Pehme mööbel, vaibad, pildid seintel, lilled vaasides. Uksed nagu esimeses vaatuses.) Angela ning Kuningas omavahel. Tüdruk näeb aknast, kuidas rahvas hordides kuskile jookseb. Kuninga ning Angela vahel on juba isegi väike säde tekkimas. Võib-olla meeldibki Kuningale lihtsalt, et keegi tema süles istub. (Koputus uksele.) Teener teatab, et linna on ilmunud mees, kes laulab mägilaule ja näitab kahe peaga vasikat. Angela saab otsekohe aru, et kes see on ning hüppab nagu segane Kuningal süles. Sisse tuleb Narr. Angela läheb ka tema sülle hüppama,loomulikult Kuninga loal. Peagi on terve linn, kaasaarvatud kõik kuninga lähikondlased, teenrid jne, kõik imevasikat vaatama läinud. Kuningas tunneb, nagu ta lükatakse peagu troonilt. Angela arvab, et see on Mathias, ent Mathias on Narr sõnul praegu üldse vanglas. Angela mängib Kuningaga, kes kipub magama jäävat. (Poeb kuninga rinnale ja suleb silmas. Eesriie.)
Ta tahtis Tristani selle eest maha lüüa, kuid ta rääkis nii osavalt Isoldele oma loo ära. Kuid neiu ei uskunud seda veel, seejärel nägi ta tõendusena juuksekarva. Toimus kogunemine, et teada saada, kas Ruuge oli koletise tapja või ei. Suur hult Iirimaa paruneid võtsid istet ühes reas. Nende välimus avaldas paljudele muljet ja neist räägiti palju. Kui nö koosolek algas, võttis Isolde sõna. Palus kuningal luba rääkida ühel mehel, kes tahtis paljastada asehalduri vale ja pettuse. Tristan rääkis Morholti tapmisest, peale selle ka koletise tapmisest. Toodi kohale pühakute säilmed ja sada rüütlit vandusid, et ta oli tõtt rääkinud. Kuningas andis Isolde Tristani käekõrvale. Heledapäine Isolde värises häbist ja kurvastusest, sest ta oli teada saanud, et ta ei lähe Tristanile naiseks vaid Tristani kuningale.
Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. Revolutsiooni algus Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamisolukorda. Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles' st kuulutasid end Rahvakoguks kogurahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal
Kodusõda Inglismaal Sisukord Inglismaa Stuartite valitsusaja algul Pikk parlament Kodusõda Kuninga hukkamine ,,Õiguste Deklaratsioon" Cromwelli valitsus Inglismaa Stuartite valitsusaja algul 1625. aasta võimule tulnud kuningas Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629. aastal parlamendi laiali. Kuningas kiusas taga ka puritaane, kes jäid oma usuliselt vaatelt katoliku kirikust veelgi kaugemale kui anglikaani kiriku toetajad. Pikk parlament Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12 aastaks, mistõttu on ajalukku läinud nn pika parlamendina. Kodusõda
PÄIKESEKUNINGAS LOUIS XIV PRANTSUSMAAL JANMAR TORN 7.KLASS MÕNISTE KOOL ABSOLUTISMI KUJUNEMINE • Absolutism – riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. • Kuningal on õigus anda välja seadusi, otsustada sõja ja rahu üle, Nimetada ametisse ministreid ja ametnikke. • Maksude kehtestamises pidi kuulama generaalstaatide nõudeid. KARDINAL RICHELIEU • Prantsusmaa esimene minister. • Asendas kõrgaadlist. Ametnikud lojaalsemate Väikeaadlike ja linnakodanikega. LOUIS XIV VALITSEMISAEG • Sai troonile 5-aastaselt 1643. Aastal. • Tema eest valitses regent – kardinal Mazarin.
