Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb k...
2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ...................................................................... 6 2.3 KUIDAS MÕJUTAB RAIL BALTIC KESKKONDA JA LOODUST? ...................................... 7 2.4 KUMB ON KESKKONNALE KASULIKUM, KAS PÄRNU VÕI TARTU SUUND? ........ 9 3. RAIL BALTICU MAJANDUSLIK KASU ...................................................................................................10 3.1 UUE MAJANDUSKORIDORI LOOMINE ........................................................................................10 3.2 UUED TÖÖHÕIVE- JA HARIDUSVÕIMALUSED ......................................................................11 3
Ribbentrop - oli Natsi-Saksamaa välisminister 1938-1945. Sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti 1939. 3. m Dateeri MRP – 23.august 1939 II ms algus ja lõpp – 1939 1.sept – 1945 2.sept Saksamaa tungib kallale NSV-le – 1941. aasta 22 juuni, Murrang II ms-s – 1942 - 1943 , jaapani rünnak Pearl Harbourile – 7.dets 1941, Teherani konverents - 1943, teise rinde avamine ( peab oskama ka järjestada üldisi sündmusi ehk mõistma kumb sündmus oli enne,kumb pärast) - 1943, baaside leping – 28.sept 1939, esimene nõukogude okupatsioon – 1940-1941, saksa okupatsioon – 1941 - 1944, esimene massiküüditamine – 1941. 14 juuni, põgenemine Läände - 1944. 4. Küsimused rahvusvahelised suhted II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed SM: idee Suur-Saksamaa loomine, kõigi sakslaste ühendamine. IT: idee Rooma impeeriumist, tahtis Vahemerd sisemereks, Etioopia ründamine 1935-36
tema kiirus väiksem kui A4-l: iPad 2 protsessori taktsagedus ei olegi 1 GHz nagu iPad 1's on, vaid võngub 861894 MHz. Iga tuum A5s töötab 10% aeglasemalt, kui A4 protsessori tuum. Hummingbird ja Snapdragon Kokkuvõte Kokkuvõtteks kirjutan siia, et ennem mulle Apple väga ei meeldinud aga kui ma natukenegi sellest lugesin ja materjali otsisin siis nagu tundus päris normaalne kaubamärk. Vähemalt nüüd teen ka vahet ka iPadil ja iPhonel.Ennem ma lihtsalt ei saanud aru kumb on kumb. Õnneks oli igalpool netis Appleäist palju materjali ja oli seda lihtne teha. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Apple_Inc. http://www.e24.ee/587718/10-huvitavat-fakti-apple-i-kohta/ http://www.apple.com/ipod/ http://www.apple.com/support/
füüsilised), milles organism on võimeline eksisteerima. Realiseerunud nišš tähendab aga eelmisest kitsamaid keskkonnatingimusi, kus organism on tugevalt kohastunud. Gause reegel ja selle pärand Gause reegel (ka eksklusioonireegel, konkurentse välistamise reegel, konkurentsi välistamise reegel) on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. (uuris kinglooma) Põhimõtteline vahe taimede ja loomade konkurentsimustrites: optimeerimine vs maksimeerimine Maksimeerimine on suurim võimaliku kasumi saamine. Optimeerimine on võimalikult effektiivseks muutmine. Skaala ja reduktsionism teooriate testimisel Reduktsionism ->Kõrgemaid vorme seletada madalamate vormide lihtsustamisel
y. Näiteks y = x2-x. Funktsiooni y = f(x) ilmutamata kujuks on võrrand, mis sisaldab x ja y läbisegi, st võrrand F(x,y)=0, kus F on mingi x ja y sisaldav avaldis. Näiteks x2-siny+y=0. Parameetriliselt antud joone mõiste. Parameetrilisel kujul antud funktsioon. 7. Järjestatud muutuva suuruse mõiste. Muutuva suuruse x kohta öeldakse, et ta on järjestatud, kui tema väärtustest on moodustatud järjestatud hulk, st hulk mille iga kahe elemendi kohta on võimalik öelda, kumb neist on eelnev ja kumb järgnev. Muutuva suuruse piirväärtuse definitsioon. Olgu x ärjestatud muutuv suurus. Arvu a nimetatakse muutuva suuruse x piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad arvu a ümbrusesse , st rahuldavad võrratust Kui arv a on suuruse x piirväärtus,
haritumate naiste seas. See artikkel vaatleb kuidas soolised normid on omavahel ühendatud ning kuidas need tähendused ja normid on reguleerivad seadustatud joomisharjumusi. Ma vaatlen kuidas nerinevad aspektid erinevad sooliselt. Maskuliinsus ja feminiinsus peaksid olema kultuuri poolt heaks kiidetud ja juhendama inimeste käitumist ja kombeid. West ja Zimmermann (1987, lk 140) on kirjutanud, et sugu ei ole lihtne aspekt kumb kumb on, vaid mida kumbki teeb, korduvalt, suhtlemisel teistega. Sotsiaalne vaatepunkt soovitab, et seltskondlik alkoholi tarbimine võib sümboolselt väljendada sugu ja samal ajal kui mõtestamine sisaldab eristamist, et naiselikkus on allutatud mehelikkusele. Feminiinsus ja maskuliinsus on väga dünaamilised ja muutuvad ajas, asukohas ja sotsiaalses kontekstis ja oluline on ära tunda, et on palju erinevaid viise olla maskuliinne või feminiinne.
Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki): "Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg
Lõunaosariikide väikemajapidajad ei tahtnud, et orjus kaotatakse, sest nad kartsid, et vabaks saanud orjad hakkavad nendega maa pärast võistlema. Põhjas aga hakati üha rohkem orjanduse vastu protestima. Kujunes välja friisoilerite liikumine, mis astus välja selle eest, et orjandus ei leviks läände, kus ei olnud veel osariike asutatud. Abolitsionistlik liikumine: liikumine, mis taotles orjapidamise kaotamist 4. Aleksander I ja Nikolai I valitsusaeg Venemaal: kumb valitseja sai Teie meelest paremini riigivalitsemisega toime? Põhjendage oma arvamust konkreetsete näidetega. Aleksander I oli väga uuenduslik. Ta korraldas ümber senise riigivalitsemissüsteemi, lõi uue koolisüsteem, nii et ka töölisrahva lapsed saaksid koolitatud.Samuti taasavas ta ka Tartu Ülikooli ja kaotas pärisorjuse. Ta laiendas ka riigi piire. Nikolai I ei tahtnud väga uuendusi teha. Tema eesmärk oli pigem äärealade
" Maksud maailmas liiguvad võrdelise süsteemi suunas. Soomes on näiteks ainsaks progresseeruvaks maksuks see tulumaksu osa, mis laekub riigieelarvesse. Mina pooldan kindlasti võrdelist tulumaksu. Lihtsalt öeldes ei saa ma aru, miks peaksid suurema sissetulekuga inimesed rohkem maksma, kui näiteks poemüüjad, kelle sissetulek on oluliselt väiksem võrreldes arsti palgaga. Samas on arst õppinud oma ametit umbes 10 aastat ja müüjal võib olla ka tavaline keskharidus- kumb on rohkem oma palga nimel pingutanud? Loomulikult arst ning tema pingutused ei ole väärt suuremaid makse. Kõigil peaks see olema võrdselt määratud. Isegi võrdelise tulumaksu puhul maksab suurema palga saaja tegelikult ikkagi rohkem tulumaksu kui see, kelle palk on madal. Oletame, et müüja bruto palk on 6500 krooni, sellest maksab ta tulumaksu 857 krooni ja arsti palk on 35 000 krooni, millest tulumaks on aga 6686 krooni. Arst maksab tulumaksu niigi ligi 6000 krooni rohkem
Muusikal on tugev back beat. Kindlasti on rock-lauludel oma kindel sõnum, millest ei pruugi tihtipeale aru saada. Sarnasusi leida on ülimalt raske. Sarnaseks jooneks võib pidada muusika mitmekesisust: laulud võivad olla nii kurva kui ka lõbusa meeleoluga. Mõlema stiili puhul saab ka laule teha ilma sõnadeta nii, et need laulud inimestele peale läheks, näiteks klubides vms kohtades, kuigi seal lastakse rock-muusikast elektroonilist kõvasti rohkem. Väga raske on otsustada, kumb muusikasuund on mulle lähedasem ja arusaadavam. Kuulan mõlemat stiili suhteliselt võrdselt, kuid siiski kaldun ma rohkem rock-muusika poolele. Rock- muusikas on väga palju selliseid artiste, kelle muusika mulle meeldib. Üheks selliseks on näiteks Tanel Padar, kes vallutab oma muusikaga väga paljude tüdrukute südamed. Samuti omab mulle suurt tähtsust ka see, et laulul oleks mingi point või tagamõte. Träna ja sellist staffi võin ma kuulata näiteks klubides või autoga ringi tiksudes
Suvi ja talv Eesmärgid: arendada kiirust, kehatunnetusoskust ja tähelepanu Osavõtjad: paarisarv mängijaid Vahendid: papist ketas, mille ühel pool on talve- ja teisel ppol suvepilt Mängu käik: Mängijad seisavad kahes viirus nägudega vastakuti, teineteisest 2-3 m kaugusel. Üks võistkond on ,,suvi", teine ,,talv". Mängujuht seisab keskel ja nimetab kulliks kummagi aastaaja. Põgenejad püüavad joosta varem kindlaks määratud piirjoone taha. Kinnipeetud lahkuvad hetkeks mängust. Kumb võiskond saab võrdse arvu jooksude puhul rohkem püütuid. Pallisõda Eesmärk: harjutada liikuvat eset tabada Vahendid: suur pall, väiksed pallid Mängu käik: Mängijad on kahes reas vastamisi piirjoone taha. Igal mängijal on käes väike pall, mänguväljaku keskel asub suur pall. Igaüks püüab suurt palli oma väikese palliga tabada, kaotab see rühm, kelle piirjoone taha pall veereb. Inimene Eesmärgid: laps kordab kehaosasid, erendab tähelepanu, kiirust ja täpsust
laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? kohtvõrku 10. Mis on tavaline modemiühendus mis võimaldab digitaalse informatsiooni edastamiseks kasutada vasktraati. ISDN täisdigitaalne sideteenus, ADSL vaja telefoniliini või telekaabli olemasolu, SDSL sisenemis ja väljundkiirus on ühesugused, WIFI traadita internet, WIMAX traadita internet võimaldab ühendust kümnete km-ide kaugusele ? 11. Kumb on kiirem, kas ISDN või tavaline modemiühendus? ISDN 12. Milleks kasutatakse modemit? Modem arvutit telefoniliiniga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab helisignaalid jälle digitaalseteks. On olemas sisemised ja välismodemid. 13. Andmeside kiiruse ühik? kbps Internet 1. Mis on internet?
põhinevadki imetillukestel osakestel, millest me kõik koosneme. Aja möödudes suudavad teadlased leida aina väiksemaid osakesi, lootes kunagi jõuda kõige aluseni, millest me kõik oleme tekkinud. Sellise alusosakese otsimine on väga keeruline ning aeganõudev, nii et suur tõenäosus on, et seda ei avastata lähiajal, mistõttu ei või ma kindel olla ka selle teoorias. Sellist alguse vastuse otsimist võiks võrrelda ka kana ja muna probleemiga. Kumb oli ennem, kas kana või muna? Kui kanast saab grillkana ning munast omletti, kas see tähendab siis, et munast saaks grillkana või kanast omletti? See igavikulisena tunduv küsimus on vallutanud teadlaste mõtted ja meeled juba ammusest ajast peale. Kindlat vastust sellele pole veel leitud. Kui me olimegi alguses vaid osakesed, siis kas me teadvus ongi vaid üks ainete kooslus, mis annab meile mõistmise läbi närvisüsteemi või on
nimi on Harry Haller. Tal puudub perekond ning töökoht ja oma päevi sisustab ta peamiselt toas istudes. Ta vihkab keskpärasust ning kodanlikku mõtteviisi ja põlgab kogu ümbritsevat maailma ja oma kaasaega. Tema suurteks lemmikuteks on Mozart ja Goethe. Ta otsib oma elumõtet muusikast ning raamatutest ning tihti võib teda leida joomast ja aegaviitmast erinevates kehvades kõrtsides. Tema sisimas on võitlemas kaks erinevat poolust- hunt ja inimene. Nende kahe vahel käib pidev võitlus, kumb jääb peale. Hundist peegeldub kurjus, tahe elada omaette ning hävitada kõik suhted. Harry kui inimene on tõsimeelne, korralik, peen ja haritud meesterahvas. Teiseks tegelaseks oli Hermine, kes oli kurtisaan. Talle meeldis väga tantsida. Ta oli tark,väga rõõmsameelne, tähelepanelik ja tundus Harryle vahel kui andekas laps. Hermine oli Harry jaoks justkui peegel. Hermine näis teadvat elust rohkem kui kõik targad kokku ning harrastas silmapilgu üürikest elumängu
Kui keegi julgeks välja pakkuma sellise variandi näiteks Eestis laidetakse see kiiresti maha. Eestis on kahe naise pidamine (teise inimesega seksuaalvahekorras olemine) isegi seadusega karistatav abielus olevat isikule. Kuid siiski on sellel tänapäeval populaarseks saanud kooselu vormil suur puudus. Nimelt see, et vaba abielus olles ei lähe kooseluajal soetatud vara jagamisele ja see kelle nimel on maja ja muud asjad lähebki sellele isikule olenemata kumb selle eest maksis. Seaduse silmis ei ole eriti santse sellel osapoolel kellel ei ole seaduslikke pabereid näidata. Ja et seda vältida ongi vahel abielu muutunud lihtsalt majanduslikuks ja seaduslikuks kindlustuseks mõlemale osa poolele. On olemas ka muid kooselu vorme milles ei pea olema kaks inimest kes üksteist armastavad ja elavad pereelu. Näiteks üürikaaslased, ühiselamu toakaaslased, vangikongi jagajad ( viimase puhul siiski on mõnikord tegemist
Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab teada kuninga kavatsustest. Ta muudab kirja selliseks, et Inglismaal hukataks hoopis tema koolivennad ja tuleb ise lossi tagasi. Ophelia upub jõkke. Laertes vannub oma isa ja õe surma eest kätte maksta. Tema kättemaksuiha õhutab takka Claudius, kes iga hinna eest soovib Hamleti surma. Claudius räägib Laertesele plaanist, kuidas igal juhul peaks Hamlet surma saama. Ta soovitab Laertesel Hamletiga kihlveo sõlmida, et kumb võidab mõõgavõistluse. See paistaks välja kui ohutu võistlus, kuid Laertese mõõga ots on terav ja mürgi sisse kastetud. Igaks juhuks plaanib kuningas ka võidupeekrisse mürgi panemist, et Hamlet igal juhul surma saaks. Viies vaatus algab Ophelia matustega ja Hamleti koju saabumisega. Ta võtab Laertese kihlveo vastu, kuid aimab, et tegu on pettusega. Võistluse ajal võtab ta Laerteselt mõõga ja torkab Laertest, saades ka ise mürgise mõõgaga kriimustada
