Anton Hansen Tammsaare (1878 1940) Anton Hanseni vanemad on pärit LõunaEestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid. Suure tamme järgi, mis läheduses kasvas, nimetati talu Tammsaareks, mille Anton Hansen endale hiljem kirjanikunimeks võttis. 1903. aastal lõpetas Anton gümnaasiumi, sooritades lõpueksamid Narvas. Lõpueksamiteks valmistus ta aga Tartus Treffneri eragümnaasiumis ta oli liiga vana, et riiklikku gümnaasiumi minna. Kooli ajal luges Tammsaare väga palju vene klassikat, aga ka muud, mille kättesaamine tänu kooliraamatukogule võimalik oli. Tänu sellele viis Tammsaare ennast kurssi Euroopa kaasaegsete autorite ja kirjandusvooludega, samuti filosoofiliste ja ühiskonnateoreetiliste suundumustega. Tammsaare oli kogu oma elu äärmiselt huvitatud ja kursis maailmas toimuvaga nii poliitilises, ajaloolises, ühiskondlikus kui kultuurili...
14. peatükk Prantsuse revulatsioon 17891799 18.sajandi lõpul valitses absolutistmikult kuningas Louis XVI ,, pärast mind tulgu või veeuputus" REVULATSIOONI PÕHJUSED 1.ÜHISKONDLIK maksukriis, 1 ja 2 seisus olid maksudest vabad. 2.POLIITILINE kuningas kutsus kokku seisuste keneralstaadid. 3.RAHANDUSLIK kuninga pillav eluviis. 4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka 1. ja 2. seisusele. 1.seisus : 1% vaimulikud 2.seisus : 2% aadlikud 3.seisus : 97% lihtrahvas 1789 kutsuti kokku generaalstaadid. RAHVUSKOGU oli rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. GENERAALSTAADID seisuste esinduskogu | RAHVUSKOGU III seisus | ASUTAV KOGU III seisus + aadlikud Revulatsiooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist. 14.juuli 1789 Algasid ümberkorraldused riigis : 1.aadlis...
ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU: Pärit Jõgevamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, talu oli nagu ,,Tões ja õiguses", mäed, sood, keeruline harida. Andrese talu-P.T. Pearu talu-L.T. Andres- Tammsaare isa. Pearu-naaber. Isa ja ema olid oma aja kohta väga haritud, palju raamatuid, käis ajaleht ,,Sakala", tegid kõik, et lapsed saaks korraliku hariduse. 10 last- kõik jäid elama, Anton oli neljas. Oli väga hea viiuldaja. Hiljem Väike-Maarja kihelkonna koolis õppis. Siis oli õpetajana tööl Jakob Tamm- tuntud valmimeister, kes hoidis kirjandust au sees. Hakkas esimest korda kirjutama. Õpingud jätkuvad Treffneri koolis. Õpetajad olid päris elust. Nagu Indrekki pidi Anton tööd tegema kooli kõrvalt. Küpsuseksameid teeb Narvas. Pärast asub tööle ,,Teataja" juures. Tänu ajakirjaniku tööle tihedalt seotud teatriga, üks hinnatumaid teatriarvustajaid. 1907 TÜ õigusteadus. Viletsa tervise tõttu jääb pooleli. Diagnoos- ...
