Küsimuse tekst Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP(PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab.............ja Maria toodab ................ Vali üks: a. ainult lipse; säke ja lipse b. lipse;särke c. särke;lipse d. särke ja lipse;ainult lipse Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui Tom ja Tim spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis Vali üks: a. kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool b. iga üks võib toota toodete kombinatsiooni, mis on väljaspool võimaliku tootmise piiri: c. nad võivad kaotada kui kumbki toodab ainult ühte liiki toodet d. üks neist võidab ja teine kaotab Küsimus 4 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Beti sööb lõunaks takosid
2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13
kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi, kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 3. Ovogeneesi ja spermatogeneesi (mees- ja naissugurakkude areng ja teke) erinevused ja sarnasused. Kus toodetakse nais-, kus meessugurakke? Ovulatsiooni tähtsus järglaste saamisel. Tervete laste saamise eeldused naistel ja meestel (sugurakkude kvaliteedi tagamine kummalgi sool). (õpik lk 48-53) SARNASUSED ERINEVUSED Tekivad sugurakud Spermide moodustumine toimub terve elu Kas tõesti? Vaata üle! Milline ploidsus on sugurakkudel? Kas toimub meioosi või mitoosi teel? Munarakkude moodustumine lõppeb naistel u keskeas Vaata üle, millal neid toodetakse ja millal need küpsema hakkavad. Lk 49 on sellest
Skelett Kolju- näokolju ja ajukolju Suuremateks luudeks alalõualuu. See on liigeste abil ülalõualuuga ühendatud. Ülalõualuu koosneb vasakust ja paremast poolest kummalgi pool nina. Ninaluu asub vaid nina ülemises osas, allpool on kõhreline osa. Silma ja kõrva vahel asub sarnaluu, sellest ka nimetus põsesarnad. Suur luu otsaesisel on otsmikuluu. Pealaest seljapool paremale ja vasakule jäävad kiiruluud. Pea luud on ühendatud koljuõmblustega, mis luustuvad lapse varases eas. See on vajalik, et laps mahuks läbi sünnitusteede. Kukla taga asub kuklaluu. Kõrva taga on oimuluu. Sinna ei tohi inimest lüüa, sest seal asuvad tähtsad ajukeskused. Õlavööde
koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm. Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad. Isased ja emased välimuselt ei erine. Tiibade alakülg on silmatorkamatu, pruunikas. Seda külge näitavad nad siis, kui pikemat aega koha peal istuvad, samuti talvitumisel. Seevastu ohu korral avavad
Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielööviline laia kesklöövi ja kahe külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi pool ja akende vahel freskod, mis kujutasid patriarhe, prohveteid, stseene uuest ja vanase testamendist. Rooma Santa Maria Maggiore Legendi järgi ehitas esimese kiriku paavst Liberius kohale, kuhu oli talle ennast ilmutanud Neitsi Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal
ja kindaid. Väravavahil on väljakumängijatest erinev riietus. MÄNGU REEGLID Mänguaeg on tavaliselt 2x10 minutit, 3x10 minutit, 2x15 minutit või 2x20 minutit. Mängu viimased 2 minutit on ,,puhas" aeg. Väljakul on samaaegselt 3-5 mängijat ja ka väravavaht. Vahetused toimuvad vabalt mängu katkestamata. Mängu alustatakse saali keskpunktist. Samuti tehakse ka peale värava saavutamist. Lahtilööki sooritavad mängijad on vastakuti , kummalgi jalad ühel joonel ja kepid kummalgi pool palli. Mängida võib peale vilet. Jalaga võib palli suunata enda, mitte kaasmängija kepile. Palli puudutamine jalaga üle ühe korra on keelatud. Kui võistkond mängib vähemuses ja tema vastu saavutatakse värav, lõpeb vähemuses mängimist põhjustanud 2 minutiline karistus. Tahtlik käe või peaga mängimine on keelatud. Kepiga ega ka muud moodi ei tohi vastasmängija mängimist takistada. Palliga ei või selg ees vastase poole liikuda.
OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI KUMMALTKI SAAV KELLEKSKI KUMMAKSKI RAJAV KELLENIGI KUMMANIGI OLEV KELLENAGI KUMMANAGI ILMAÜTLEV KELLETAGI KUMMATAGI KAASAÜTLEV KELLEGAGI KUMMAGAGI
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 1540 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võ...