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke voli...
kas progressi järgmine samm on seotud tehnoloogia arenguga või tahame me lihtsalt oma ihadele ja hirmudele väljundit leida? Inimese tehnoloogia tundmisele ja inimkonna tuleviku küsimustele. Inimkonna tulevik. Kas universum ja maailmaruum avaneb meile, või tuleb ikkagi tõde otsida inimese seest? Autori põhiseisukohad, näited: Tume aine on ka inimese sisemuses ehk alateadvus. Kas saja aasta jooksul oleme jõudnud lähemale teadmisele, et on alateadvus. Kumb on primaarsem maailm, Kas sisemaailm või välismaailm? Tehnika on toonud endaga kaasa valekasutamist. Senikaua kuni me loome endale vaenlaseid, senikaua on inimene nagu hiir rattas. Autori pakutud lahendused: Universum on Inimese sees, kui inimest ümbritsev. Kui meil tuleb praegu arengus järjekordne suur hüpe, siis ei tea, mis see kaasa toob. Kõik mis meis on hea, on meil tänu füüsikale. Võõra viha vastu on kõige parem füüsika
Parema animatsiooni saamiseks * Liigutab ühtlaselt karakterid koos odaga edasi. Samal ajal muudab eksponentsiaalselt oda nurka. * Kontrollib kumma animatsiooni pildiga on tegemist ning vastavalt sellele reguleerib muutuja Piir väärtust * Kontrollib kas karakter jookseb üle joone ning vastavalt sellele kuvab teate ning paneb väljaku algasendisse. Otstarve: Muudab animatsioonis korda mööda kahe pildi nähtavust. Kasutatakse protseduuris Jooksmine(). Tegevused: * Kontrollib kumb animatsiooni pilt on nähtav ning siis varjab selle ning teeb teise pildi nähtavaks. Otstarve: Kirjeldab eksponentfunktsiooni, millega määratakse oda kaldenurk jooksu ajal vastavalt joostud maale. Kasutata Parameetrid: JooksuHetkeKaugus - muutuja, millega on määratud kui kaugele on karakter jooksun. Tegevused: * Annab muutujale HetkeNurk uue väärtuse vastavalt joostud maale. Otstarve: Kirjeldab oda lendu vastavalt viskenurgale. Käivitub oda viskamise nuppu vajutades. Muutujad:
2012 Majandusarvestuse süsteem on arenenud aastatuhandeid, sellepärast on arveldamise alguse täpset aega on raske määratleda. Esialgu oli arvepidamine lihtne. Umber 10 000 aastat e.m.a loendas Lähi-Ida templi preester olemasolevat vara, milleks oli kari ja vili ning tegi sellekohaseid märkusi. Muinasaja inimesed õppisid kõigepealt loendama ning hiljem jõuti arvutamiseni. Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa. Et teada saada kumb kahest karjast on suurem ajasid nad loomad paarikaupa läbi värava. Vana-Egiptuses peeti vara arvestust piitsa või nööri abil. Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja kustutati neid. Algas arvepidamine. Numbreid tol ajal veel ei tuntud. Vajadus staatilise arvepidamise järele tekkis, kui inimesed hakkasid linnastuma. Vaja oli teada rahvaarvu, maatükkide suurust ning kvaliteeti. Arvet hakati pidama sümbolites
Hilisem arusaam: autor ei saagi surra, sest teda pole kunagi olemas olnudki. 4. Teos on tekst, mis peegeldab kõiki kultuure, inimesi, milles (just kasutatud igiaegsete sõnade tõttu) kajastub kõik, mis meid ümbritseb... See on nagu inimese DNA??? 5. Selle essee järgi järeldan, et tekst ja taju (esemete ja nähtuste terviklik peegeldus teadvuses meelte kaudu) on lõppkokkuvõttes üks ja seesama, seega ma ei saagi öelda, kumb see tema meelest tähtsam on. Taju on sõnade (ehk teksti) aluseks? Kuidas mina sellest tekstist aru saan Keel on nagu omaette universum - sellel ei ole ei lõppu ega algust. Ehk on seda kergem seletada populaarsust koguva ühisteadvuse teooria abil, kus ühisteadvuse võib asendada keelega, mille vahendajaks on kirjanik (sealjuures on kirjanikul võimalik keelt kogeda vaid ühest nurgast (millest omakorda sõltub stiil)). Tema loodud tekst ei saa olla kunagi ainulaadne, sest
1. Mille poolest erines ristiusk roomlaste senisest usust? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 2. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testam...
