862 loodi Vana-Vene riik kolme skandinaavlasest venna – Rjuriku, Sineuse ja Truvori poolt. Eestlaseid nimetati tšuudideks, suhted riigiga olid rahumeelsed ja tšuudid olid neile kasulikud sõjakäikudel. 1030 Jaroslav Targa sõjaretk Eestisse, võitis tšuude ja rajas Tartusse Jurjevi linnuse. 20. Hilisrauaaeg 1050-1227, selle üldiseloomustus. „Läti Henriku kroonika“ tähtsus Eesti hilisrauaaja uurimisele. Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid ristiusustada. Viikingiks enam ei käidud. Lõppeb Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227. Tänu kroonikale teame palju konkreetseid fakte. 21. Hilisrauaaegne ühiskonnakorraldus, tea mis olid kihelkond, muinasmaakond, vanem. Küsin ka kaarti – oska näidata tähtsamaid muinasmaakondi ka kaardil! Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud. Muinasmaakondi oli 8, neid juhtisid kihelkonnavanemad ühiselt.
Rootsi, Norra ja Taani 39.Saksamaa vallutas II MS ajal ära Taani ja Norra.Seda rauamaagi ja hea väljapääsu tõttu Gotlandi ookeanile 40.NSVL ründas II MS ajal Soomet 41.Milline riik jäi ka II MS ajal erapooletuks? Rootsi jäi II MS ajal erapooletuks. 42.Taani, Norra ja Island astusid peale II MS NATOsse 43.Millised riikid on Põhjamaade Nõukogu liikmed? Rootsi, Norra, Taani ja Island, hiljem ka Soome 44.Soome ja Island on vabariigid. 45.Norra, Taani ja Rootsi on kuningriigid. 46.Millised neist riikidest kuuluvad Euroopa Liitu? Rootsi, Soome ja Taani 47.Põhjamaades on 20.saj kõige populaarsem poliitiline vool olnud sotsiaaldemokraatia 48.Rootsi sotsiaaldemokraatide ümberkorraldused enne II MS: Seati siis töötukindlustus, peretoetused ja puhketasud, kehtestati 8-tunnine tööpäev jne 49.Sõjajärgne majandus: Rootsi arendati tööstust veelgi, hakati oma toodangut välismaale müüma.Kujunes tugevale majandusele toetuv heaoluühiskond.
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - 1210 Ümera lahing eestlastele võidukas - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased. - 1212
Asuvad alates 3. saj pKr liitlaste või kaitsevägedena Rooma loal Rooma aladele. Ei soovi impeeriumi hävitada, enamik germaanlaste juhte asuvad Rooma kaitsele. Sageli väikesearvulised (idagoodid, vandaalid u 80 000 väljarändajat, neist 15-20 000 sõjameest) Germaanlased ei tulnud eesmärgiga Rooma tsivilisatsioni hävitada või Rooma riiki lagundada, vaid soovisid Rooma tsivilisatsiooni hüvedest osa saada. 17. Germaanlaste tähtsamad kuningriigid Romaania aladel 18. Teiste rahvaste ränne (slaavlased, araablased, bretoonid, normannid) Slaavlased- panevad liikuma Avaaride surve 6.sajandil ületasid Doonau ja asuvad Balkani poolsaare aladele, kus teame, et tänapäeval on suur osa Balkani ps põhjaosast slaavikeelsed alad. Kolmas suurem rühm germ ja romaani keelte kõrval. Ida-, lääne- ja lõunaslaavlased (8.-9. saj) 7. saj keelepiir Trieste (lõunas) - Kiel (põhjas) Ostsiedlung (ida poole suundumine)kuni 14
· Suurepärased ratsanikud, peamine relv vibu, ka odad, mõõgad, lassod. · Moonutasid nägusid armistamise ja nina lamendamisega lapsest peale. Hunnide impeerium ulatus Saksamaast Uraali jõeni ja Doonau jõest Balti mereni, kuid mitte samaaegselt - hunnid jõudsid kõigepealt Lõuna-Venemaale ja liikusid sealt hiljem Kesk- Euroopasse. Suure rahvasterändamise tagajärjed- · Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium · Tekkisid uued riigid: barbarite kuningriigid · "kultuuri allakäik" - kadus antiikkultuur ja rooma religioon, tavad, kombed jne · uue kultuuri ja ühiskonnakorralduse väljakujunemine Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik Pealinn oli Byzantion ehk Konstantinoopol. Tuumikalad- Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. Rahvad- · kreeklased · süürlased · juudid · araablased Bütsantsi vaenlased · Langobardid- tungisid 568. Aastal Põhja-Itaaliasse ning vallutasid selle · Slaavlased- tungisid 6
Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. - Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida). 2 d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suuda liivlasi ristida ning pöördub ta paavsti poole, kes lubab ristisõja algatada. Berthold pühitseti pärast Meinhardi surma Liivimaa piiskopiks 1196