Ta alustas oma haridusteed1948.a San Sebastiánis ja lõpetas need 1954.a Madridis San Isidro Instituudis. Seejärel õppis ta 19551957 Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Seejärel teenis ta 1 aasta mereväes ja siis 1 aasta õhuväes. Juan Carlos abiellus Ateenis Püha Dennisi kirikus 4. mail 1962.aastal koos printsessiga Sofiaga ( Kreeka ja Taani printsess). Katoliiklik pulmapidu oli peetud Pauline kabelis Roomas. Printsess Sofial ja kuningal Juan Carlos I on kaks tütart ja üks poeg. 1969.a nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlos I. 30. oktoobril 1975.a vähem kui kuu aega enne oma surma, andis Francisco Franco riigipea kohused lõplikult Juan Carlosel I üle. 2 päeva peale Franco surma 22. novembril 1975. a kuulutas Hispaania parlament Juan Carlos I Hispaania kuningaks. Juan Carlos I krooniti 27. novembril 1975 Madridis San Jerónimo kirikus. 2009. aastal külastasid Eestit kuningas Juan Carlos I ja tema
Kui väike prints oma planeedilt lahkus,nuttis see kaitsetu lill, tal oli vaid neli okast, millega end kaitsta. Roos kuulub printsi maailma ja ta armastab oma roosi, olles nõutu roosi tõrksuse eest ning õnnelik, kui saab sellele abitule lillele kaitsjaks olla. Väike prints külastab kuut planeeti, enne kui maale jõuab. Esimesel planeedil kohtub prints kuningaga, kelle jaoks on maailm väga lihtne, kõik inimesed on tema alamad ja kogu maailm allub tema käskudele. Kuningal pole planeedil käepärast ühtegi alamat ja ta palub printsil oma planeedile jääda, pakkudes printsile kohtuministri auväärset kohta. Lahkudes tleb prints, et suured inimesed on imelikud. Kuningas valuleb käskimise järele see ongi printsile mõistmatu. Ometi on see kuninga maailm. Igaks loob endale ju oma maailma. Teisel planeedil elab uhkeldaja, kes on printsi saabumise üle õnnelik, sest nüüd võib ta printsilt paluda imetlust
Antoinette'iga. Naise kulutused ekstravagantsetele rõivastele, soengutele ning juveelidele tegid riigikassaga nullarve. Reformimisega tegi algust värskelt ametisse määratud rahanduse peakontrolör Jacques Turgot. Uus reformide programm eeldanuks feodaalsete privileegide ning aadlike ja vaimulike maksu- vabastuse kaotamist, kohalike omavalitsuste sisseseadmist jpm. Kõigepealt alustas Turgot liht- rahva hädalisematest vajadustest, lastest kuningal alla kirjutada viljakaubanduse vabadust käsit- levale ediktile, mis pidi ära hoidma leivapuuduse riigis. Selle kõrvale loodi ka riiklik süsteem, mis nägi ette kaupmeestele ja kompaniidele riigikassast summade eraldamist, kui viimased olid nõus linnu varustama. Vaatamata 1774. aastal aset leidnud viljaikaldusele, mis tõi endaga kaasa hindade tõusu, õnnestus Turgot'l siiski veel kuuele reformiediktile allkiri saada. Üks neist mine-
"Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)).Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936).Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud
surutud uuendused ega ka Jaques Neckeri poolt võetud tohutud laenud. Kuningas tõstis korduvalt talupoegade makse, kuid seegi ei suutnud kriisi leevendada. Lõpuks otsustas Louis XVI maksustada ka aadlikud ning vaimulikud. Selle tegemiseks tuli tal aga kokku kutsuda generaalstaatide kogu, kes aga ei jõudnud seisustevaheliste erimeelsuste tõttu kokkuleppele, mistõttu kolmanda seisuse esindajad lahkusid ning moodustasid Rahvuskogu - kogu rahva esindusorgani, mille otsuseid kuningal ei ole õigus tühistada. Nendega liitus ka osa vaimulike ning aadlike esindajaid ning Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. Kui kuningas vallandas riigi majandusjuhi Neckeri ning püüdis moodustada uut valitsust, pidas rahvas seda kuninga püüdeks luua diktatuur ning Pariisis lahvatas mäss. Näljane, rahulolematu ning relvastatud rahvahulk vallutas ning lammutas
kuningale omapoolsed nõudmised. Charlesist oli saanud vahialune. Oliver Cromwell Kuninga hukkamine 1648. aasta lõpus hakati tema üle kohut mõistma. Suur osa parlamendisaadikuid pidas monarhi isikut ikka veel pühaks ja puutumatuks, seetõttu korraldas Cromwell seal tõsise puhastuse, misjärel jäid sinna vaid radikaalid, kes olid valmis kuningat ka surma mõistma. 1649. aasta jaanuaris korraldati mitu kohtuistungit, kus kuningal sisuliselt kõneleda ei lastud. Kõlasid vaid temavastased süüdistused ja ta mõisteti peagi türannina süüdi. Charles kohtumõistmist seaduslikuks ei tunnistanud ning suuresti loobus ka ennast kaitsmast. 27. jaanuaril loeti kohtuotsus ette ning see ka allkirjastati. Ta hukati Londonis Whitehalli banketisaali ette püstitatud tapalaval. Hiljem kuulutati Charles anglikaani kiriku märtrina pühakuks. Ta on
enda rumaluse. Kuningas ja surnud kantsler Poloniuse poeg Laertes tegid kihlveo, et Laertes seljatab Hamleti rapiiri ja pistoda võitluses. Nimelt on Laertes prints Hamleti peale vihane kuna too tappis ta isa. Hamletil polnud see aga plaanitud. Emaga tema magamistoas juttu rääkides kuulis prints kardina taga mingisugust sahmerdamist ja arvates, et seal on hiir, suskas ta mõõga läbi kardina, kogemata tappes kantsleri. Kuningal ja Laertes'il oli aga terve võitlus juba ette ära planeeritud. Kõik oli tehtud nii, et prints Hamlet sureks ja Laertes elama jääks. Kantsleri poeg jättis endale nürimata otsaga mõõga ning kindlaks tegemaks, et Hamlet ikka saadud lööki sureks, mürgitas ta ka mõõga otsa ära. Kuningas aga mürgitas ka veini, et Hamlet sureks ka siis, kui ta mõõgaga saadud vigastuse tõttu ära surema ei peaks. Võitluse käigus aga hakkas prints Hamlet higistama ja kuninganna
