaolu, et Claudius oli oma venna peale tohutult kade, sest viimasele kuulus terve kuningriik ja lisaks sellele oli Hamletil ka veel ilus naine. See viiski Claudiuse nii kaugele, et ta oli valmis oma venna mürgitama. Tulemuseks oligi see, et Claudius sai endale vana Hamleti riigi ja ka tema naise. 3. Milliseid sümpaatseid jooni märkad Hamleti juures? Hamlet oli minu arvates väga tark ja kaval, sest näiteks peale oma isa vaimu nägemist ei olnud ta alguses väga kindel, kas see ikka oli tema isa vaim ning ta otsustas seda näidendiga kontrollida
koormised ja maksud. *(1560) hakkasid talupojad mässama, ning kurtsid, et kui rüüstamised toimuvad, ei saa nad aadlitelt mingit kaitset. *Ülestõusnud piirasid Koluvere lossi, kus oli palju feodaale. Paljud talupojad said surma. *Kogu Vana-Liivimaad tahtsid endale Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. *1560 a. lõpetas Venemaa sõjategevuse *Pärast 1563 a. Rootsi ja Taani vahelist sõda jäi Taanile ainult Saaremaa *1569-Poola ja Leedu vaheline omaliit *1520 loodi Kuningriik Põltsamaale, mis oli Venemaast sõltuv. *1570-piirati Tallinnat, aga ebaõnnestunult (Tsaar Ivan 4’s ja Kuningas Magnus, vist) *1570-sõditi rootslastega. Hiljem läksid venelased lõunasse Poola aladele, kus jäid vallutamata ainult Riia ja Kuramaa. Sõja lõpp: *1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta. *1582-Venemaa ja Poola teevad Jam Zopolski rahu, Venemaa loobus Liivimaa aladest.
• Preisimaa juhtimisel tekib ühtne Saksamaa • Kantsler (peaminister) O.v.Bismarck, kuningas Wilhelm I (1861-1888) • „raua ja verega“ • Sõjad 1860. aastatel Taani ja Austriaga, Preisimaa võidab • 1870 Prantsuse-Preisi sõda, keiser Napoleon III võetakse vangi • 18. jaanuaril 1871 kuulutatakse Versailles lossis välja Saksa keisririik, keiser- Wilhelm I; peaminister O.v. Bismarck 1870 kuulutatakse välja ka ühtne Itaalia kuningriik Sardiinia juhtimisel õ.lk. 126. USA 19.sajandil. Õ. lk.138. • Põhi (farmid, tööstus) ja Lõuna (istandused, orjus) • Uute territooriumite hõivamine (23 uut osariiki); iseseisvuse kaitse • Reservaadid indiaanlastele • Orjuse leviku probleem. Missouri kompromiss, abolitsionistid. • Abraham Lincoln- president 1860-1865. • Kodusõda USA-s 1861-1865 lõpeb Põhjaosariikide võiduga • 1863 kaotatakse orjus USA-s Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas õ. lk.150 Antant
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede...
Portugal KP Portugal Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Riigist Riigihümn- A Portuguesa Pealinn- Lissabon Pindala- 92 391 km2 Riigikeel- portugali Rahvaarv- 10 636 900 (2010) President- Aníbal Cavaco Silva Rahaühik- euro Aastatel 1139- 1910 oli kuningriik Lipp ja vapp Lipu põhivärvid on roheline ja punane. Roheline sümboliseerib lootust ja punane revolutsiooni ja vabariigi väljakuulutamist (1910). Värvide eraldusjoonel asub Portugali vapp. Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Söök ja jook
...........................................17 Sissejuhatus Maailmas on väga palju riike, need riigid erinevad teineteistest mitmel moel, antud uurimustöö koostaja tahab välja tuua Suurbritannia eripärad ning näidata, miks ta just seda maad otsustas uurida. Head lugemist! 3 Riigi üldiseloomustus Riigi täisnimi on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik, kuna Suurbritannia alla kuulub ka osa Iirimaast. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Pealinn London asub Lõuna osas ning on asustuse (6,68 mln elanikku) ning pindala poolest suurim linn. Euroopas on London suuruselt teisel kohal Moskva järel. Teised suured linnad on Birmingham, Manchester ja Liverpool. Kogu saarel on 58.1 mln inimest, kellest 82% on inglased, ülejäänud on sotlased, uelslased (waleslased) ja iirlased
Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks
...11 3.5 Põllumajandustoodete eksport.............................................................11 3.6 Metsandus ja metsatööstus..................................................................11 3.7 Põllumajandus.................................................................................12 3.8 Kalandus........................................................................................12 1. RIIGIÜLDANDMED Riik: Taani Kuningriik Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Elanike arv: 5 447 100 (2007) Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Rahaühik: Taani kroon Rahvastiku tihedus: 124.3 elanikku km2 Rahvastik: taanlased(97%), türklased(5%), muud(2%) Taani lipp Taani kaart Taani vapp 1.1 Pindala Taani pindala (ilma Gröönimaa ja Fääri saarteta) on 43 094 km², mis on väiksem kui Eestil.
