Egiptuse püramiidid. Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Umbes kaks tuhat kuussada aastat eKr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi - Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. Neist suurim, valmistatud enam kui kahest miljonist tohutu suurest lubjakivitahukast. Selle ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes kakskümmend aastat. Selle ajaga ehitati Cheopsi püramiid 147 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui Tallinnas Oleviste kiriku torn. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju- sfinks. See nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks.
– Teist korrust võidi kasutada eluruumina – Kolmandat korrust kattis palkidele toetuv puitlagi – Neljandat kuplitaoline võlvlagi – Torni kahest viimasest korrusest pole kindlaid teadmisi, kuna need rekonstrueeriti Vallitorni korrused, postmark Vallitorniga Huvitav teada Paide Vallitornist sai Paide Paide Vallimäel on mälestusmärk neljale linna kui ka Järvamaa kuningale ja nende kolmele sulasele vapisümbol (juba 1441. aastal)
Versailles' lossi ehitati 20 aastat. Seal oli 2000 ruumi, kuid pidi ära mahutama üle 20 000 õukondlase ning veel teenindav personal. Igal õukondlasel olid ju veel teenrid ja teenijannad; lisaks veel 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat, 74 preestrit ja paljud teised. Õukonda asunud aadlikele anti kõlavaid tiitleid ja kõrget tasu kuid sageli tühiseid kohustusi. Näiteks magasid oma kuningaga ühes toas sageli õukonna tähtsaimad aukandjad, et hommikuti ulatada kuningale sõrmeloputustops ning aidata sukki jalga panna. Kuningas armastas meeletult luksust, seda et loss oleks ilus. Rajati imeilus aed, tehti tähetorn, seati sisse raamatukogud. Kogu loss oli ilus, täpselt nii nagu kuningas seda tahtis. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda.
1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Kettler andis ordu valdused 1560. aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega
rohkem viha kõigi teiste vastu? Prints oli vapper ning ta oleks võinud Laertesele ise väljakutse esitada. Sellega riivas kuningas tema uhkust ja au ning suurendas põlastust kuninga vastu. Hamleti kättemaks õnnestus, kuigi tal oli võimalus kuningat palvetamise ajal tappa. Hamlet ei tahtnud olla samasugune kelm nagu oli kuningas. See näitas tema kuninglikku väärikust. Lõpuks sundis ta Claudiust mürki jooma. Hamlet täitis oma eesmärgi, mille nimel ta võitles: tegi kuningale seda, mis kuningas Hamleti isale tegi. Iga süütegu sai tasutud. Kuid miks Hamlet hukkus? Hamlet sõnas, et olla või mitte olla, läks tema puhul paika. Ta oli, saavutas enda eesmärgi ning lahkus seejärel maisest elust. Laertese mürgitatud mõõk oli tema keha surm. Hinge surm võis olla juba varem. Ophelia surm kurvastas teda tohutult, isa mõrv oli raske koorem tema õlgadel ning ema mürgitamise üle ei jõudnud kurvastadagi
TARTU ÜLIKOOL ROOTSI AJAL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti
Tuntuimad on 1714 valmistatud "Soil" ja 1715 valmistatud "Alard". Pärast 1730. aastat valmistanud viiulitest on osa valmistanud tema pojad Omobono ja Francesco, ehkki need signeeris Antonio. Ta eksperimenteeris viiulite valmistamisega palju. Seetõttu on tema viiulid Amati omadest eristatavad. Ta muutis viiuli kaarestut, puidu paksust eri kohtades jälgis ta märksa hoolikamalt, värnits oli teist värvi. Maailma kaks suuremat avalikku Stradivari muusikapillide omanikke on Hispaania kuningale mis koosneb 2 viiulist, 2 tsellot ja 1 vioolast mis on näitusel Muusika Muuseumis mis asub Madridis. U.S raamatukogu kollektsioonis on 3 viiulit, 1 vioola ja 1 tsellot.
