pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward", ,,Rob Roy" jt. Teose kokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb.
Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu. Pärast laulatust kirikust väljudes lausus kuningas Harald V oma miniale: "Sa läksid Oslo katedraali preili Sonja Haraldsenina ja väljusid sealt Norra kroonprintsessina." Vastu kõiki ootusi tervitasid norralased tulevast kuningannat suure soojusega ja peagi võitis ta ka isiksusena rahva poolehoiu.
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused. Ta päris 1589 pärast Henri III (valitses 1574- 1589) surma Prantsuse trooni, sest oli meesliinis tolle lähim sugulane, kuid tegelikult sai ta valitsema hakata alles pärast katoliku usku astumist 1594.a. Henri IV lõpetas 1598 Nantes`i ediktiga ususõjad, alustas Kanadasse asumaa
Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks 12. Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. 13. Albert 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. 14. Kaupo - Liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. 15. Lembitu Sakala vanem 16. Valdemar II Taani kuningas 17. Modena Wilhelm - oli itaalia diplomaat ja vaimulik. 18. Simon Wanradt - oli Tallinna Niguliste kiriku õpetaja ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja 19. Johann Koell - oli tõenäoliselt eesti päritoluga vaimulik ning Wanradt- Koelli katekismuse koostaja. 20. Hans Susi oli eesti tõlkija 21. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.saj 22. Johann Pulck - oli eesti päritolu Saare-Lääne piiskopkonna toomhärra ja ametnik. 23
Shakespeare'i teised olulised tragöödiad 1. ,,Kuningas Lear" Kuningas Learil on 3 tütart 1 tütar hoolib isast, 2 teesklevad et hoolivad, kuid tegelikult ei hooli Kuningas pärandab o ma varanduse kahele tütrele, kes temast tegelikult ei hooli Kirjutati aastal 1606 Draamateatri etenduses m ängis kuningas Leari Ita Ever Kozintsevi filmis m ängis kuningas Leari Jüri Järvet Või mutee maline Näitab või mu võõrandavat m õju 2. ,,Othello" Klassikaline ar mukadedus Othello tappis o ma naise ja lõpuks ka iseenda Othello oli mustanahaline Kuulsa m ooperina Eesti kuulsai m Oh ello ooperi esitaja oli Ge org Ots 3. ,,Macbeth" Põhitee maks on kätte maks Eestis Jaan Kross ja Üllar Saare mäe Teose on e esti ke elde tõlkinud nii Jaan Kross kui ka Lennart Meri
Ruumi siseneb hüveülem, seejärel kirja-, väe-, välis, põllu-, sise- ja karjaülem ning nad kõik on häiritud tapvast kuumusest. Vastust tahetakse nõuda narri käest. (Avaneb uks tagaseinas pahemal; sisse astuvad kaks kirvemeest ja jäävad kummalgi pool ust seisma. Kõik pöörduvad sinna, oodates kuningat, aga sisse astub narr, süles vaip ja padjad. Liikumine. Tahetakse narrile vastu minna, aga see jääb tähhtsalt seisma ja ütleb, et kuningas tuleb. Suur, tüse, atleetilise kehaehitusega, kuid vana; pea kui kaalikas, aga seda ei näe, sest ta on kaetud karusnahka mütsiga; astub tätsates jalalt jalale, lähenedes aeglaselt kõrgendile, mis lauaotsas.) Kuningas soovitab neil, kel on liiga palav, võtta kuubed seljast. Narr haarab kohe sõnasabast, et sel juhul kaovad ka nende seisused. Kuningas teatab koosoleku kokkukutsumise põhjuse. See on see, et tal on külm
Meresõit ja teised maad peletavad asja, mis nõnda pesitseb tal südames (kuninga arvates). Kuningas räägib, et ta tervis halveneb, kuninganna lubab, et ta ei armu pärast mehe surma enam kunagi. Lucianos, kuninga vennapoeg, valab mürki magava kuninga kõrvadesse. Kui Hamlet ütles, et kohe on näha, kuidas mõrtsukas Gonzago võidab (kuninga) naise armastuse, lahkub kuningas Claudius saalist. Näitemäng lõpetati. Hamletil on võimalus kuningas tappa. HAMLET Nüüd võiksin seda teha, nüüd ennäe, on see tal ränk. Kas nii ma tasun kätte, ta palvetab; ja nüüd ma seda teengi. kui rapsan tema hingepuhastuselt, ja ongi taevas mees ... Kuid kas siis see Kui see end valmis sättis rännakuks? on minu kättemaks? Siin tarvis mõelda: Ei! ... Sul tuleb hirmsam raps, kelm tapab minu isa, aga mina
