mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks
mõttemaailma. Eelkõige tuntaksegi egiptuse religiooni ja maailmapilti preestrite vaatenurga läbi. Kuigi Egiptuse ja Mesopotaamia religioonide vahel esineb sarnasusi, on siiski erinevusi rohkem. Egiptuse usk on lihtinimestele kaugem, mesopotaamia usk on aga rahvapärasem. Egiptus Mesopotaamia Kuningaid peeti jumalateks Kuningaid ei peetud jumalateks Kuningal oli suur tähtsus Kuningale ei pööratud nii palju Jumalad võisid olla zoomorfsed tähelepanu Surmajärgsusel oli suur tähtsus Jumalad olid antropomorfsed Surnukehad mumifitseeriti Surmajärgsusele ei pööratud nii palju Kindel ja ühtiv jumalate süsteem tähelepanu
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
1. EMAJÕE SÜND Vanaisa loodud loomad hakkasid üksteist vihkama ja murdma.Neile oli vaja kuningat, kes kes neid valitseks ja ohjes hoiaks. Vanaisa kogus loomad kokku ja andis neile käsu kaevata kuninga vastuvõtmiseks jõgi. Selle nimeks pidi saama Emajõgi. Jõgi pidi tulema hästi sügav ja lai, kaevamisest tulnud muld tuli kokku kuhjata mäeks, mille peale vanaisa paneks kasvama metsa, kuningas pidi elama hakkama mäel. Nõgusid ja orge pidid loomad jätma mõnda kohta, et kuningal oleks seal varju tuule, päikeses ja halva ilma eest. Jänes ja rebane märkisid ära jõe voolu suuna, mutt kündis esimese vao, mäger töötas sügavas, hunt kaapis, karu kandis ja ka teised töötasid. Jõe valmissaamisel kiitis vanaisa igat töölist. Mutt ja karu olid üleni porised ning vanaisa otsustas, et see peab neile aurüüna selga jääma. Hundile jäi must koon ja mustad jalad. Kahjuks ei olnud vanaisa märganud üleni porist vähki ning arvas, et too magab
21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad Koalitsioonisõda-mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu Diktatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas
tappis oma venna selleks, et saada riigis võimu, saada Gertrudi endale ja krooni. Samas oskas Claudius peaaegu igas olukorras jääda rahulikuks. Ta kahetses oma venna tapmist, aga siiski ei ihanud näha teda elavana, pigem soovis tappa ka Hamleti, kes oli takistus tema teel. Gertrud- armastas väga oma poega, kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Laertes- Laertese osa printsi surmas seisnes selles, et ta lasi kurjal kuningal ennast "musta töö" tegemisel ära kasutada. Laertes oli oma isa ning õe surma pärast vihkamisest pimestatud ja ei suutnud enam ise kainelt mõelda. Ophelia- armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm.
Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa. · Kuninga reformatsioon Inglismaal; miks ja millal toimus? Miks on nimetuseks "Kuninga reformatsioon"? Millised muutused leidsid aset kirikus? Kuna kuningas Henry VIII abielu printsess Katariinaga ei andnud neile meessoost järeltulijat, soovis kuningas abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Vaja oli paavsti luba, mida too ei andnud. Seega ei jäänud kuningal muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ning alustada Inglismaal reformatsiooni. 1534. aastal kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglise kirik lahkus Rooma alluvusest. ** Järgnevatel aastatel suleti Inglismaal kõik kloostrid. Kuninga valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks, sarnases jumalateenistus siiski katoliku kiriku omaga. Missad asendati ladinakeelsetest inglisekeelsete vastu.