1. Suur rahvasterändamine ja Frangi riik (5 p.) Moodusta järgnevaid sõnu ja mõisteid kasutades (vajadusel uusi lisades) sisult ja vormilt korrektseid lauseid a) Hunnid, germaanlaste sisseränne, germaanlaste kuningriigid, Põhja Aafrika, Hispaania, vandaalid, läänegoodid Hunnid põhjustasid rahvaste rände, mille taga järgjel tekkisid germaanalste riigid b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.)
Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja Luksemburgist. Suriname ja Hollandi Antillid olid sel ajal Kuningriigi kolooniate Hollandi kolooniate seas. Aastal 1830 lõi Belgia Madalmaade Kuningriigist lahku ja 1890 lõppes personaalunioon Luksemburgiga. Aastal 1954 lõpetas Madalmaade Kuningriigi statuudi jõustumine koloniaalsuhted Hollandi ning Suriname ja Hollandi Antillide vahel. Suriname ja Hollandi Antillid said kumbki maa staatuse ning sellega autonoomia
( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5.Võrdle feodaali ja talupoja elu Feodaal Talupoeg Valitseb Värvilised valdusi riided Osaleb Maad ei oma sõjakäigul
Riigi põllumajanduse iseloomustus Tai Kuningriik Tai Kuningriik asub Euraasia mandril Aasia maailmajao kaguosas. Riik paikneb Indohiina poolsaarel 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Lõunas on naaberriigiks Malaisia, idas piirneb Tai Kambodža ja Laosega ning läänes Myanmariga. Tai rannajoone pikkus on enam kui 3200 km ning riigile kuulub 1430 saart. Läänes ümbritseb riiki Tai laht ning idas Andamani meri. (Raudsepp et al 2010) Maailmas suuruselt 51. riigina on Tai pindala 510 890 km2. Sellest haritava maa moodustab
Eesti asend ja geoloogiline ehitus. Kordamine kontrolltööks. 1. Eesti asukoht maailmas. Eesti asub põhjapoolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Läänemere idakaldal. Eesti naaberriigid on : põhjas Soome Vabariik, lõunas Läti Vabariik, idas Vene Föderatsioon, läänes Rootsi Kuningriik. Eesti asub parasvöötmes, segametsa vööndis. 2. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on kogu vabariigi territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, millel on kujutatud kõik olulisemad nähtavad objektid, maapinna reljeef ning kohanimed. Selle tegemisel on 3 etappi: tehakse aerofotod, töödeldakse need, lisatakse fotodele samakõrgusjoonte abil reljeef ning kantakse kaardile kohanimed. 3. Millistest kivimitest koosneb
kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu. Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga. Neil kujunes oma elurütm ja nad nimetasid oma maad Keskseks
Keskaeg (Konspekt) Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas)...
· Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati aadliseisus. · 1791- kaotati tsunftid, keelati streik ja töölisühingud. · 1.okt 1791- Seadsandlik Kogu. Ei saanud kandideerida asutav kogu. · Parempoolsed- Konstitutsiooniline kuningriik · Vasakpoolsed e. Zirondiinid- vabariik, kodaniku- ja isikuvabadusega. · Montanjaarid- rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. · 1792- zirondiinide valitsus- sõda Austriale( 20. Apr) Kuninga kukutamine, vabariik. · 21. sept 1792- Rahvuskonvent-< kaotati kuningavõim. · 21.jaan. 1793- hukati giljotiiniga Louis XVI · Jakobiinid- vabariiklased, Robesbierre'i pooldajad. · Vilja, jahu ja leiva maksimumhinna seadus, tööpuudus, majandusraskused.
Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal ...