1. Miks kiusati Inglismaal puritaane taga? Puritaanid olid töökad ja kokkuhoidlikud. Ei lõbutsenud ega raisanud raha. Nõudsid, et pühapäeval ei tohi lõbutseda. Need, kes nii töökad polnud, olid kadedad. Kuningas oli teist meelt. Ta lõbutses, kulutas raha, lasi teatrit teha ,pühapäeval pidutseda. 2.Miks tekkis konflikt kuninga ja parlamendi vahel? Parlament keelas kuningal uusi makse juurde panna. Kuningas saatis parlamendi laiali. Sotimaal algas mäss ja kuningal oli raha vaja selle lõpetamiseks. Parlament kutsuti uuesti kokku. Kuningas pidi kõik maksud tühistama. Parlament tahtis võimu sõjaväe üle. Kuningas tahtis parlamendi juhte kinni võtta aga need põgenesid. 3. Miks rahvas ei toetanud Cromwelli lordprotektorina? Lasi hukata kuninga. Võttis ära iirlaste maad. Kehtestas liiga karmid seadused. Lõbustusi ei tohtinud olla. Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4
V. linn I Püha Meri(troon) I I Vatikani paavstil on oma eriline troon, Püha Meri, igakord kui paavst sureb toimub piiskopide vahel nn. troonide mäng mille käigus selgitatakse välja uus paavst kes saab troonile. Kuna paavstid tulevad ja lähevad on troon aga igavene, seega kui Mussolini tegi paavstiga diili tegi ta tegelikult püha merega diili, mis uskumatul kombel on arvestatud kui ettevõte juhtiva isikuna. Vatikani kuningal on aga piiramatu võim mis teeb vatikanist ühe kuuest apsoluutse monarhiaga riiigiks.sel samal põhjusel ei saa vatikan euroopa liiduga ühineda. Kuningal on ka käputäis kardenale kelle on valinud paavst, kelle otsuse saab aga kuningas iga hetk tühistada. Vatikanis omavad sama rolli lihtsalt juhuslikult üks ja sama inimene. See teeb aga vatikanist ainsa riigi maailmas kus on kokkuleppel sõlmitud, mitte päritoluline, valitud absoluutne monarhia
Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Hollandil on 12 provintsi: Drenthe (keskus Assen) Flevoland (Lelystad) Friisimaa provints (Leeuwarden) Gelderland (Arnhem) Groningeni provints (Groningen) Limburg (Maastricht) Lõuna-Holland (Haag) Overijssel (Zwolle) Põhja-Brabant ('s-Hertogenbosch) Põhja-Holland (Haarlem) Zeeland (Middelburg) Utrechti provints (Utrecht) Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud, provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi
Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni tähtsamad sündmused 1789 1792? Nimeta 5. Põhjenda valikut. 1. Generaalstaatide kokkukutsumine Nüüd sai ka III seisus lüüa kaasa riigi tegemistes. III seisus sai aidata maksude kehtestamisel(Et kogu maksukoormus ei langeks neile). Aga kuna üksmeel puudus, siis III seisus lahkus ning kuulutas ennast rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Edasi nimetasid ennast Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega aluse uuele riigikorrale. 2. Bastille'i vallutamine 14. juulil 1789. aastal vallutati Pariisis rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud kindlus 3. Kaotati seisuslikud eesõigused võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametitesse astumisel.
tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi. · Prantsuse akadeemia töötas välja kindlad reeglid pr.keele rääkimiseks. 9. 1625. a võimule tulnud Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629 a. Parlamendi laiali.Charles I kiusas taga ka puritaane. Kuna nemad jäid usuliselt katolikust kirikust veel kaugemal kui anglikaani kirik. Charles I soov oli muuta anglikaani kirik katoliku kiriku sarnaseks. Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640 a. Parlamenti kokku kutsuma. See parlament püsis 12 aastat, sellest ka nimetus pikk parlament
harisid riigi või ülikute maid naabermaadest) vähesel määral kalapüük Niilusest tehnoloogia areng (niisutamine, terrassid) *egiptus oli muust maailmast üsna eraldatud (Vahemeri + Punane meri) ->sõjategevus puudub *loodus ja ühiskond tihedas seoses stabiilsus & traditsioonilisus *ÜKS riik *piirkond erinevad riigid/linnriigid *kõrgeim võim kuningal, teda peeti jumalikuks Sumerite linnriigid (hiljem suurriigid, impeeriumid) nö jumalkuningas *Hierarhia (rohkem kui Mesopotaamias) Akaadi riik *maaühiskond (linnasi eriti polnud) Vana-Babüloonia Süüria Uus-Babüloonia
Kus ravis A. H. Tammsaare tervist? Kaukaasias, venna juures Koitjärvel 2)Millised olid Tammsaare suhted naistega? 40nda eluaastani poissmees (süüdistab tervist), seejärel abiellub naise tugeva pealekäimise tagajärjel 1) Iseloomusta Tammsaaret kui inimest. Tundlik Väga laialdaste teadmistega 2 erinevat palet: (avalikkus lähedased) Eraklik / Seltskondlik Endassetõmbunud / Jutukas Igav / Sarmikas Looming 2) Iseloomusta Tammsaare I loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Realistlik Rahvaliku dialoogiga Maaeluainelised / külaeluainelised Kujutab talupoegade halli argipäeva Osalt autobiograafilineNt ,,Mäetaguse vanad"Iseloomusta Tammsaare II loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Kujutab linna, üliõpilasi, hingeelu, meeste ja naiste suhteid, ,Psühholoogiline ,Impressionistlik,V...