Jüriöö ülestõus - kas talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Põhja-ja toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ningmuistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või hoopistükis rahvuslik vabadusvõitlus? Jüriöö ülestõus on üks tähtsamaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatakse ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ülestõus algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et oll...
See on üks jubedamaid ja julmemaid sündmusi, mis on kunagi toimunud Eesti aladel. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See oli muistse vabadusvõitluse lõppvaatus, mis otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad. Jüriöö ülestõus oli poliitiline üritus. See oli lihtsameelne. Poliitiliselt oli olukord keeruline, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjes hoida Harju-Viru vasalle. Adramehed teadsid, et Taanil oli plaan müüa Põhja- Eesti Ordule. Kohalikele elanikele aga lubati vastupidist. Jüriöö ülesõtõus oli talupoegade mäss. Mässajateks olid enamasti kohalikud adramehed. Keskajal oli suur mõisate rajamine. Harju-Viru tollasest 23. teadaolevast mõisast asus 21 Harjumaal. Vaenulikult suhtusid eestlased ka suurte maavaldustega Padise kloostrisse, mille ehitustööd ja maksud olid rahvale raskeks koormaks.
Adrian. Tegemist oli esimese läbinisti eestikeelse raamatuga. Rootsi aja trükised on valdavalt vaimuliku sisuga, Martin Gilläus tõlkis "Ma tulen taevast ülevalt", kasutusel tänini. Aastatel 16311710 ilmus vähemalt 45 eestikeelset raamatut. 1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht : "Ordinari Freytage PostZeitung". Johann Skytte eestvedamisel loodi: 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, 1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium. 1631 esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632 avati pidulikult ülikool mida nim. Academia Gustavianaks. Avaaktusel ütles Skytte, et kool on mõeldud ka talupoegadele, kuid reaalselt sellist võimalust polnud. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: arsti, juura, filosoofia ja usu. Kokku kestis õpiaeg 9 aastat, sissesaamiseks ei pidanud eelnevalt lõpetama kindlat kooli, õpiti üle kogu Euroopa ladina keeles. Põhilised õppevormid olid loengud ja dispuudid.
ülikooli, osales aastast 1630 võidukalt Kolmekümneaastases sõjas. 4. Bengt Gottfried Forselius kooli ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja 5. Johan Skytte Viis läbi kohtureforme, liivimaa kindralkuberner (kohalik). 6. Ignatsi Jaak esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 7. Pakri Hansu Jüri esimesi eesti rahvusest õpetajaid, käis 1686 Rootsi kuningale oma oskusi näitamas. 8. Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku, baltisaksa vaimulik ja kirjamees. 9. Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 10
KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad). Neid valmistati väärismetallist, kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (nt kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentika).
Esimestena alustasid retkedega 15. Sajandil portugallased. Nad sõitsid piki Aafrika rannikut lootes, et see ei ulatuks kaugele ning siis nad tahtsis sõita ida suunas. Aafrika oli suur ja lõunatippu jõudmine võttis aastakümneid. Esimesena jõudis lõunatippu Diaz. Indiasse jäi minemata sellepärast, et meeskond oleks hakanud mässama, kui nad poleks hakanud kodu poole liikuma. 1498. aastal jõudis esimesena Indiasse Vasco Da Cama. Columbus tegi kuningale ettepaneku, et sõidab Indiasse lääne poolt. Tal oli mingisugune kaart, kus oli kaks suurt viga: 1) Maailma ümbermõõt oli palju väiksem. 2) Ameerikat sellel kaardi üldse ei olnud. 1942. aastal toimus Columbuse esimene reis, seda loetakse ka Ameerika avastamise aastaks. Tegelikult jõudis ta ainult saartele. Esimene reis kestis kolm päeva ja ta laeva nimi oli Santa Maria. Columbus kulda ei leidnudki, ta suri vaese mehena. 1519.-1522
pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Horatio oli usaldusväärne ja truu sõber Hamletile kuni lõpuni. Oli ainus keda Hamlet usaldas. Laertes heatahtlik nagu Hamletki Ophelia hea südamega, oli armunud Hamletisse, kuid kannatas kõige selle pärast, mida Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Polonius kes tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järele. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus.