Hakati rajama manufaktuure. Hakati kaupu rohkem välja müüma kui sisse ostma. SÕJANDUS Tekkisid tulirelvad. Tuli uus rivikorraldus: oli vähem ridu ja ühes reas oli rohkem mehi. Hakati pidama palgasõdureid. Enam ei tassitud toitu kodust kaasa vaid hakati muretsema kohapealt. VARAUUSAEGNE RIIK Olid rahvus riigid ja killustunud riigid. Tekkis absolutism. Kuningas võttis vastu seadused, mõistis õigust ja täitis seadusi. Kuningal olid ametnikud. KASUTATUD MATERJAL Ajaloo õpik Ajaloo vihik
Karl XII sõjateed. Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. . Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt lüüa ja põgenes väe riismetega Türgisse. Peale ränka kaotust ei olnud Rootsi kuningal teist võimalust kui pöörduda türklaste, Venemaa põlisvaenlaste poole. 1710. aastal sai Karli luure teada, et Peeter Suur valmistab Balkanil ette sealsete slaavlaste türklastevastast ülestõusu. Sellest teavitas kuningas Türgi sultanit Ahmed III. Karl mainis: ,,Balkani slaavlaste liitumine Venemaaga muutub jõu poolest nagu hiigellõviks. See lõvi kisub tükkideks Türgimaa ja Euroopa. Kevadel oodake oma maadele moskoviite." Karl XII palus
ahvatlenud migrante ja protestimeelseid. Sellest ahvatlevast linnast on turistil reeglina kahju lahkuda. Meeldivaid mälestusi jätkub veel kuudeks ja aastatekski. Linn tundub voolavat oma funky- stiilis elurütmis ja peaaegu puuduv tõrjuv suhtumine välismaalastesse ja turistidesse tekitab meeldiva segu kodutundest ja võõra linna salapärast.(2) Hollandi poliitika Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandli võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud
Anton Hansen Tammsaare 1878 1940 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena 1898 (20-aastane) 1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907 (29-aastane) 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga lai...
aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei lednud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charlesi nimele on jäänud monarhia ajaloo jooksul külge negatiivne maine. Kodusõja kaotanud kuningas Charles I oli ainus inglise monarh, kes hukati. Pärast isa surma 1649. aastal oli tema
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuur...
rutiiniga harjunud, et hommikul tööle ja öösel koju. Koduks nimetati seal mail maja, mis koosnes üleni liivast. Inimesed toitusid liivast ja kogu nende elu tiirleski liiva ümber. Ühel hetkel aga, sai Aisonil liivast villand ja vandus endale, et ühel hetkel pole siin enam mitte liiv, vaid muld ja vesi. Tema soov oli selline sellepärast, et inimesed, kes päevad läbi liivast toitusid, muutusid lõppude lõpuks hiiglasteks, kes kuninga trooni jahtima hakkasid. Seetõttu olid kuningal alati ümber turvamehed, kes teda vajadusel kaitsesid. Oma lubadusest pidas Aison kinni ning läks maalapi murega oma hea sõbra Gaia juurde, kes teatavasti oli maajumal. Aison kurtis Gaiale oma mure ning Gaia lubas ka aidata. Lepiti kokku, et nädala aja pärast on kogu liiva asemel roheline muru, veekogud ja puud koos viljadega. Suurte ootustega Aison oli nädala aja pärast kuningriigi väravate ees ja ootas oma rohelist muru ja veekogusid
õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII genera...
katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta. Ent keisriväed said peagi taanlastest jagu ning nad vallutasid Põhja Saksamaa. Küllap oli Saksamaa vallutamine ka üheks põhjuseks, miks 1630. aastal asutus sõtta Rootsi. Rootsis, kes oli tollajal läänemere võimsaim riik, oli valitsejaks protestandist kuningas Gustav II Adolf. Rootsi kuningal polnud Saksamaal toimuvast sugugi ükskõik kuna ta oli ise luterlane. Mees lootis rajada suure Läänemerd ümbritseva riigi. Nii vallutaski Rootsi Põhja- Saksamaa tagasi ning katoliiklaste said tugevalt lüüa. Lahingus, Lützeni all, hukkus ka Gustav II Adolf . Rootslaste sõtta sekkumine tõi murrangu. 1635. aastal astus sõtta Prantsusmaa. See oli aasta pärast seda, kui rootslased olid Nördlingeni all lüüa saanud. Prantsusmaa peaminister oli alati protestante toetanud ja
kuningas Karl XI, et eesti maarahvas on võimeline väga hästi õppima. See kõik aga pahandas mõisnikke, kes ei olnud sugugi huvitatud maarahva haridusest. Peagi hakati mõisnikelt nõudma koolide ehitamist igasse kihelkonda ja koolmeistritele palga maksmist. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1630 loodi Johan Skytte eestvõttel Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. 1631 palus Skytte kuningal muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. Selle palve Gustav II Adolf järgmine aasta ka täitis. Ülikool avati pidulikult 1632 15. oktoobril. Ülikoo tegutses Tartus kuni linna vallutamiseni Vene- Rootsi sõjas 1656. Peale seda prooviti õppetööd jätkata Tallinnas, aga seal ei leidnud see suuremat kõlapinda. 1690 avati ülikool taas Tartus, kuid kuna linna seisund polnud kiita, koliti 1699 Pärnu. Pärnus austati haridust Tallinnast palju rohkem ja ülikooli tulevik tundus helge
Pikkus Läbi aja. Vist. Lühim pikkusühik oli mooniseeme, Jala suuruseks määrati juba tuhatkond aastat tagasi 12 tolli (praegu 30,48 cm), mis suuruselt vastab number 46 jalale legendi kohaselt olevat selline king olnud Inglise kuningal Henry I-sel.Henry I olevat määranud ka jardi pikkuse, see olevat olnud vahemaa tema rinnakust väljasirutatud käe sõrmede otsteni. Toll oli olnud kellegi kuninga pöidla esimese liigese ehk küünega osa pikkusküünar on erinevatele kultuuridele olnud vast kõige rohkem tuntud ja ühtmoodi mõistetav pikkusühik.Vanade roomlaste küünar arvatakse praegu olevat olnud 0,444 meetri pikkune, kreeklastel 0,463, egiptlastel 0,450 (lühike) kuni 0,542 (kuninglik), palestiinlastel 0,641 meetrit. Kolm küünart andsid kokku sülla (umbes 1,8 m). Arssinana tuntud vene küünar oli 0,7112 meetrit pikk Pikemate vahemaade mõõtmiseks on juba antiikajast peale kasutatud miili. Rooma miil oli umbes 1480 mee...
Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, Püha Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus." Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega . Suurnikud, selahulgas
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Ta kasvatati üles protestandina, kuid kuna ta ema huvitus katoliiklusest, kandusid need huvid üle ka Charlesile. Kümneaastaselt osales ta juba usudispuutidel, tema religioosseks suunajaks sai mõõdukas presbüterlane James Fullerton. Charlesi eest hoolitses ka tema sügavalt protestantlik vend Henry. Henry oli ka Walesi prints. 1612. aastal suri ta ootamatult ja see oli Charlesile ja ka tema isale suur löök. Charles kuulutati Walesi printsiks alles 1616. aastal. Kuningal polnud varem selle tseremoonia jaoks piisavalt raha ning ta oli masenduses oma vanema poja Henry surmast. Pärast Henry surma võttis James Charlesi ideoloogilise suunamise enda kätte ning ka Charlesist sai veendunud absolutismi pooldaja. 2 ASTUMINE POLIITIKASSE Pärast Walesi printsi staatuse saamist hakkas Charles aktiivselt osalema ka riigi poliitikas. Temast sai Buckinghami hertsogi George Villiersi hea sõber. 1617. aastal
paavstidele raha.XV saj võtsid Medicid Firenzes võimu endale ning hakkasid linnriiki monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks. Konflikt Prantsuse ja Inglise dünastiate vahel oli alanud juba XII saj,mil Inglise kuningad said abielude kaudu osa Prantsusmaast oma võimu alla.Kuigi Prantsuse valitsejad võtsid enamiku valdustest oma võimu alla tagasi,puhkes vana vaen uuesti.Inglise kuningal Edward III oli võimalus pärida Prantsusmaa troon ja ühendada mõlemad riigid oma võimu alla,kuid Prantsuse kõrgaadel sellega ei leppinud.Nii puhkes Saja-aastane sõda(1337-1453).Sõja võitis Prantsusmaa ning see tugevdas riigis valitsejadõnastia positsiooni.Sõja järel saavutas Louis XI võidu Burgunda hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.Inglismaal tekkis mitmekümne aasta pikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel,mis on tuntud Rooside sõjana.