AJALOO KT KÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Miks kujunes Euroopas absolutism? Monarhid loobusid seisuste esinduskogust, ilma kelleta varem kuningas ei tohtinud makse kehtestada ja tahtsid üksinda otsustada ja seadusi ellu viia. 2. Mille poolest erines absolutistlik riigikord varasemast seisuslikust monarhiast? Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast sellepooles, et : absoluutse riigikorra puhul on kuningal piiramatu võim, seisuslik monarhia on aga riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste esinduskogu ja kuningas ei saa üksinda kõike otsustada. 3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse peale ja selle valitsemise vastu oli lihtrahvas, nagu näiteks talupojad. 4
See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest. Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630. aastal loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631. aastal palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati 1632. aaastal 15. oktoobril. Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Kuna Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ning ei suutnud baltikumile mõju avaldada tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlikud said oma hariduse Saksamaa kõrgetes ülikoolides ning kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja
käigus tuli välja, et ta oli kuningat tüssanud. Kuningas koos oma vendade ja sugulastega otsustas Siegfriedi tappa. Nad korraldasid jahilkäigu, millel Hagen, kes oli kuninga sugulane tappis Siegfriedi. Siegfriedi õnnestus ainult tänu sllele tappa, et tema abikaasa oli heal eesmärgil Hagenile näidanud, kust on Siegfried haavatav. Kriemhild elas peale seda pikki aastaid leinas ja üksinduses ning tõotas abikaasa tapjale kättemaksu. Paganast hunnide kuningal Etzelil suri naine ära ja tema kõrvu jõudsid jutud Kriemhildist, kes on lesk ja väga ilus. Ta otsustas Kriemhildi ära kosida, aga Kriemhild ei olnud sellega alguses nõus, kuid lõpuks nõustus kui taipas, et tal on seeläbi võimalus oma mehe mõrvarile kätte maksta. Kuningas Etzeli ja Kriemhildi abielu seitsmendal aastal kinkis Kriemhild kuningale poja, kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi.
autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on Jumalast määratud rahvaesindaja ja et kuningal on seetõttu ka ülim võim ilmalike asjade korraldamisel. Alastes 1624.aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi. Mille tulemusel kujunes välja poliitiselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Tema tegevust võib käsitleda kui Jumala käsu täitmisena. Richelieu loodud tervet Prantsusmaad hõlmavat absoluutset monarhiat tuleb vaadelda kogu Lääne-Euroopat haaranud poliitilise arengu taustal, kusjuures
Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostuüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, üle terve maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmal ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmali. Tänapäeval kasutatakse enim bokmali, nii meedias kui kirjanduses. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstintutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest (hetkel 19- st 10) on Norra kiriku liikmed. Evangeelne luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb
% SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks valitavale parlamendile (Storting), täidesaatev võim kuulub valitsusele (Riiginõukogu), mida juhib peaminister. Suurema osa (3/4) Norra pindalast Hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad aga laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjordi ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo
aitasid murda feodaalide vastupanu Louis IX Püha: arendas riikidevahelist suhtelmist ning tugevdas avalikku korda, loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament), arvekoda, keelustas feodaaltülid, duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud FEODAALKORD: Maasuhted: vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasall kohustus senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis truudusevande. Lään muutus
1628 võeti vastu Õiguste Petitsioon- kinnitati elanikkond ei tohi sundida maksma makse ega tegema laene, mis ei ole parlamendi poolt kinnitatud. Samuti ei tohtinud vangistada ega kellegi varandust võõrandada. 1629. Saatis Charles parlamendi laiali.(vang 11 parl. Liiget,teisimõtlejate jälitamiseks loodi erakorralised kohutorganid). Hakati taaselustama vanu ununenud makse ( raha saamine). Charles I vastu puhkes ülestõus kahe riigi vahel sõda, siis ei jätkunud kuningal palgasõjaväe jaoks raha. Pikk parlament ja revolutsioon-1640. kevadel tuli kokku Inglise parlament. Nad ei olnud Charles I raha taotlemisega palgasõjaväe jaoks nõus. Nad oli koos vähem kui kuu, kui kuningas selle uuesti laiali saatis. Ajalukku läks see kui nn lühike parlament. Juunis 1640.a sõlmiti Sotlastega 3 nädalaks vaherahu. Kui see lõppes pidi Ch. Uuesti parlam kokku kutsuma. Ta avas parlm istungi 3.nov 1640 seda peetakse ka inglise revolutsiooni alguseks.