300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele 10-5. saj eKr keltide sisseränne - edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel - leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader) 1. saj m.a.j. roomlaste vallutus - Britanniast sai Rooma provints - 5. saj tekkis barbarite ründeoht ja Rooma lahkus oma vägedega Britanniast 5. saj germaanihõimude massiline sissetung anglid, saksid, jüütid, friisid(anglosaksid) - orjastasid suure osa keltidst - rajasid sinna oma kuningriigid: Essex, sussex, Wessex, northurnbia, Kent. 829 ühendati need Inglise kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale Normannide sissetung (taanlased) - inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus - norralased tungisid sotimaale , kuhu rajasid oma asundused. - 1016 alistasid taanlased kogu Inglismaa
näiteks pronksist relvad, peeglid, tseremoniaalsed kellad jne. Kolmsada aastat pKr. algab Kofuni periood, millest saab tõsine kannapööre Jaapani senisele kultuurile. Oma nime sai ta matuse kääbastest, millesse jaapanlased sellel ajastul oma surnud matsid. Tekkis kindlam usk, mis kujutas endast midagi sarnast eestlaste vanale usundile. Usuti esivanemate hingesid ning seda, et igal esemel on oma nimi ja hing. Midagi sarnast indiaanlaste religioonile. Tekkisid esimesed väikesed kuningriigid ja ühes sellega toimusid ka esimesed kodusõjad. Kofuni periood on vanim, kus jäädvustati Jaapani ajalugu pildi ja sõna kujul. Sest 400 aastat pKr. jõuab Jaapanisse Hiina kirjakeel (hieroglüüfid), selle toovad õpetlased ja mungad Hiinast. Aastal 500 algab Yamato periood. Jaapanis on hakanud kehtima feodaalvõim, mis sarnaneb Euroopa omaga. Yamato alade suurfeodaalid sõlmivad liite ning vallutavad aina uusi ja uusi maid teiste samalaadsete valitsejate käest endale
Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist. VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND Kirik olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi. Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid. Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks. Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. ,,Nibelungide laul"). Majandus valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske. Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt
maksulaekumiste kast, leevendas majandusraskusi, avas võimustruktuurid äärealade asukaile. Võõras, vastuvõtmatu maailmavaade, kultuuride kokkupõrge, elavam vastastikune mõjutamine. Diocletianuse valitsemisaeg tõi ajutise stabilisatsiooni, kuid ei päästnud senist elukorraldust, vajalik oli ida ja lääne eraldumine - Konstantinoopoli uueks pealinnaks nimetamine 330. aastal - idaosa jäi püsima, purustati täielikult vana tsivilisatsiooni müürid. Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Hunnid - karjakasvatamisega tegelevad nomaadihõimudele allajäänud paikne hõimuliit, murdis Rooma piiridest läbi. 5. saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410 Rooma linna, rajas 418 Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi, panid aluse oma kuningriigile. Rhone´i ja Saone´i ülem- ja keskjooksule rajasid kuningriigi burgundid
Risto Sulu Pärast paavst Urbanus II üleskutset 1096. aastal, olid Lääne- ja Kesk-Euroopa ristisõdijad sõdinud tänapäeva Lähis-Ida (Iisrael, Türgi, Süüria, Liibanon, Egiptus) aladel vahelduva eduga. 13. sajandi alguses kaldus sõjaline initsiatiiv moslemite poolele. Sel hetkel nägid katoliiklik kirik, mitmed Kesk- ja Põhja-Euroopa kristlikud ordud ning kuningriigid alternatiivi veel ristimata Euroopa osas. Sellesse ajajärku jääb Innocentius III paavstiksolemise periood, mis oli katoliikliku kiriku organisatsiooni - ja paavsti mõjuvõimu haripunkt. Tema pühendas tulevased vallutatavad alad Neitsi Maarjale (Maarjamaa) ja lubas kõigile sõduritele hingeõnnistust. Üks motiiv ida ristisõdade alustamiseks oli kindlasti nii ilmalike kui vaimulike valitsejate tahe suurendada isiklikku/institutsionaalset võimuvälja keskaegses Euroopas