ülestõusu Põhjus Levisid kuulujutud, et Taani kuningas kavatseb Harju- ja Virumaa Saksa ordule maha müüa. See puudutas eelkõige vasalle, kes olid muutunud võimsaks ja isesesvaks jõuks Vasallid püüdsid Harju ja Viru müüki igati takistada, et saavutatud õigused ei kaoks. Taani ja Liivi ordu leppisid 1341.a. Eesmärk Pühkida võõras võim minema ja alistuda Rootsi kuningale, kes oli Harju-Viru omandamisest sammuti huvitatud, tehes seda aga suhteliselt tugevalt positsioonilt ja omadel tingimustel. Ülestõusu puhkemine Märgutulena süüdati kõrgemal kohal seisev maja. Eestlased hävitasid Padise kloostri ning tapsid 28 munka. Harjulased valisid endale 4 kuningat- esialgul kutsuti neid mässajateks Ülestõusnud liikusid Tallinna alla ja mindi Turusse abiväge kutsuma.
Laiose tappis. Peagi tuli aga tõde päevavalgele, kuningas sai teada, et tema ise ongi see, kes linnas katku levitab. Oidipus saab teada needusest ja peale oma naise enesetappu torkab ta endal silmad peast välja. See saatus, mis Oidipusele määratud, oli siiski vältimatu. Alati võitis jumalate poolt määratud tulevik. Oidipusel polnud võimalik traagilist lõpplahendust lihtsalt vältida, sest jumalad tahtsid, et ta saaks tõe teada. Päevavalgele pidi tulema kuningale määratud saatus ja ta ei saanud sinna midagi parata.
ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja Satraapiad – ehk asehaldurkonnad. Satraabid – kuninga poolt ülikute seast ametisse määratud, pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse. Mõisted 75-76 Foiniikia tähestik – hiljemalt aastaks 1000 ekr kujunenud välja 22. tähest koosnev tähestik.
Domenico Scarlatti 1685 1757 Bachi ja Händeliga ühevanune Domenico Scarlatti töötas alates 1719. aastast Portugali ja Hispaania kuninglikus õukonnas. Kirjutas 555 klavessiinisonaati. Ise ta nimetas neid harjutusteks või ka etüüdideks. Need valmisatsid ette klassikalise sonaadivormi. Avaldas 1738. aastal 30 klavessiinipalast koosneva kogumiku ,,Essercizi" (,,Harjutused") Domenico Scarlatti sonaatide olulisus: - on olulised sonaadivormi arengu seisukohalt - paistavad silma oma aja kohta originaalse harmooniakäsitluse poolest - on virtuoosse mängustiili suurepärased näited Klassikaline orkester Mannheim. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz (1717 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II...
"olla või mitte olla". Näidendis oli koht, mis oli väga lähedane vaimu kirjeldatud mõrvale ning kui Claudius lahkus kiiruga selle järel, teadis Hamlet, et Claudius oligi süüdi. Claudius tahtis Hamletit saata peale seda Inglismaale, kuid enne ta käis palvetamas ning pihtis oma süüd, kuid Hamlet ei soovinud teda tappa, sest muidu oleks Claudius läinud taevasse. IV vaatus: Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos kirjaga mõeldud Inglismaa kuningale, kus on kirjas, et too tapaks Hamleti koheselt. Hamlet naaseb, Ophelius upub. V vaatus: Hamlet võitleb Laertesega. Gertrude sureb peale mürgitatud veini joomist. Laertes torkab Hamletit mürgise mõõgaga. Mõõgad vahetuvad, Hamlet torkab Laertest sama mõõgaga. Hamlet pussitab Claudiust ning sunnib teda mürgist veini jooma. Hamlet sureb Horatio käte vahel.