Peale seitsmeaastast sõda, otsustas kuningas, et peab taastama kõik lammutatud ehitised ja hooned. Just sellel ajal on märgitud grandioossed ehitamised Beriliinis ja Potsdamis. Sans souci residentsis tekib Uus Loss, mis ületas kõik tolleajased uhked ehitised kogu Euroopas. Aastal 1780, kui Friedrich mattis maha kõik oma sõbrad ning kindralid, muutus kuningas kurvaks ning kinniseks. Peagi hakkasid jõud kuningal otsa saama ning teda painasid unetus ja astma. Kuningas suri öösel 16. augustil aastal 1786, omaenda voodis. Momendil, mil Friedrich suri, peatus kell tema magamistoas, mis hiljem osutususid Napoleon Bonaparte juures. Friedrich Suur käskis end matta oma lemmikus Sans Souc'is, kuid tema vennapoeg,lasi ta matta Potsdami kirikusse, Friedrich II isa kõrvale. Kuid kuninga viimne tahe läks täide 1991 aasta 17. augustil, täpselt 205 aastat pärast tema surma
Järvamaa 1346 taani müüs oma valdused saksa ordule o Tartu piiskopkond o Saare-Lääne piiskopkond o Kuramaa piiskopkond o Riia piiskopkond 6 maahärrat o Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop o Taani aladel Taani kuningas o Ordu aladel kõrgordumeister Piiskopkonnad o Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim o Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim) o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis) o Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks
REFORMATSIOON Kitsam tähendus: usupuhastus (ristiusu puhastamine sajandite jooksul ladestunud tõlgendustest ja täiendustest ning tagasipöördumine piiblil põhineva algse õpetuse juurde.) Laiem tähendus: ühiskonnas toimunud muutused, mis kaasnesid usupuhastusega (valitsuses, majanduses, poliitikas). Miks algas reformatsioon katoliku kiriku vastu? Põhjused: · Katoliku kiriku moraalse prestiizi langus (vaimulikud ei elanud vastavalt nõuetele, vaid elasid küllaltki ilmalikku elu. Nende jaoks oluline rikkus, ei peetud kinni tsölibaadist, vaimulikuametid ostetavad-müüdavad) · Katoliku kiriku kulutused olid muutunud suureks ja seeläbi tõusid kirikumaksud. Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, tah...