Rahvaarvu kasv sundis neid minema suuremate alade otsingutele. Kliimamuutused panid neid liikuma soojemate alade poole. Suure rahvaste rändamise ajendiks olid hunnid ehk Aasiast tulnud rändkarjakasvatajad, kes asusid Aasiast liikvele lääne poole 375 ründasid nad idagoote, mis tõi kaasa kogu germaani hõimu liikvelemineku. Tänu suurele rahvaste rändamisele tekkisid tolleaegse Rooma territooriumile erinevate germaanlaste hõimude ehk barbarite (roomlaste nimetus germaanlastele) kuningriigid. Kui tekivad Rooma aladele germaanlaste alad, tekivad omakorda erihõimud, mille kultuuride kokkusulamise tulemusena kujunevad välja uued rahvad, keeled ja hiljem ka riigid. Neil aladel, kus Rooma võim ja mõju olid tugevamad, kujunesid välja romaani keeled (Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Itaalia). Põhja pool kujunesid välja germaani keeled (inglise ja saksa keel). Suure rahvaste rändamise tulemusena ja germaani riikide tekkega kaasneb
3 Põhja-Aafrikast. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel. Termin Reconquista ("taasvallutamine") on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik, 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, Aasta 1492 märkis ära Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses
aastal 7,1%, 2006. aastal 12,1%). Kahjuks ei ole Tervise Arengu Instituudi leheküljel, kus andmed on esitatud, selgitust selle kohta, millised on “muud” abordid. Euroopa maade aborti puudutav seadusandlus NÕUDMISEL: Norra, Rootsi, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Tðehhi, Slovakkia, End. Jugoslaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka, Türgi, Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Moldaavia, Sloveenia. ÜSNA LAI: Soome, Island, Ühendatud Kuningriigid, (v.a. Põhja-Iirimaa), Luxembourg, Küpros ÜSNA RANGE: Poola, Portugal, Hispaania, Shveits, Ungari, Saksamaa VÄGA RANGE: Iiri Vabariik, Põhja-Iirimaa, Malta Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Abort http://www.abort.ee http://www.terviseleht.ee/200010/10_abort.php http://www.annaabi.com/Abort-m13548.html 11
Künti raske adraga, mille ette oli rakendatud 4 või 8 härga. Tarvitusel oli ka kerge ader. Tööjõuna kasutati ka keldi orje. Kui algas anglosakside ristiusustamine, siis osutasid talupojad sellele tõsist vastupanu. Tunduvalt varem oli see toimunud Iirimaal, kus on kloostreid palju ja need olid mõjukad. Võitlus viikingite vastu Alates 8 saj lõpust tabasid Inglismaad taanlaste e normannide rööv- ja rüüsteretked. Maa kaitsmise tõttu ühinesid anglosakside kuningriigid ja kiirenes feodaalsuhete areng. Eriti äge võitlus toimus kuningas Alfredi ajal. Alguses leppis Alfred nõudega maksta maksu. Ta koondas talupoegade maleva ja ratsaväe ning peatas taanlaste edasitungi, kuid pidi loovutama oma kuningriigi tagaosa. Seal hakkas kehtima Taani õigus. Kuninga võimu alla jäänud piirkondades kehtestati Alfredi õigus. Paistis nagu jaguneks Inglismaa kaheks eraldi riigiks. Sel ajal kui taanlased tungisid Inglismaale, olid Norra viikingid rünnanud Sotimaa rannikut
Taani on Rootsi naaberriik ning Skandinaavia riikidest kõige väiksem. Rahvaarv 5,6 miljonit(Europe). Poliitline süsteem on parlamentaarne konstitustiooniline monarhia ehk kuningriik. Euroopa Liidu liikmesriigiks sai juba 1. jaanuaril 1973 aastal. Lisaks kuulub Taani ka NATO-sse ning osaleb aktiivselt erinevatel missioonidel. Taanile kuuluvad veel Gröönimaa ja Fääri Saared, kellel on siiski teatav autonoomia. Seega ülesehituselt on riigid väga sarnased. Nad on kuningriigid ning heaoluriigi musternäidised. Sotsiaalkulutused on suured ning inimeste rahulolu väga kõrge. Palgad on suured ning ebavõrdsus üks Euroopa väiksemaid. Nad on eeskujuks paljudele riikidele, kuhu poole püüelda. Lisaks on neil palju kokkupuuteid ajaloos, olles nii sõjatandril kui ka ühises liidus liitlased. Nii et, üldises plaanis on tegu küllaltki sarnaste riikidega, mis sest et üks on teisest rahvaarvult ligi 2 korda suurem ning pindalalt veelgi rohkem.
