Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha
" Kõik mõistavad, et aega on vaja juhtida, raha juhtimine on aga vähemalt sama oluline kui oma aja juhtumine, sest sellest sõltub, kas oled rikas või vaene. Sarnaselt aja juhtimisele algab ka raha juhtimine plaani koostamisest. Iga kuu jaoks peaks koostama individuaalse eelarve, millel ei tohi olla lõtku, KÕIK tulud tuleb ära planeerida. Eelarvesse tuleb sisse arvestada ka sääst ja investeerimine. Teine süsteem raha planeerimiseks on kulude kirjapanek. Kui eelarve planeerib kulusid ette, siis antud süsteemi puhul teeb inimene seda tagantjärele. See viis aitab kontrollida, kui palju ja kuhu igas kuus raha kulus, aga see on väga vaevarikas tegevus ja vajab harjumuse teket. Kõige lihtsam viis oma kulutuste jälgimiseks on sooritada oste vaid ühe kindla pangakaardiga. Kui kaks eelmist süsteemi tunduvad liiga keerulised, siis "Esmalt maksa endale!" peaks olema kõigile jõukohane. Antud süsteemist on juttu teinud ka Robert Kiyosaki ja see tõesti on väga efektiivne
Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo n...
KULUDE MÕISTE JA LIIGITAMINE Kulu (cost, expense) on mistahes majandusressursi loovutamine. Kulusid võidakse organisatsiooni raamatupidamises näidata nii kuluna kasumiaruandes (nt rendikulu) kui ka varana bilansis (nt ettemakstud rent) Kulu mõiste > väljamineku mõiste. Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1
Kulukohtade arvestus peab selgitama, millises ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. 2 Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide tulemust (näiteks toodete omahinda) ja selle alusel suunata ettevõtte erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. Järelikult on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. KELLELE JA MIKS ON KULUARVESTUSE SÜSTEEM KASULIK?
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade
Probleemist on näha, et arvestatud oli ainult tootmistähtajaga, kuid ei võetud arvesse materjali olemasolu või tellmise tähtaegu. Turundusjuht peaks arvestama laoseisuga ja teadma mida müüa ning milliseid tähtaegu lubada. Teisest küljest on küsimus selles kas turundusjuht saab nõudlust mõjutada ning müüa laos jõude seisvat puitu, samas peaks turundusjuht oma hinnakalkulatsioonis arvestama siis kiirtellimuse maksumust ning transpordi kulusid. Edasi oleksin uurinud ostujuhtidelt nende tellimise põhimõtete kohta ja välja selgitanud kas nad juhinduvad oma tellimustes otseselt nõudlusest või pelgalt allahindlustest. Nõudlust saab statistika põhjal kindlasti analüüsida ning selle põhjal teha ka varude ostuotsuseid. Selgus, et vähendati kulu materjalidele ostes suuremaid koguseid allahindlustega, kuid ei arvestanud laostamise hinda. Laostamise hinna ja allahindluse
Miks sotsiaalministeeriumi kulutused on Eesti riigieelarves suurimad? Sellepärast et nad üritavad vältida kriise (majandus jms). Suurimad rahad lähevad toestusteks. Sellest järgmisel tasemel on tööjõu ja majanduskulud. Viimasena muud kulud. Võrdle sotsiaalmaksust laekuvat eelarve tuluosa kulutustega sotsiaalministeeriumis. Mida saab järeldada? Sotsiaalmaksust laekub 28% riigieelarvesse, ning sotsiaalse kaitse eest 34%. Kulusid on 34% ning tulusid 28%, kulusid on rohkem kui tulusid. Riigil läheb rohkem raha kulude peale, ning ise saab tulude pealt vähem tagasi. Kulud kajastatakse Eesti riigieelarves reeglina ministeeriumide lõike, kuid kirjeldamine tegevusalade järgi on vajalik. Miks? Selleks, et teada kuhu kõik kulud lähevad, ning et aasta lõpuks näeks eelarves ära, mille peale kõige rohkem kulusid läheb, ning kas on võimalik kuidagi lisatulusid saada. Kohalike omavalitsuste eelarved.