Sellel ajal võis see kõik kahesilma vahele jääda ja riigile isegi mingimoel kasulik olla. Ma leian, et riik oleks pidanud toetama neid kas töökohtadega või vähemasti rahaliselt. Poliitilistest probleemidest siis nii palju, et Inglismaa oli just elanud üle Rooside sõja ja Tudoride dünastia oli saanud võimule. Feodaalide relvastatud kaaskonnad aeti laiali ning nende kindlused lõhuti. Kuningavõimu tugevdamist pooldati seetõttu, et sõjad lõppeksid ja selle vastu ei olnud kuningal mitte midagi. Henry kaheksas jätkas oma isa suunda, kuid tal tekkis probleem. Nimelt ei olnud tal järeltulijaid ja ka naistega oli probleeme. Henry võttis endale naiseks Hispaania kuninganna tütre, millega ta kindlustas nende kahe riigi omavahelisi suhteid. See aga ei olnud kuigi hea lapsetooja ja kogu rahvas ning Henry õukond muutus kärsituks. Nii läks Henry Rooma, et saada lahutust. Seda aga ei antud talle ja kogu see asi lõppes sellega, et Inglismaa astus Katoliiklusest välja
Salisbury on üks kolmest Suurbritannia katedraalist, millel ei ole kellamängu. Väidetavalt on seal 365 akent, päevade arvu järgi aastas, ja 8760 marmorist sammast, tundide arvu järgi aastas. Samuti on seal 67 ausammast Lääne poolsel küljel. See on suurim Suurbritannia katedraal klooster. Oma toretsevast, traditsioone hoidvast monarhiast hoolimata pole britid üldse mitte tagurlikud, vaid vägagi demokraatlik rahvas. Juba aastal 1215 tuli kuningal rahva nõudmisel välja anda kuningavõimu piirav suur vabaduskiri Magna Charta Libertatum. Üks neljast paremini säilinud Magna Charta koopiaist on hoiul Salisbury katedraali raamatukogus. Koopia jõudis Salisburysse, kuna hilisem Salisbury kanoonik ja ehituse järelvaataja Derehami Elias osales 1215 Runnymedes, kus kuningas John Maata pitseeris Magna Charta ja Elias sai ülesandeks jagada välja mõningad originaalid. 1386
leppinud ja need tema hulluse kaela ajanud. Kui Hamlet mõistis, et ta isa on surnud läbi roima, taipas ta kuninga kavalust ning võis aimata ka ta kavatsusi. Hamleti eesmärgiks sai oma isa mõrva eest kätte maksta. Selle tegemisel pidi ta aga väga ettevaatlik olema, kuna väiksemgi vale sõna või äpardus võisid maksta talle ta elu. Kunaningas aga oli väga kaval ning kasutas inimesi oma tööriistadena, tahtmata oma käsi määrida. Seetõttu ei saanud ta alguses lasta kuningal teada saada, et tema kuriteost ei ole kellelgi õrna aimugi. Samuti ei vaidlenud ta vastu kuuldusele, et ta on hulluks läinud, kuna see oli hea kattevari salaja kättemaksu haudumiseks. Hea võimalus oma teadmisi kuningale näidata nii, et teised sellest aru ei saaks avanes siis, kui õukonda saabus näitetrupp. Hamlet lasi neil esitada näidendi, mille süzee sarnanes vägagi sellega, kuidas kuningas omam venna oli mõrvanud ja seejärel tema naisega abiellunud. Hamlet pidas ekslikult ka
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
„Tõde ja õiguse“ põhiidee Inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama Põhiküsimus: Kus on tõde? „Tõde ja õigus“ ajastu tegevuspaik Peategelased 1. Osa U 1870-1900 Vargamäe Taluperemehed Mäe Andres ja Oru Pearu 2. Osa 20. saj algus Mauruse kool Indrek, Maanus, Tartus Mauruse tütar Miralda, Tiina 3. Osa 1905 Tallinn Indrek 4. Osa 1920ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin 5. Osa 1920ndate lõpp- Vargamäe Indrek, Tiina, ...