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra
A. H. TAMMSAARE LOOMING I 1900-1907 · realistlikud külaainelised jutustused ,,Mäetaguse vanad" ,,Vanad ja noored" · revolutsioonilised jutustused ,,Päästmisel" ,,Raha-auk" tõetruud elupildid, huvitavad karakterid II 1908-1920 · impressionistlikud üliõpilasnovellid ,,Pikad sammud" ,,Noored hinged" ,,Üle piiri" · impressionistlik jutustus ,,Varjundid" · miniatuurid ja kunstmuinasjutud kogu ,,Poiss ja liblik" III 1921-1940 · näidendid ,,Juudit" 1921 ,,Kuningal on külm" 1936 · romaanid psühholoogiline realism ,,Kõrboja peremees" 1922 ,,Tõde ja õigus" I-V 1926, 1929, 1931, 1932, 1933 ,,Elu ja armastus" 1934 ,,Ma armastasin sakslast" 1935 ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1939 · viimane jutustus ,,Vanaisa surm"
Prantsuse Revolutsiooni puhkemise Põhjused Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia
senjöör. See süsteem toimis hästi ja hoidis ära ka Inglismaa feodaalse killustatuse. 11. sajandil puhkes terav konflikt Inglismaa ja Prantsusmaa kuningate vahele seoses maavaldustega Prantsusmaal. Kuna Inglise kuningad olid Normandia hertsogite järeldulijad, siis kuulus see piirkond neile iseenesest mõistetavalt. Abielude teel liitsid nad oma valdustele veelgi Prantsusmaa alasid. Nii oli lõpuks Inglise kuningal Prantsusmaal rohkem maad kui Prantsusmaa kuningal endal. Prantsusmaa kuningad aitas oma diplomaatia ja lahingutega hädast välja Philippe II Auguste. 13. sajandil tekkis Inglismaal vajadus parlamendi järgi kuna kuningas ja vasallid olid pidevalt vastuolus. Kuigi feodaalid olid kuningale truudust vandunud, ei andnud see valitsejale õigust omavoliliselt valitseda. Feodaali ja vasalli olid mõlemal oma kindlad kohustused. Kuningas John Maata ajalt tõstsid feodaalid oma õiguste eest mässu ja sundisd kuningal 1215
Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, eesmärgiga, et inimesed ostaksid kodumaist toodangut. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks.