reziimi. Neil ei olnud ei raha ei võtmeid ega lukke, nende hulgas polnud vargaid ning isegi kui leidus keegi selline, kes ei saanud lubada endale telki, hobust või tekki siis anti talle kõik eluks vajaliku kingitusena kätte. Sarnaselt indiaanlastele polnud vaesust ka Vana-India tsivilisatsioonis, kus kuningas vastutas kõigi heaolu eest ja kui ta seda tagada ei suutnud siis pidi kannatama saama kuningas mitte rahvas. Seega oli kuningal kindel ülesanne ja ta pidi oskama organiseerima süsteemi riigis nii, et keegi ei peaks selle tõttu kannatama vaesuses. Enamasti määrati kuningateks gurusid, kes olid omal alal väga kaugele jõudnud. Tavainimene ei tohtinud valitsemises üldsegi rolli mängida, ilmselt kuna tavainimesed kipuvad võimu kätte saades mõtlema pigem enda heaolu eest kui teiste. Seega erinevalt gurudest on nende kätte võimu andmine üsna ohtlik
kroonika, Bartholomeus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika", Taani hindamise raamat, Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika": Läti Henriku Liivimaa kroonika saab infot muistse vabadusvõitluse kohta. Bartholomeus Hoeneke ,,Liivimaa noorem riimkroonika" saab infot jüriöö ülestõusu kohta. Taani hindamisraamat saab infot Taani kuninga poolt läänistatud maadest/läänivaldustest, nt on seal kirjas, et 1241 oli Taani kuningal 115 vasalli Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 3. Vana-Liivimaa haldusjaotus, pärast ristisõda ja pärast Jüriöö ülestõusu (riigid ja maaisandad). Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi
kuningas või kuninganna. Selle tagajärjel sai Henry VII lahutada Catherine'ist ja abielluda oma esimese naise õukonnadaami õega Anne Boyleniga. Poliitilised suhted Henry VIII suurim poliitiline mõjutaja oli Thomas Cromwell, kelle mõjutustel ka toimus usureformatsioon. 1536. aastaks suutis Cromwell kogu nõuandjate ringi ümber vahetada ja anda neile ametliku nimetuse Privy Council. Henry VIII oli ka esimene, kes andis aluse seadustele. Tänu temale on kõrgeimal võimul, kas siis kuningal, presidendil või parlamendil ainuõigus teha, määrata ja täide viia seaduseid. Välispoliitilised suhted olid Hispaaniaga niikaua head, kuni Henry VIII tahtis lahutada Aragoni Catherinist, kes oli tolleaegse Hispaania kuninga Karl V tädi. Peale seda muutusid suhted jäigaks ja kuna Karl V oli piisavalt tegemist enda riigis oleva segadusega, siis ei saanud ta oma tädi aidata. Prantsusmaaga suutis Henry VIII säilitada head suhted ja sealtpoolt oli tal hea liitlane, kuigi nad
6. Kes, kuidas ja millal ühendas Saksamaa? Miks sai Berliinist pealinn? 1862. aastal ametisse määratud Preisi peaminister Otto von Bismarck tõi riigi edukalt sõjast Austria (1866) ja Prantsusmaaga (1870) välja. Prantsuse-Preisi sõja hiilgav võit oli ühendanud kogu Saksamaa Preisimaa kontrolli alla. Rahva vaimustus oli suur. Juba sõja ajal algasid läbirääkimised ühtse riigi loomiseks. Loomulikult oli esmane õigus ühinenud Saksamaa kroonile Preisi kuningal. Jaanuaris 1871 kuulutati Versailles’ lossi kuulsas peeglisaalis ühendatud Saksamaa keiser. Enamik sakslasi võttis ühtse riigi loomise rõõmuga vastu, nähes selles Saksa ajaloo tipphetke ja rahvuslike püüdluste täitumist. Saksa keisririik jäi riikide liiduks ehk liitriigiks, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid ja sealsed valitsejadünastiad. Ühendatud Saksamaa pealinnaks kuulutati Berliin, sest
Tantalos ei olnud oma isikuomaduste tõttu mitte õnne, vaid õnnetuse vääriline. Oma põhimõttelt on Tantalose loole üsna sarnane teinegi müüt, mis jutustab kuningas Sisyphosest. Ka tema ei kartnud jumalaid ning käitus liiga toretsevalt, kuid erinevalt Tantalosest ei kartnud ta isegi surma ning sai oma karistuse. Ta läks tülli peajumal Zeusiga, sest reetis tema asupaiga Asoposele, kes võimaldas kuningal oma uude linna Korintosesse allika luua. Zeus käskis Surmal Sisyphose allilma viia, kuid kuningas kavaldas Surma üle ja püüdis ta kinni. Sõjajumal Arese abiga pääses Surm ikkagi vabaks ja täitis Zeusi käsu, kuid enne allilma minekut palus Sisyphos oma naisel jumalatele mitte ohvreid tuua. Allilmast pääseski ta kasutades vabandust, et peab oma naisele ta kohustusi meenutama, kuid see pidi olema vaid ajutiselt. Kui Zeus nägi, et kuningas ei kavatsegi tagasi pöörduda, saadeti ta