Kastiilia Isabel Kastiilia Isabel süundis 22. aprill 1451 Hispaania linnas MADRIGAL de Altas Torres turukojas. Isabeli isa Juan 2 . Isabel oli lapsena tähelepandamatu laps , sesti isa kaotas 4 aastaselt ja ema ei olnud terve et tema eest hoolitseda sellepärast oligi tähelepandamatu oksas lugeda , kirjutada ja uskus ristiusku ema viis ta Arevalo lossi kui ta väike oli . Isabel sai troonile 18 aastaselt ja viis Kastiilia riigi uusaega. Isabeli esimene samm 20 juuni 1468 Kastiilia ja Leoni kuningriikide printsess ja seaduslik pärijanna Kastiilia riigi valitsejaks hakkab Isabel .Isabel abiellus Argoonia kuninga pojaga Fernadoga 19 aastaselt 19 oktoober 1469 aastal. Abieluga ühendus Kastiilia Leoni riik Argoonia riigiga. Isabelil oli 2 last tütar Juana ja Karl 5 . Isabel oli ainuvalitseja kastiilias ja ta tegi uued seadused kastiilias. Isabel kuulutab valitsuse programmi. Austab kirikukäske , aadlikke ja valvab kuni...
rahvalik nimetus Kärner aednik Rehepapp mõisa rehe valvaja ja kütja Vojevoodkond juhib marssal Staarostkond- vojevoodkonna jaotus Ametkond oli keskajal eesti ja liivimaal majandus ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale Vakus maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel, maksumaksja Lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik Eestimaa hertsogkond Viru, Järva, Harju, Lääne maakond Liivimaa hertsogkond haldusterritoorium 16. 17. sajandil LõunaEesti, PõhjaLäti Reduktsioon aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine Vakuraamat talude ja nende koormiste nimistu. märgiti talupoegade võlad, koormised. Reduktsiooni ajal seati taasriigistatud mõisates sisse vakuraamatud
Teine Maailmasõda Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja 17. septembril tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumin...
Balti erikorra iseloomulikud 1.ametikeeleks saksa keel, 2.luteri usk, 3.tollipiir jooned (18.-19.saj.) Venemaaga, 4.säilisid endised saksa seadused Pärast Viini kongressi 1.legitiimsus (vanad valitsejad tagasi) valitsenud reaktsiooni 2.tasakaal (ükski riik ei tohi muutuda liiga tugevaks) põhimõtted (Metternichi 3.julgeolek (eraldada Prantsusmaa teistest vaheriikidega süsteem) (nt.Madalmaade kuningriik,et ,,pahad" ideed ei leviks) Arvestustöö tuleb: 8b-24.5. 8a-25.5
· Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks · Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale Belgiale. · Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti*. Osalised Liitlasväed: Prantsusmaa Briti impeerium Venemaa(-1917) Keskriigid: Saksa keisririik Belgia Austria-Ungari Jaapan Osmanite riik Bulgaaria kuningriik Tähtsamad lahingud Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving.
Kokku kulutasin referaadi tegemisele umbes 20 tundi (mis sisaldab endas nii info hankimist, ümberkirjutamist ja vormistamist) ning usun, et see oli kindlasti seda väärt. Referaadi koostamine on kindlasti kõike muud kui igav, sest asjaliku info hulka sattus mitu korda näiteks Belgias valminud naljakoomiksite lehekülgi või naljapilte Belgia poliitikutest. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 4 ÜLDANDMED Riigi nimi: Belgia kuningriik (Royaume de Belgique--Koninkrijk België) Asukoht: Lääne-Euroopas, piirneb Põjamerega, ühine piir Prantsusmaaga 620 km, Saksmaaga 167 km, Luksemburgiga 148 km, Taaniga 450 km. Geograafilised koordinaadid 50 50 N, 4 00 E (vt Lisa 1) Pindala: 30,528km² (maismaa sellest 30,278km² ja meri 250km²) Rahvasarv: 10,392,226 (Juuli 2007) Linnastumise tase: 97% Riigikord: konstitutsiooniline monarhia/parlamentaarne demokraatia. Riigipea: Kuningas Albert II. Troonipärija prints Philippe.