kolmas seadus - väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 3. Miks surutakse inimene vastu turvavööd, kui auto järsult pidurdab? 2p vastastikmõju, inimene mõjutab turvavööd ja see samamoodi vastu. 4. Kas karusselliga sõitmine on näide Newtoni I seadusest? Põhjenda. 2p Ei, karusselli ühtlane liikumine on ringjooneline. 5. Kumb taevakeha tõmbab teist enda poole tugevamini, kas Maa Kuud või Kuu Maad? 1p kumbki ei tõmba teinetest enda poole, vastastikmõju puudub (Võrdne.) 6. Kirjelda vaiba kloppimist? 2p ( 1) Vastastikmõju, klopits paneb vaiba liikuma. 2) Newtoni kolmas seadus, klopitavale vaibale mõjub sama jõud, mis klopitsale.) 7. Selgita, miks annab püss kuuli väljumisel tagasilöögi? 2p püssi ja kuuli vahel on vastastikmõju. (Või jällegi kolmas seadus, püssile mõjub sama jõud mis väljuvale
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkub...
tegurid Vanemhool on kulukas ja aeganõudev. Seepärast oleks kummagi sugupoole jaoks ideaalne lahendus, kui just partner võtaks enda kanda vajaliku vanemhoolega seotud kohustused, jättes talle endale võimaluse taastuda eelmisest sigimispingutusest ja otsida uusi partnereid (isane) või valmistada ette uus munarakk (emane). Paraku tuleb emmal-kummal vanemal sellest ideaalist loobuda. Võib eristada mitmeid tegureid, mis mõjutavad seda, kumb vanematest hooldab ja kumb hülgab oma järglased. Hülgamise ja hooldamise erinev tasuvus eri sugupooltel Juba sugurakkudevahelisest erinevusest tulenevalt võidab isane suhteliselt rohkem sellest, kui ta viljastab võimalikult palju emaseid. Emane aga võidab suhteliselt rohkem väheste valitud partneritega soetatud järglaste kasvatamisest elujõulisteks. Seepärast tasub isasel rohkematel juhtudel uute partnerite leidmise nimel oma järglased hüljata, emasel tasub aga rohkem ära hooldamine. Isaduse garantii
Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. Sõrmus asendab varasemat tanutamist. Sõrmuste siseküljele graveeritakse abikaasa nimi ja pulmakuupäev. Pulmavalss Pulmatants on aegade hämarusest tänapäeva kandunud komme. Vanasti kuulus pruudi tantsitamine sigivusrituaalide hulka. Nüüdisajal sümboliseerib pulmavalss pigem noorpaari sobivust ja kooskõla - kumb juhib, kuidas allutakse juhtimisele , kumb kipub domineerima. Väidetakse, et tantsupõrandal sobimine näitab häid suhteid. Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi. Selle ajal võib taldriku või tassi põrandale visata - killud toovad õnne. Pulmatort Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt
terviktekstid Teoreetiline keeleteadus: tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks: tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus: jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine: nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus: käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem: morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel: on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus: tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt
Molekulid tahavad tõmmata kokku üksteise poole, sest vedelikus on molekulid tihedamalt kui väljaspool e õhus. ❏ Õli ei saa kallata kuhja peale, tekib lohk ❏ Kahte liiki jõud: ❏ Kohesioonijõud (kokku kuuluma) - samade molekulide/osakeste vahel (2 vee molekuli vahel nt) ❏ Adhesioonijõud(küljes rippuma) - erinevad osakesed(vesi/klaas, õli/klaas) ❏ See, kas tekib lohk v kuhi oleneb jõudude vahekorrast (kumb nõrgem, kumb tugevam). Sõltub materjalist (klaas/portselan/plastik - veekuhi). Näiteks vesi klaasil (erinevad materjalid) ❏ Märgamine - kui ei märga, võtab tilga kuju, kui märgab, jookseb laiali. Märgamine - vedelik valgub mööda tahket pinda laiali ❏ Õhus on veepiisk kerakujuline. Miks tahab võtta kerakuju? -tahavad olla võimalikult vähese energiaga olekus. Kera puhul väiksem pinnaenergia, sest tema ruumala ja pinna jagatis on kõige väiksem