Kuningal oli imeilus naine Margaret ning kolm veel ilusamat tütart Malle, Miina ja Maali. Arturi tütred olid harjunud luksusliku eluga, nad polnud kordagi lossist väljas käinud ning selleks polnud vajadustki, nende isiklikud teenijannad tegid nende eest kõik tööd ära. Tütred nautisid oma idüllilist elu ning tundus, et miski ei suuda seda rikkuda, kuni ühe päevani, mil kuningas jäi äkitselt raskelt haigeks. Vanal kuningal polnud enam palju elada ei jäänud ning ta pidi valima oma laste seast kuningriigi järgmise valitseja. Selleks, et välja selgitada, kellel tütardest on kuningannale vajalikud oskused, laskis kuningas Artur oma ümarlauarüütlitel ette valmistada kolm katsumust. Tütrest, kes läbib kõik katsumused veatult, saab riigi täieõiguslik valitseja. Samal ajal, kui tütred olid hõivatud omavahel võistlemisega, üritas kuningas leida viisi, kuidas ta saaks igavesti troonil püsida
aastal) kuni surmani. Ta oli Charles I poeg ja James II vend. Charles II sai võimule pärast seda, kui puritaanide juht Oliver Cromwell oli surnud ja tema poeg Richard Cromwell võimust loobuma sunnitud. Londonisse marssinud Soti armee kutsus Charlesi Inglise troonile ning Stuartite dünastia võim taastus. Charles püüdis samuti saavutada absolutismi, kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charles II oli abielus Braganza Catherine'iga, kes oli aga viljatu ning kellega tal lapsi polnud. Väljaspool abielu sai Charles II paljude armukestega mitmeid lapsi.
2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Juba kekaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgemaid riigiametnikke. Aga ta ei tohtinud kehtestada makse ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. aastal saatis Luis XIII generaalstaadid laiali ning ei kutsunud neid kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand de Richelieu hooleks.
Holland Toomas Häide Kalev Kriis Martti Nõmme 9b Riigist üldiselt Holland asub Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga. Hollandi pindala on 41526 ruutkilomeetrit Holland kuulub Euroopa Liitu Kasutusel olev rahaühik on Euro Holland jaotub omakorda 12. regiooniks Holland on kuningriik Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Rahvas Hollandlased pole üleliia patriootlik rahvas, väljaarvatud erilistel sündmustel. Majandus Hollandis on suurel kohal põllumajandus saaduste eksportimine. Suurima osa sellest moodustavad aga lilled. Kliima
Riik: USA Zanr: Draama Lavastaja ja ka peaosa täitev näitleja on Mel Gibson Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailmakuulsuse 1979 filmiga "Mad Max", kus ta mängis nimiosalist
peal ja rahvas ise vaevleb majanduskriisi käes. Kuna tekkiski majanduskriis, siis selle lahendamiseks kehtestas kuningavõim maksud ka aadlikele ja vaimulikele, kes polnud harjunud makse maksma. Kokku kutsuti seisuste esinduskogu, ehk generaalstaadid, nad kohusid Versailles's. Nad aga ei saanud üksmeelele ja tekkisidki vastuolud seisuste vahel. Siis lahkusid kolmanda seisuse esindajad ja kuulutasid end kogu rahva esindusorganiks ehk Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Ma arvan, et kolmas seisus tegi hästi, et tegutses ja tahtis kuhugi jõuda, mitte ei laskund end kuningal suuresti mõjutada. Rahvuskoguga ühinesid ka aadlikud ja vaimulikud ning seejärel kuulutas Rahvuskogu end hoopis Asutavaks Koguks. See pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Rahutu Pariisi rahvas relvastus ja lõi rahvuskaardi, Pariisis vallutati Bastille' kindlus ja see sündmus tähistabki revolutsiooni algust.
See, kelle käes on võim, peab oma tegude eest vastutama Lugupeetud kuulajad, sooviksin teile rääkida ühest tähtsast teemast, nimelt võimus ja sellega kaasnevast vastutustundest. Kui inimesel on võim mõne teise inimese üle, peab tal, sellel inimesel, kellel on võimu, olema ka suur vastutustunne. Nagu näiteks kuningal oma rahva üle. Vastutustune puudumise puhul ei usaldata inimest väga palju. Näiteks, kui mõni poliitik on lubanud valimiste käigus paremat elu või suuremat palka ja seda lubadust mitte täitnud, kui on valituks osutunud, siis ei usaldata teda enam. Sellel poliitikul on küll võimu, aga puudub vastutustunne ja austus rahva poolt. Isegi presindent võib rahvale pettumust valmistada. Ükskõik kui austatud ja usaldusväärne president kapoleks, rääkimata võimust.