*Karl ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnike ning luuletajaid. *Oma järeltulijaid üritati ,,rooma kombel" kasvatada ja harida. *Rajati ilmalikke õppeasutusi. *Kloostritest tehti uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. 1. 843.aastal Ludwig Vaga poegade vahel. *Selle lepingu järgi jagati riik kolmeks osaks. Tekkis Ida-Franfi riik, Lääne-Frangi riik ja Itaalia kuningriik. *Seos frangi tavadega oli see, et riik jagati valitseja poegade vahel võrdselt ära. 2. Keskaegset ühiskonda võib nimetada feodaalühiskonnaks sellepärast, et riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted. *Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus. Üldiselt on feodalismile omaseks peetud siiski teatud kindlaid tunnuseid nagu:
/// Kreeta-Mükeene periood 2000-1100a eKr Tekkisid Kreeta saarel lossid, mis olid linnaga ümbritsetud. Kujunes kiri, kujunes välja tsivilisatsioon, tähtsaim keskus oli Knossos. 1600a eKr arenes välja tsivilisatsioon Mandri- Krekas, keskus Mükeene. 1200 a eK järgnes tsivilisatsiooni allakäik (doorlaste sissetung, vallutused, hävitused) /// Tume ajajärk 1100-800a eKr Lossid hüljatud, kiri unuenud, elanikkond vähenenenud. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rausast, see ei toonud kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Suhted naabermaadega nõgenenud /// Arhailine periood 800-500a eKr Suurenes elanikkonna arvukus ja hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suurgust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaaga, eriti Idamaadega. 800a eKr võeti kasutusele foiniiklaselt kiri, 776 alustati olümpiamängudega. 8 sajandi sai alguse kreeklaste kolinosatsioon Vahemerel ning Mustal meres, mis tõttu umbes 600a eKr hakkasid kreeklased Vä...
sisepoliitilist olukorda ja heitis välismaa silmis isevalitsusele halba varju. Aleksander I püüdis pärisorjust kaotada kuid aadli vastuseisu tõttu jäi see tegemata, erandiks vaid Balti kubermangud, kus pärisorjus 1816-1819 kaotati. Olukord jäi samaks ka Nikolai I ajal. Aleksander I ajal said mitmed impeeriumi äärealad küllalt suure poliitilise autonoomia. Viini kongressi otsusega loovutati suurem osa Varssavi hertsogiriigist Venemaale. Loodi venemaaga personaalunioonis olev poola kuningriik. Venemaaga liideti ka Soome. Nikolai I ajal hakati vene äärealadel rakendama venestamispoliitikat - tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade autonoomia ja eripärade kaotamiseks. Selleks püüti vene keelest teha asjaajamiskeelt, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust.
Prantsusmaa, Venemaa, hiljem lisandusid Itaalia, USA, kokku 34 riiki. Keskriigid- Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem Türgi ja Bulgaaria. kokku 4 riiki. Sõja lõpp: 1918 (11 november). Sündmus- Compiegne i vaherahu. muutused majanduses: elatustaseme langus, toidupuudus, pidi piirama kaltoodete tarbimist, üldine töökohustus. Uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vabariik. Austria- Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. 9.Territoriaal-poliitilised muutused: saksamaa pidi loovutama prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Mõned alad ka belgiale ja taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Venemaa alt eraldunud : soome, eesti.. Esimese maailmasõja kaotajariigid olid Saksamaa, Venemaa ja Austri-Ungari Esimese maailmasõja võitjariigid olid USA, Inglismaa ja Prantsusmaa Sõja mõju majadusele avalduse selles, et 1)Sõda pööras segi
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks
saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5. Võib korraldada riigi igapäevaelu 6. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3. Nimeta riigi valistemise vormid ja iseloomusta neid lühidalt I MONARAHIA E. KUNINGRIIK Võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline ehk kuulub ainult ühele valitsejale. A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele
Lõuna-Aasia Üldised andmed • Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust • Suurimad riigid: India, Pakistan, Afganistan,Iraan, • Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa • Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib • Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa • Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne • Seal on palju maavärinaid, üleujutusi ja ka vaesust • Lõuna-Aasia riikide rahvastikust on umbes pooled inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni • Seal leidub rohkelt maavarasid, eriti maagaasi ja naftat • Suur hulk tööjõulisi inimesi Maastik • Maastik on vaheldumisi kidur, lopsakas ja paljas. • Põhjas on ...