Laske kuuldi vahepeal, kuid nendele ei pööratud suurt tähelepanu. Üks kaitsja lahutas kuninga meelt eriliselt. Tal oli ühes käes amb ja teises pann mida ta oli terve päev kasutanud et mürske tõrjuda. Ta sihtis meelega kuningat, mille peale see aplordeeris. Üks teine vibukütt lasi kuningat ja tabas teda vasakusse õlga, kaela lähedale. Ta üritas seda eemaldada enda telgis, kuid ei õnnestunud. Üks arst nimega „lihunik“ eemaldas selle, kuid väga hooletult, millepeale kuningal tekkis gangreen. Kuningas kutsus vibuküti enda juurde ning selgus, et see oli olnud poiss, kelle isa ja kaks venda oli Richard tapnud ja sellepärast ründas ta ka Richardi. Richard suri kuuendal aprillil 1199.aastal, oma ema käte vahel. Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ch%C3%A2lus&action=edit&redlink=1 https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_I https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jaratsu Täname kuulamast!
,,Ilias’’ 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus ongi nii,et võitlused ja raskem töö tehakse tava inimeste,sõdalaste,tööliste ja teiste seas ära.Kiitus ja au antak...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
hakata (Thomas Hobbes). John Locke pidas tähtsaks, et seadusandlik võim ehk parlament ei viiks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Kahe võimu vahel pidi olema tasakaal. Riigis pidi tagatud olema usuvabadus. Mõlemad nõustusid, et riik tekkis leppe tulemusel. 4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi
levikuks, kuid selles ei nähtud midagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid käes elevandiluust kepikesed, millega vestluse ajal sügati pead, et häirida suursuguse paruka või juustesoengu alla kogunenud täisid. Versailles' õhku rikkus ka see, et arhitektid olid suure lossi jaoks planeerinud ainult ühe väikese käimla, ilmselt peeti neid peenes rokokoomiljöös liiga labasteks. Lossis elas aga mitu tuhat inimest. Loomulikke tarbeid käidi õiendamas pargis. Kuningal ei olnud eraelu. Kuninganna sünnitus oli riiklik akt, mille juures viibis üle 50 inimese; Tähtsamad persoonid istusid voodi juures tugitoolides, teised seisid püsti omavahel vesteldes. Tagapool roniti püsti laudadele või toolidele. Sama vähe rahu oli ka kuninga surivoodi juures, kui just tegu ei olnud nakkushaigusega, õukondlaste silme all istus kuningas hommikul ööpotil, seejuures viisakalt vesteldes (kuninga eriline privileeg ja kohustus oli rafineeritud viisakus)
lõpetuseks kaasa hoopis häda ja vaeva. Hüpikkonn Hüpikkonna novell jutustab ajast, millal oli veel õukondades moes õukonnanarrid, koos kuljuste ja mütsikestega. Toimus see ühe kuninga lossis, kes armastas meeletult nalja ja vingerpussi. Tal oli seitse ministrit, kes olid täpselt samasuguse huumori soonega mehed. Nad kõik kaheksa olid suured, paksud ja ülbed naljahambad, kelle meelest oli hea ka haiget tegev nali. Ka sellel kuningal oli olemas oma narr, kes oli ka samal ajal kääbus ja lombakas, see aga tõstis tema narri väärtust veel enamgi. Kääbuse nimi oli "Hüpikkonn" ning tal oli imeline võime kõiki naerma ajada. Olgugi et tema jalad olid väga nõrgad, aga tema käed olid üli tugevad nii et ta suutis ronida justkui mõni ahv. Lossis elas ka teine kääbus, kelle nimi oli Trippetta. Tema oli, aga võrratult ilus ja hea südamege naisterahvas, kes aitas igal võimalus oma sõpra
Viimast pidas ta väga ebasoovitavaks valitsusvormiks. Ta arvas, et kui valitseja töötab oma parima äranägemise järgi riigi hüvanguks, on tulemused kogu ühiskonna jaoks ideaalsed. Bodin uskus, et monarh ei peaks andma vastust mitte kellegi teise kui vaid enda ja Jumala ees ning enam ei tähendanud viimane neist kirikule kuuletumist, kuna Bodini järgi pidi valitseja olema kõrgemal ka kõigist usunditest ehk kirik(ud) pidi(d) kuuletuma talle. Nõnda oleks kuningal võimalik lepitada ka vaenutsevad usulahud, olles nende organisatsioonide kõrgeim käskija. Absoluutne monarhia praktikas Eellugu Praktikas võib absolutismi põhimõtteliselt märgata juba isegi Vana-Egiptuses, kus jumal-kuningale (Euroopas peamiselt tuntud vaaraona) kuulus ametlikult kogu maa ja kogu võimutäius terve maailma üle. Ka mitmed hilisemad valitsejad kuulutasid end jumalikeks ja põhjendasid nii oma absoluutset võimutäiust. Üks viimaseid neist oli