Võrkpalli reeglid Väljaku mõõtmed on 18x9m. Naiste võrgu kõrgus on 2,24m. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, serv mis viib palli vastase väljakupoolele. Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija - libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten.
Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning koosneb lainetaolistelt paindunud kivimikihtidest, kus positiivsele kurrule vastab mäeahelik ja negatiivsele pikiorg Pangasmäestik enamasti kontinentaalse rifti vööndis kujunenud endise platvormiala murrangulisel kerkimisel tekkinud mäestik, näiteks madalmäestikud kummalgi pool Reini orgu. Mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem Skandinaavia põhjaosas, Norras. Maismaapunkt on Venemaal Franz Josephi maa saarel Rudolfi saarel Fligely neemes. Mandriosa lõunapoolseim punkt on Hispaanias Ibeeria poolsaare lõunatipus Marroqui neemel. Muidu asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Läänepoolseim on Roca neem Portugalis, Assoori saarestikul Florese saar, samuti Portugal on muidu. Idapoolseim asub Polaar-Uuralis. Lääne-ida u
Toiduallergia ja toidutalumatus 9klass Toiduallergia Toiduallergia on haigus, mille puhul keha immuunsussüsteem võitleb tavaliselt ohutuks peetud toiduvalkudega, näiteks piima või kanamunavalgu vastu. Toiduallergia avaldumine Toiduallergia avaldub enamasti põletikena. Lastel avaldub sageli nahalööbena või kõhuhädadega. Tekkimise tõenäosus Kui kummalgi vanemal pole allergilisi haigusi on tõenäosus 1030% Kui ühel vanemal on allergiline haigus, on tõenäosus 50% Kui mõlemal vanemal on allergiline haigus on tõenäosus 80% Emapoolne allergia on tugevam riskifaktor kui isapoolne. Seda esineb Toiduallergiat esineb peamiselt väikelastel piimale, munale ja nisule Vanematel lastel ka kalale ja pähklitele Ka toored puu ja aedviljad põhjustavad toiduallergiat Näiteks: porgand, maasikas, õun, mustsõstar, viinamari Toidutalumatus
Väljak on kogu pikkuses iga 5 jardi tagant märgistatud valgete joontega, numbrid tähistavad kaugust kummastki tsoonist. Värav Moodustub maast 10 jala kõrgusel asuva rõhtpuu ja sellele kinnitatud väravapostidest. Mänguvahendid Pall- nahaga kaetud ovaalne, mille pikkus on 11 tolli ja keskkoha ümbermõõt 22 tolli. Mängija rõivastus Võistkond Kummalgi meeskonnal on korraga väljakul 11 mängijat. Igal mängijal on väga kindel roll, ning ründe- ja kaitsemängu ajal on mängus erinev mängijate koosseis. Oma ülesande järgi jagunevad mängijad ründajateks, kaitsjateks ja eriülesannetega mängijateks. Need omakorda on spetsialiseerunud vastavalt oma rollile ja asukohale väljakul. Mäng on väga jõuline ning eriti kaitsemängijad on tavaliselt väga kogukad mehed.
Episood Aenease manalaskäigust on elavamaid ja meeldesööbivamaid. Tagasi maa peale jõudnud, maabub Aeneas viimaks Tiberi jõe suudmes, kus valitseb kuningas Latinus. Oraakli poolt hoiatatud Latinus võtab Aenease lahkelt vastu ja pakub ennustuse kohaselt oma ainsa tütre Lavinia temale abikaasaks. Kuid Turnus, rutulite kuningas, kes oli tahtnud naida Laviniat, astub Latinuse kavatsusele vahele ja haarab relva Aenease vastu. Puhkevad lahingud, kus kummalgi poolel langeb rohkesti nii juhte kui ka sõdureid. Viimaks kohtavad kahevõitluses Aeneas ja Turnus ning Turnus langeb. Nainud Lavinia, saab Aeneas temale Saatuse poolt määratud riigi kuningaks.
ebavõrdsust ja anda igale osavõtjale täiendav šanss edasipääsemiseks. Võistlusest täpsemalt Distantsi pikkus on 2000 m. Rajad on tähistatud 15 cm läbimööduga poidega, millede vahe pikidistantsi on 12,5 m. Poid on erekollast või valget värvi. Starditsooni (100 m) ja finišiala (250 m) poid on punast värvi, samuti on iga 250 m tagant üks poi punast värvi. Iga 250 m tagant on kaldal või vee peal läbitud vahemaa tähis (250, 500, 750 jne kuni 1750) finišit markeerivad kummalgi pool distantsi finišijoonel olevad punased lipud. Kohtunikud Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub.