- 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas
Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas
Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antakse tavaliselt kõrgemale ehk juhile või kuningale. Aga Achilleuse nime liivale siiski ei kirjuatatud,sest ta jäi silma oma sõdimisoskuste ja eduga,mida ta sõjas saavutas
Kas kuninga hukkamine oli vajalik? 18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: riigi majandus käis alla, tekkiv kodandlus soovis aadlitega võrdseid poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Saadikud ei olnud aga nõus vanamoodi hääletama ja moodustasid hoopis Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. 1789 aastal vallutas rahvas monarhia sümboliks peetud Bastille kindluse Pariisis. Kaotati seislikud eesõigused, võeti vastu kõigi inimeste võrdusõiguslikkus ja vabadust väljendav deklaratsioon. 1791. a põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsionaalne monarhia. Ühiskonnas tugevnesid üha enam monarhiavastased meeleolud. 1792
Cid teenis Hispaania kuningat, oli tubli vasall, võidukas sõjamees, elu kulges hästi, kuniks kuningas suri. Troonile sai uus kuningas, kellel olid teised sõbrad. Otsiti ettekääne, et Cid õukonnast minema kihutada, soosingust, maavaldusest, sissetulekust ilma jätta. Cid saatis oma tütred ja naise kloostrisse peavarjuks. Pantis oma varanduse juutide juures, sai sularaha vastu. Tegi petukaupa, kavaldas juudid üle. Saadud raha eest sai ta maksta oma sõjameestele palka. Tema ümber hakkas kogunema ikkagi mõttekaaslasi, teisi tõrjutuid ja soosingust ilmajäänuid. Nii ta läkski oma väesalgaga mauride vastu vabatahtlikult
Kloonitud konn Seitsme maa ja mere taga, enne teiste muinasjuttude algust elas vana kuningas Artur. Kuningal oli imeilus naine Margaret ning kolm veel ilusamat tütart Malle, Miina ja Maali. Arturi tütred olid harjunud luksusliku eluga, nad polnud kordagi lossist väljas käinud ning selleks polnud vajadustki, nende isiklikud teenijannad tegid nende eest kõik tööd ära. Tütred nautisid oma idüllilist elu ning tundus, et miski ei suuda seda rikkuda, kuni ühe päevani, mil kuningas jäi äkitselt raskelt haigeks. Vanal kuningal polnud enam palju elada ei
17.02.2008 Talisman Walter Scott 1. Teose sisu lühikokkuvõte Rüütel, sir Kenneth, saadetakse tähtsa sõnumiga jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb
Teose tegevus toimub 12.sajandil Taanimaal Helsingöri lossis . Autor kirjeldab tegevuspaiku suhteliselt üksikasjalikult . Enamus tegevustikust toimubki Helsingöri lossis . Autori kirjelduste järgi on võimalik väga hästi endale ette kujutada , kuidas kõik võiks välja näha . Iga tseeni alguses on kirjeldatud lühidalt, kus tegevus toimub ja milline tegevuspaik välja näeb . Toon ka näite neljanda tseeni sissejuhatusest : Kuninganna tuba; rippvaibad, ühel seinal kuningas Hamleti ja Claudiuse pildid ; istmed ja voodi . Just nii oligi igal tseenil lühike ja kokkuvõttev paigakirjeldus. Esimeses vaatuses : Kuninga ihukaitseväelased näevad öösel vaimu , kes on väga nende kadunud kuninga moodi . Peale pikka arutelu otsustavad ihukaitseväelased vaimust siiski ka noorele Hamletile rääkida . Nii räägibki Hamleti sõber Horatio Hamletile tema isa vaimust , kuid Hamlet kahtleb tema jutus ja tahab ise öösel sellele jutule kinnitust saada . Samas
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid.
Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees Siegfried lood Tugev kui lõvi, samas oskas olla ka õrn ja armas kui väike laps. Kuningas ja kuninganna armastasid oma poega väga. Tekkis sõjaolukord. Poeg saadeti Mimerinimelise sepa hoole alla. Siegfried tekitas alatihti pahandusi. Mimer hakkas kuningapoega vihkama. Poiss saadeti üksinda puusütt tooma
Hamlet Hendrik Kuusk AT-09 1. Lühiülevaade näidendi sündmustikust. Teose sisu lühikokkuvõte Peale eelmise Taanimaa kuninga surma sai uueks kuningaks Claudius, kes oli eelmise kuninga vend. Eelmise kuninga poeg Hamlet saab teada, et ta isa mõrvati. Hamlet otsustab kätte maksta. Hamletile meeldib Ophelia, kes oli kantsler Poloniuse tütar. Polonius käsib Ophelial Hamletist eemale hoida, kuna temaga suhtlemine ei oleks Poloniusele kasulik. Kuningas, kuninganna ja Polonius lubavad välja uurida, mis Hamletil viga on. Kuningas ja Polonius peidavad ennast rippvaiba taha, samal ajal Ophelia vestleb Hamletiga, kes on salanõust teadlik. Kuninganna kutsumise peale läheb Hamlet kuninganna tuppa ning tapab Poloniuse, kes kuninganna teadlikult peidab ennast vaiba taga. Kuningas saadab Hamleti Inglismaale, kuid laeval olles avastab Hamlet kirja, kus kuningas käsib ta ära tappa. Peale Poloniuse surma läheb ta
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda
1859. aastal Roomas. ''Maskiballi'' sisuks on armulugu kuninga ja tema peaministri naise vahel. Kuningapalees toimub ball, kuhu on saabunud ohvitsere, saadikuid, aadlike ning ka vandenõulased, kes kuningat tappa soovivad, ent kuningat huvitab vaid Amelia, peaministri naine, kellesse ta armunud on. Kuid kuna peaminister seda ei tea, tuleb ta kuningat vandeseltslaste eest hoiatama. Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata. Kuid kuningas otsustab asja uurida ja maskeeritult tema juurde minna. Nõia juurde läheb ka Amelia sooviga vabaneda keelatud armastusest kuninga vastu, kes on aga salaja pealt kuulamas, olles ise õnnelik, kuna naine teda armastab. Ulrica räägib naisele taimest, mida ta öösel korjama peab minema. Kui Amelia lahkub, saabuvad kuninga kostümeeritud nõunikud, kaluririietes kuningale aga ennustatakse surma sõbra käe läbi. Kuningas pöörab asja naljaks, kuid keegi ei julge talle kätt anda
Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid
käsitöö, sõda jne) • Jumalatel on reeglina sugu ja neid seovad sugulussuhted • Nut ja Geb (taevas ja maa) ◦ taevas on naine ja maa on mees ◦ teistes usundites on see vastupidi Jumalad • Ra- tuntuim päikesejumal, samastati Amoniga (Amon-Ra) • Ra ja tema tütar Maat („õigus”, „tõde”) • Aton (kui päikeseketas lõppeb kättega, siis see on Aton) • Kuningas Ehnaton ja Aton • Amon- algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal, Raga samastatuna (Amon-Ra) • Hapi- Niiluse üleujutuste jumalaid • Ptah- Memphise kaitsejumal, käsitööliste kaitsja, lõi maailma ja temal ei olnud algust ja lõppu • Apis- viljakusejumal, oraakliloom ◦ ainult loom, härg • Thot- kuujumal, kirjakunst ja tarkuse jumal, maailma looja • Hathor- armastuse ja tantsu jumalanna • Isis- egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine
Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus mõningad mehed endaga kaasa, lasi naistel õmmelda kullast ja deemanditega kaunistatud rõivad. Wormsis saavad nad kuningas Guntheriga liitlasteks. Siis aga saabus teade, et kuningas Guntherile on lubatud sõda ja Siegfried teatas, et läheb lööb vaenlase tagasi, kui kuningas talle vaid tuhat meest kaasa annab. Nii läks Siegfried Saksimaale ja lõi puruks vendade Lüdegeri ja Lüdegasti väe, tuues nad kaasa pantvangidena. Nüüd hakkas võimsad pidustused. See oli aeg, kui Siegfried Kriemhildi esmakordselt nägi.
