Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kuningale" - 501 õppematerjali

kuningale — asjaolu, mis mõnevõrra vähendaks ta eeliseid, kuna praegu, kus mileedi ei tundnud teda rohkem kui tema mileedit, mängisid nad võrdset mangu.
thumbnail
3
doc

Kuningas Oidipus

Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva...

Kirjandus
1766 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ajaloo referaat

Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale , kuidas seda alistamatut maad vallutada. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mida andis Euroopale Suur Prantsuse Revolutsioon?

Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuuluta...

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsusest demokraatliku ühiskonna kujunemisel

1791. aastal võeti vastu põhiseadus, mille põhjal kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia ja sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, kuhu valiti 745 saadikut, täidesaatev võim jäi kuningale ja kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Võimude lahususe süsteemi kasutatakse kõigis tänapäeva demokraatlikes riikides. Seadusandlikku Kogusse valiti 745 saadikut ja seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist ­ vabariiklased. 1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. 1798...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Tallinn - Referaat

Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 7000­8000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 1219­1227 ning 1238­1346 Taani kuningale , vahepeal 1227-1237 Mõõgavendade ordule ja 1346­1347 kuulus linn Saksa ordule, toimis ta tegelikult iseseisvana ning 1347­1561 läks linna alluvus Liivi ordumeistrile. 1561­1710 kuulus Tallinn Rootsi riigile ja alistus Põhjasõjas 1710 Venemaale. Tsaari-Venemaa võimu ajal oli Tallinn Eestimaa kubermangu halduskeskus. 1877 liideti Tallinnaga Toompea ja 1940 Nõmme. · Kompasna, (Vene turust ehk praeguse Viru väljakult, idas Politseiaiani,...

Eesti keel
54 allalaadimist
thumbnail
8
wps

Vaarao tutanhamon

Ehnatoni ja Tutanhamoni koljumõõtudest järgneva tabeli ning kindlaks teinud mõlema mehe hämmastava sarnasuse. 2.1 Troonipärija-küsimus Tutanhamoni ootamatu surm jättis ta noore lese Anhesenamoni väga keerulisse olukorda. Tõenäoliselt piirasid leske temast palju vanemad auahned mehed, nii et ta astus enneolematu sammu ­ kirjutas hettide kuningale Suppiluliuma I-le kirja, milles selgitas oma kimbatusest ja tegi kihlumisettepaneku. Sellekohased tõendid ei pärine Egiptuse ülestähendustest, vaid kirja koopia avastati väljakaevamistel Türgis Bogazöys, hettide muistse pealinna Hattusa arhiividest. Anhesenamon kirjutas kuningale oma abikaasa surmast ja sellest, et tal pole ühtegi poega, ning tegi kuningale ettepaneku saata üks oma paljudest poegadest Egiptusse, et see temaga abielluks ja kuningasugu edasi kannaks...

Prantsuse keel
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia uskude ühis- ja erijooni

Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia religioonide vahel esineb sarnasusi, on siiski erinevusi rohkem. Egiptuse usk on lihtinimestele kaugem, mesopotaamia usk on aga rahvapärasem. Egiptus Mesopotaamia Kuningaid peeti jumalateks Kuningaid ei peetud jumalateks Kuningal oli suur tähtsus Kuningale ei pööratud nii palju Jumalad võisid olla zoomorfsed tähelepanu Surmajärgsusel oli suur tähtsus Jumalad olid antropomorfsed Surnukehad mumifitseeriti Surmajärgsusele ei pööratud nii palju Kindel ja ühtiv jumalate süsteem tähelepanu puudus Religioon oli rahvapärasem...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Hamlet

Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus. Hamlet sai Claudiuse julma veretöö kohta tõe teada ning otsustas uuele kuningale kätte maksta. Kuni Hamlet plaani haudus pidasid teised teda hulluks. Linna tulid näitlejad ning Hamlet palus neil etendada üht sarnast lugu tema isa surmaga ning garanteeris, et kuningas ja kuninganna etendust vaatama tuleksid. Kuningas vihastas ja saatis Hamleti Norrasse lootes, et ta seal tapetakse. Enne seda jõudis Hamlet tappa veel Laertese isa Poloniuse. Hamlet aga nägi kuninga kavatsusi läbi ja naases peagi Taanimaale. Kuningas asus hauduma uut plaani ning...