Abielu või vabaabielu? Abielu ning vabaabielu on kaks pealtnäha mitte nii erinevat kooselu vormi. Kuid kui hakata uurima, mis ühe või teise puhul kaasneb, siis võib märgata, et need pole sugugi sarnased. Vabaabielu puhul ei ole kummalgi osapoolel nii kindlaid kohustusi, kui on seda abielu puhul. Vabaabielu puhul ongi esimeseks positiivsuseks kindlate kohustuste puudumine, isiklik vabadus. See on kahe inimese vaheline kokkulepe, kuid abielu samas on aga sõlmitud ühiskonna kokkuleppel. Vabaabielu üheks negatiivsuseks on see, et ühel osapoolel on kergem nii öelda ,,minema jalutada", sest vastupanuks abielule ei pea vabaabielu puhul tegelema lahutuse ja ühisvara jagamisega
ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Veepall on võistkondlik pallimäng, mis toimub vees (basseinis). Veepallivõistlus toimub basseinis, mis on tähistatud 30 m pikkuse ja 20 m laiuse tähistusega (naistel vastavalt 25×17 m). Vee sügavus ei tohi olla alla 1,8 m. Ühel pool võistleb korraga 7 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mänguala kummalgi poolel olevad tähised tähistavad kaugust väravast (2, 4 ja 7 m). Värava kõrgus peab olema veepinnast 0,9 m ja postide vahe 3 m. Vettpidava palli ümbermööt on 6871 cm ja kaal 400500 g. Võistkonda võib kuuluda kuni 13 mängijat, kellest mängida saab korraga 7. Mängijad kannavad mänguajal erinevaid mütse: ühel võistkonnal on tumesinised ja teisel valged. Väravavahil on punane peakate.
umbes ühepikkused. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija. Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal
nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija.Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Võrreldes sageli sama värvi baribaliga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul
nõukogudeliidus.Pidi levitama kommunistlikku partei ideoloogiat. Uusrealismkasutati leitud esemeid,loodi kunsti olemasolevatest materjalidest ja objektides. 2.Miks totalitaarsete re ziimidega riikides ei lubatud viljeleda abstraktset kunsti? Mis eesm ärk kummalgi (realism, abstraktsionism) suunal oli? Abstraktsionism on värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. Totalitaarsetes riikides oli põhirõhk oma ideoloogia ja valitsusvormi ülistamisele, isegi juttu ei võinud olla emotsioonidest, meeleolust ja tunnetest. Lubatud oli vaid ülistamine.
jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini kui ilvesed. Sellepärast jahivad ilvesed sügava lumega rohkem sõralisi kui jäneseid. Kõige suurem Eestis püütud isane olevat kaalunud 40 kilo tavalise 2535 kilo asemel. Läti rekord on 44 kg, Siberis leidus ka kuni 50 kg kaalunud ilveseid. FAKTID Euraasia ilvesel on silmatorkavalt kõrged jalad. Esikäpad on tagakäppadest suuremad. Ilvesel on 18 küünist: kummalgi tagakäpal 4 ja esikäpal 5 küünega varustatud varvast. Küüned on ilvesel enamasti sisse tõmmatud. Ilvestele on ülihea kuulmine. Selle tagavad neile kõrvatutid, mis on keskmiselt 2 cm, talvel kuni 4 cm pikad. Kõrvatutid on musta värvi ja silmatorkavad. Haistmismeel on kaslastel nõrk ja nägemine (vähemalt lähedale) pole kaugeltki täiuslik. Päkad on laiad ja karvased, võimaldades kõndida kohevas lumes. Talvel on käpaalune karvkate väga tihe.