jutustada, vaid panna ainult pika hala ja elu peale mõtlemise alla. Kuningas Oidipus räägib suutmatusest määratust muuta. Oidipuse isale ennustatakse, et ta langeb poja käe läbi ning poeg abiellub oma emaga (so. tema naisega) Selleks ta vist viis poja minema kuhugi kaugele ja lasi tal kõõlused läbi lõigata. Kuid poeg (Oidipus) jäi ellu ning kasvas suureks. Ta sattus kord rännakul teelahkmel kokku 3 mehega (vist), pidades neid röövliteks, tappis nad. Ta jõudis linna, kus kuningas oli just surnud, tõusis ise kuninga asemele ning abiellus lesega. Siis oli vist midagi, et ta oli hakanud huvi tundma selle ennustuse vastu ning kartis, et see võibki tema olla vms. Hiljem selgus, et üks kolmest mehest, kelle ta tappis, oli tema isa. Linn, kus kuningas oli surnud, oli isa valitsemise all ning ta abiellus oma enda emaga. (neil oli vist laps, kui ma ei eksi) Sisu oli selline, vabandust, kui kuskil mööda lasin, lugesin seda aasta aega tagasi. "Kuningas Oidipus"
Raamatu tegevus toimub kümne päeva jooksul ning iga päev räägitakse kümme novelli. Raamatus on selgelt tunda renessansi jooni ja raamat on väga humanistlik. Seda võime järeldada igast tema jutust. Esimeses minu loetud novellis käis aadlisoost gascogne´lanna palverännakul ja tagasiteel peatus ta Küprose saarel. Naisele tehti liiga ja ta palveid ei võetud kuulda. Kui naine kuninga juurde tahtis pöörduda öeldi talle, et kuningas on arg ja mannetu ning et kuningas ei pane kunagi kellelegi mingi karistust. Tänu naisele sai kuningas julgeks ja edaspidi said süüdlased õiglaseid karistusi. Sellest jutust võime näha, et inimeste kaitsemine oli tegelikult kõrgelt väärtustatud ja inimesed pidasid õiglusest väga suuresti lugu. Teine jutt rääkis vaesest pakikandjast Arrigost. Kui ta suri, siis hakkasid kõik peakiriku kellad iseenesest helisema. See oli suur ime. Mehe keha viidi peakirikusse ja loodeti, et kõik
saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metslane, kuningas saadab seepeale kohale 'rõõmupiiga' ehk Shamati, kellelt Enkidu õpib inimese moodi elama ning armub temasse. Enkidu asus elama karjaste külas, kuniks tuli, mees Urukist, kes kutsub Enkidu appi Gilgamesile vastu hakkamiseks. Enkidu astub võitlusesse Gilgamesiga, müürid vabisesid ja piidad purunseid, ei saanud kumbki teineteisest jagu. Enkidu tegi Gilgamesile kibedaid ettepanekuid, kuningas, kes teda kuulas, ei olnudki vihane, vaid vastupidi, ta oli rõõmus, et sõber, kes talle unenägudes ilmnes, seisis ta ees. Nad suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks. Gilgamesile ei meeldinud Uruki olukord, ta otsustab nõuks minna Humbaba vastu, kes oli seedrimetsade valvur. Kuna Humbaba vabatahtlikult puitu Uruki rahvale ei anna, tuli ta tappa. Gilgames ja Enkidu jõudsid elusatena tagasi Urukisse, nad võtsid Humbaba pea kaasa. Rahvas juubeldas ja vanemad tervitasid neid.