Kirjandus
181 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Keskaeg

Tuntumad Thor ( Taara ) Odin. Valhalla- koht, kuhu viikingid läksid peale surma. Sinna pääsesid nad ainult siis, kui nad langesid lahingutes, sellepärast ei kartnud viikingid surma. 2)tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal ( 26 ) Tsentraalne ­ juhtimine käib ühes keskuses. President elas pealinnas. Kõige suuremat vatsuseisu kuningavõimule tuli suurfeodaalitelt. Riiki hakati valitsema ametnike abil, kes olid kuningale ustavad. Ametnikest moodustus kuninga õukond. 987. Louis 5. suri, kes oli viimane Karoling. Pärijate puudumisega tekkis riigis segadus. Osa riigi vägevatest toetas troonikandjana Karolingide kõrvalharu esindajaid. Teised eelistasid kuningana näha Hugues Capet´i , kelle suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lääne ­ Prantsusmaal ning kellele kuulusid ka Pariis ja Orleans. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid ja lõppes Hugues Capet´i trooniletulekuga. Kes moodustas uue dünastia....

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Kaubaartiklid: teravili ja sool. Agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas. Seek- linnast veidi eemale rajatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks. Johann von Üxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404- Raeapteek 1422- 15. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhja-Eesti võimuvahetus: maa kuulus Taani kuningale , kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa. Jüripäev- 23 aprill, alustati ülestõusu. Padise kloostri vallutamine- tähelepandav sõjaline saavutus. See põletati maha, mungad tapeti ja nii oli kogu Harju(va. Tallinn) võõrvõimust vabastatud. Paides toimunud läbirääkimised mai 1343- eestlaste juhid soostusid ordumeistri kutsega Paides toimuvatele läbirääkimistele. Nii loodeti saada ajapikendust abivägede kohalejõudmiseks....

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Liivi sõda

Pärast Liivisõda oli max 100 000 meid. Aadlikud rahul kuni 1683.REDUKTSIOON- maavalduste riigistamine,mõisnikelt võeti eramaad riigi valdusesse. Põhjus: Riigi raha oli otsas, kassat oli vaja täita. Riigi maal elavad talupojad maksid maksud otse riigikassasse.Tekitas mõisnikes väga suurt vastuseisu, aga neil puudus võimalus vastuseisuks.Mõisnikud allusid otse Rootsi kuningale . Mõisu riigistati palju, Liivimaal rohkem, kuna sellesse suhtuti teisejärguliselt ,kuna oli vallutatud ala. Talupegadele tundus , et see kõik on tehtud nende heaolu jaoks, see ei olnud küll nii, kuigi nende olukord kergenes reduktsiooni ajal. Põhjus: oli kergem, kuna maadel kehtis Rootsi kuninga võim.Igasse mõisa seati sisse vakuraamatud, st riigimõisadesse. Olid ju kahte sorti mõisad: riigimõisad ja eramõisad. Eramõisas määras aadlik maksud. Vakuraamatutesse kanti kõikide...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hamlet

Kuningas mürgitab ka Hamletile mõeldud veini. Hamlet haavab oma mõõgaga Laertest, kuid saab ka ise Laertese mõõgaga pihta. Kuninganna joob Hamletile mõeldud veini ning variseb kokku. Enne surma jõuab ta teatada, et vein on mürgitatud ja ta sureb. Laertes tunnistab enne surma Hamletile üles vandenõu ja räägib mürgitatud mõõgast. Hamlet joodab ülejäänud mürgitatud veini kuningale sisse ja nad surevad. 3) Teos räägib reetmisest ja kättemaksust põhiliselt. Sinna vahele mahub ka natuke armastust ja truudust. 4) Hamlet - Tapetud kuninga poeg, Taanimaa prints. Ta on õiglane ja kättemaksuhimuline. Claudius - Taanimaa uus kuningas. Kadunud kuninga vend. Ta on auahne ja reeturlik. Väga halb tegelane, tänu kelle tegudele lugu alguse saabki. Kuninganna - Hamleti ema, kes peale oma abikaasa mõrva abiellus Claudiusega, teadmata, et too oligi eelmise kuninga mõrvar...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Romaanikast prantsuse barokse klassitsismini