a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks jäi väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451.a Katalaunia väljadel.5.saj keskpaigaks oli impeeriumi lääneosa barbarite võimu ootel. Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik 3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395.a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari
Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland). Aastal 1922 said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks. Ajaloolised Faktid: 825-829.a alistas Wessexi kuningas Egbert teised anglosaksi kuningriigid. Ühendatud riiki hakkati nimetama inglimaaks- Anglia 1263- 1267.a kodusõda. 1337- 1453.a Saja aastane sõda 1649.a 30 jaanuaril hukati Charles I 1649.a 19. mail kuulutati välja Inglismaa vabariigina 1652.a liideti Inglismaaga Sotimaa 1815.a Waterloo lahing 1867- 1868.a Inglise- Etioopia sõda 1853- 1856.a Krimmi sõda 1967.a riikliku valuuta naelsterlingi devalveerimine 1952.a võimule sai kuninganna Elisabeth II Suurbritannia seaduslikud võimuorganid.
kuningriikide laienemisele. Kui 1085 vallutati tagasi Toledo, oli peaaegu kogu põhjapoolsem pool Hispaaniast tagasi vallutatud. Peale moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast 12. saj ,langesid 13. sajandil kristliku Hispaania rüppe sellised suured mauri kindlused Cordoba 1236 ja Sevilla 1248. Ja mauridele jäi vaid Granada. Samuti 13. sajandil Aragoni kuningriik laiendas oma piire üle Vahemere Sitsiiliani. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute- oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Renessanssiaegsete monarhidena tsentraliseerisid
Kui 1085 vallutati tagasi Toledo, oli peaaegu kogu põhjapoolsem pool Hispaaniast tagasi vallutatud. Peale moslemite taganemist ja väljarännet Hispaaniast 12. saj ,langesid 13. sajandil kristliku Hispaania rüppe sellised suured mauri kindlused Cordoba 1236 ja Sevilla 1248. Ja mauridele jäi vaid Granada. Samuti 13. sajandil Aragoni kuningriik laiendas oma piire üle Vahemere Sitsiiliani. 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute- oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Renessanssiaegsete monarhidena tsentraliseerisid isabella ja Ferdinand kuningavõimu
Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon) tekkisid esimesed tagasivallutatud alade kuningriigid Kastiilia, Leon, Aragon, Navarra, Portugal Alfonso VI vallutas tagasi Toledo 1085 ... 1479 ühendati abieludega Hispaania ja liideti väed 1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad paavstiautoriteedi tõstmine (Peetruse järeltulija); pingete suunamine Euroopast välja; kaubandus Vahemerel kontrollida; Püha Maa vallutamine 1. Sõda 1096-1099 Toulouse krahv Raymond, Lotringi hertsog Gottfried, Edessakaotati 1144, Antiookia, Jeruusalemm (1099)
antropoloogia C.) Uurimismeetod eeldab pikemaajalist osalemist uuritava kogukonna elus: Kult. antropoloogia D.) B.Malinowski, M. Mead, C. Levi-strauss on seotud pigem: Kult. antropoloogia E.) M. Weber, T. Parsons ja R. Merton on seotud pigem: Sotsioloogia 2p. Millist ühiskonnatüüpi võib iseloomustada teistega võrreldes kõige egalitaarsemana ning kõige madalama tsentraliseeritusega? A.) Demokraatlikud riigid B.) Kuningriigid C.) Vabariigid D.) Salgad (kütid-korilased) E.) Pealikuvõimuga ühiskonnad 2p. Millise maailmapildiga sobib kõige enam praktika, kus ülelomulikke jõude mõjutades püütakse neilt soovitud tulemusi saada? A.) Tsentraliseeritud B.) Teaduslik C.) Religioosne D.) Monoteistlik E.) Maagiline 2p. Mida on nõnda defineeritud? (vaid üks vastus on õige) „Teatud viisid maailma mõista ning nende mõistjate-vaheliste võimusuhete võrgustik.“ A