2. Taani on saanud uue kuninga, kes on abiellunud vana kuninga naisega. 3. Hamlet saab teada isale sarnanevast vaimust ja otsustab temaga kohtuda. 4. Polonius keelab Ophelial Hamletiga kurameerimise. 5. Hamlet kohtub vaimuga ning saab teada isa mõrvast. 6. Hamlet tunnistab, et hakkab hullu mängima. 7. Reynaldo saadetakse Laertest luurama. 8. Hamleti ja Ophelia vahel toimub kirjavahetus. 9. Hamleti esimesed märgid hullumisest. 10. Kuningas saadab Hamleti vanad sõbrad nuhkideks. 11. R ja G kohtuvad Hamletiga. Hamlet aimab, et nad on nuhid. 12. Kuningas kahtleb Hamleti hulluses. 13. Polonius ja kuningas kuulevad Hamleti enesetapuplaanidest. 14. Hamlet peab näitlejatega plaani. 15. Hamleti tehtud lavastuse ettekandmine. 16. Hamlet saab kinnitust isatapmise koha pealt. 17. Kuningas plaanib saata Hamleti Inglismaale ning ta seal ära tappa. 18. Hamlet räägib emaga ning tapab teda luuranud Poloniuse. 19
kuningriigis, oma excaliburi mõõgaga. Tema vend Vortigern on tema peale kade ja alustab tema vastu mässu. Ta teeb kokkuleppe mingite vee naistega, et kui ta tapab oma naise, keda ta armastab, siis ta saab muutuda tugevaks koletiseks. Ta muidugi teeb seda ja siis ta vigastab Utherit aga Uther oli pannud excaliburile loitsu peale, et see kes selle mõõga kivist välja tõmbab on tema poeg, et ikka õige kuningas Cameloti juhiks(Uther ise muutuski selleks kiviks). Arthur kasvas üles prostituutide käe all ja tal oli väga raske lapsepõlv. Uus kuningas Vortigern tahab excaliburi endale siis kogu tema rahvas peab üritama excaliburi kivist välja tõmmata ja need kes on üritanud saavad märgistatud. Arthur on nüüd juba suureks meheks kasvanud. Arthuriga tullakse rääkima, kuna ta oli rünnanud mingeid viikingeid, kes olid kuninga kaitse all
ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsustada kõikide riigiasjade üle, ainult uusi makse ei tohtind kehtestada ilma generalstaatide nõusolekuta. seisuste esinduskogu saatis ta aga laiali. kunigas ise polnud huvitatud valitsemisest, seega tema asemel valitses riiki esimene kardinal richelieu,
* Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaarao. Teda samastati Pistrik * ta peamine ülesanne oli juhtida Horosega sõjaväge ja mõista kohut, * ta oli seadusandja, sõjaväe loomulikult kuulusid talle ka suured ülemjuhataja ja kõrgeima maavaldused, kõrgem seaduseandja preestrina ainus täievoliline * kuningas osales usuriituste