Küsimus 1 Küsimuse tekst Otsuse langetamisel on kõige parem kasutada Vali üks: a. pigem kogukulusid kui ühikukulusid b. keskmisi kulusid c. muutuvkulusid, mis tuleb katta d. püsivkulusid, mis tuleb katta e. pigem ühikukulusid kui kogukulusid Küsimus 2 Küsimuse tekst Firma ühes osakonnas on teostatud uuring, selgitamaks selle edasist saatust (kas jätta või kõrvaldada). Selgus, et selle osakonna brutokasum (müügist) on 300 000 kr. Eeldatakse, et 250 000 kr osakonnale jaotatud 45000 kr kuludest kaoks ära koos osakonnaga. Kui osakond kõrvaldada, siis ettevõtte ärikasum Vali üks: a
Turg – hindade ja koguste muutumine, kus tarbija maksimeerib kasulikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel oma võimalusi arvestades, ning tootja optimeerib oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Turumajandus – tootmine areneb sõltuvalt nõutavusest. Omahind – tootja kulutused, mis on suunatud toodangu tootmiseks. Hind – kauba väärtus, mis sisaldab omahinda, makse, transportilisi kulusid, kaubanduslike kulusid ja tootmise kasumi. Riigieelarve – riiklik tulude ja kulude plaan. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. Turuhind – nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.
2005 53,07 53,04 -0,3 2006 66,9 66,6 - 2007 82,1 77,5 - 2008 90,1 90,3 2,6 2009 97,8 98,5 -0,8 2010 83,9 89,5 -5,5 2011 87,9 92,7 4,6 · 2005-st aastast kuni 2007 aastani ületavad riigieelarve tulud kulusid · 2008-2011 aastatel on kulud suuremad tuludest · Iga aastaga on kulud märgatavalt suurenenud, vähenenud vaid aastal 2010 RIIGI EELARVE MAHU MUUTUS KORRIGEERITUNA INFLATSIOONIMÄÄRAGA · Arvutamiseks kasutatakse valemit In= Ir- g, kus In on nominaalintressimäär, Ir on reaalintressimäär ja g on inflatsioonitempo TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA (%) Aasta 2005 2006 2007 2008 2009
Käitumisteooriate järgi ei mõjuta tehnoloogia areng organisatsioone otseselt. Et pole olemas maagilist infosüsteemide nimelist võlunuppu mis ettevõtte kõik probleemid lahendab. Käitumisteooria ütleb, et organisatsiooni poliitiline struktuur muutub seoses juurdepääsuga informatsioonile. 2. Ettevõtte intraneti kasutamine töötajate teavitamisel on üks lihtne näide, kuidas ettevõtted, kasutades võrgutehnoloogiaid, saavad vähendada kulusid (või ei ole koosolekute korraldamine kulu?). Arenevad B2B (Business-to-Business ) lahendused võimaldavad ettevõtetel järjest enam vahetada üle võrgu teineteisega informatsiooni ja seoses sellega vähendada kulusid. 3. On ka kõikvõimalikke nii positiivseid, kui ka negatiivseid välismõjusid, mis võivad tuua kaasa vajaduse infosüsteemide järele. Järjest enam tahavad riikide valitsused saada ettevõtetelt kõikvõimalikke aruandeid
Kulude ja omahinna arvestus ( Karu, Sander. Kuluarvestus) Kulude juhtimise üks olulisemaid eesmärke on erinevatele huvigruppidele vajaliku info kindlustamine neid huvitavate objektide ehk kuluobjektide kulude kohta. Kuluarvestust kasutades saadakse teada, miks ja kui palju kulutusi ja kulusid tehakse. Kuluobjekt (kulukandja, arvestusobjekt, kuluühik) (cost object, cost unit) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide (toodete, teenuste) täisomahinna arvestamisel on oluline arvestada vaid organisatsiooni põhitegevusega seotud üldkulusid. Sageli on osutunud vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD =
d. kasumit maksimeerivat väljundi taset 10. Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: a. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole b. Kõik variandid on valed c. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole d. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole 11. Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide vaheline kaugus näitab: a. Mastaabisäästu kahanemist b. Kulusid antud ressurside kulude korral c. Mastaabitulu d. Mastaabieffekti 12. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: a. Tulumaks b. Tootmistöötajate otsepalk c. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised d. Firmas valmistatava toodangu omahind 13. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: a. Kaudseid kulusid b
Tööjõud, kaubad, teenused ja muud ressursid teises suunas. Majandusringlus on tegelikult lihtsalt selgitatav. Nt. mina käin tööl, müün tootmisressursi, mille nimeks on tööjõud. Vastutasuks tööjõu eest saan palga. Raha eest lähen poodi ja ostan endale vajaliku kaupa. Nii on raha jõudnud kaupluseni, kauplus tellib selle raha eest jälle ettevõttelt kaupa. Ettevõte ostab selle eest minult tööjõudu, kapitali, loodusvara jne. Muidugi kõik majandusringluse osad üritavad kulusid vähendada ja tulusid suurendada. Mina poodi minnes vaatan, et raha eest saaksin võimalikult hea kauba, mis hea hinnaga. Pood samuti üritab kaupa saada parima hinnaga, millele lisab siis oma protsendi, mis läheb kulude katmiseks ja peaks olema ka tulu. Ettevõte samamoodi üritab toorainet odavamalt saada ja ka tööjõu kulusid minimaalsena. Ringlusel on muidugi veel mitu osalejat, nt. riik, tarnijad jne. Riigile maksavad kõik osalised makse.