see kindral minu sõna ei kuulaks, siis poleks see mitte kindrali süü. See oleks minu süü." "Kas ma tohin istuda," küsis väike prints kartlikult. "Käsin sul istuda," vastas talle kuningas ja tõmbas majesteetlikult oma hermeliinmantli hõlma natuke koomale. Väike prints oli aga väga hämmastunud. Planeet oli imepisike. Mida see kuningas küll valitseda võis? "Teie kõrgus, " ütles ta kuningale, "andestage, kui ma teilt midagi küsin ..." "Käsin sul mind küsitleda," sõnas kuningas. "Teie kõrgus... mida te valitsete?" "Kõike," kostis kuningas suures lihtsameelsuses. "Kõike?" Kuningas osutas tagasihoidliku liigutusega oma planeedile, teistele planeetidele ja taevatähtedele. "Kõike seda?" küsis väike prints. "Kõike seda," kostis kuningas. Ta polnud mitte ainult piiramatu ainuvalitseja, vaid ka maailmavalitseja. "Ja tähed kuulavad teie sõna
Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. ! Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.! Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.! Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö
vanad savikuhilad. · Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa-kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutena ülespoole. N: Sumerite linnas Uris säilinud tsikuraat. 2. Vanadest maailmaimedest asus Mesopotaamias Giza püramiidid. 3.Istari väravad asuvad praegu Berliini Riiklikes Muuseumides Saksamaal. 4. Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka.Neist kuulsaimad on Cheopsi, Hafre ja Menkaure, mis olid loodud kolmele Egiptuse kuningale. 5.Egiptuse kaks kuulsamat vaaraod:Echnaton (Amenhotep IV) ja Tutanchamon. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. 6. UNESCO ehk United Nations Educational Scientific and Cultural Organisation tegeleb maailmakultuuripärandiga. Renoveerib ja taastab neid. 7
Keskajaks nimetatakse ajaperioodi vanaaja ja uusaja vahel. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri, Romulus Augustuse kukutamist 476. aastal ning keskaja lõpuks kas Konstantinoopoli langust 1453. aastal, Ameerika avastamist 1492. aastal või usureformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal. Esimesed linnad keskajal hakkasid tekkima XIII sajandil ehk kõrgkeskajal. Keskajal kuulus kogu maa maaisandatele- olgu kuningale, suur-või väikefeodaalile. Maaisandad üldjuhul soosisid linnade teket. Linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu määrati kindlaks kokkulepetega. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör tohtis aga linnalt kaauplemise eest tolli ja muid makse nõuda. Tavaliselt kinnitas senjöör aga linnale linnaõiguse ehk seadustiku, mille alusel linn ise oma elu korraldas. 1188. aastal
nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Talurahva õigused: Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja – valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Taluperemehed vabastati nüüd peksukaristusest sootuks.