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse va...
oma võimu parlamendiga.(parlament kehtestab või kinnitab kuninga seadusi, kuningas ei tohi teha otsuseid ilma parlamendi nõusolekuta, parlamendi ja kuninga võim on tasakaalus) Kodusõja põhjused: Kuninga autoritaarne käitumine, edutud sõjad mis läksid kalliks maksma, katoliikluse soosimine, uute maksude kehtestamine ilma parlamendi nõusolekuta. Tagajärjed: mõõdukamad saadikud lahkusid parlamendist, kuninga väed löödi puruks, kuningal raiuti pea maha. Merkantilistlik majanduspoliitika-positiivne kaubandusbilanss(kaupa veeti rohkem välja kui sisse toodi), keelati osa välismaiste kaupade sissevedu, kehtestati kõrged imporditollid. Anglikaani kirik-Protestantluse haru, inglise kirik Kodusõda- Sõda, milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. Revolutsioon- Murranguline periood ühiskonna elus Restauratsioon- Endise poliitika taastamine
· Armenian Languages- Armenian · Tocharian Languages- Extinct( Form of Greek) · Balto Slavic Languages- Slavic, Latvian, Lithuanian In Depth Look into Every Country with a Indo European Language Migration of Indo European Language Chronology · The origin of Indo European languages go back about 8500 years Hetiidid Väidetavalt esimene indo-euroopa rahvas ,kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele Kuningal aitas valitseda autoriteetne sõjaline ülikkond. Sõjaline ülikkond jagunes kaheks : tulia(kuninga lähikondlased) ja pankus(muud tähtsamad tegelased) Mugavdasid enda keelde babüloonia kiilkirja Tähtsaim tööstusharu oli põllumajandus Üks suurimaid kultuuripärandeid on kirjutised Hattusa lossi arhiivraamatukogust Kõige suuremaks hetiitide kultuuripärandiks peatakse rauda Ühiskond · KUNINGAS · Kuninga lähikondlased
3. seisus (97%) talupojad, arstid jt - õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse. Bastille-14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22
Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja pimedas kuningat teeseldes õnnestus tal kuninganna ära petta ning temaga voodis pikalt hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külastada. Kuningas sai kohe aru, et midagi on valesti ning teadis, et see pidi olema keegi tema teenritest. Ta läks oma teenrite tuppa ja teades, et tegija pulss ei ole vallatsemisest veel maha rahunenud, kontrollis ta kõik magajad üle. Ta leidiski tallipoisi. Suure skandaali vältimiseks lõikas ta tallipoisil juustest ühe salgu, et hommikul oleks näha, kes oli süüdlane. Tallipoiss, kes teeskles magamist aga oli kaval ning lõikas ka teistel teenritel
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused:
Inglise reformatsioon kulges pigemini üle kivide ja kändude ning esialgu sugugi mitte nii hoogsalt kui näiteks Saksamaal. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid. Käsitöö oli oluline tegevusala. Valmistati purupurit ja sarlapunast. Valmistati ka meresõidu laevi
Norra Arno Keskküla Monarhia Monarhia on riigi- ja valitsusvorm mille eesotsas on kuningas Harald V Harald V ( 21. veebruaril 1937) on Norra kuningas alates 1991. aastast. Harald on esimene kuningas pärast Olav IV-t (elas 14. sajandil), kes sündis Norras. Kuningas on Norra kiriku pea. Ta on ka nelja tärniga kindral, admiral ja Norra armee ülemjuhataja. Ihukaitsjad valvavad kuninga residentse: kuningapaleed, kroonprintsi residentsi Skaugumis ja Akershusi lossi mausoleumi. Harald V osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha. 1964. aastal Tkys kandis ta olümpiamängude avatseremoonial Norra lippu. Maailmameistrivõistlustelt on ta võitnud kuld-, hõbe- ja pronksmedali, vastavalt 1987, 1982 ja 1988. Juulis 2005 tulid kuningas ja tema meeskond kuninglikul jahil "Fram XV" Rootsis Euroopa meistriteks Harald V koos ...