autod jne), immateriaalne põhivara (patendid, tarkvara); Omakapital: Seotud omakapital (aktsia- või osakapital; reservid); vaba omakapital (aruandeaasta kasum; eelmiste aasate jaotamata kasum); Käibevara soetatakse kohustiste arvelt. Põhivara soetamiseks kasutatakse omakapitali ja natuke kohustisi. Kasumiaruanne – finantsaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase teatud perioodi jooksul teenitud tulusid ja nende saamise eesmärgil tehtud kulusid. Rahakäibe aruanne - finantsaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase raha ja rahalähendi jäägi muutust aruandeperioodi jooksul eri tegevusliikide lõikes. (kassapõhine aruanne) Omakapitali muutuste aruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad sisaldama: raamatupidamistavat (RTJ või IFRS); kasutatud arvestuspõhimõtete kirjeldust jne…
Küsimus 15 Küsimuse tekst Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: Vali üks: a. püsi- ja muutuvkulude erinevust b. pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju c. kasumit maksimeerivat väljundi taset d. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis Küsimus 16 Küsimuse tekst Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: Vali üks: a. otseseid kulusid b. ei kaudseid ega otseseid kulusid c. kaudseid kulusid d. alternatiivkulusid Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: Vali üks: a. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole b. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole c. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole d. kõik variandid on valed Küsimus 18 Küsimuse tekst Alljärgnevast on õige: Vali üks: a. majanduskasum - kaudsed kulud = arvestuslik kasum b
..aktiva-passiva=0 11.Käibevara on... ...raha ja pangakontod ...aktsiad ja väärtpaberid(pv) ...nõuded ostjate vastu ...ettemakstud kulud 12.Põhivara on... ...immateriaalne põhivara ...varud ...materiaalne põhivara ...pikaajalised finantsinvesteeringud 13.Omakapitali koosseisu kuulub... ...aktsiakapital nominaalväärtuses ...reservid ...eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ...aruandeaasta kasum/kahjum ...omaaktsiad 14.Kasumiaruanne... ...peegeldab aruandeperioodi tulusid ja kulusid ...peegeldab aruandeperioodi tegelikke rahavoogusid ...kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit/kahjumit ...iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite olukorda 15.Pane õigesse järjekorda kasumiaruanne ...tulu ...kulu ...ärikasum ...puhaskasum ...kasum enne... 16.Nimeta vähemalt viis finantseerimis allikat 17.Nimeta vähemalt viis koduettevõtte tegevust (toimivat) asjaolu 18.Nimeta vähemalt viis olulist ettevõtte asukoha valikut määravat tegurit 19
Kuluefektiivsus logistikas Ettevõtete tegevuse peamine sisu on ressursside kasutamine tulu tootmiseks, tähendab ettevõtte juhtimine ühest küljest ettevõtte käsutuses olevate ressursside kasutamise juhtimist, teiest küljest aga tulu tekitavate tegevuste juhtimist. Eesmärgiks seatakse kulude juhtimine viisil, millega neid kokku hoitakse ehk kulusid minimeeritakse. Tulude tekkimist aga püütakse juhtida viisil, millega tekiks juurde võimalikult palju tulu ehk tulu maksimeeritakse. Kui ettevõttel on õnnestunud teenida kasumit pika aja jooksul, on tegemist eduka ettevõttega. Kuluefektiivsuse all mõeldakse ühest küljest kulude minimeerimist, teisest küljest aga minimaalsete kuludega maksimaalse tulemuse saavutamist. Juhtimine tähendab ühest küljest erinevaid tegevusi müügitulu suurendamiseks. Teisest
kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis. Samal põhimõttel töötavad ka maa soojuspumbad. Need töötavad nii, et maas asetsevatest plastiktorudest lastakse vesi läbi ning kuna meil on maapinna pealmine osa tavaliselt soojem kui õhk, torudest läbivoolav vesi soojeneb. Eesti kortermajades on samuti kasutusel üks säästlik võte, mis soojusenergia kokkuhoidmisega kulusid vähendab. Selle nimi on soojustagastusega ventilatsioon. See soojendab korterisse sisenevat õhku korterist väljuva sooja õhu arvelt. Soojust ja elektrit toota on koos kasulikum ning säästlikum. Kombijaamades, kus toodetakse elektrit ja soojusenergiat koos suunatakse elektri tootmisest ülejääv soojus soojusvõrkudesse. Ka see aitab meil soojusenergiat säästlikult kasutada. Inimesed peaksid aru saama, et kui soojuspumba või soojustagastusega hind
1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema
olulised kululiigid). · Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. · Kulukandjate arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi (n.. toodete omahinda) ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. Järelikult on vajalik projekteerida ja juurutada majandusüksuse sisene kuluarvestussüsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida erinevate toodete ja teenuste kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. NÕUETE MÄÄRATLEMINE KULUARVESTUSE SÜSTEEMILE:
Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTSIIBI VASTU Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit
pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid Võimaldab muuta nähtavaks tegevustega seotu Tagab täpsema info protsesside väljatöötamiseks ja ümberkorraldamiseks. Puudused: Keerukas Vajadus täiendava info ja mõõtmissüsteemide järele Arvestussüsteemi juurutamine on kulukas ja väga aeganõudev Tulemused ei pruugi alati oluliselt erineda traditsioonilisel meetodil arvestatutest
eelkõige lühiajalise eesmärgi, aruandeperioodi kasumi teenimise alusel. Kasum aga teatatavasti on kahe elemendi: tulude ja kulude vahe. Tavaliselt tulude arvestusega ei teki probleeme, kuid kulude arvestus ning kulude analüüs ning kulude juhtimine (optimeerimine) on iga ettevõtte juhtkonna ees seisev küllalt keeruline ülesanne. Veelgi keerulisemaks teeb kulude arvestuse ja analüüsi asjaolu, et erinevatel eesmärkidel on vaja organisatsioonis tekkivaid kulusid liigitada ja analüüsis kasutada erinevalt. Sageli kuluarvestuse meetodid, mis on kasutuses finantsaruandluse tarvis, ei sobi juhtimisotsustes kasutamiseks. Et aru saada, kuidas oleks võimalik kulusid optimeerida, peab olema kursis kulude tekkemehhanismiga ja arvestusega ning siitkaudu mõjutamisvõimalustega. Järgnevalt peatume lühidalt olulisematel kululiikidel ning käsitleme kulude käitumist ning seoseid majandusprotsessidega.