1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama 1688 Forselius hukkub Läänemere sügistormis 1688 Piiskopmõisa seminar lõpetab tegevuse
Taheti lepingu piekndust, aga seda ei juhtund. 1558 ründasid Vene väed Vana-Liivimaad. 58 a jooksul terve rida Ida-Eesti linnused vallutati või pärast piiramist alistusid. Järelikult Tartu piiskopkond lõpetas eksisteerimise. Venemaa kontrollis ka nt Virumaa alasid. Siinsete väikeriikide valitsejad tundsid ohtu ja hakkasid ostima liitlaseid. Ordu otsis kontakti Poola,Leeduga. Ordu andis end Poola kaitse alla. Saare- Lääne piiskop 1559 müüs oma valdused Taani kuningale. Saare-Lääne piiskopkond lõpetas oma eksisteerimise. Esialgu kuulusid Taanile nii Saaremaa kui Läänemaa valdused. Taani kuningas ei valistenud neid alasid ise, vaid andis need valitseda oma vennale hertsog Magnusele. Vend jõudis olla Liivi sõja ajal mitme riigi teenistuses. Edasises sõjategevus ordu, mis oli peamine sõjaline jõud, edu ei saavutanud. 1560 toimub viimane ordu poolt peetud välilahing. Jõudude vahekord oli väga ebavõrdne. Ordu kaotas selle. Siisele Vana-Liivimaale
· kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud
· Liivimaa kubermang Lõuna Eesti ja Põhja Läti . Saaremaa alates 1645. a. Liivimaa kubermangu · Eesotsas kindralkuberner, aga võimu teostavad ka rüütelkonnad, kes käivad koos maapäevadel Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus · Viimatinimetatud kohtute otsuseid võis edasi kaevata kuningale · Politsei ülesanded adrakohtunikel ja Liivimaal sillakohtunikel ( aadlike hulgast valitud) Balti aadel ja Rootsi võim · Rootsi riigikassa on tühi ja Karl XI alustab reduktsiooni · Reduktsioon laieneb 1680. a.ka Baltimaadele · Reduktsiooni alla kuulusid Rootsi ajal annetatud mõisad ja rohkem oli neid Liivimaal · Mõisnikel on võimalus nüüd mõisaid rentida · Liivmaa aadel avaldab protesti ( J. R. Patkul eesotsas), kättemaksuks saadetakse Liivimaa
USA sünd- 13 kolooniast presidentaalseks föderaalseks vabariigiks 15.-16. sajandil maabusid Põhja-Ameerikas erinevate rahvuse esindajaid-inglased, hollandlased, rootslased ja teised- ning rajasid sinna oma kolooniaid. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmesuguseid. Esimesed minejad lootsid leida ookeani taga kulda. 1620. aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel, nagu näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Ameerikasse asumise taga peitusid sageli ka majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt ...
2. Sõlmiti 1582a 3. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. Pljussa vaherahu: 1. Venemaa ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1583a 3. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. Altmorgi vaherahu: 1. Taani ja Rootsi vahel 2. Sõlmiti 1645a 3. Saaremaa läks Rootsile Ivan IV- Ivan Julm, Vene tsaar, juhtis vene vägesid Liivi sõjas ja sai sõjas lüüa. Gotthard Kettler- Liivi ordumeister. Alistus Poola kuningale. Kuramaa hertsog. Juhtis ordu vägesid Livi sõjas. Hertsog Magnus- Liivimaa kuningas, Taani kuninga vend. Saare-Lääne piiskop. Ta oli Ivan IV liitlane ja hiljem läks Poola poolele üle. Ivo Schenkenberg- Kaitses Tallinna kaks korda, käsitööline, vägev väejuht. Balthasar Russow- Kirjutas kroonika, mis käsitleb Liivi sõda. 16 sajandi kohta. Stefan Batory- Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Liivimaa sõda: 1. Sõdisid: Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani, Eesti.
Kas halb või hea rootsi aeg? Rootsi aeg kestis oma 100 aastat, mis tõi minu arvates eestlastele kaasa palju muudatusi. Tähtsaim neist oli kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. ,,Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega. Minu arvates olid need Rootsi aja halvad pooled: talupojad olid seotud endist viisi oma maa külge kui nad põgenesid võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Nad pidid andma veel ka mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Halb oli ka see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seemet natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud ...