Teoreetiline keeleteadus - tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Tsirkumfiks - tüve ümber (nii ette kui lõppu) liituv morfeem, mille mõlemad osad on vajalikud ühe tähenduse edasi andmiseks (nt sks k ge+mach+t) Tüpoloogiline liigitus - jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi. Ühildumine - nähtus, mille puhul verbile lisandub marker, mis märgib, kumb osaline sihitislikus lauses on alus, kumb sihitis Üldkeeleteadus - käsitleb loomulike keelte kirjeldamise üldisi teoreetilisi probleeme ning arendab ja analüüsib keeleteaduse uurimismeetodeid. Vaba morfeem - morfeem, mis võib esineda iseseisva sõnavormina Vähemuskeel on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Variatiivsus tähendab, et erinevad inimesed, sotsiaalsed grupid ja eri piirkondade elanikud kasutavad keelt erinevalt
loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on levinud toiduainete valdkonnas (piim), autotööstuses (lateksvärvid). Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi lisatakse 1 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest üks sisaldab lipiide. Katseklaasi loksutatakse homogeense lahuse moodustumiseni, seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse intensiivselt. Jälgitakse, kumb katseklaas muutub häguseks. Järeldus: Pärast vee lisamist ja loksutamist, oli selgelt näha, et uuritavast proovist nr 1 moodustatud lahuses olid lipiidid. Lahus muutus häguseks, läbipaistmatuks. Seal esinevad lipiidid ei lahustunud veel, vaid moodustasid vees mikroskoopilisi tilgakesi. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd akroleiin
1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse.25.juunil 1948 blokeeris Nõukogude pool kõik Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Algas Berliini blokaad
Võin ju tõesti minna nii kaugele, et nimetada kogu maakera ümber vaid pettekujutluseks. Kuid siiski, see pettekujutlus eksisteerib minu olemas olematus maailmas. Sama loogika alusel ütlen, et minu unenäo-maailm on vähemalt võrdväärne minu nii-öelda reaalse maailmaga. Kõik asjad, mis on minu unenäos, on olemas. Ning vahet nende kahe ilma vahel on teha mingi kindla joone järgi väga raske, seda tehakse vaid intuitiivselt, kuid siiski lähevad need vahel sassi. Samas tekib küsimus, kumb on loodud kumma järgi, sest on ju ilmselge, et need on omavahel seoses - kasvõi tajutavate asjade kaudu. Tundub, et kõigepealt tekkis see nii-öelda reaalne ja seejärel unenäo ilm. Siiski arvan, et need kaks on võrdväärsed, sest samamoodi, nagu ma tunnen oma ärkveloleku-maailmas, tunnen ka oma unenäo-maailmas: "Ma olen praegu siin." Kõik inimesed mõtlevad abstraktselt suurema osa ajast, kui konkreetselt. Kes meist läheks
paisata kogu tema hingeelu ja mõttemaailma, rikkuda ära elu, mida on üritatud elada õigesti ning vooruslikult. Säärase tulemuse tõttu kardavad paljud teha nii-öelda õigeid valikuid ja leiavad, et moraalist on võimalik mööda hiilida. Inimene ei oska valida hea ja kurja vahel - tal on vaja varianti, kus oleksid kaks eelnimetatut põimunud, et säiliks "plussi" ja "miinuse" tasakaal nii hinges kui ka elukorralduses. Tegelikult on ju ühiskond suurel määral otsustaja, kumb võidab siseheitluses - headus või kurjus. Tugev inimene teeb aga ise valiku, kõigest hoolimata.