Aragoonia, Portugal jt. Neist riikidest hakkas lähtuma rekonkista (tagasivallutus). Püüti laiendada oma võimu lõunasuunas, kus sagedased trooni- ja sisetülid (kalifaadis). Rekonkista oli ususõda. Rekonkista käigus kujunesid hispaanlaste rahvuslikud iseloomujooned: rüütlimeelsus ja ususallimatus. Aastasadu kestnud võitluse järel tõrjuti araablased Pürenee ps. Peaaegu välja. Astuuriast lähtunud tagasivallutatud aladele tekkisid aja jooksul üha uued kristlikud kuningriigid – Leon, Kastiilia, Aragoonia, Navarra. Etteotsa tõusis Kastiilia. 1085.a. vallutas Kastiilia kuningas Alfonso VI Toledo. XIII saj. Cordoba ja Sevilla. Maurid – araablaste ja berberite järeltulijad elasid XIII saj. ainult veel Granada ümbruses väikesel alal (14. saj. rajati seal Alhambra)ja pidid sealgi tunnistama Kastiilia ülemvõimu. Mauri sõdade aeg on hispaania kangelasaeg – ülistati rüütel Rodrigo Diaz’i e. Cid (tegelikult julm ja tujukas)
majandusraskusi. Avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile esindasid roomlaste seisukohalt võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet. · Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Keiser Diocletianuse tõi ajutise stabiilsuse ei kestnud kaua. Impeeriumi päästmisek: Konstantinoopoli nimetamisega pealinnaks 330. aastal. IMPEERIUMI LANGUS JA BARBARITE KUNINGRIIGID · Barbarite hõimuliidud liikvel kliima jahenemise ja rahvaarvu kasvu pärast, alates 4. sajandist suurema ulatuse. · Franke oli 80 000, burgunde 100 000, vandaale 20 000. Vallutuste Barbarid elasid orjadena, vabade inimesten juurutasid eluviisi ja maailmavaadet. · 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal esimese barbarite kuningriigi
Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute oli alanud Hispaania inkvisitsioon. Renessansiaegsete monarhidena tsentraliseerisid Isabel ja Fernando kuningavõimu kohaliku aadli arvelt. Selle võimu kohta hakati kasutama sõna Espana, mis märkis tollal kahte riiki Kastiiliat ja Aragoni. Territoriaalse konsolideerumise protsess lõpetati, kui kuningas Carlos I, tuntud kui Karl V, ühendas aastal 1516 kõik kuningriigi Pürenee poolsaarel, väljaarvatud Portugali ja Algarve kuningriigid, ühe monarhia alla, edendades seeläbi Hispaania riigi loomist. 6) HISPAANIA KUNINGRIIK Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leoni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Sellest sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe
Peloponnesose sõda - 431-404 eKr -> Sparta ülemvõimu periood (Sparta liit Pärsiaga), Teeba tõus, Sparta ülemvõimu lõpp - 371eKr, Makedoonia tõus 359-338 eKr Philippos II (359-336) 338 Chaironeia lahing: Makedoonia purustas Kreeka ühendväe o Hellenismiperiood - 338-30 eKr, Aleksander Suur (336-323 eKr) vallutas Pärsia, kogu Ees-Aasia, Egiptuse, Iraani(kuni Indiani), Hellenistlikud kuningriigid Süüria-Mesopotaamia e Seleukiidide riik, Egiptus, Makedoonia (k.a. Kreeka linnriigid), 146 eKr langesid Kreeka ja Makedoonia Rooma ülemvõimu alla, 30 eKr langes viimasena Rooma võimu alla Egiptus · Valitsemisvormid o Türannia-ainuvalitseja, kiired otsused, ahnus, puudub pädevus o Aristokraatia-grupp haritud inimesi, paremate võim, mitu vaadet, otsused arutatakse läbi, ei arvestata kõikidega
Lauka Põhikool 8.klass Angelina Silk Hispaania Uurimustöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................2 1. PEATÜKK ÜKS..............................................................4 1.1 Peatükk üks kaks.......................................................4 1.2 Peatükk kaks üks..........................................................4 2. PEATÜKK KAKS................................................................5 KOKKUVÕTE.......................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................7 2 SISSEJUHATUS Hispaania on üks Vahemere riike. Ta ...
Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana-Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5.saj lõpul tungisid varem Reini jõe kesk- ja alamjooksu aladel elanud germaani hõimuliit frangid Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa) ja rajasid
kes tegelesid üle-atlandi orjade kaubitsemisega. 18ndal sajandil eduka kaubavahetusega kogus Madagaskar palju rikkust, millega suudeti luua mitu kuningriiki, milledeks olid idarannikul asetsev Betsimisaraka, Sakalava ja Boina läänerannikul. Antananarivo, kus asus ka kuningakoda, asus Imerina kuningriigis, kuningaks oli Andriamanelo. Imerina kuningriik oli veel 17. sajandi alguses üsna nõrk ja väiksem kui paljud rannikul olevad kuningriigid. 19. sajandil tegi kuningas Radama I kokkulepped Suurbritannia esindajatega Mauritiusel, et kaotavad orjapidamise ja orjadega kaubitsemise, kui Suurbritannia pakub Madagaskarile sõjalist ja rahalist abi. Esimesed misjonärid Suurbritanniast saabusid Madagaskarile 1818. Hakati avama koole ja arendama Malagasy keelt rooma tähestikule, tõlgiti piibel ja tutvustati palju tehnoloogilisi leiutisi kohalikele.
asumaadel ühendab araabia keel, islam, mälestus kunagisest ühisest riigist, Kalifaadist, mida taheti tagasi (tõsiseim katse 1958-1961 eksisteerinud Egipt ja Süüria ühisriik), ühisriigist midagi välja ei tulnud, kuid integratsioonipüüdlust eest seisis Araabia Liiga (asut. 1945.) tihti vaenujalal, küsimus riiklikus korralduses, Ar riigid jagunevad abs monarhiaks ja üheparteilisteks vabariikideks vabariigid olid NSVL meelsed, kuningriigid aga pooldasid koostööd lääneriikidega 1960. a maj edukad Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Ar maid ühendas ka vastasseis Iisraeliga 1957. oli küll Iisrael Egiptusele Siinai ps tagastanud, kuid ei muutunud suhtumist juutidesse 1964. - moodustati Palestiina Vabastusorganisatsioon (VPO), mis seadis eesmärgiks Iisraeli “merrepühkimise” ja Palestiina riigi loomise, kasutati ka terrorirünnakuid, maailmas
ekspansiooni Väike-Aasias,mistõttu Bütsantsi keisrid palusid Lääne-Euroopalt abi. Ristisõjast oli huvitatud ka paavst, kelle võim algas tugevnema. Ristisõjast olid huvitatud ka tsentraliseeritud riigid. Seega said sõjakad rüütlid end välja elada moslemite peal. Turu suurenemise võimalust kasut ära ka Itaalia kaubalinnad. Ristisõja kuulutas 1095 välja paavst Urbanus II. I ristisõda oli edukas, vallutati Palestiina ja vabastati Jeruusalem. Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda). IV ristisõja organiseeris Innocentius III, vastu ootusi vallutati hoopis Konstantinoopol. Ristisõjad
Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite kuningriigid olid Frangi riik (eksisteeris 481 843 a) ja Kiievi Venemaa e Vana- Vene riik (eksisteeris 882 1054 a, kõrgajaks Jaroslav Targa valitsemisaeg 11.saj). Teistest barbarite riikidest erinesid need pikema eksisteerimisaja, suurema territooriumi ja tugevama keskvõimu poolest. 1.2. Frangi riik ja Karl Suur: 5.saj lõpul tungisid varem Reini jõe kesk- ja alamjooksu aladel elanud germaani
Eristatakse riigipea institutsiooni järgi: MONARHIA on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea. 1) Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan, Monaco, Liechtenstein, Saudi-Araabia) 2) Piiratud/konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik (nt kuningriigid Norra, Rootsi, Suurbritannia, Taani) 3) Parlamentaarne monarhia – monarhil vaid esindusfunktsioon VABARIIK on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 1) Presidentaalne vabariik – president korraga riigipea ja valitsusjuht, parlamendist sõltumatu (nt USA) 2) Parlamentaarne vabariik – parlamendi võimu ülimuslikkus, võimude lahusus,
Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud...
kaubakompaniisid (nt 1600 Ida-India kompanii) väliskaubanduse edendamiseks. · KODUSÕDA JA PARLAMENTARISMI KINDLUSTUMINE INGLISMAAL: · Stuartite dünastia algus Inglismaal: Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I
Budism kaotas pärast muhameedlaste sissetungi oma tähtsuse ning levis rohkem naaberaladel – Tiibetis ja Ida-Aasias. 1526 vallutas muhameedlasest mongoli valitseja Babur (valitses 1526 – 1530) Dehli ning pani aluse Suurmogulite riigile, mis jäi püsima kuni 19.saj keskpaigani. Kuigi Suurmogulite valitsejad laiendasid oma võimu suuremale osale tänapäeva Indiast, osutasid neile suurt vastupanu India lääneosas elavad sikhid ja Kirde-India kuningriigid. 6.3. Koloniaalperiood Indias: Suurte maadeavastuste käigus jõudsid 1498 esimeste eurooplastena meritsi Indiasse portugallased Vasco da Gama juhtimisel. Alates 16.saj rajasid Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja Inglismaa India rannikualadele oma esimesi tugipunkte. Initsiatiiv India allutamisel kuulus Inglismaale, kes kasutades ära sisemisi konflikte suutis 1856
6 4. KODUSÕDA JA PARLAMENTARISMI KINDLUSTUMINE INGLISMAAL. Vanem õpik III, lk 12 23 4.1. Stuartite dünastia algus Inglismaal: Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I
mõjusfääöride laienemises, millega ajaloos on kaasnenud ka võõraste territooriumite piiride muutmone ja hõivamine enda kasuks. kõige erinevatel moodustel ja põhjustel. Üheks selliseks on olnud poliitilised või majanduslikud „eluruunid”. GP on suurriikide teadus ja valdkond. Selleoärast on tuntumad GP teooriad nii UK, USA, Saksamaa ja Venemaa päritoluga. Suurriikideks on ÜRO Julgeolekunõukogu oüsiliikmed (USA. Venemaa, Hiina, Ühendatud Kuningriigid, Prantsusmaa), G-8-1 (Venemaa) (G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhu kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Nimetus G8 tuleb sõnadest "kaheksa grupp" (inglise keeles: The Group of Eight). G-8 riigid. G-20 liikmesmaad, kellel on 85% ülemaailmsest GNP või 80% maailma kaubandusest ( LAV, CAN, Mehhiko, USA, Aegenriina, Brasilia, Hiina,
langobardid. Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel. 375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks. Põhjused: 1. rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära 2. kliima jahenemine ajend: hunnide jõudmine Europ. siseaasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes 375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne Selle tulemuseda tekkisid kuningriigid, mis ei olnud aga püsivad. Toimus veel eri hõimude ja kult. kokkusulamine, selle mõjul tekkeisid uued rahvad, keeles ja hiljem ka uued riigid. Lõeurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
riigi keisriks. Sõdis langobardidega Itaalias-sai Itaalia kuningaks. Sõdis friisidega Hollandis, alistas nad. Sõda saksidega Reini ja Elbe vahel, kestis 30 a, alistati. Euroopa üks suurimaid riike (teine Bütsants). „Rolandi laul“ kirjeldab Karl Suure sõjakäigust araablaste valitsetud Hispaaniasse. Karl Suure valitsus ajal oli riik suurim, üritati taastada selle endist hiilgust (Lääne-Rooma keisririik). Pärast tema surma hakkas riik lagunema, tekkisid Saksa ja Prantsuse kuningriigid Mõisted: majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonnaülem nt Karl Martell. Piiskop- toomkiriku ülem, valitsesid väiksemaid piirkondi, koguduse juht, õigus õnnistada ametisse alamvaimulikke; nt piiskop Albert, 1.Rooma piiskop Peetrus. Jünger- ehk apostel e usulevitaja; Jeesuse õpilane (12). Prohvet- Jumala sõnumi edastaja. Märter- Rooma riigiusundit mittetunnistanud varakristlikud usutunnistajad, kindlalt lunastusse uskudes läksid oma usu eest surma