Tristani ja Isolde lugu Joseph Bedier Keskaegse kauni armastusloo mugandus, mille on kirja pannud medievist Joseph Bedier ja mis pärinev eelmise sajandi lävelt, jutustab loo Tristanist ja kuninganna Isoldest, armueliksiiri joonud noortest, keda elu küll lahutas, aga surm sidus igavikuks ühte. Ammustel aegadel valitses Cornouailles’s kuningas Marc. Saanud teada, et Marci ründavad vaenlased, tuli Loonnois’ kuningas Rivalen mere tagant talle appi. Nagu läänimees kunagi, teenis ta kuningas Marci jõuga ja nõuga nii ustavalt, et viimane andis talle vastutasuks oma õe, kauni Blanchefleuri, keda kuningas Rivalen piiritult armastas. Rivalen ja Marc’i õde abiellusid. Mõne aja pärast tuli teade, et Rivalen’i vaenlane on tunginud Loonnois’sse. Seepeale viis Rivalen Blanchefleuri, kes oli juba käima peal, oma kaugetele maadele. Seejärel kogus ta kokku kõik parunid ja läks sõtta
Ta teadis, kelle omad need oli ja ta oli kindel et politseinikud kuulsid seda ka. Politseinikud jätkasid omavahel juttuajamist ja naermist, kuid mõrtsukale tundus, et nad naeravad tema üle, justkui arvaks tema, et nad ei tea et ta tapis vanamehe. Südametuksed ajasid mehe nii hulluks, et ta tunnistas kõik suure kisaga üles ja käskis politseinikel tõsta üles põrandalauad ja laipa näha. Hüpikkonn Tegelasteks on kuningas, tema 7 ministrit ja narr nimega Hüpikkonn. Hüpikkonn oli toodud kingituseks kuningale kindrali poolt võõralt maalt koos ühe tüdrukkääbusega Trippetta. Kuna kuningas ja ministrid olid suured naljasõbrad oli Hüpikkonn nende jaoks tõeline aare. Hüpikkonn oli narr, lombakas ja kääbus, kolm kõige nalja tegevamat asja ühekoos garanteerisid lõbustuse kuninga jaoks. Kuningas pidas tihti maskeraade ja just ennem üht maskeraadi kutsus ta enda ja ministrite
Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe kurjaga ja väevõimuga Kriemhildi omale saada, kuid kuningas Guntheril õnnestus ta maha rahustada. Varsti said nad väga headeks sõpradeks, kuna Gunther ei tahtnud omale Siegfriedi sugust vastast. Siis rääkis Siegfried oma vägitegudest ja Nibelungide aardest. Ühel heal päeval saatsid saksilaste ja taanlaste kuningad, vennad Lüdeger ja Lüdegast, kuningas Guntherile kurja sõnumi, et talle antakse kaksteist nädalat aega end relvisse seada, siis tungivad vennad täis raevu ja viha Burgundiat laastama. Kuningas Gunther kutsus
reklaamides. Toon-toonis harmoonia näide reklaamis ,,Lõhnav" reklaam Maitsvad reklaamid INETU värvikooslus Värviparandus Hoolimata sellest, et reklaamitava toote on üritatud värviliselt välja tuua, kaob minu jaoks ikkagi ära ning tähelepanu püüab hoopis tundud näitleja. Usun, et pilt oleks kirkam ja sõbralikum värvilisena. Üheks ideeks reklaami paremaks tegemisel oleks näiteks tausta udutamine või tumendamine. Kui oma silm on kuningas ja klient on kuningas, kas siis oma silm on klient? Kindlasti on valdav enamus kunagi kuulnud rahvasuus levinuid väljendeid, et nii oma silm kui ka klient on kuningas. Mõlemad küll erinevas kontekstis. Öeldakse, et oma silm on kuningas. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui oled ise näinud, siis võid asjas kindel olla. Tõsi, mõnes mõttes lihtne ja loogiline, kuid kas on alati põhjust teistes kahelda vaid enda rinnale koputamise nimel?
Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada
arukas ning eelkõige loomulik inimene. Ta pidas lugu näitlejatest ning oli ise lugupeetuist lugupeetu. Jõudes tagasi Taanimaale pettus ta kõiges: emas, onu Claudiuses, õukonnas ja taani rahvas ning üldse kogu maailmas. Taanimaa, ja kogu maailm, oli tema jaoks vangla, umbrohtu kasvanud aed, mis vohab mittevajalikust. Nii tekkis tema käsitusse inimesest ja maailmas sügav vastuolu. Hamlet pettus oma emas, sest Getrudi tunded oli muutlikud ja pinnapealsed. Kuningas Hamlet oli ideaali lähedane, Glaudius tema vastand; ometi sai Glaudius endist kuningast ja abikaasat Getrudi jaoks asendada. "Nõrkus, oled naine!" Siiski armastas Hamlet oma ema väga ning püüab enese poole võita. Oma onule Claudiusele tahtis Hamlet kätte maksta, sest too tappis Hamleti isa võimu ja rikkuse ihast. "Võib naeratada ning olla ise lurjus." Selleks mängis Hamlet hullu, et onu valvsust uinutada ebanormaalsetes oludes
Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal,
Kirjutas teose"Historia" Kreeka-Pärsia sõdadest. Hippokrates- vanakreeka arst. Kirjutas teose, kus on haiguste sümptomid ja kulgemise kirjeldused. Hippokratese venne, mida annavad arstid. Sokrates- oli vanakreeka filosoof. Tähtis oli vooruse mõistmine. Platon- vanakreeka filosoof. Tähtsaim oli hüve idee. Rajas Ateenasse filosoofiakooli. Aristoteles- vanakreeka filosoof, loogika isa. Pani kirja loogilise mõtlemise reeglid ja uskus, et Maa on kerakujuline. Aleksander Suur- vana makedoonia kuningas ja antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Pani alguse hellenismiperioodile. Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Võitis kodusõja ja kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks. Octavianus Augustus- esimene Rooma keiser. Tõi Rooma riigile rahu ja hiilguse ajastu. Chlodowech- frankide kuningas. Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas.
järsk, ent ohtlik olen siiski nii, et targem sul oleks karta. Hoia eemale käed!" Hamlet ja Laertes lahutatakse. Kuningas ütleb Laertesele: "Las kinnitab su kannatliku meelt meie eilne jutt. Me kiirustame asja.- Mu kallis Gertrud, valva oma poega. See haud saab kestva mälestusemärgi.. Küll peagi nüüd me rahuaega näeme, kuid seni kõiges kannatlikuks jääme." ( LK 111-112) 3. Miks eksib Laertes sõprade valikul? Laertes usaldas uut kuningat, aga ta ei oleks pidanud, kuna kuningas kasutas Laertest ära. Kuningas ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Tänu oma õelale kavalusele ning suurepärasele manipuleerimisoskusele suutis ta saata enda poolt üles ässitatud Laertesega rapiirivõitlusele, et Laertes Hamleti läbi oma käte mõrvaks ja kuninga käed jäävad tänu sellele puhtaks. Kuningas: " Nüüd peab su aru õigeks mõistma mind ja süda oma sõbraks vastu võtma, sest kuulisid
pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik (559-330 eKr) rajati Kyros II poolt. 546 Kambyses II vallutas egiptuse. 522-486 eKr Kuningas Dareios I saavutab pärsia impeeriumi suurima ulatuse. 480-479 ei õnnestunud Xerxes I'l kreekasse tungida. IX aastatuhandel tekkis Jeeriku asula. III aastatuhandel eKr sai tähtsamaks linnaks Byblos. 1918 saj eKr heebrealased asuvad Palestiinasse. 14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr
Louis XVI Absolutismi kujunemine Prantsusmaal Absolutism kindlustus Prantsusmaal juba kuningas Henri IV valitsemise ajal (1594-1610). Henri oli tark, ettenägelik ja sihikindel valitseja. Pärines ta Navarra pisikuningriigist (Lõuna- Prantsusmaa ja Hispaania vahel). Tema isa juhtis Lõuna-Prantsusmaa suurfeodaale võitluses Prantsusmaa kuninga vastu protestantismi kaitsmise sildi all. Tegelikult oli see võitlus poliitilise võimu pärast. Kui valitsev kuningas Henri II oma armastatule Diane de Poitiers'ile