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
relvile. Esimene ristisõda ja selle tulemused Väga tähtis: · 1099.a suutsid viimaks läänekristlased saavutada edu ja lõpuks langes ristisõdijate kätte Jeruusalemma, mis oli ristisõdijate eesmärk. Tähtis: · Konstantinoopolisse jõudes õnnestus Alexios esimesel ristisõdijate juhtidel võtta vasallivanne ja nad edasi suunata. · Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Oluline: · Esimene Ristisõda jäi ainsaks õnnestunuks kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Vähe oluline: · 1096.a liikus Püha Maa poole liikuma juba elukutselised võitlejad, eesotsas tähtsamate ülikutega hertsog Gottfriediga ja krahv Raymondiga. · Islamimaailm ei olnud huvitunud Jeruusalemmast vaid konstantinoopolits, kuid ristisõdijad ei osanud olukorda oma huvides kasutada ning 1144.a kaotati vaenu
Rootsi Taani Ungari Prantsusmaaa Küpros Bulgaaria Island Austria Soome Sloveenia Itaalia Malta Poola 13,8% 14. positsioon Eesti Portugal Ühendatud Kuningriik 13,1% EL (27 riiki) Kreeka Rumeenia Belgia Luksemburg Norra Leedu Holland Tsehhoslovakkia Läti Saksamaa Iirimaa Slovakkia Hispaania Sveitsi 6,6%
Et haigused levisid edasi armee sees, lahkuti Tunisest 30. oktoobril. Saavutati ehk vaid seda, et Tunise sultan lubas kristlastel Tunises vabalt kaubelda ja munkadel ja preestritel linna siseneda. Ristisõdijate lüüasaamine. Ristisõdijate riigid ei suutnud muhameedlaste rünnakuile kuigi kaua vastu panna. 1268. a vallutasid egiptlased Antiookia. Riigikesed suruti kokku kitsale rannikuribale ning purustati üksteise järel. 1291. a langes viimane tugipunkt Akka. Jeruusalemma kuningriik lakkas olemast. Lõppemise põhjused. Põhjuseks ei olnud ainult sõjaline ebaedu. XIII sajandi lõpul arenes jõudsasti põllumajandus, mistõttu talupojad polnud enam huvitatud kuhugi kaugele sõdima minekust. Rüütlite seisund muutus seoses kuningavõimu tugevnemisega ja neil oli kuningate vägedes päris kasulik teenida. RISTISÕDADE TAGAJÄRJED Ristisõjad olid kokkuvõttes täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks
rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused Norral on väga pikk rannajoon, mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid, väga palju on ka saari ja saarestikke. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine, iseloomulikud on mäeahelikud ja platood. Norra idaosas on suured orud
Alustas Venemaa, kes tahtis saada teed Läänemerele. Tähtsamad sündmused I 1. 22.jaanuar 1558 venelaste retk Tartumaale. 2. 1558 Mais langes Narva. 3. 1558 Juulis langes Tartu. 4. 1559 aprill- VAHERAHU 5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu
Kaukasuse Peaahelik.Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 730 miljonit. Euroopa on madal ja suhteliselt tasane. Euroopas on paraskliima, läänes pehme, idaosas kuivem ja karmim, Põhja ja Lääne euroopat mõjutab soe Atlandi hoovus, Lõuna Euroopas aga lähistroopiline kliima. Euroopas elada tahaksin kas Hispaanias või Itaalias. Kuigi Inglismaa jääb põhja poole oleks ka see üks mu elamiskoha valikutest. Hispaania on kuningriik Pürenee poolsaarel Hispaania pealinn on Madrid. Rahaühikuks on euro.. Samal poolsaarel on ka Portugal. Idas ja lõunas on vahemeri, Atlandi ookean lõunasse, läände ja põhja. Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus, eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein ning samuti
Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII.
Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld
emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas. Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia-Veneetsia. Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa kuurvürstiriik siiski säilis. Preisile anti lisaks mitmeid Saksamaa territooriume. Erladi riigina moodustati Madalmaade kuningriik, kuhu kuulusid hilisemad Holland, Belgia ja Luksemburg. Rootsiga liideti varem Taani võimu all olnud Norra. Nendest faktides järeldub, et Euuropa jagati tegelikult siiski võitjate riikide huvides. 19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Paljude rahvaste võitlus oma vabaduse eest ulatub tagasi keskaega või koguni veelgi varasemasse perioodi, kuid Suur Prantuse revolutsioon
Inglismaa 17.-18. saj. Probleemid 17. saj. algul · Usulised pinged Anglikaani kirik (piiskopid, kuningas) Katoliiklased Puritanismi lai levik (independendid, levellerid ja digerid) // puritanism kujunes ühiskondlik-poliitiliseks liikumiseks ! Puritanismi mõiste, tekkimise põhjused, iseloomulikud jooned, toetajad, voolud, levik · Majanduslikud probleemid Tarastamised Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglis...
Narva Eesti Gümnaasium NORRA Referaadid geograafias Silver Peusa 11.kl Narva 2009 Norra Norra Kuningriik on üks põhjapoolsetest Euroopa riikidest, nn Põhjamaade riik pealinnaga Oslo. Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