14. Üks puu, viis haru? sõrme 15. Kolmkümmend kaks tükki jahvatavad, üks hambad ja keel keerab ringi? 16. Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjad ja mõistus toimetab tööd? 17. Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? uni 18. Kehata nähtav? vari 19. Teine mees kummalgi pool mäge, aga silmad kumbki ei saa teineteisega kokku? 20. Mees ajab teda ära, mida enam ajad, seda habe enam tuleb tagasi? 21. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? siil mutt ja mulla 22. Kuhja luuakse, kuhja loojat pole näha? hunnik 23. Kukub, kukub, aga maha ei kuku? kägu 24
Riikide arengutasemete võrdlemine I variant Joonis 1. Kirjaoskamatus riikides 2003. aasta andmete kohaselt. Analüüs: Kirjaoskus ja -oskamatus oleneb suuresti riigi haridustasemest. Arengumaades ei ole veel haridustase eriti kõrge. Hiinas on haridus tõusuteel ning Euroopas juba väga hästi arenenud - Eesti on sellest väga hea näide. Joonis 2. Inimarenguindeks aastal 2002. Analüüs: Inimarenguindeks arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Eestis on haridustase ja kirjaoskus üsna tugevad, sissetulekud keskmised ja keskmine eluiga ning iive alla soovitu. Kreekas on kõik eelmainitud omadused üsna kõrged, seega ongi Kreeka siit kõrgeima inimarenguindeksiga. Arengumaades on aga Eestile üsnagi vastupidiselt kõrgem iive, eluiga ning sissetulek, kuid seevastu madalam haridustase. Viimane väljendub eriti Nigeri ja ka Pakistani puhul. ...
Elukogemused ja närvisüsteem Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste ühenduste tasemel Stress, nüanssiderikas elukeskkond, õppimine ja hormonaalsed mõjutused võimendavad või pärsivad täiskasvanuea neurogeneesi Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Kummalgi ajupoolkeral on oma ülseanded ning nad töötlevad infot erinevalt: Vasak töötleb infot analüütiliselt, Parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmesuguseis meetodeid, nt. PET, millega saab määrata, millised ajuosad on mingisuguse tegevuse koral aktiivsed. Tänan kuulamast!
a a 2. Turist kavatses matkata 252 km. Kuna ta läbis iga päev 3 km rohkem kui kavatsetud, siis kestis matk planeeritust 2 päeva vähem. Mitu päeva kestis matk? 12 3. Viljakoristust alustas üks kombain ja 2 tunni möödudes lisandus sellele veel teine kombain. Pärast 8-tunnilist koostööd oli koristatud 80% kogu viljapõllust. Mitu tundi kuluks kogu põllu koristamiseks kummalgi kombainil eraldi, kui esimesel kuluks selleks üksi töötades 5 tundi rohkem kui teisel? 25, 20 4.Ristkülikukujuline lillepeenar mõõtmetega 2 m ja 4 m on piiratud ühelaiuse teega. Leidke tee laius, kui tee pindala on 9 korda suurem peenra pindalast. 3m 5. Kolmnurka külgedega 10 cm, 12 cm ja 16 cm on lõigatud pikema küljega paralleelse sirgega nii, et haaradevahelise lõigu pikkus on 9 cm
Kartulimardikas Välimus Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid. Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15- 16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga. Eluviisid: Talve veedavad mardikad 20-60 sentimeetri sügavusel lume all mullas. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus
teisedki Louvre'is olevad kunstiteosed riigi omandiks. ● 21. augustil 1911 varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Peruggia, kes arvas et maal kuulub Itaaliale. Ta üritas maali hiljem maha müüa, selle tõttu vahistati ta11.detsembril 1913. ● Sama aasta 31. detsembril jõudis maal Louvre'isse tagasi.Teos ei olnud vahepealse kahe aasta jooksul kahjustada saanud. ● 1956. aastal visati maalile hapet. Samal aastal visati maali kiviga. Kummalgi juhul ei saanud maal palju kannatada. ● 1962–1963 oli "Mona Lisa" näitusel New Yorgis ja Washingtonis. ● 1974. aastal oli maal näitusel Moskvas ja Tōkyōs. ● Praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga.(See on päästnud maali mitmest rünnakust) ● Väidetavalt on see Iseloomustus maailma kõige kuulsam maal. ● Kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi
painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad (antennid). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Mäng: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet.
· Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 3442 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi. Servast kaugemal on mustad laigud märksa suuremad. Tiibade alakülg on helekollane, vahel pruun. Tagatiibade allküljel on lühikesed lillad ja valged triibud. · Eestis ja Kesk-Euroopas on luhatäpik üsna sage liblikas. · Ta lendab juuni keskelt juuli lõpuni, eriti soistel ja niisketel niitudel ning metsaveertes.