10.C Valitsevad suguvõsad 1485.a. troonil Tudorid Henry VII, Henry VIII, Elisabeth I austasid parlamendi õigust kehtestada makse ja ka parlamendi alamkoda toetas Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kogumist, seega vaja parlament kokku kutsuda. Saadab
"Kaks paari ja üksainus" (1902), "Tähtis päev", "Vanad ja noored" (1903), "Rahaauk" (1907).Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936).Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare
Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt. II kodusõja sündmused Charles I vangistati Wighti saarele. 1648. aasta suvel tungisid sotlased PõhjaInglismaale, üle kogu riigi rojalistide ülestõusud. Prestoni lahing (1719 august) Päraparlament Independendid, kelle juhuks tõusis Cromwell, nõudsid rojalistide Cromwell karmi kättemaksu. 30 jan. 1649 löödi kuningal pea maha. 6. veb. kaotas Päraparlament Ülemkoja ning 19. mail kuulutati välja vabariik ehk Commonwealth. III kodusõja sündmused Katoliiklikud mässulised liitusid rojalistitega, et seista vastu puritaanliku parlamendi vägedele. 16491652 vallutas Cromwell Iirimaa. Sotimaal liitusid rojalistid ja rahvusliku lepingu sõlmijad omavahel, sest nad ei kiitnud heaks kuninga hukkamist. Sotimaale saabus 1650. aastal ka Charles I vanem poeg, kes
2. Kuninga Õigused absolutismiajastus Prantsusmaal VASTUS : Absolutism-Kuninga ainuvõim; Andis üksinda seadusi Otsustas Sõja ja rahule Määras Ametisse ametnikud ja ministrid Ilma Generaalstaatide sõnaolekuta ei võinud uusi makse kehtestada 3. Kelle valitsemise ajal kujunes Prantsusmaal absolutism ja selle kõrgaeg ? VASTUS: kujunes Louis 13 ajal. Kõrgaeg Oli Louis 14 Ajal 4. Iseloomusta prantsuse õukonda : VASTUS : Sinna Kuulusid: *teenrid *Lauljad *Kunstnikud *Kokad Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel Kuningal hea võimalus aadlike kontrollida Õukond oli euroopale eeskujuks.Prantsuse keel Ladina keele asemel 5. Kes oli Cobert ja missugused muudatused ta tegi Prantsusmaal? Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk toll...
Ajaloo kontrolltöö pt.14-16 Mõisted Generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal. Rahvaskogu- Kuna uue hääletamiskorra vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end rahvuskoguks- kogu rahva esindusorganiks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.
heategevuse ja hariduse tarbeks. • Jumalateenistused muudeti lihtsamaks, vähem kirikupühi ja kirikuteenistujaid. Johann Calvin (1509-1564) • „Ristiusu õpetus“, jätkas Zwingli uuendusi • Töö on vajalik ja austusväärne • Kokkuhoid ja lihtne eluviis • Ettemääratuse õpetus • Inimene peab ise piiblit lugema • Kalvinism levib Prantsusmaale ja Madalmaadesse. Usupuhastus Inglismaal • Kuningas Henry VIII Tudor valitses 1509-1547 • Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii
7) Kes saavutas sõja järel võidu ka oma peamise konkurendi, Burgundia hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule? 8) Mis vägi püüdis XIII sajandil muutustega kohaneda? 9)Kes oli 1356. Aastal Saksamaa keiser? 10) Kelle üle saavutas Louis XI sõja järel võidu? 11) Kes oli punase roosi dünastia kauge sugulane? 12) Tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülukooli professor Jan ....? (perekonnanimi) 13) Skisma ehk ....? 14) Millisel inglise kuningal avanes võimalus pärida Prantsusmaa troon ja liita mõlemad riigid oma võimu alla? 15) Tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülukooli professor .... Hus?(eesnimi) 13) 1) 10) 7) 4) 8) 5) 12)
võrdõiguslikkust ja vabadust. · Kirikumaade riigistamine. · Aadliseisuse kaotamine. Louis XVI · Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal. · 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. · Louis XVI hukati 21. jaanuaril 1793. · Ta on ainuke Prantsusmaa kuningas, kes on hukatud. Vabariigi väljakuulutamine · 17921799 Prantsusmaa I Vabariik · 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel pole riigis enam mingit võimu. · Uus rahvaesindus Rahvuskonvent jagunes: Jakobiinid esindasid väike kodandluse huve, Soosaadikud kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda ja Zirondiinidesindasid jõukama kodanike huve. Jakobiinide diktatuur 1793.juuli 1794. · 14.juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid asusid mõrva eest kätte maksma. · Puhkeb piiramatu terror
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigolett...