Maailm kui vallatu mu ümber kilkab, päev helgib minusse kui kastetilka, võib igast sädemest nüüd tõusta lõõm (1:29). Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61). Mu meeled täis on erksust ja huvi (1:96). Aga kuhu? Teab kumb kahest, tuul või mina, kuhu peita ennast? Kaduda ehk vahest sootuks? Mulla sülle heita (1:80)? Sa tunned, see on silmapilk, mis kogetakse harva (1:61). Kõik, mis väljaspool mind, on kui minus (1:39). Olen kui pime, kes alevist nurmele koband (1:40). Pimesi suurem veel janu-lust (1:40): ning janu jääb. Ja kasvab (1:40). Ta võtab ihult vargsi viimse särgi sel, kellel vastupanuks kadund ramm, ja õmbleb särgi sisse salamärgi, et tunneks surm: siin õige monogramm (1:42).
Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
Ajateenistus või palgaarmee? Ajateenistuses peab iga noormees ära käima, palgaarmeesse aga minnakse vabatahtlikult ja selle eest saadakse palka. Kumb on parem ja kasuliku, kas palgaarmee või ajateenistus ? Ajateenistusse minnakse selle pärast, et seadus seda käsib. Sinna peab minema iga 18-25 aastane eesti noormees. Alati ei pea seda tegema. On erandeid. Vabanduseks võib olla mõni raske tervisehäire või vigastus, puue või siis mõni muu väga mõjuv põhjus. Palgaarmeesse minnakse aga vabatahtlikult ja ei pea olema ilmtingimata just eestlane.
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiiv...
(tselluloos) 13. Kui suur on mööblitööstuse tähtsus Eesti majanduses? Eesti majanduses enamik mööblist eksporditakse (üle 70%), välismaal on hinnatud ka Eesti palkmajad. Meie tööstuse kogutoodangust viiendik kulub puidutööstusse (ehk metsa-, puidu, tselluloosi- ja paberitööstusele) 14. Miks on põllumajanduse tähtsus vähenenud? Kuna peale taasiseseisvumist polnud vaja nii palju enam toota, (arvestada tuleb ka looduslike tingimustega) 15. Kumb on tähtsam ja miks, kas loomakasvatus või viljakasvatus? Kuna meil kasvavad hästi söödataimed, on loomaksavatuse tähtsus suurem. Pealmiselt kasvatakse piimakarja, oluline on ka seakasvatus. 16. Mida võiks toota Eesti masinatööstus ja miks? Kuna Eestis ei leidu ega kaevandata rauamaaki ja värvilisi metalle, tuleks teha masinaid, milleks kulub vähe metalli nagu aparaadiehitus ja mikroelektroonika 17. Nimeta veonduse peamised liigid (kõik on ka Eestis esindatud)?
Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma. Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt, kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba. Sellest on ajapikku välja arenenud viisakusnõue. Suur vahe tervitamisel on ka see ,et kellega me parasjagu kohtume. Kas endast kõrgemal positsioonil inimesega või kellegagi kes on meist vanem. Selleks, et teada kumb peab esimesena tervitama , peame tundma etiketti . Viisakas selle juures on tõusta püsti, vaadata silma , naeratada, öelda oma nimi ja ulatada kästi . Rahvarohketel kohtadel pole see nii tähtis ,et peaksime kohe kättpidi tervitama minema , seal kõlbab ka niisama teretamine . Viisakas oleks ka tervitada oma sõbra tuttavaid , kuigi see pole eriti levinud enam . Paljudel on küsimus ,et kui näeme ühte ja sama inimest mitu korda ühel päeva jooksul , mida siis teha ? See ei ole
seetõttu õilistatakse oma tegevust sageli ideeliste motiividega nagu tehnilis-teaduslik progress, rahvuslik eneseteadvus, ajalooline õiglus jne. Siiski ei maksa unustada Erich Maria Remarque'i: ,, Kõik, mida raha eest saab, on odavalt saadud." Raha eest ei saa aga armastust ja inimlikkust, raha eest ei saa ka maailmarahu. Kuidagi tuleb õppida elama teadmises, et raha ei tee õnnelikuks, ent päris ilma rahata on ka raske õnnelik olla. Kumb küll enne otsa saab kas vihkamine või maailm? Jälgides praegust olukorda üldiselt ja konkreetseid sündmusi, mis maailmas aset leiavad, võiks maailmalõpp tulla kas või mitmeid kordi, enne kui inimesed mõistaksid, kui mõttetu ja mitte midagi andev on tegelikult vihkamine, hävitamine ja sõjad. Meediast võime iga päev näha ja kuulda järjekordsetest verevalamistest, hukkunutes ja perekondi kaotanud inimestest, kelle elu on need jubedad sündmused pea peale pööranud. Sõjad
pommirünnakut Liibüale. Kuid naised ise pole enamasti relvasid tõstnud ja lahingusse läinud, on nemad olnud siiski nende põhjusteks. Kreeka antiikmütoloogiast teadaoleva Trooja sõja põhjuseks osutus näiteks Ilus Helena. Kogu poleemika algas kolme jumalanna- Hera, Athena ja Aphrodite vahelisest tülist selle üle, et kes neist on kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama kumb neist on kõige ilusam. Jumalannad läksidki siis Parise juurde ning iga jumalanna üritas teda kingitustega ära osta. Lõpuks pakkus Aphrodite talle maailma ilusamat naist- Helenat, kes oli juba abileus Sparta kuningaga. Aphrodite lasi oma Pojal Erosel lasta Helena pihta kuldne armastusenool, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes Parise juurde Trooja kuningriiki. Selle peale kuulutas Helena abikaasa sõja Trooja vastu.