Aga selleks ei pea olema inimene hull. Arvati, et hamlet on hulluks läinud armastusest ophelia vastu. Ta saatis neiule armastuskirju. Muidugi ta muutus teose vältel ohtlikuks, kuid minu meelest kõik nad muutusid. Hamlet aga sellepärast, et ei teadnud kunagi mis ta järgmisena teeb, mõtleb, arvab. Kõik tuli ootamatult, just kui ophelia isa Poloniuse surm.(hamlet arvates, et tapab ära oma onu.) Hamlet oli kindlasti suureks ohuks kuningale, tema enda onule. Tema oli see, kes Taani kuninga Hamleti tappis ja kuna Hamlet teadis seda, võis see välja tulla ja tuligi.(läbi selle näidendi, mis ta nö. Lavastas.) Esmapilgul mulle tundub, et see pealkiri käib vaid hamleti kohta. Sest rääkida teistest tegelastest kui ohtlikust MASKIST..pigem rääkida teistest kui lihtsalt ohtlikest, salakavalatest inimestest... See, et hamleti onu tappis kuningas hamleti ei tee tast vast inimest, kes kannaks nö. Ohtliku maski,
See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Tegelikult kujutas Notke maal kõiki keskaegseid seisusi, aga säilinud on vaid algusosa kõige tähtsamate tegelastega. Maali vaataja tundis siis ja tunneb praegu, et ei ole tähtis, kas oled paavst, kuningas või talupoeg, surres läbivad kõik sama kohtu ja lähevad põrgusse või taevasse. Surma sümboliseerivad luukered iga lahkuja käest hoiab kinni tantsiv "kontmees". On näha, et see ei meeldi paavstile, kuningale ega kuningannale, aga neil pole pääsu. Keskajal arvati, et õige elu algab alles peale surma. Ristiusu õpetuse järgi läksid usklikud inimesed paradiisi ja paganad põrgu. Keskaja inimesed võisid seda maali nähes kaotada eelkõige usku kuningate ja paavsti isikukultusele. Eelkõige just sellele, et viimased on jumala asemikud maa peal, sest peale surma oleme me ju kõik võrdsed. Kõige ees pukis istub kirikuõpetaja, just nemad võitsid ristiusu levikuga kõige rohkem.
armuke(Louisi ema)) · Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani(Riik see olen Mina), kuningas tegeles riigis kõigega, tal ei jäänud märkamata ka pisiasjad. · Ennast pidas ta Jumala poolt ametisse seatuks, seadusi andis ta välja ainuisikuliselt. Ükski minister ei tohtinud otsuseid langetada kuningaga nõu pidamata. · Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. · Lasi ehitada Versailes'sse lossi · on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. · suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas · Kuningas toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks;
1236 said Mõõgavennad Suule lahingus hävitavalt lüüa. 1238 sõlmiti Stensby leping, millega oli ordu sunnitud uuesti Põhja-Eesti Taani kasuks loobuma. 1343 Jüriöö ülestõus. 1494-1353 seisis ordu eesotsas Wolter von Pletterberg. 1554 kuuluteti välja usutunnistuse vabadus. 1558 tungisid Vene väed Vana-Liivimaale. 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. 1562 märtsis kirjutasid Riia peapiiskop ja ordu alla alistumislepingule, millega vannuti truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. 1582 sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolskis vaherahu, millega Vene pool loobus Vana-Liivimaast. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks vaherahu.
riigi võinud allutada abikaasa mõju alla Tema kätt palusid Rootsi kuningas Erik XIV, Hispaania kuningas Felipe II, Prantsusmaa kuninga Henri II poeg ja paljud teised, sealhulgas tema eluaegne sümpaatia Robert Dudley Omaette küsimus on, kas Elizabeth jäi ka tegelikult neitsikuningannaks, sest tihti on oletatud, et vähemalt Robert Dudley võis olla ta armuke. Lapsi tal igatahes ei sündinud Trooni pärandas oma kaugele sugulasele, Sotimaa kuningale James VI-le Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I http://www.annaabi.com/mutual.php?matid=5410 http://en.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I_of_Englan Tänan tähelepanu eest!
Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte) sündis 26. jaanuar 1763 ja suri 8. märts 1844. Karl oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 18181844, Bernadotte'i dünastia rajaja. 18061810 oli ta ka Pontecorvo vürst. Karl XIV Johanina Rootsi kuningana 1810. aastal valiti Bernadotte Rootsi troonipärijaks. Kuningas Karl XIII lapsendas ta ja marssali uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Ta sai veel Karl XIII eluajal Rootsi poliitika peamiseks suunajaks ja peagi asus ta koostööle Prantsusmaa vastastega. Ta juhtis Rootsi väed võidukasse Leipzigi ehk Rahvastelahingusse ja osales Viini kongressil. Seal otsustati Rootsi kuningale anda Soome ja Pommeri kaotamise kompensatsiooniks Norra, mis seoti 1814. aastal Rootsiga personaaluniooni. Tekkis Rootsi-Norra kaksikriik, mis la...
maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Inglismaa filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga oma loomult on nad individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ja valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev. John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas. Kui algas töötegemine, tahtis iga inimene saada endale oma töö vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile.
Tänu oma ilusale välimusele oli tal naiste seas menu. Isa Goriot Härra Goriot oli umbes 69 aastane vanamees. Kui Goriot 1813 aastal elama asus proua Vauquer'i juurde oli ta veel küllaltki rikas ning see väljendus ka ta garderoobis. Siis veel ta harilikult riietus rukkilillesinisesse kuube, vahetas igapäev pikeevesti ja kandis rasket kuldketti. Oma aja huumor Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaal Pideval vihjatakse kuningale Ironiseeritakse seltskonna rahahimu Tänan kuulamast
kuningad on tõesti olemas olnud. 14. sajandi algul rajas Shangide kuningas Pangeng Huani jõe äärde oma Yini nimelise pealinna, mis asus 2 km põhja pool praegusest Anyangi linnast. Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos. Selles valitsenud Shangi dünastia kuningaid on nimetatud Yini dünastiaks. 3. Zhou riiki valitses kuningas wáng, kelle võim hiljemalt 8. sajandist eKr oli vaid sümboolne. Tegelik võim oli nominaalselt kuningale alluvate feodaalsete maaisandate käes, kellest suurem osa kuulus pärusaadlisse. Hilisemas hiina ajalookirjanduses on usutud, et Zhou riigi haldus oli korraldatud ideaalset valitsust ja riigikorraldust kirjeldava teose "Zhou kombed" järgi, mida tänapäeval peetakse siiski suhteliselt utoopiliseks kirjelduseks. 4. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19
lahutada ning ka ehk välja uurida tema meelehaiguse põhjust, et sada siis võimaluse korral arstida. Polonius lubab Hamleti hulluse põhjust selgitada, kuninganna aga arvab, et põhjuseks on isa surm ja ema kiired pulmad. Teatatakse Norra saadikute tagsi jõudmisest. Nad toovad häid sõnumeid: Norras enam Taani vastu sõda ei sepitseta, kuid palutakse luba , et väed võiksid liikuda läbi Taani Poola suunas. Kuningas on rahul ja lubab asja hiljem arutada. Polonius räägib kuningale ja kuningannale Hamleti armuavaldustest Opheliale ja sellestki, kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja. Kuningapaar peab sellist põhjust küll võimalikuks, aga on siiski kahtleval seisukohal. Polonius lubab saata Ophelia, et Hamlet võiks teda kohata. Ise tahavad nad kohtumist salaja jälgida. Polonius kohtab Hamletit ja vestleb temaga, kuid Hamleti vastused Poloniuse küsimustele on enam kui veidrad.