Kujutab luultuses, et millises olikorras on tegelikult vene talupoeg. Lõpeb üleskutsega vene tsaar Aleksander esimesele, et see lõpetaks talupoegade orjastamise. ,,Priius" tegemist on oodiga (ülistusluuletusega). Puskin vaatas õhtul aknast välja ja nägi Mihhaili paleed, kus oli tapetud Aleksander I isa Paul I. Mõtted läksid Suurele Prantsuse revolutsioonile. Kirjutab türanniast. Ja kuigi ta mõistab seda hukka, siis samas pole ta ka selle poolt, et rahvas tuleb ja lööb kuningal pea maha. Sel ajal kirjutas Puskin ka epigramme ehk pilkeluuletusi. Ta oli väga terav imineme. Kuigi epigrammid ei ilmunud trükis. Puskini poliitiline luule äratab valitseja tähelepanu. Kord tuleb ta koju nuhk ja pakub Nikitale 50 rubla. Aga ta ei luba nuhki majja paberitesse sorima ning ajab nuhi minema ja hoiatab Puskinit. Kuuldused käivad. Ka sõbrad on mures, sest käivad jutud, et Puskinit saadetaks ära Siberisse või Valge mere saarele. Puskini sõbrad paluvad
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
Selliseid vägesid oli väga keeruline toiduga varustada. Tüüpiline 60- tuhande meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180 000 liitrit õlut ja 2000-3000 looma liha. Kogu seda toiduvaru polnud võimalik kaasa vedada, seega muretseti toitu kohapealt. Kas osteti kaupu kindlaksmääratud hindadega või võeti toitu külaelanikelt vägivallaga ähvardades. 4. Varauusagsed valitsusmudelid Absolutism – See oli paljudes Euroopa maades riigikorraks. Kuningal oli piiramatu võim. Kõige parem näide on Louis XIV aegne Prantsusmaa. Tema valitsusajal muutus Prantsusmaa Euroopa võimsamaks riigiks, seepärast proovisid paljud Euroopa riigid seda jäljendada. Vabariik – Oli Madalmaades, kus valitsesid enamjaolt linnade valitud esindajad. Kõige tähtsamad otsused otsustati esinduskojas. Parlamentaarne monarhia – oli absolutismis ja vabariigi vahepealne vorm. Seal piirasid kuninga võimu rahvaesindused,
"rakmega", Laertese võidu korral peaks Laertes saama kuus berberi täkku. Hamlet nõustub. Kuninga plaani kohaselt on Laertese mõõga ots mürgitatud ja Hamleti joogipeekris mürk. Hamlet saab väheke haavata, ent saab siiski mürgituse. Gertrud joob Hamleti peekrist ja sureb mürgitusse. Laertes sureb mürgitatud mõõga läbi kui Hamlet teda ründab. Hamlet torkab ka Claudiuse mõõgaga läbi ja laseb kuningal juua oma peekrist mürgitatud jooki. Fortinbras tuleb teatega, et Guildenstern ja Rosencrantz on hukatud. Ellu jääb vaid Horatiole, kes teab peaaegu kogu lugu algusest lõpuni ja jutustab seda rahvale. Peamised tegelased on Claudius, kes on Taanimaa kuningas. Claudius on väga omakasupüüdlik tegelane, kes tappis oma venna selleks, et saada riigis võimu, saada Gertrudi endale ja krooni. Samas oskas Claudius peaaegu igas olukorras jääda rahulikuks
kohtamist määrata proua Bonaciuex. Mälestuseks endast andis kuninganna laeka ja palus hertsogil lahkuda võimalikult kiiresti Prantsusmaalt. Vahepeal olid härra Bonacieux ja Athos kardinali juures käinud ning Athos oli selgitanud, et ta pole d'Artagnan. Kardinal oli mileedi saatnud Inglismaale Buckinghami hertsogi juurde ülesandel tuua kaasa kaks teemantiripatsit(,mis oli kuninganna Anna andnud laekaga kaasa).Kardinal soovitas kuningal korraldada pidu, kus kuninganna kannaks teemantkeed. Kuninganna Annale see ei meeldinud, ta kartis, et tuleb ilmsiks, et ta on kee ära andnud. Proua Bonacieux võttis kohustuse enda peale, saata keegi Inglismaale teemantkeetile järele.Algul proovi proua rääkida oma mehele auku pähe, see ei õnnestunud, sest kardinal oli sisestanud härra Bonacieuxi kahtlusi enda naise kohta. Teine varjant oli d'Artagnan. Noor
Päikesekuningas Louis XIV Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, mida selle pikkuse tõttu (1643-- 1715) on nimetatud Louis XIV sajandiks. Louis XIV sündis 5. mail 1638. Teda oli kaua oodatud, sest ta emal, Austria Habsburgidest pärineval kuningannal oli alates 1618. aastast olnud juba mitu kätkenud rasedust, kuningas hoidus oma abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema vii...