· 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuuri arengule Millised on filosoofia põhiküsimuse 2 külge? · 1. kumb on esmane, kas olemine või mõtlemine, mateeria või idee · 2. kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism
Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele? A. Õige! Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. ? Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. C. ? Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks"
Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese haridus on sotsiaalse päritolu mõjutanud tema sissetulekut. Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja(d)? Haridus/sots päritolu Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 a. hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Milliseid andmeid sellisest uurimusest saadakse? Longitudinaalseid. Milline uurimistulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreertilise stratifikatsiooni teooriaga? Intelligentsuse korrelatsioon inim. sissetulekuga on 0,45 isa sissetuleku korrelatsioon inim. enda sissetulekuga 0,30. Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv. Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga? Kui me vaatame abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on te...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", m...
· Maksimaalne elueerimismaht: Vxmax = 65,357cm3 · Fraktsioonide arv n = 25 Kromatogramm · Teades, et komponentideks olid: 1. Dekstraansinisest 3mg/ml, Mr = 2 · 106 2. Müoglobiinist 6mg/ml, Mr = 1,7 · 104 3. DNP aspartaadist 0,3mg/ml Kuna sinine desktraansinine voolas läbi kolonni kõige kiiremini võib järeldada, et tema molekulmass on suurim. Kahjuks ma DNP aspartaadi molekulmassi ei tea, mistõttu on keeruline oletada, kumb väljus kolonnist enne, kes müoglobiin või DNP aspartaat. · Eluaadi maht dekstraansinise kõrgema kontsentratsiooni hetkel Vxmin = Vv = 31,5ml · Kuna ma OPN aspartaadi molekulmassi ei tea siis oletan, et ONP aspartaadi molekulmass on väiksem. Vx = 26ml · Kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima konsentratsiooniga fraksioon Vx1max = 57,5ml · Vx1max = 57,5ml Vxmax = 65,357 tõenäoliselt on see viga tekkinud, kas kolonni mõõtmisel või
Leidke sobivam sõna(stus). (11 p) 8 p marsruuttakso- liinitakso mikroskeem- mikrolülitus kutsume kõik meie sõbrad- kutsume sõpruskonna sotsnik- vaarak riigikogu spiiker- riigikogu esimees see on temapoolne abi- abistamine pedagoogikaalane loeng- õpetlik loeng riskifaktorid- riskitegurid, ohutegurid nahaalne- häbematu, jultunud tegime kõik õpetaja juhendamisel- tegime kõik õpetaja juhendusel viige need parandused töösse sisse- parandage vead 7. Kumb variantidest on õige? (4 p) 4 p kalake kalakene mõlemad variandid on õiged tilgatult tilgatumalt mõlemad variandid on õiged 8. Moodustage ainsuse omastav, osastav, sisseütlev ning mitmuse omastav ja osastav järgmistest sõnadest. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (53 p) 51 p pere- pere, peret, perre ja peresse, perede, peresid 6 p hein- heina, heina, heina ja heinasse, heinte ja heinade, heinu ja heinasid 8 p
Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohalike emakeelte tarvitamist nii sõnas kui ka kirjas. Eriti teravalt Leedus, kus otseselt
Vana hea Rootsi aeg? Kui rääkida Eesti ajaloost, mainitakse tihti vana head Rootsi aega. See periood ei avaldanud siinsetele oludele ainult halba mõju. Ma arvan, et vast kõige õiglasem oleks seda aega pidada n.ö. "neutraalseks", sest selle plussid ja miinused enam- vähem tasakaalustavad üksteist. Nagu varemgi, ei suutnud Eesti moodustada ühtset tervikut, vaid jäi hoopis jagatuks Eesti- ja Liivimaa kubermangu vahel. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. See periood algas kui ka lõppes veriste sõdadega. Eesti aladel algas Rootsi aeg erinevatel aegadel. Juba 1561. aastal alistus Rootsile Põhja-Eesti. Poola ning Taani loovutasid vaherahudega Rootsile Lõuna-Eesti, Põhja-Läti ning Saare-ja Muhumaa. 1660. aastal liideti Rootsiga ka Ruhnu. Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 in...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