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines Soojustehnika Töö nr. 7 Silindrilise kihi soojusjuhtivuseteguri määramine Üliõpilane: Rühm Õppejõud Allan Vrager Töö tehtud 11.09.2009 Esitatud Arvestatud SKEEM Töö eesmärk Määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivjustegur Tööks vajalikud vahendid 1. Soojusisolatsiooniga kaetud aurutoru 2. Manomeeter 3. Termopaarid 4. Schmidti soojusvoomõõtur koos millivoltmeetriga 5. Termopaaride ümberlüliti 6. Millivoltmeeter 7. Elavhõbeda termomeeter 8. T-tüüpi (vask-konstantaan) termopaaride gradueerimistabel ...
kopsukelme Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku Kopsud ei tühjene mitte kunagi täielikult Kopsudesse jääb õhutagavara, et need kokku ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi pool alveooli seina erinev Hingamissageduse reguleerimine Hingamist saab reguleerida Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv hingamiskeskus Hingamisel kopsu maht suureneb ja väheneb Kui rinnaõõne maht suureneb, suurenevad ka kopsud ja õhk liigub kopsudesse Rinnaõõnde mahu vähenemisel, vähenevad ka kopsud ja õhk surutakse välja Hingamise skeem Hingamissageduse suurenemine Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, mõjutab see hingamiskeskust ning hingamine
Permikomid Pärimus Permikomid on komide teine põhirühm. Sürja- ja permikomisid on peetud ka üheks rahvuseks, ent tänu endise NSV pikaajalisele mõjule on tänapäeval tegemist erinevate rahvastega. Sürja- ja perikomi murded on üsna lähedased ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 19591979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast.
Ta on üks kahest Eestis elavast maost. Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Välimus Nastikute põhivärvus on erinevates varjundites hall, Eestis tavaliselt tumehall või pruun. Harva esineb osaliselt või täielikult musti nastikuid. Eestis tuleb täielikult musti nastikuid ette Saaremaal. Kõhualune on valkjashall või kollakas, Eestis valge. Sellel on malelauamuster. Nastiku kõige silmatorkavam tunnus on heledad laigud kummalgi poolel kukla piirkonnas. Need laigud on tavaliselt kollased, kuid võivad olla ka oranzid, hallikad või valged. Plekid võivad olla ka keskelt ühendatud, moodustades heleda paela. Siiski võib Saaremaal kohata ka täiest musti, ilma kuklalaikudeta isendeid. Mõõtmed Emase nastiku pikkus võib Eestis ulatuda 150 sentimeetrini, keskmine pikkus on 100 cm. Taanist leitud suurim isend on olnud 132 cm pikkune Isased on emastest kuni poole lühemad. Samuti on nad emastest märgatavalt kõhnemad.
● Keskaegne arhitektuur jagunes kaheks stiiliks ● Romaani stiil ● Gooti stiil ● Peamised ehitised olid kirikud Kirik ● Piklik hoone suunaga läänest itta, sissepääs läänes ● Kirikute ehitamisel püüti luua võimalikult aukartust äratavat tunnet ● Sees jagas kaks rida kaartega ühendatud sambaid ruumi kolmeks - löövideks ● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo
Sõprus või libasõprus Sõprus või libasõprus on küsimus mis leiab meis kõigis aeg-ajalt aset.Kuid kuidas neid kahte asja täpsemalt lahti seletada on juba hoopisgi teine küsimus.Sõprus on see kui saa oled kellegiga niivõrd sõber, et sa ise ka tunned seda ning ei ole mitte kummalgi osapooltest seda omakasu püüdlikult teeselda.Seda teist varianti võikski nimetada libasõpruseks, see on see kui keegi teeb seda selle mõttega, et sealt omakasu püüda.Reeglina tunneb sellised olukorrad üpris kiiresti ära.Nnäiteks kui see teine tahab midagi siis teeskleb sinuga sõbraks olemist sellejaoks, et seda asja saada.Kõige ehtasam näide on kui keegi sinu niiöelda sõber palub sul midagi osta ja lubab, et kui sa ostad siis ta on su sõber ja kui ei osta siis ei ole sõber.See on täpselt see mis näitab juba ära, et see ei ole õige sõber kes seab sulle ette tingimusi.Õiged sõbrad ei sea üksteisele tingimusi!Kui sa isegi juhtud sellisess...