Tallinna mustamäe gümnaasium Prantsusmaa ja Navarra kuningas LOUIS XIV Referaat Õpilane: Rain Talvoja Õpetaja: Kati Küngas Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus lk. 3 1. Louis XIV sünd lk. 4 2. Louis XIV asub valitsema lk. 4 3. Päikesekuningas lk. 5 4. Päikesekuninga õukond lk. 5 5. Louis XIV kirikupoliitika lk. 6 6
William Shakespeare Hamlet Prints Hamlet, olles väga solvunud, leinab Taanimaal Helsingöri lossis oma isa kuningas Hamletit, kes olla surnud kaks kuud varem. Arvati, et kuningas Hamlet oli surnud kas loomulikku surma või siis maohammustuse kätte. Peale kuninga surma asus kohe samale troonile Claudius, prints Hamleti onu ja endise kuningas Hamleti vend. Claudius võttis troonile asudes kaasaks kuningas Hamleti kaasa, kuninganna Gertrudi. Hameletil tekkis kohe kuri kahtlus, et isa surmas on kindlasti mängus Claudiuse käsi. Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim
Kuldvillak Kord elas Kreekas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poiss ja tüdruk. Poisile pandi nimeks Phrixos ja tüdrukut kutsuti Helleks. Lapsed olid nägusad ja terved ja kuningas oleks võinud surematuid jumalaid tänada, et nad võimaldasid talle perekonna keskel rahu ja õnne tunda. Aga kuningas ei hinnanud õnne, mis tal käes oli, ja ihaldas teistsugust. Ta kihutas abikaasa majast välja ja võttis uue naise. Nõnda said Phrixos ja Helle endale võõrasema. Võõrasema vihkas poisikest ja tüdrukutirtsu, tõreles nendega hommikust õhtuni ja vintsutas neid. Lapsed põgenesid tema eest ja peitsid end pigem aeda, mis oli kuningapalee taga. Kui võõrasema neid üles ei leidnud, vihastas ta seda enam ja kaebas kuningale, milliseid ringihulkujad need lapsed on.
Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes.
Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Käesoleva loo on Edith Hamilton võtnud Sophoklese samanimelisest näidendist, välja arvatud sfinksi mõsitatud, millele Sophokles vaid kaudselt vihjab. Teeba kuningas Laios kuulus Kadmose järeltulijate kolmandasse põlve. Ta abiellus kauge sugulase Iokastega. Nende valitsemise ajal hakkas Delfi Apolloni oraakel etendama juhtivat osa perekonnaõnnes. Apollon oli tõejumal ja kõik, mida Delfi preestritar kuulutas, pidi sündima, kuid sellest hoolimata, kui oraakel hoiatas Laiost, et too peab surema oma poja käe läbi, otsustas kuningas seda ära hoida sidudes lapse jalad kokku ning jättes ta kõrvalisse mäekurusse, kus abitu olend pidi peagi surema.
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv
AJALUGU Absoluutne monarhia-Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. (valitseja võim on piiramatu ning jagamatu, valitseja kehtestab seadusi ning mõistab kohut iseenda nimel, merkantilistlik majanduspoliitika) Parlamentaarne monarhia-Riigivorm mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne
Piirati hugenottide tähtsaim kindluslinn. Alistati ja tühistati hugenottide poliitilised õigused. Probleem 2: Aadlikud taotlesid suuremat võimu ja ei soovinud kuningale alluda. Lahendus : Aristokraatia vastupanu katsed suruti maha, Vandenõulaste maavaldused konfiskeeriti, kindlused hävitati. Keelati duellid. 7) Mõtesta lahti Louis XIV ja Louis XV deviisid "Riik see olen mina!" ja "Pärast mind tulgu või veeuputus!" ,,Riik - see olen mina" - kuningas andis välja seadusi, võis neid igal ajal muuta . Nimetas ametisse kõrgemaid riigijuhte, oli valitsuse juht ja sõjaväe juhatada. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" - Laristas maha kogu riigikassa, ei mõelnud järeltulevate põlvede peale. 8) Turgot` majandusreformid. Likvideeris Prantsusmaal tsunftid ja kaotas viljakaubanduse sisetollid. Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