Euroopas ei piirnenud sallimatus vaid moslemite ja paganatega, vaid laienes ka vähemustele(ketseriteks kuulutatutele) ja juutidele. Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstatinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga (kohtusid kolm suurt kultuuri- läänekristlik, Bütsantsi ja islami kultuur) Keskaegne kolonisatsioon laiendas Lääne-Euroopa piire. Elavnes kaubandus ja käsitöö KRISTLIKUD KUNINGRIIGID Kristlike riikide kaitseks loodi vaimulikud rüütliordud (nn sõdivate munkade ordud) 1) Johanniitide ordu 2) Templiordu 3) Saksa e Teutooni ordu Ordu koosnes kolme liiki vendadest Rüütelvennad, Vaimulikud, Teenijad HARIDUS JA ÜLIKOOLID Varakeskajal jagasid haridust peamiselt kloostrid, mis tavaliselt asusid maapiirkondades. Igas kloostris oli kool, kus õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt (seal võisid õppida ka tavalised lapsed)
Rändamise ajend: 1. Hunnid (Sise-Aasiast pärit rändkarjakasvatajad, kes 2. sajandil hakkasid liikuma lääne suunas) jõudsid Euroopasse. Rändamise põhjused: 1. Germaanide rahvaarv kasvas ja oli vaja leida uusi maa-alasid mis rahva ära toidaks. 2. Kliima külmenemine Neid võimaldas liikvele minema see, et nad ei olnud karjakasvatajad. Selle suure rahvasterändamise tagajärjel tekkisid Lääne-Rooma territooriumile barbarite ehk germaanlaste kuningriigid. Erihõimude ja kultuuride kokksulamise tagajärjel kujunesid välja uued rahvad, keeled ja mõnevõrra hiljem ka uued riigid. Vahemereäärsetes maades, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja rahvad, kes hakkasid kõnelema romaani keeli (hispaania, itaalia, prantsuse). Põhja-Euroopas ja Britannias olid germaani keeled (saksa, inglise, rootsi, norra, taani, hollandi) ladina keelest tähtsamad.
ümberpaiknemine, kolonisatsioon Euroopa rahvaste poolt, Euroopasse voolasid rikkused, uute kultuuride avastamine, inimrasside ümberpaiknemine, hindade revolutsioon, kristluse levik, kiiresti arenevad teadused, orjakaubandus, samuti ka levisid haigused, nt süüfilis. Pilet 2 *Suur rahvasterändamine, Frangi riik Rahvasterände tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium;hunnid sundisid liikuma ka teisi hõime; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid, see pani aluse tänapäeva rahvariikide tekke Lääne-Euroopas Frangi riigi kujunemine ja ristiusu vastuvõtmine: V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladele elanud frangid kuningas Cheodovechi (Klodoveh) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid seal Hispaaniasse.Frangid olid tol ajal veel paganad, Cheodovech lasi enda koos kaaskonnaga ristida ja sundis selle ka oma rahvale peale. Karl Martell:
maailmavaate poole. o Kasutatakse raskeid aga läbipõetavaid haigusi, et tegelane hindaks ümber oma senise elu. Enne realismi või naturalismi haigusi kirjanduses ei kirjeldata. Mingid haigused ka koomika loomisel. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) 1882 Ernst Renani kõne Sorbonni ülikoolis ,,Mis on rahvus?" o Eeldus: rahvus on uus ajalooline mõiste. o Varem inimeste karjad, keda juhtisid jumalikud tegelased, siis kuningriigid, rahvusriigi mõiste hakkas kujunema pärast keskaja lõppu enne uusaja algust rahvuse mõiste ei toimi. Selle järgi ei identifitseerita ennast. Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus midagi ühiselt ette võtta. Rahvus läbi territooriumi? B. Anderson ,,Kujuteldav kogukond" 1983
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