Ma olen kindel, et iga teine mõistlik inimene oleks enne turniiri mõõgad üle kontrollinud. Claudiuse osa seisnes selles, et ta oli väga salakaval ning võimuahne ja valmis kõigeks, et enda heaolu tagada. Tema esimene plaan Hamlet Inglismaal hukata, kukkus printsi õigeaegse ja targa tegutsemise tulemusena läbi. Oma teises plaanis, mis tõigi Hamletile surma, kasutas ta "tööriistana" Laertest. Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast "musta töö" tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Nii oli Claudiusel lihtne temaga manipuleerida. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses
/ 26. august 1789 a .Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule, vastupanule. / Mõtete ja arvamuste vabadus. / Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON / Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit.
Norra Koostanud: 2008 Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. P...
· Jumalad: o Päikesejumalad Svarog ja DazbogI o Karjajumal Veles o Piksejumal Perun · 980.a. üritas suurvürst Vladimir teha usureformi o kuulutas peruni peajumalaks o feilis haledalt, saadi aru, et muinasusund pole enam stiilne · 988. a. võeti omaks Bütsantsi õigeusk 4.Riiklus kõrgkeskajal Feodaalne killustatus- kui ülikutel on rohkem mõjuvõimu kui kuningal, kuningale jäi ainult õigus kasutada suurfeodaale sõjas 10-13 saj. rahvastiku plahvatuslik kasv 13-14 saj. stabiilne 14-15 saj. järsk langus 15 saj. stabiilne 1)saksa-rooma riik: · Ida-frangi riik lagunes, esile hakkasid tõusma Saksi valitsejad o Heinrich Linnupüüdja o Otto I Suur (alates 962. a. Saksa-Rooma keiser) o Otto II ja III(üritasid taastada Lääne-Rooma keisririiki)
tundma tema isa Agrippat, oli ta arusaanud kui suurepärste võimetega mees on ta isa. Teda määrati uurima Caepio ja Murena vandenõud. Pärst jamasid Juliaga, kes oli Augustuse tütar, taotles ta enda määramist armee juurde. Noore ohvitserina saadeti ta Hispaaniase mägihõimude mässu maha suruma.Kahekümne kahe aastaselt määrati ta väejuhiks ning ta pidi minema Armeeniase, sest Armeeni kuningas oli mõrvatud. Ta määras võimule kadunud kuninga venna Tigranese. Kuningal oli hirmul Partlaste ees ning ta oli nõus moodustama leegioni. Tiberiuse eesmärgiks oli saada hüvitust ammusest lahingust kus Rooma väed said Partia(hiigelimperium ja vägevaim riik pärast Roomat) käest lüüa ja mille tulemusena lahingulipud vallutati ja peale vangivõetute tapeti. Ta nõudis, et Partia tunnustaks Armeenia koloniseerimist tema poolt, loovutaks talle uusi pantvange ja tagastaks Karrhai all ära võetud lipud. Partia andis alla ja tagastas isegi vangilangenud
ohustada. Ehkki Mesopotaamia riikides oli ühiskonna- ja valitsemiskorraldus märksa muutlikum kui Egiptuses, võib siingi eristada teatavaid ajast aega ja riigist riiki püsinud ühisjooni. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu : tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka ülikonna soove ning võimu kaotada. Kuningavõim ise seisnes Mesopotaamia rahvaste meelest meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita olulisi religioosseid ülesandeid. Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ent mitte jumalaks, nagu see oli kombeks Egiptuses.
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjanduse suurim eepik o Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 190...