Newtoni seadused Newtoni I seadus e. inertsiseadus kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suur...
koolilaud, töökoht jne), aga juhul kui samba all ei ole veesoont ega õhuauku, võib see võimendada viimase kahe negatiivset mõju. Minu tulemus tuli kergelt. Kui seisin ema voodil ja seisin näoga akna poole, liikusin traadid vaikselt kokku. Keerasin ennast ringi. Traatide liikumine oli märksa jõulisem ja nihkusid kokku. Tegin emale ettepaneku nihutada voodi teise kohta. Loodan et see aitab mu ema ja ta saab oma halvast enesetundest lahti. . jalgratta kodarad on head), murra kummalgi umbes 10cm mase kahe negatiivset mõju. Jõudu sulle.
18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga hõbedane loss. · Ühel tornil kuldne teravatipuline kiiver tuulelipuga
– küll meie mõistsime. Naljakalt, nukralt põimusid sõrmed, ma leekima lõin. Mõned luuletused on aga lausa sünged ja kirjeldavad elus Nälg jaolevaid iiveldus -halbu nemadasju käivad, käe alt kinni, näe, tänaval, näe, nad suisa suudlevat näivad sääl äramäe väraval, kuhu lootus on laua katnud – ainult sina veel puudud sääl! Nälg ja iiveldus istet võtnud on juba su kummalgi käel. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Tänan kuulamast!
Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjanik. Mihkel on kirjanike Aino Pervik ja Eno Raua poeg. Kirjanik ja japanoloog Rein Raud on tema vend, kunstnik Piret Raud tema õde. 7. juulil 2007 abiellus ta Pärle Seppinguga, kes töötas sel ajal Pindi Kinnisvaras osakonnajuhatajana ja valiti 2006. aasta parimaks maakleriks. Kummalegi oli see teine abielu ja kummalgi on esimesest abielust poeg. Eelmisest abielust on tal poeg Kaarel Eno Raud. Hariduskäik 1979- 1987 Tallinna 7. Keskkool Oskused ja huvid: Emakeel on eesti keel, valdab inglise, vene ja soome keelt. Mihkel on kaua aega tegelenud muusikaga ja tegeleb ka spordiga. Töökäik 2008- k.a Värske Ekspress saatejuht 2007- 2008 Telekonkursi Eesti otsib superstaari kohtunik 1996- 2000 Telesaate 7 vaprat saatejuht
l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on). Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond. PoIe olemas uksikuid magnetpoolusi, magneetvilja allikas on alati dipooli kujuga. Magneti poolilamisel tekib kaks uut magnetit, rnillel kummalgi on kaks poolust. MagnetpooLuste vaheline ala on neutraalne. g lru-l-s-l Magnetviil ja j6ujoonte kokkuleppelist suunda niiitab magnetvtil jas orienteerunud magrnetn6ela p6hjapoolus. Seega on j6ujoonte suund magneti p6hj apooluselt l6unapoolusele . 5 H.siN ---l
võttis ei täitnud seda eesmärki. Ta oli algselt teelt kõrvale kaldunud. Filmis „Doktor Zivago“ oli näha, et ühiskonnas tauniti vaimset väljendamist. Seda on näha doktor Juri Zivago näitel. Zivago kireks olid luuletused. Ta kirjutas neid igal hetkel ja teemal, mis teda paelus. Lisaks oma kirele pidi ka nii-öelda reaalses maailmas olema, kus ta oli tunnustatud arst. Zivagol oli ka teine kirg, kelleks oli Lara, kuigi nad mõlemad olid abielus ning neil kummalgi oli laps. Zivago ei suutnud otsustada, kumb on õige, kas lasta oma tunnetel võimust võtta ja olla koos Laraga või kohustust olla tema naise Tonjaga, kellega oli tal laps. Zivago oli sunnitud neist mõlemast lõpuks loobuma. Nende näidete põhjal on näha, et ühiskonnas hakatakse järjest rohkem oma tunnetel end juhtida laskma. Film „Doktor Zivago“ on hea näide 20. sajandi alguse nõukogude ühiskonnast.
VÕRKPALL 1.Mitu võistlejat on saalivõrkpallis ühel võistkonnal väljakul? Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4
Vana-Rooma 1. Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe - Uhendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. 2. Nimtage kaks Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud. 2) Igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu...