"Väike Prints" Õnne Hütt 8.B Kui olin kuueaastane, nägin kord ühes raamatus, mille nimi oli "Tõestisündinud lood", toredat pilti ürgmetsadest. See kujutas boamadu, kes parajasti mingit metslooma alla neelas. Siin ongi selle joonistuse koopia. Minu joonistus nr.1 ja nr.2, sest täiskasvanud ei saanud aru esimesest pildist, mis pole kaabu, vaid nagu teisel pildil näha elavandi allaneelanud boamadu.. "Ole nii hea... joonista mulle lammas!" "Mõh!" "Joonista mulle lammas..." ..ja nii ma kohtusingi Väikese Printsiga. Ma joonistasin talle lamba kes oli liiga haige, teise kes oli sarvedega ja ilmselgelt oinas, kolmas lammas kelle ma joonistasin oli aga liiga vana.. ..niisiis joonistasin kasti ja ütlesin et lammas on seal sees, ta nägu lõi särama, seda ta ol...
Vigny'd ning sellest kohtumisest arenes aastakümnetesse kestnud sõprus. Hugo olevat seega palju kaasa aidanud Athose, Vigny Aramise ja ei keegi muu kui Balzac Porthose tegelaskuju tekkele. Ka mõned põhimõttelist laadi küsimused, mis "Kolme musketäri" lugedes võivad tekkida puudutavad autori isiklikke probleeme: kellest saab tulevase kuninga tõeline isa? kas Richelieu, Mazarin või Buckingham? Mis vahe on legitiimsel ja õnnelikust perest pärit kuningal (Charles I) ning armastuseta peres ja tõelise isata kasvanud kuningal (Louis XIV)? Paralleeli otsimine "Musketärides" kirjeldatud XVII sajandi ja Dumas' kaasaja vahel ei ole kindlasti asjatu, sest pretensiooni mõista ümbritsevat, rääkides samas lugusid minevikust, võime Dumas' juures selgelt märgata. Selle üheks väljenduseks on juba "Kolme musketäri" alguses tehtavad vihjed võimalikule järjele, mis tuligi õige pea vaevalt kuus kuud peale
Anton Hansen Tammsaare Elulugu Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning t...
Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda).Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama, mis tähendas et suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal ja suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel oma tahte järgi makse koguda ja pidada kohut ning kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile siseneda). Rain Lill
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
Inglismaa 17.sajandil I Ingel Stuarti-te ajal I Charles I soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlament laiali *Soov asendada Anglikaani kirik Katoliku kirikuga II Puritaanide taga kiusamine *Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud *Palka maksti reguraalselt III Charles I p...
Valitseja edukust mõjutas ka valitsemisaparaat, mis kujutas endast kuninga ümber kogunenud nõukogu. See koosnes mõjukatest aadlikest, kes andsid kuningale poliitilist nõu ja aitasid täita tema põhiülesandeid (kohtumõistmine, finantsasjade korraldus, asevalitsemine kuninga äraolekul). ESINDUSKOGU vasallid mõistsid, et kuninga nõustamine aitab mõjutada tema valitsemispoliitikat ning nad üritasid seda kohustust muuta vastavaks õiguseks. See õnnestus neil, sest kuningal polnud tegutsemiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja ta sõltus oma poliitika elluviimisel vasallidest. Olulisemaid poliitilisi otsuseid hakati tegema konsuse teel kuningas kutsus kokku vasallid, kes kinnitasid tema otsuse. Kuna valitseja vajas ka rikaste linnade finantsabi ja vaimulike organisatsioonide toetust, pidi ta ka nende esindajad konsusesse kaasama. Nii kujunesid esinduskogud, millele tugineb tänapäeva demokraatia. Esinduskogu lähtus põhimõttest
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