Inglismaa oli vaieldamatult kõige tugevam mereriik ning kaubanduslikus mõttes oli talle oluline, et säiliks tasakaalupoliitika ning et tal oleks tõrgeteta juurdepääs Euroopa meredel. Hispaaniat vaevas 17. sajandi vältel majandusprobleemid, mis olid tingitud aastakümnete kaupa kestvatest sõdadest mis halvasid riigi rahanduse ja viisid selle pankrotistumiseni.1690. Aastate lõpul oli peamine poliitiline probleem küsimus Carlos II järglastest, sest kuningal ei olnud lapsi. Louis XIV taotles trooni oma pojapojale, kuna Louis' kadunud abikaasa Maria Theresia oli Carlos II õde. Maria Theresia oli abielludes teatanud, et loobub Hispaania troonist, kuid Louis XIV pidas seda loobumist kehtetuks. Hispaania pärilussõja tagajärjed olid Hispaaniale ühelt poolt katastroofilised kuid teisalt moodustas Hispaania hiljem nii rahanduslikult, poliitiliselt kui majanduslikult ühtsema riigi. Rootsi tugevnes 17. sajandil jõudsalt
Eesti kirjanduse suurim eepik Anton hansen tammsaare Kiire ülevaade eluloost · Eesti prosaist, näitekirjanik, esseist, tõlkija ja mõtleja · Pärit järvamaalt. 1886. a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. ...
lõppkokkuvõtteks riigi rahamuresid feodaalid olid vastu haridusalal. lahendada ei suudetud. vähendada. Mille poolest erines nimetatud riikide valitsemine? Täielik absolutism Parlamentaarne monarhia Täielik absolutism Valitsejaks keisrivõim, (kungingal ainuvõim, tihti (parlamendil seadusandlik (Friedrich Wilhelm I tugev keskvõim, valitses riiki ka kuningate võim, kuningal täidesaatev moodustas tohutu sõjaväe omavalitsuslikul tasandil suur ametnikkond) võim) ja selle nimel kogu riik otsustamine puudus toimis)
osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. Kui keegi hilineb, siis vaadatakse talli otsa nagu ta oleks imelik. Ajalooline lühiülevaade Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis. Kui Rootsi 1521 unioonist lahkus, sai
seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kus kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle,nimetada ametisse kõrgeid riigiametnikke ja ministreid. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud, selleks oli maksude kehtsestamine. Ilma generaalstaadide nõusolekuta ei tohtinud kuningas uusi makse kehtestada. Absolutistlikud valitsejad olid näiteks Louis XIV, Charles I, tsaar Aleksei Mihhailovits. Valgustusajastu saabus 18. sajandil. Tähtsamad valgustajad Montesquieu, Voltaire ja
Norra põhiosa pindala on 323 782 ruutkilomeetrit (v.a saared). Norra on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal ning maailmas 60. kohal. Norra on demokraatlik parlamentaarse valimisüsteemiga konstitutsioonilise monarhiaga riik. Kuna riik on demokraatlik, siis rahva võim väljendub eelkõige parlamendi, volikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuigi riigis on kuningas (Herald V), siiski ei otsusta ta suurt midagi ning on eelkõige riigi esindaja tähtsatel üritustel. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis on 169 liiget ning see koosneb kahest kojast. Valitsuse moodustamisel on nõue, et üle poole ministritest on Norra kiriku liikmed, domineerivaks usuks on luterlus. Norra, erinevalt oma naaberriikidest Soomest ja Rootsist ei ole astunud Euroopa Liitu, aga seevastu on NATO liige. Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. Riik on jagatud 19. maakonnas, mis omakorda on jaotatud väikesteks kommuunideks.