1) Millal toimus USA iseseisvussõda, kelle vahel see toimus ja milline oli selle tulemus? [lk 102—104] Iseseisvussõda toimus 1775–1783 Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel. Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust. 2) Millal võeti vastu USA iseseisvusdeklaratsioon ja mis oli selle sisu? [lk 104] 1776 Philadelphias kokku tulnud teine kontinentaalkongress otsustas luua oma regulaararmee ja valis selle ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni (eluaastad 1732-1799). Kui Inglise kuningas ähvardas mässajatega arved õiendada, siis võttis kongress 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mille koostas Virginia plantaator Thomas Jefferson (eluaastad 1743-1826). Sellega kuulu...
sama või sarnast keelt kasutavat rahvastikku hakati koguma ühe valitseja võimu alla. Euroopa oli endiselt poliitiliselt killustunud - miks? Ei suudetud realiseerida ideid ja puudusid selgepiirilised kuningriigid. 30. Must surm- millal ja kust sai alguse. Mõju Euroopale? Must surm oli 1347- 1348. aastatel. Sai alguse Lõuna- Hiinas. Euroopas tekitas suuri rahva kaotusi. 31. Saja aastane sõda- millal, miks, kelle vahel ja tulemus. Algas 1337 Inglismaa ja Prantsusmaa vahel kuna Inglise kuningal olid pretensioonid prantsusmaa kroonile. Lõppes Inglimaa väljatõrjumisega Prantsusmaalt. 32. Kes oli Jeanne d Arc? Oli sõjaväe juht. 33. Parlamentarismi algus Inglismaal- mis dokument, millal, sisu ja tähtsus. Algus 1215. aastal. Dokumendiks on suur vabaduste kiri ehk Magna Carta Liberstium. Sisu: piiras kunungavõimu ja rajas teed parlamentarismile. Tähtsus: maksude lubamise ja mittelubamise õigus 34. Esimesed ülikoolid, 7 vaba kunsti, skolastika, perspektiiv, Mona Lisa, akadeemiline
Argosesse, et saada vana kuninga peitu pugemise eest Argose kuningaks, kellena ta kaua ei olnud, sest ühel vägimeeste võistlusel viskas Perseus pronksist ketast niisuguse hooa, et see lendas üle staadioni, langes salaja vaatama tulnud vana Argose kuningale pähe ja surmas ta silmapilkselt, mille tõttu ei saanud Persus enam pärida enda poolt tapetud vanaisa riiki ja siis lahkus vabatahtlikult Argosest. Theseus Ateena kuningal Aigeusel polnud poega, aga ta soovis teda väga, seega otsis kiiresti omale naise, kellega tegi lapse valmis ja siis lahkus Troizenist tagasi Ateenasse, kuna vaenlased tungisid linnale peale. Lahkudes jättis Aigeus kivi alla mõõga ja sandaali, et ta saaks tulevikus oma poja ära tunda, kui too Ateenasse tuleb oma isa järgi. Theseus läks kuueteistaastasena mõõga ja sandaalidega läbi metsa Ateena poole, kus tulid talle vastu lombakas hiiglane, hiiglane Sinis, hiiglane Skeiron,jõumees
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud
A.H. Tammsaare ELU JA ARMASTUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Teose autor lk 4 Teose sisu kokkuvõte lk 5 Arvamus lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus ,,Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tal oli ko...
Sugukondliku korra organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade
(maahärrad jagasid maad väikevasallidele, kes seda enam edasi ei läänistanud). Vt. ka Eesti ajaloo veebikonspekti. · Feodaalne killustatus: feodalism kujunes välja Frangi riigis Karl Suure valitsemisajaks 8.saj. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda). Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama: · suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal · suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel omatahtsi makse koguda ja pidada kohut; kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile siseneda). koos läänikorralduse e. feodalismi väljakujunemisega algas ka feodaalse killustatuse periood: · kuningate võim vähenes ( nad olid "esimesed võrdsete seas")
paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Raha-auk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (1926 1933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936). Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass Piia Stamberg A.H.TAMMSAARE Referaat juhendaja:Kalle Lõuna Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus..................................................................................................................3 2)Elulugu.........................................................................................................................4 · Lapsepõlv · Noorpõlv · Elu peale hariduse omandamist 3)Üliõpilasselts ,,Ühendus".............................................................................................5 4)Varajane looming.........................................................................................................6 5)Teine loomingu periood...............................................................................................7 6)Loomingu kõrgperiood.......................
Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eestimaal tegutses neid kolm - Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. 3. Millised olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile? Rootsi sai endale 4/5 Liivimaa aladest, Eestimaal 50% ja Saaremaal 30%. Rootsi kuningal õnnestus 17. sajandi lõpuks vähemalt Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe kehtestada. 4. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas
Versailles' loss Versailles' lossi ehitamisel on osalenud paljud meistrid. Kuningas Louis XIII valitsusajal 1624. a valminud jahilossi hakati Louis XIV ajal järjekindalalt laiendama ja Päikeskuningas tegi sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Pe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