23. veebruar 1897 Kiiev 15. mai 1935 Leningrad (56 aastat) Isa kuulus alamaadlisse ja hiljem oli suhkruvabriku juhataja. Ema aga oli koduperenaine Elu Joonistama õppis alles 15-aastaselt Aasta hiljem läks ka kunstikooli (joonistamiskooli) 17-aastaselt töötas joonestajana, kuid ka tegeles edasi maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909. aastal lahutas Malevits oma naisest, kuid leidis kohe uue. Uue algusega rändas kunstnik ringi Moskvas ja Peterburis olles tegeles ta väga intensiivselt kunstiga 1913. aastal kujundas ta Peterburis ooperile `'Võit päikese üle'' kulissid ja kostüümid 1915. aastal pani Malevits aluse supermatismile. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Esimene supermatismi näitus oli 1916. aastal Peterburis.
ilmadega, enamasti päevasel ajal; Cordulegaster boltoni saab kohata juunis juulis. 4 Cordulegaster boltoni VÄLISEHITUS Keha pikkus on 75 83 mm,ning koosneb: Peast; Rindmikust; Tagakehast. 5 Cordulegaster boltoni pea ehitus Pea eesosa jaguneb laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks; Näokilbi all ülahuul; Pea kummalgi küljel paikneb suur roheline liitsilm; Liitsilmade vaheline ala kiirmik; Kiirmikul paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma; Silmade tahapool kukkal. 6 Cordulegaster boltoni rindmiku ehitus Rindmik jaguneb: väikeseks, järsult eraldunud eesrindmikuks; suurteks omavahel liitunud kesk ja tagarindmikuks. Rindmikule kinnitub 2 paari tiibu.
väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine Valgeaine koosneb erineva jämedusega (1 20 m) närvikiududest. Kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks: dorsaalseks, lateraalseks, ventraalseks väädiks. Suuraju koor Hallaine katab tsentraalselt paiknevat valgeainet, milles kulgevad närvikiud nii erinevatesse kooreosadesse kui ka teistesse KNS osadesse
Herakles Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ühtlasi oli tal suur iseteadvus. Ta oli kindlalt veendunud, et keegi ei võinud teda mingil tingimusel võita, ja faktid kinnitasid seda. Alati, kui ta võitlema hakkas, oli võitluse tulemus ette teada. Keegi ei saanud temast kunagi jagu. Heraklest tabasid korduvalt äkkvihapursked, mille käigus ta inimesi tappis. Aga kui raev kadus, kahetses ta siiralt ja oli nõus mis tahes karistusega. Ilma tema nõusolekuta poleks keegi teda karistada saanudki. Keegi poleks ka suutnud nii paljusid karistusi taluda. Enamik tema elust kulus kuritegude lunastamisele. Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama. Zeus võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega. Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi...
TÄHNIKHIRV Tähnikhirv on võõr Tunnused. Suvel on selja mõlemal küljel valged tähniread ning loom on ise kastanipruun. Talvel on isased hallid või mustjad ning emased helepruunid või hallid ja täpid on mõlemal loomal ebaselged või puuduvad üldse. Sarved on kuni 8 haruga kummalgi sarvel üks ettepoole ulatuv haru. Elupaik. Eelistab niiskeid tiheda alustaimestikuga leht- või segametsasid, mille läheduses on põlde. Võib liikuda ka okaspuunoorendikes. Eluviis. Enamjaolt hämarikuloom, kes liigub nii hommikul kui ka õhtul. Varem oli ta aktiivne ööpäev läbi, kuid inimtegevuse tõttu liigub rohkem hämarikus. Pullide liikumispiirkond võib ulatuda kuni 12 hektarini. Emanjaolt kipuvad elama karjades, mis on külmal ajal ja toidu
Abikaasade varasuhted Abiellujate varasuhtes jagunevad kolme liiki- varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub võrdselt ning erinevate tehingute tegemisel peab olema üksteise nõusolek. Abielu ajal seotatud vara läheb terviklikult ühisomandisse, mis moodustab nende ühisvara. Selles jäävad välja enne abielu omatud vara, tarbeesemed ning üksteisele kingitud kingitused või päranduse teel saadud vara. Tehtud tehingutest, mis tagavad perekonna heaolu, vastutavad mõlemad abikaasad, hoolimata sellest, ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