Suurbritannia ja Prantsusmaa Jan Kristian Mõtsnik Suurbritannia kaotatud edumaa Peale I maailmasõda polnud enam Prantsusmaa juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitasid tööpuudus ja sõjavõlg USA-le. Suurbritannia oli tööstusriik, väljaveoartikliteks olid riie, masinad ja kivisüsi. Sisse toodi toitu ja tööstusele vajalikku toorainet. Nagu ka varasematel aegadel, siis peale sõda valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorda halvendas veel see, et söe energiaallikana kasutus muutus liiga kalliks. 1920. alguses hakkas Suurbritannias majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Viimane kahjustas Suurbritanniast kõige vähem. Briti söekaevurid 1920datel. Suurbritannia kaks sajandit demokraatia kogemust. 1920dateks oli Suurbritannial läbitud pikk arengutee. Seal valitses põhis...
Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles...
1) Nimeta Uusaja algus ja lõpp. Uusaja algus 1789 algas suur Prantsuse revolutsioon , mille tagajärjel hukutati vana feodoor ja pandi alus kaasaegsele ühiskonna kujunemisele. Uusaja lõpp Lähiajalugu- 1913/14 I Maailmasõda muudab arusaama elust ja suhetest 2) Mis on absolutism? Absolutism on riigikorraldus, kus kolm võimu on koondunud monarhi kätte, kuid valitsemisel peab ta arvestama kõrgemate seisuste huvidega. 3) Millised tunnused olid absolutismile omased? riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. 4) Iseloomusta absolutismi aegset sõjaväge h...
µ - ehk näitekirjandus, on üks kirjanduse 3-st põhiliigist, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. Draama - on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: Denis Diderot, Gotthold Ephraim Lessing Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegusev(ad) kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal D...
hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli ka saksa käsitöölisi ja kaupmehi. Võrreldes 18. sajandiga oli 17.sajandil kroonumõisate talupoegade elu parem, sest neil oli rohkem õigusi ja nad polnud pärisorjad. Rootsi kuningal oli plaanis vabastada ka rüütlimõisate talupojad pärisorjusest, aga see ei õnnestunud. Venemaa vajas aadlike toetust ja selletõttu talupoegade elu halvenes, aga nende aktiivne osalemine maakaubanduses tagas neile omandiõiguse vallasvarale. Ja koormisi ei tõstetud liiga kõrgeks, sest vastaseljuhul oleks see tähendanud talupoegade pagemist, mis siiski juhtus ja oli eriti ulatuslik 18. sajandi algul. Pearahamaksu kehtestamine tekitas palju segadust talurahva hulgas, ühed said
tunnistasid küll Saksa-Rooma keisri ülemvõimu, aga olid oma siseasjades täiesti iseseisvad. Paljud riigid koosnesid osadest, mis asusid üksteisest üsna kaugel. Saksa rooma riik 1648 Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne Prantsusmaa (1643-1715). Kui Prantsusmaa muutus Euroopas võimsaimaks riigiks, siis sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised valitsejad Louis XIV jäljendada. 1701 Louis XIV valitsemine 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks XIV Bourbon Louis, olles ise vaid nelja aastane.
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