Neid ühendab piklik hoone. Idakülje jaoks kuulutab kuningas välja suure konkursi, kust võtab osa ka itaalia arhitekt Bernini. Louis`le ei meeldi aga Bernini projekt ­ see on liiga rahutu, koosnedes mitmest silmatorkavast risaliidist. Kuningale meeldib hoopis arhitekt Claude Perrault fassaad, paarissammaste motiiv, mida on ohtralt kasutatud. Berninilt tellis kuningas oma portreebüsti. Versailles` lossi ehitustöid alustatakse samal ajal kui Louvre`i fassaadi omi. Lossifassaadid: barokk, renessanss, baroki-renessansi segu. Kõrgbaroki ajastul muutus klassitsistlik suund PRANTSUSE arhitektuuris üha tugevamaks. Oluliseks sündmuseks klassitsismi esilekerkimisel sai võistlus Louvre'i lossi idafassaadi kujundamiseks 1665. Konkursi...

Kunstiajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivi sõda

2) Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni: *1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. *1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele). *1561 alistusid Põhja- Eesti vasallid ja Tallinna linn kaitse saamiseks Rootsi kuningale. *1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale kaitse saamiseks. 3) Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni (N: ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561). 4) Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1569-1577) Venemaast sõltuv...

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Viini Kongressi põhimõtted

· kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale , kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

B. 167). Umbes samuti räägib paavst Innocentius IV kirjas 20. II. 1245, tähendades, et Eestimaa osades ristiusule pöördunuid (conversi) tülitavad ümbritsevad barbarid ja paganad (a barbaris et paganis circumstantibus multipliciter molestantur). Sellessamas asjas on kirjutatud ka sama paavsti kirjad Taani kuningale (Livonica 24 ja 25, a. 1245). Kui siin oleks tegemist võõra maa vaenlastega, oleks pealekippumine sihitud kogu maa vastu, mitte aga ainult noorkristlaste vastu. Kui saarlased 1241. a. jälle alistusid ja rahulepingu tegid ordumeistriga, seletas ordumeister rahulepingu sissejuhatuses, et tema juurde Läänemaale läkitasid saadikuid ,,usust taganenud saarlased (Osiliani apostatae), kes esinevad ristiusulistele ülivaenulikult ja kahjulikult". Edasi on...

Õigus
39 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Händeli elulugu, looming

Kolmest süidist koosnev "Veemuusika" on loodud kuningas George I paadiretkedeks, mis toimusid Thames´i jõel. Pealtvaatajate sõnul oli jõgi üleni paatidega kaetud, kõige uhkemas istus kuningas oma saatjaskonnaga, tema kõrval oli paat muusikutega, kes mängisid kauneid viise. Kuningale olevat see väga meeldinud. 1749.a. tellis järgmine kuningas George II Händelilt piduliku orkestriteose, mis pidi kõlama rahupidustuste ajal ühes Londoni pargis uhke tulevärgi saateks. "Kuninglik tulevärgimuusika" esitati sajaliikmelise orkestriga, kuhu George II soovil kuulusid ainult puhk- ja löökpillid. Hiljem tegi helilooja teosest teise variandi koos keel- pillidega. Teos algab piduliku avamänguga, millele järgneb kiire ja energiline tants burree....

Muusika
28 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Väike kirjand Lihula linnast

Saare-Lääne piiskop hõivas kogu Lihula linnuse, mida oli seni Orduga jaganud. Ordu ei leppinud sellega ja koondas oma väe linnuse alla, põletas maha Elisabethi kiriku ja Lihula alevi ning rüüstas ümbruskonda. Piiskop oli sunnitud kapituleeruma ning linnus läks Ordu kätte. 1302. aastal taastati lõpuks sõjaeelne olukord. Liivi sõja ajal (1558-83) käis Lihula korduvalt käest kätte ja linnus sai rängalt kannatada. 1559. aastal müüdi Saare-Lääne piiskopkond Taani kuningale Frederik II, kes loovutas selle omakorda oma vennale hertsog Magnusele. Magnus valiti 1560. aastal ka Saare-Lääne piiskopiks.1563. Aastal vallutasid linnuse rootslased, kuid peagi läks linnus jälle taanlaste kätte. Nii kordus see mitmeid kordi. 1570. aastal õnnestus rootslastel suurte kaotustega linnus enda kätte saada. 1576. aastal vallutasid linnuse aga venelased. Viimast korda piirati seda 1581. aastal ning linnus läks lõplikult rootslaste kätte. Pärast sõda leiti, et...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsuse revolutsioon

aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 1789­1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused ­ vaimulikud ja aadlikud ­ ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Ri...

Ajalugu
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun