Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest Lühinägija- lähedale näeb hästi, kaugele halvasti, lähedastest esemetest tekib kujuti...
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes?
Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan ei pruugi olla raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • geodeetiline alus - maaellipsoid, geodeetiliste koordinaatide süsteem, koordinaatide süsteemi tsentreerimise lähtepunkt ja orienteerimine;
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes?
sarnane esitus, tunnetatava objekti analoog, mis asendab objekti tunnetusprotsessis. · Mudeliks võib lasteaias gloobus, putukate üksikasjalik näidis, hambapesuks suu näidis jne. · Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja · Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada · Erinevalt kaardist üritatakse plaanil kujutada kõiki objekte. · Lasteaias võiksid lastele tutvumiseks olla leitav lasteaia plaan.
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
youtube’is erinevaid muusika- ja naljavideosid nii kaua, kuni ema koju tuleb. Tehnilised vidinad ja mängud võivad olla põnevad ja toredad, kuid liigselt aega arvutile kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud. Põhilised on seljavalud, sest istutakse kõvera seljaga. Ka suhted teiste inimestega võivad kannatada. Ei pruugita osata luua püsivaid suhteid
youtube’is erinevaid muusika- ja naljavideosid nii kaua, kuni ema koju tuleb. Tehnilised vidinad ja mängud võivad olla põnevad ja toredad, kuid liigselt aega arvutile kulutades tekivad paratamatult terviseprobleemid. Põhiline ja kõige enam levinud on lühinägelikkus. Vaadates arvutiekraani fokuseerivad silmad ühele objektile, mis ei muuda asukohta. Liiga kaua ühele ligidal asuvale esemele fokuseerides tekib silmas pinge. Pikema aja vältel muudab silmalääts kumerust ega suuda enam kaugel asuvaid asju võrkkestale normaalselt koondada. Samuti kaua aega arvutis veetes ja trenni mitte tehes jäävad lihased nõrgaks ega suuda keha hoida tema loomulikus asendis. Selle tulemusena muutub inimese rüht ja võivad tekkida erinevad lihas- ja liigesevalud. Põhilised on seljavalud, sest istutakse kõvera seljaga. Ka suhted teiste inimestega võivad kannatada. Ei pruugita osata luua püsivaid suhteid
SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva
kumeramaks ja suurendatakse tõstejõudu. Lihtne aga suuremtakistus normaallennul (kanali otstes tekivad lisakeerised) . Piluga eeltiib Tiiva nina liigub ette poole ja tekitab pilu , mis puhub ära keeriste ala ja laseb sellega kohtumisnurka suurendada. See võib olla automaatselt avaneb mis tähendab et automaatika avab teatud kiirustel ise pilu. Kriegeri eeltiib selle puhul lihtsalt mingi jublakas tuleb tiiva alt välja ja suurendab kumerust. Tagatiivad: Lihttagatiib - Annab suurema tõstejõu koefitsendi ja sellea väiksema kiiruse õhuspüsimiseks. Tiiva tagaosa lihtsalt paindub alla kumeruse tekitamiseks. Puuduseks on kriitilise kohtumisnurga vähenemine , kuna allakallutatud tagatiiva kohal tekib tugev keeriste ala. Ja samas allakallutamine nõuab suurt jõudu. Maandumisklapp Lihtsam kuid haielt suure takistusega . Mingi plaat pmst tagant laskub alla.
temaatilised), otstarbe, kujutatava maa-ala ja mõõtkava poolest on maakaardid väga mitmekesised. Topograafiline kaart on enim levinud geograafia kaartide alaliik.On suure või keskmõõtkavaline 1/1 000 000 mis kujutab maa pinda vähendatud ja üldistatult.Kasutatakse võimaliku väikeste moonutusega kaardi projektsioone. Väiksema maa-ala täpne suuremõõtkavaline (harilikult 1:500 – 1:5000) kujutis on (topograafiline) plaan; erinevalt kaartist ei arvestata plaanil maakera kumerust. Topograafiline kaart an enim levinud geograafia kaartide alaliik. 3.Kirjelda vertikaali mõiste. Vertikaal –Maasfääri lõikumisel tasandiga , melle mingis punktis asub safari normal, same normaallõike ehk vertikaali.Esimene vertikaal- vertikaal mis on risti antud punkti meridiaani tasandiga.- Surringjoon - sfääri ja selle keskpunkti läbiva tasandi lõikejoon. 4.Alumkantaraad
Peale selle on neil pikliku kämblakäpa taga välisele servale lähemal väike ümmargune päkk, mis jätab aga harva jäljendi. Tagakäpal on samuti viis varbapäkka, kuid nende taga asuv pöiapäkk ei asetse enam mitte risti, vaid piki jälge. Seetõttu meenutab tagakäpa jälg inimese palja jala jälge, mis on laia talla ja kitsa kannaga nagu lampjalgsel. Karul on väga suured küünised, mis on eeskäpal poolteist-kaks korda pikemad kui tagakäpal, mööda kumerust mõõdetuna 8-10cm. Mütoloogia Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates. Soome- ugri rahvastel oli karu püha loom. Karu oli tabusõna, eesti keeles kutsuti karu näiteks mesikäpaks või metsaotiks. Paljudel Siberi rahvastel on karukultus. Karu tapmise puhul peetakse karupeiesid. Biruang ehk päikesekaru Biruang ehk päikesekaru on kõige väiksem karuliik. Nad kasvavad 1-1,4 m pikkuseks, kaaluvad 27-65 kg ning kannavad mustjaspruuni madalat karvkatet.
· Üks roidekaar ülatun rohkem välja kui teise poole roidekaar · Kui käed ripuvad kehatüvel vabalt alla, siis võib ühel poolel olla rohkem ruumi käe ja keha vahel · Üks puus on kõrgemal või ülatub rohkem valja · Pea ei asu vaagnaringi keskel · Vöökoht on ebaühtlane KÜFOO Click icon to add picture S küfoosina Lülisamba liigset kumerust tuntakse See võib olla kaasa sündinud, kuid sagedasem põhjus on pikaajalisemates rühihäiretest tingitud seljalihaste venimine ja nõrkus Küfoos või küür on ülemäärane rinnakurvatuuri suurenemine KASUTATUDClick icon to add picture KIRJANDUS http://www.slideshare.net/chryssy/inimese-luustik http://www.miksike.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Skelett http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?LUUSTIK http://www.tiitilves.ee/mypage/index
keevituskiirus väiksem, et materjal kuhjuks õmbluse keskele. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks. 3. Põkkliide „V“ piluga (sileda õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga sileda õmbluspealsega. Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või sellise keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. 4. Põkkliide „V“ piluga (nõgusa õmbluspealsega) Põkkliide „V“ piluga nõgusa õmbluspealsega. Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ja liikumisel pilu keskkoht kiiremini 6 ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
Takistuse kirjeldamisel kasutatakse keha kuju koefitsenti ( Cx) , see määratakse aerodünaamilises tunnelis . X=Cx v2/2 Tõstejõud on aerodünaamiline jõud , mis mõjub risti õhuvooluga . Tõstejõud + Takistusjõud = aerodünaamiliseks kogujõud . Tõstejõud Y=Cy v2/2 , milles Cy on tõstejõu koefitsent Kui kiirus väheneb kaks korda , siis tõstejõud väheneb nelikorda Tõstejõud tekib kahe värgi mõjul : rõhkude erinevus ja õhuosakeste põrkumisel tekkivast lükkejõust. Kui kumerust tiival tösta siis takistus suureneb kuid reeglina ka tõstejõud. Tavaliselt on terava profiilil väiksem takistus , kuid see on jäätumisele ja muudele kõrvalmõjudele rohkem tundlikul. Nurka , mille juures toimub tõstejõu järsk vähenemine nimetatakse kriitiline kohtumisnurk . Teatud nurga juures ( 15-25 kraadi) tekib õhu rebenemine ja alt liikuv tuul ronib üle tagumise serva üles ja tõstejõud väheneb. Nulltõstejõu kohtumisnurk on nurk mille puhul on tõstejõud null
12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit. Laevakere on pikitasandi suhtes sümmeetriline, teiste tasandite suhtes mitte. Kere lõige keskkaare ehk miidli tasandis iseloomustab laeva keskosa väliskuju: parraste kallet, põhja tõusu, kimmi kuju ja mõõtmeid, teki kumerust. (vt. Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta. Joon. 4.2. Joon. 4.3. Keskkaare tasand jagab laeva vööri- ja ahtriosaks. Laeva otstes paiknevad valatud, sepistatud või keevitatud täävid - vöörtääv ja ahtertääv.
väärtused võivad olla nii + kui märgiga 2 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures. 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada (ega kasutada projektsiooni)
V-õmbluste korral õmbluse servade kokkusulamatus ehk liiteviga. Seda saab avastada liite ristlõike makrolihvil või ultrahelikontrolliga. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile kantakse joonisel õmbluse tähistuse sabaosasse või joonise kirjanurga peale märkusega, nt: keevitusdefektid ISO 5817/B. Nurkõmbluste juures kontrollitakse õmbluse kõrgust vastavate mõõturitega (joonis 2.3), aga ka kaatetite erinevust, sisselõikeid, pealevalgumist, õmbluse kumerust. Põkkõmbluste korral on põhilisteks keevitusdefektideks sisselõiked, liigkumerus, läbikeevitamatus, servavahemiku mitte- täitmine jt. Kogenud keevitaja on võimeline visuaalselt hindama väliseid keevitusdefekte ja õmbluse mõõtmeid. 14 C B A a Joonis 2.3. Nurkõmbluse mõõturid. a
Randmeluud (ossa carpi) (8) Lodiluu os scaphoideum, Kuuluu os lunatum, Kolmkantluu os triquetum, Hernesluu os pisiforme,Trapetsluu os trapezium, Trapetsoidluu os trapezoideum, Päitluu os capitatum, Kontsluu os hamatum Kämblaluud (ossa metacarpi) (5) Sõrmeluud (ossa digitorum phalanges) (14) pöidlal kaks sõrmelüli, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2. Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Ette lordoos Taha küfoos Küljele skolioos Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos (kaelas ka). 3. Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Osad niudeluu (os ilium), häbemeluu (os pubis) ja istmikuluu (os ischii). Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5)
et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17. saj lõpus Newton järeldas, et maakera ei ole ümmargune, vaid on poolustelt kokkusurutud. Maakera ei ole ka ideaalselt sile. Maad katavad ookeanid ja mäemassiivid. Maakera topograafilist pinda üldistatakse geoidiga.
Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide
mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Säästev areng inimtegevuse arendamine, mille puhul peetakse silmas võimalikult vähest ressursside kulutamist ja mõju looduskeskkonnale KAARDIÕPETUS Plaan - maa-ala vähendatud kujutis pealtvaates, mis jätab arvestamata Maa kumeruse; plaanil on kõik vahemaad täpselt mõõdetavad. Kaart - ehk maakaart; Maa pinna vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates, kus on arvestatud maa pinna kumerust. Asimuut - nurk, mis jääb põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahele, mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Poolus - punkt kohal, kus Maa kujutletav telg lõikub maakera pinnaga (lõuna- ja põhjapoolus) Paralleel - ehk rööbik; kujutletav ringjoon maakera pinnal, paralleelne ekvaatoriga ja näitab kaardil lääne-ida suunda Ekvaator - põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber
geograafia ülesandeid ning selgitab looduskeskkonna mõju ühiskonnale. Tekkis 16. Saj. Ajaloo abiteadusena, mille eesmärk oli kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad. 19 sai II poolest alates avardus ajalooline geograafia sisu sedamööda, kuidas ajalooteaduses kasvas majandus ja sotsiaalajaloo osakaal. On kaks mõistet : 1. Kaart maapinna üldistatud, leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud, arvestades maakera kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj
kindlaks teha riikide poliitilised ja halduspiirid ning ajaloolised sündmuspaigad. 19 sai II poolest alates avardus ajalooline geograafia sisu sedamööda, kuidas ajalooteaduses kasvas majandus ja sotsiaalajaloo osakaal. On kaks mõistet : 1. Kaart maapinna üldistatud, leppemärkidega ja matemaatiliselt määratud, arvestades maakera kumerust. 2. Plaan maapinna üldistatud, leppemärkidega ja ei arvestata matemaatiliselt, ei arvestades maakera kumerust. Maakera kumerust hakati arvestama 19saj II veerand. Enne seda olid kõik plaanid. 6200a. eKr on maailma I kõige vanem plaan (Kiviseinal) 500a.eKrvanim LÄÄNEmaailma plaan I saj. Eesti vanim plaan (Ptolemaiose kaart) Estiestini hõimude. ida poolt Olaus Magnus tegi Svandinaaviamaade plaani, kus peal ka Eesti, kaardil 15 Eesti kohanime 1430 esimesed gloobused 16saj. 1573 Portantiuse kaart e. Vana Liivi kaart 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba täitsa tänapäevaselt tuntav plaan)
kõrgused meetrites on toodud trükinumbri tabelis. Esimeses veerus on esitatud kõrgused mõõdetuna kujutletavast Marsi "merepinnast", teises nn 1. keskmise ellipsoidi suhtes. Kui tasandike juures on kõrgused eri süsteemides enam-vähem võrdsed, siis kõrgemate mägede puhul on vahed kilomeetri ringis. Asi on selles, et kui mägede ümbruses oleks vesi, siis see ei jälgiks Marsi pinna keskmist kumerust, vaid veest väljaulatuva mäe tohutu mass oma gravitatsioonilise külgetõmbega tõstaks oluliselt ümbritseva vee taset. Seisaks nüüd Olympus Mons'i jalamil "lainetava Marsi mere" kaldal vaatleja ja jälgiks kaldast eemalduvat laeva, siis ei kaoks see mõne kilomeetri kaugusel horisondi taha, nagu juhtub Maal. Vaatleja näeks ka vee piirilt laevu suurte kaugusteni, nagu see on võimalik Maal vaid mäe otsast vaadates.
Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide [2:23]
valmistada uue, mis kahjuks samuti purunes. Siiski otsustasin mõlema töökäigu kirjelduse siin ära tuua. Mõlema küünlajala puhul võtsin alustuseks 1600-grammise savitüki ning jagasin selle enamvähem võrdselt kaheks. Ühest tükist voolisin välja keha, Jalgade kinnitamine keha külge. üritades seljale kerget kumerust anda. Kui kehakuju valmis, võtsin teise savitüki küljest neli enamvähem ühesuurust tükki ning voolisin neist jalad. Iga jala ülemise osa tegin kergelt viltuse, et oleks mugavam neid keha külge kinnitada. Kui kõik neli jalga valmis, kinnitasin
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast
nägemisteravusega kesknärvisüsteemi ülipeene struktuuriga talituslik osa, milles asuvad valgustundlikud närvid. Üle 130 000 000. 7 mln kolvikest ja 130 mln kepikest. Päevavalguse ja värvinägemise retseptorid. Optika süsteem: Valgus läbib murdudes läbi läätse ja satuvad silma sisepinnale võrkkestale, kus nad tekitavad vaadeldava objekti ümberpööratud kujutisena. Olenevalt objekti kaugusest silmast, saavad lihased käskluse kas pingutada või lõtvuda. Muutes seeläbi läätse kumerust. Silma omadust muuta läätse, võimaldab fookustada ese võrkkestale. Jagatakse 4. üksteisele järgnevaks osaks : 1. Kujutise teke võrkkestal 2. kujutise muundumine närviprotsessiks. 3. värviimpulsside vastasmõju ja juhimine ajju. 4. impulsside interpreteerimine ajus- tõlgendamine. 70. aastatel tehti kindlaks, et värvi näeb aju. Et värvi näha, peab valgusärritus olema teatud minimaalse intensiivsusega. Seda nim aistingu alumiseks absoluutseks läveks. Ärritus peab
mis muutuvad ionosfääri ülakihtidel ja mis peegelduvad maapinnalt tagasi. Osa neist ka neeldub, osa peegeldub tagasi ionosfääri. Saadakse raadiolainete sikk-sakiline liikumine maapinna ja ionosfääri vahel. (Raadiolainete levi ja signaalid, 12.05.2012) Antennist kiirgunud raadiolaine võib vastuvõtjani jõuda maa lähedal leviva pinnalainena või ionosfäärist peegeldunud ruumilainena. Pinnalained levivad maapinna vahetus laheduses, jälgides Maa kumerust ja ulatudes niiviisi, erinevalt valgusest, otsese nähtavuse piirist kaugemale. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on pinnalaine neeldumine ja lühem tema levikaugus. Lainete levimise kaugust võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu saatja võimsus, kasutatav antenn ja maastiku iseärasused. Ruumilained on see osa kiiratud lainetest, mis lahkuvad maapinnalt ja jõuavad ionosfäärini. (Ruut 2006: 19) RAADIOLAINETE LEVIMINE Atmosfääri mõju laine levimisele
Sageli on selgrookõverdus kujunenud tasapisi juba varasest lapsepõlvest peale, aga kuna protsess on nii aeglane, diagnoositakse haigus alles 10--14aastaselt. Skolioosi puhul kõverdub selgroog aegamööda küljele, muutudes S-kujuliseks. Kui kõverdus on suur, võib see kahjustada isegi inimese hingamist ja südametööd. 11 3.1.5. Küfoos Lülisamba liigset kumerust tuntakse küfoosina. see võib olla kaasa sündinud, kuid sagedasem põhjus on pikaajalisemates rühihäiretest tingitud seljalihaste venimine ja nõrkus. Küfoos võib tekkida ka osteoporoosi tagajärjel,eriti vanemas eas lastele. Küfoos või küür on ülemäärane rinnakurvatuuri suurenemine. Kui vaadata last kõrvalt, siis märkate et ülakeha on küürus ja alaselja kurv on suurenenud - selg on sisse kaldunud. Mõned küfoosid on normaalsed Kui küfoos on suurem kui 50°,siis on
kirjapilti. Segaosatuletiseks nimetame teist (või kõrgemat) järku osatuletist, kus tuletis on võetud '' vähemalt kahe muutuja järgi, näiteks: z xy .Kui funktsioon z = f (x;y) ja tema esimest ning teist järku '' '' osatuletised on pidevad, siis kehtib z xy = z yx ehk tulemus ei sõltu diferentseerimise järjekorrast. Teine tuletis x järgi näitab graafiku kumerust või nõgusust. 5 Täisdiferentsiaal- Funktsiooni muudu kaht esimest liiget (peaosa) nimetatakse funktsiooni täisdiferentsiaaliks. dz= z x x + z y y = z x dx + z y dy . Täisdiferentsiaali kasutatakse näiteks ' ' ' ' ligikaudsel arvutamisel. Osatuletise kasutamine ligikaudsel arvutamisel- asendan ligikaudsed arvud arvudega, millega on
kleidid ja pealiskleidi tavaliselt kontrastne vooder jäid paistma sellist kleiti nim. pesunaise kleidiks. Hispaanias oli kombeks kanda suvel üksteise peal 7-8 kleiti, talvel aga 12 kleiti. Tavaline oli kanda üksteise peal 3 alumist kleiti, mis olid tehtud brokaadist ja siidist ning kaunistatud pitside, tikandite ja volangidega. Pealiskleit õmmeldi raskemast kangast ja sellel võis taga olla slepp. Hakati taunima naise keha liigset paljastamist ja varjama rindade kumerust. Dekoltee oli lai, kuid mitte eriti sügav ja see äärestati rüüsidega. Pealiskleidi varrukad olid kitsad ja ulatusid küünarnukini, nende alt paistsid avarad, kroogitud ja pitsidega kaunistatud särgi varrukad. Need olid küünarnuki kohal kinni seotud, randmed jäid vabaks. Moodsa lisandina säilisid põlled. Moodi läksid triibulised kangad. 90-ndatel aastatel hakati drapeeritud seelikuosa tagant padjaga üles tõstma, rõivastus muutus ülekoormatuks.
vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei tähenda, niisama vähe kui pisut enam härmatist habemes, kumerust kuklas ja kõverust õndlas. Kremerid vananevad üldse aeglaselt - võib-olla sellepärast, et nad ehk sündideski enam päris noored ei ole. Jalutuskäigul olles ei vaata ta naljalt kunagi peremehelikult silmitsedes ringi. Ta pilk kõnnib püsivalt saapaninade ees. Ja kui see korraks ometi ära eksib mõne hoone peale, siis mõmiseb vanahärra midagi, kehitab õlgu ja võtab kolm-neli pikemat sammu.
Kui satelliit viia polaarsele orbiidile siis iga umbes pooleteisttunnist tiiru on Maa pöörlemise tõtu aluspind vahetunud ja satelliit skaneerib uut ala. Enamik Maa pinna seiramiseks mõeldud satelliite liiguvad lähispolaarsetel orbiitidel. Väiksema lahutusvõimega, kuid suurema nägemiskaugusega geostatsionaarne orbiit, kaugusega 42 170 km Maa keskpunktist, on teine rohkesti kasutatav orbiit seiresatelliitide jaoks. Teoreetiline vaatevälja poollaius Maa kumerust arvestades on 81°, kvantitatiivseks analüüsiks kõlblik on 55° ja kvalitatiivseks 65°. Nagu eelnevast nähtub, on Eesti vaatluskõlbuliku ala piiril (põhjalaius 5759°). Suureks eeliseks on see, et mitme satelliidi olemasolul geostatsionaarsel orbiidil saab jälgida suuremat osa Maast pidevalt, mis on väga oluline suhteliselt kiirete meteoroloogiliste protsesside vaatlemisel. Kahjuks ei saa geostatsionaarsel orbiidil tiirleva satelliidi abil jälgida polaaralasid
n-järku tuletise jaoks: 28. Funktsiooni Taylori polünoom (tuletada vastav valem). Millal nimetatakse Taylori polünoomi McLaurini polünoomiks? a. Funktsiooni Taylori polünoom (tuletada vastav valem) Funktsiooni lineaarne lähend punkti x=a ümbruses, avaldub valemiga Funktsioon koos oma tuletisega langeb punktis x=a kokku funktsiooniga f(x), st Joone kumerust iseloomustab teist järku tuletis. Seega, kui õnnestuks konstrueerivasse lähendisse üle kanda esialgse funktsiooni teise tuletise väärtust, siis saaksime joone kõveruse teatud mõttes säilitada. Kahjuks lineaarne lähend selleks ei sobi, sest lineaarse funktsiooni teine tuletis on alati null. Seega peame kasutusele võtma vähemalt teise astme ehk ruutpolünoomid. Funktsiooni f(x)
Kehra Gümnaasium 11.A klass, reaalsuund Siim Treilmann LASERID JA NENDE KASUTAMINE Uurimistöö Juhendaja: õp August Kalamees Kehra 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.LASERI LEIUTAMINE..........................................................................................................4 2.LASERITE AJALUGU............................................................................................................6 3.LASERI TÖÖPÕHIMÕTE......................................................................................................7 3.1 Pööratud jaotus................................................................................................................7 3.2 Optiline pumpamine.........................................
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
ette, vaadeldav objekt on udune. Üheks põhjuseks võib olla ka liiga kumer sarvkest. Miinusläätsedega viiakse kujutis silmapõhjas fookusesse. Eksimeerlaseriga saab eemaldada silma sarvkesta liigset kumerust nii, et kujutis teravustub õigesse kohta, võimaldades prillidest loobuda. Kaugnägevus (hüperoopia, plussnägevus) Kaugnägelik silm näeb paremini www.laservisioon.ee/.pictures/42.jpg kaugele kui lähedale. Vaatlusobjekt teravustub võrkkesta taha
sündmuspaigad. Kartograafia- kaartide ja plaanide koostamine, Kataster- kaartide ja plaanide katastrid, eesmärgiks põlde ja heinamaid kujutada maakasutuse poole pealt. Kaart, plaan- põhilised allikad mida uuritakse. Kaart on tänapäeval valdavalt kasutatavad allikmaterjalina, maa-ala- tingmärkidega matemaatiliselt määratud kujutised. Plaan- matemaatiliselt määramata piirkonna kujutised. Plaanid ei arvesta maakera kumerust ja koordinaadistamist nagu kaartidel. Suuremõõtmelised kaardid- detailsed kujutised, väiksemõõdulised- ülevaatlikud. F. G. Wilhelm Struve(saksa päritolu vene astronoom ja geodeet, õppis TÜ-s) viis aastatel 1816-19 läbi Liivimaa triangulatsioon (geograafilise kolmikpunkti abil määratud kaart). 1821-1827 meridiaankaar- meridiaanivõrgu abil määratud kaar. Läbib kaarena maakera, selle kaare abil võimalik veel täpsemalt suuremaid alasid kirjeldada kaardil
o alguses ja lõpus kondenseerunud alkoholi, suunab destilleerija tihti kordusdestilleerimisele. Jälgida tuleb muidugi, et nõutav kvaliteet ei langeks. Vasest destilleerimisnõud või katlad, kõrgusega vahel isegi kuni 25 meetrit, on väga ilusad ja meeldejääva välimusega omaaegse disaini meistriteosed. Paljud maailma viskitehased säilitavad - mõneti lausa silmatorkavalt ebausust lähtudes algupärast, ainult sellele tehasele iseloomulikku destilleerimisanuma kuju, nõu kõrgust, kumerust, kaela kuju, langeva toru nurka ja pikkust. Väljastpoolt võib muidugi ainult aimata, mis kõik nende nõude sees toimub. Ruumi, kus asuvad uhked vasest destilleerimisnõud ja kus toimetatakse peent destilleerimiskunsti, nimetatakse Sotimaa viskitehastes tihti galeriiks. Hiinapärase pagoodikatusega majad kaunistavad maastikku nii Sotimaal kui ka mujal maailmas, kus taolised katlad kasutusel on. Tihti on need väikesed, nagu Edradour, või veidi suuremad, nagu
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
valemi n-järku tuletise jaoks: n d y (n ) n =f ( x) dx 28. Funktsiooni Taylori polünoom (tuletada vastav valem). Millal nimetatakse Taylori polünoomi McLaurini polünoomiks? Funktsiooni Taylori polünoom (tuletada vastav valem) Funktsiooni lineaarne lähend punkti x=a ümbruses, avaldub valemiga P1 ( x )=f ( a ) + f ' (a)( x-a) Funktsioon P1 ( x ) koos oma tuletisega langeb punktis x=a kokku funktsiooniga f(x), st P1 ( x )=f ( a ) , P 1 ' ( x )=f ' ( a ) Joone kumerust iseloomustab teist järku tuletis. Seega, kui õnnestuks konstrueerivasse lähendisse üle kanda esialgse funktsiooni teise tuletise väärtust, siis saaksime joone kõveruse teatud mõttes säilitada. Kahjuks lineaarne lähend selleks ei sobi, sest lineaarse funktsiooni teine tuletis on alati null. Seega peame kasutusele võtma vähemalt teise astme ehk ruutpolünoomid. Funktsiooni f(x) ruutlähend punkti x=a ümbruses ruutfunktsioon P2 (x) , mis rahuldab järgmisi tingimusi:
Y - f ( x0 ) = f (c)( x - x0 ), (2) kus Y puutuja oordinaat kohal x. Siis seostest (1) ja (2) saame, et 1 f ( x) - Y = f (c )( x - x 0 ) 2 , 2 millest funktsiooni f teise tuletise negatiivsuse tõttu f (x ) < Y iga x(a,b) korral, mis tähendabki joone y = f (x) kumerust vahemikus (a,b). Juhul f (x) > 0 on tõestus analoogiline. Joone y = f (x) punkti C = (c, f (c)), mis eraldab joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse selle joone käänupunktiks. (eeldame puutuja olemasolu punktis C). Käänupunktis puutuja lõikab joont. joone asümptoodid: Sirget u nimetatakse joone y = f(x ) asümptoodiks, kui joone punkti P kaugenemisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest u läheneb nullile.
interferentsi määratakse (4) tundlikkuse läve ja kärje servades pole kasutajate detekdeerimine Leida antenni peakiire maksimumis maksimaalselt lubatud pinna kaod inimkehas, kadu antenni orjentatsioonist (5) enam garanteeritud: ebaühtlus h? (maakera kumerust ei arvesta). siseruumidesse tungimise kadu (6) WLAN MAC ja füüsilise kihi rakendusi. Lahendus: Leviala piiri määramiseks tuleb UE tundlikkusele eelnevalt toodud mõjud lisada: Lävi= UE_tundlikkus+(1)-(2)+(3)+(4)+(5)+(6). Leviala.
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...
Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne kumerus defektiks Joonis 7. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga sileda õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 7). Sileda õmbluspealsega õmblust võib valmistada kumera õmbluse hilisema ülekäiamisega või niisuguse keevitusprotsessi valikuga, kus voolutugevus ja liikumine on tasakaalus, et õmblusele ei tekiks lohku ega ülespoole kumerust. Joonis 8. Põkkliide ,,V" piluga [2:23] Põkkliide ,,V" piluga nõgusa õmbluspealsega ja joonisel tähistusega (vt joonis 8). Nõgusa õmbluspealisega õmbluse saavutamiseks on vaja keevitada tugevama vooluga ning liikumisel pilu keskkoht kiiremini ületada. Vastavalt standardile EV EN ISO 5817:2000 loetakse teatud piirist õmblusepealne nõgusus defektiks. Nurkliide Joonis 9. Nurkliide [2:23] Nurkliide, (vt joonis 9), tekib sellisel juhul, kui omavahel kokkukeevitatavad detailid
Materjal/aine Kalju Lott 19. Kapillaarkondensatsioon. Kapillaarkondensatsioonis arvestame kahte eelnevalt mainitud valemit laplacei võrrandit ja kapillaartoru kõrguse valemit. Nende kombineerimisel saame peamise kapillaarkondensatsiooni iseloomustava valemi Thomson Kelvini võrrand. Selle teine kuju arvestab ka kumerust ja nõgusust. Teeme teisest T-K võrrandist teise kuju ja järeldame r on KÕVERUSRAADIUS. Kui kõverusraadius on positiivne, siis on exp väiksem ühest, järelikult ph suurem kui p0 Kui kõverusraadius on negatiivne(nõgus), siis on exp suurem ühest, ph väiksem kui p0 Nagu võib valemist näha võib olla peamiselt kaks olukorda (ph suurem p0) või väiksem. Esimeses olukorras on aururõhk kapillaaris VÄIKSEM. Järelikult toimub kondensatsioon,
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