o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj. rahvastiku plahvatuslik kasv 13-14 saj. stabiilne 14-15 saj. järsk langus 15 saj. stabiilne 1)saksa-rooma riik: · Ida-frangi riik lagunes, esile hakkasid tõusma Saksi valitsejad o Heinrich Linnupüüdja o Otto I Suur (alates 962. a. Saksa-Rooma keiser) o Otto II ja III(üritasid taastada Lääne-Rooma keisririiki)
16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävinesid Prantsuse revolutsiooni ajal. Gremona traditsiooni kandsid edasi kaks Andrea poega, Antonio (1540-1607) ja Girolamo (1561-1630), tuntud kui Amati vennad. Girolami poeg Nicola (1596-1684) oli ainuke viiuli meister Gremonas kes elas üle 1628 aasta näljahäda ja katku mis võttis Gremonas asu kaks aastat peale näljahäda. Kuna Nicol oli ainus ellujääja Amati perekonnast, laskus tema õlule ülesanne anda
Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva
Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja
Milline osa oli feodaaltsivilisatsioonis linnadel? Linnad etendasid feodaaltsivilisatsioonis suurt ning olulist rolli. Tänu linnadele saavutas riik edukuse ja omandas endale omapärase kultuuri. Linnadel oli mitu olulist rolli, millega aitas kaasa jõudsalt riigi arengule. Linnad olid suured ning tähtsad kaubanduskeskused. Hoogsalt hakkas arenema käsitoo, mis pani aluse ka kaubatootmisele. Kauplemine linnades oli peaaegu samatähtis kui jumalateenistus. Eri käsitööalad jagati tsunftidesse, mis kindlustasid eduka kauba müügi. Tekkisid kaubalinnad ja nende liit Hansa, mille vahendusel oli lihtsam oma kaupu müüa või osta kaupu oma maale. Selle üks põhimõtteid oli veel, et kaupmehed oskaksid üksteisega kokku hoida. Näiteks Venemaalt saadi palju vajalikku: metsamaterjale, tõrva, vaha, mett. Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning v...
Tegelased Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel. Ecgeow Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani. Hrothgar Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et alistada Grendel, kes rüüstas nende maad
Mida andis Euroopale Suur Prantsuse Revolutsioon? Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos. Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuuluta...
*Kavatseti vallutada *juhtis Saksa-Rooma *Organiseerisid saatuslikuks nende Aijubiidide sultanaadilt keiser Friendrich II Paavst InnocentiusIV enda leeris levima Damiettea linna Niiluse *Muhameedlased ja Prantsuse kuningas hakanud tõved, mis deltas, et seda Jeruusalemma vastu vallutasid taas Louis IX Püha. ka lõpuks ka vahetdada. See ei Jeruusalemma *Sihiks oli Egiptus, kuningale surma õnnestunud. Suudeti küll ettevõtmine nurjus määrasid. vahepeal vallutdada, kuid *Ellujäänud lõppkokkuvõttes tuli see ristisõdijad naasesid muhameedlastele tagasi anda. Euroopasse. Ristisõdade tagajärjed *Jeruusalemma ja Põha Maa jäid Muhameedlastele
kättemaksu. Kuna Hamlet oma isa väga armastas siis ta seda soovi ka täide viima hakkas. Hamlet oli kindle et kuningas Claudius tappis ta isa. Hamlet tappis Poloniuse, kes kuulas pealt ema ja poja juttu, pidades teda algul hoopis Claudiuseks. Hamlet rääkis oma emale, et mees kellega too abiellus, praegune kuningas on mõrvar kes tappis Hamleti isa, et ise toonile saada ja samas süüdistas ka kuningannat selle mõrva kaasosaluses. Kuninganna oli kogu sündmusest segaduses ja ütles kuningale et Hamlet tappis Poloniuse. Cladius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa. Kuid see ei õnnestunud. Cladius veenas Laertest Hamletit tapma, kuna Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet naases Ophelia matusteks kus Laertes kutsus ta kahevõitusele. Laertes astus võitlusesse mõõgaga mille ots oli mürgitatud. Claudius pani ka Hamleti veini sisse mürki mille jõi ära hoopis Gertrud. Ja ta ka suri. Hamlet saab võitluses haavata, kuid mürk siiski mõjub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