b. majanduskasum kaudsed kulud = arvestuslik kasum c. majanduskasum arvestuslik kasum = otsesed kulud d. majanduskasum = arvestuslik kasum alternatiivkulud Küsimus 24 Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid Õige kulusid: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista küsimus a. tootmistöötajate otsepalk b. firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised c. tulumaks d. firmas valmistatava toodangu omahind Küsimus 25 Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini Õige lühiperioodi:
𝑀𝑃𝐿 41 𝑀𝑅𝑇𝑆𝐿𝐾 = − =− = −0,212 𝑀𝑃𝐾 193 c) Oletame, et ettevõte kasutab kahte ühikut kapitali. Kapitali hind on 4 eurot ja töö hind on 10 eurot. Kui suur on sellisel juhul 263 ühiku tootmise tootmiskulu. Kas ettevõte teeb praegu optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid? Kapitali hind r=4 ja tööjõu hind w=10 Leiame lühiajalise kogukulu 263 ühiku tootmisel. 𝑇𝐶 = 𝑤𝐿 + 𝑟𝐾 𝑇𝐶 = 10 × 4 + 4 × 2 = 48 Hindamaks, kas ettevõte teeb optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid võrdleme tehnilise asendamise piirmäära ja suhtelist tegurihinda. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne
Vana aja kool Kooli mindi vanal ajal seitsmeaastaselt. Väiksemate laste elu oli rahulik, neid lasti niisama olla, neid koolijuttudega ei tüüdatud.Aga vaevalt oli laps seitsmeaastaseks saanud, kui täiskasvanud hakkasid talle koolijutte rääkima Kooliasjad Koolikott Koolikotti nimetati ranits Miks vana aja portfellerid kiiresti kulusid? Sest lapsed lasid potfelleritega talvel mäest alla Juuksed punuti kahte patsi, et valus oli, ja sidus valged siidilehvid otsa Koolivorm Koolitüdrukud hakkasid kandma sinist pihikseelikut või seelikut, poiste koolivormiks oli tume ülikond. Nii poisid kui ka tüdrukud kandsid argipäeviti rohekassinist koolipluusi, pidulikeks puhkudeks oli ette nähtud valge pluus, mis tüdrukutel oli rüüsidega. Põll kadus koolivormist, seda kandsid vaid mõne vene
tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, s.t majandustehingud näidatakse nende ajalise toimumise järgi, sõltumata raha liikumisest. Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) kajastab äriühingu aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Valida võib kahe kasumiaruande skeemi vahel. Erinevus on äritegevuse kulude kajastamises.
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060 KODUTÖÖ 1 2019/2020 1. a) Millised tingimused põhjustavad ühismaa tragöödiat (tragedy of freedom in a commons)? Argumenteerige artikli põhjal. Ühismaa tragöödia põhjuseks on, et avalike hüvede kasutamisel ei kanna üksikisik oma tegevuste kõiki kulusid. Maa-ala on avatud kõikidele piiranguteta (piiratud alal). Üksikisiku kulud avaliku teenuse kasutamisel on madalad, kuid kasu on suur. Inimesed tegutsevad omaenda huvides ja jätkavad hüve kasutamist hoolimata tagajärgedest. Kui valida enda kasu maksimeerimise või kellegi teise kasu sama hüve kasutamisest, siis inimese loomulik käitumisviis on enda huvidele toetuv. Kasutades maa-ala avaldub ka negatiivne mõju. Kuigi iga isiku poolt tulenev negatiivne mõju
registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. Kulukandjateks võivad olla: · Toode või tootegrupp · Teenus või töö · Projekt või klient
eelnevalt hoolikalt läbi mõelda, milliseid ülesandeid see peab aitama täita. Võrreldes rahvusvahelisi ja Eesti ettevõtteid, on siinsed piisavalt väikesed, et eriliselt väljatöötatud tarkvara soetada. Eesti ettevõtetele piisab üldjuhul kohalike tarkvarafirmade poolt väljatöötatud 2 lahendustest. Kui lao juhtimise tarkvara on efektiivselt tööle rakendatud, aitab see ka kulusid oluliselt vähendada. Tänases keerulisemas majanduslikus olukorras on oluline, et lao juhtimise süsteem oleks piisavalt efektiivne. Viimane tähendab, et see peab aitama laovarusid optimeerida ning suurendada kaupade käibekiirust. Kiirsti arenev tehnoloogia on vähendanud inimtööjõu osakaalu kauba käsitsemisel ning ka arvestuse pidamisel. Paljulevinud suundumuseks on tarneahelas väärtust lisavate teenuste toomine kliendile võimalikult lähedale. Selle abil vähendatakse
on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid:
kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hindab Projekti rahalist panust regiooni ja kogu ühiskonna üldisele majanduslikule heaolule. Majandusanalüüs käsitleb neid sotsiaalseid tulusid ja kulusid, mida finantsanalüüsis ei arvestata. Projekti tulud kajastuvad selles, kui suures ulatuses suurendatakse ühiskonna tuleviku tarbimise väärtust. Kulud väljendavad ühiskonna ohverdusi kui Projekti jaoks vajalikud majanduslikud ressursid suunatakse alternatiivsele kasutusele (juhul kui loobume projektist). Projekti realiseerimisega kaasneva ühiskonnale kättesaadava tarbimise kogumuutus, esindab Projekti kogumõju.
reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab tagama, et tulud ja kulud oleks kajastatud jälgides tulude ja kulude vastavuse ja arusaadavuse printsiipi (RPS, § 16). Organisatsiooni tegutsemise põhieesmärk on kasumi teenimine ning selle läbi omanikele tulu teenimine. Kasum on tulude ja kulude vahe ning selle arvestamiseks on vajalik kulusid ja tulusid korrektselt kajastada ning analüüsida. Selleks, et vältida mittekasumlikku teenuse tegemist on vajalik tulude ja kulude õige arvestus, rakendades ettevõttes kasutusel olevat kasumiaruande skeemi (Karu, 2008, lk 162). Tähtis on teadmine, et oluline pole mitte kulude täpne teadmine, vaid tulude tekitamine ja juhtimine (Pärl, 2016, lk 16). Finantsarvestuses ei ole oluline kui suur on toote või teenuse omahind, vaid kuidas on ettevõttes tulud ja kulud kirjendatud
koheselt; kasu väärtused, mis muudavad inimesed tundlikuks oma personaalse elu muutuste suhtes ja normatiivsed väärtused, mis mõjutavad inimest käituma teatud reeglite või levinud kommete kohaselt. Need kolm tegurit mõjutavad, kuidas inimesed asju tähelepanevad ja omandavad ning kuidas inimesed spetsiifilistes olukordades käituvad. Kõigepealt arutatakse lühidalt strateegiate üle, mis on peamiselt suunatud hedonistliku ja kasu kaalutlusliku käitumisele, vähendades kulusid keskkonnasõbralikuks käitumiseks. Teiseks täpsustatakse, kuidas tugevdada normatiivseid eesmärke. Täpsemalt, mil määral on normatiivsed kaalutlused olulised ennustajad keskkonnasõbralikus käitumises, kuidas need mõjutavad sellist käitumist ja kas keskkonnasõbralike tegevusi saab edendada suunatud normatiivsete kaalutlustega. Näidatakse, et normatiivsete eesmärkide tugevus sõltub individuaalsetest
Tuleb leida tasakaal nende vahel. KESKKOND Eristatakse sisemisi ja väliskulusid: sisemised kulud nende eest tasutakse otseselt Näiteks ehitusfirma tööjõukulud, materjalikulud jne; väliskulud tekivad teatud inimrühmal kellegi teise tegevuse tõttu; Näiteks reostub ehitustegevuse tõttu kohalik jõgi, park või rand võivad tekkida joogivee probleemid, takistatud on ujumine, kalastamine jne; Seega peavad need, kes kahju ise ei tekitanud, siiski kandma teatud kulusid. Kui tegelikke majandustegevuse kulusid (sh väliskulusid) arvesse ei võeta, ei ole lahendus efektiivne ega õiglane. 5 3.02.2014 KESKKOND KESKKOND ÕIGLUS EFEKTIIVSUS Kuidas tagada kõigi kriteeriumite samaaegne täitmine? 6
patendiga kaitstud toodet või teenust. Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi soetuskulud koos lisanduvate teenustasudega (õigusabi jms) Kui patendi kasutusajal tekivad kulud tema kasutamise seaduslikkuse tõendamiseks, lisatakse need patendi jääkmaksumusele (kapitaliseeritakse) ja amortiseeritakse patendi järelejäänud kasutusaja jooksul, juhul kui lahend on positiivne. 6 Kaotatud vaidluste kulusid ei kapitaliseerita, neid käsitletakse perioodikuludena. Kui majandusüksus töötab patendi ise välja, siis käsitletakse patendi väljatöötamise kulusid reeglina perioodikuludena (uurimistegevus). Kapitaliseeritakse patendi registreerimisega (seadustamisega) seotud kulud 7 Annab autorile ainuõiguse kasutada ja lubada teistel isikutel kasutada oma teost. Autoriõigus kehtib teose looja kogu eluea
on ja jääb vaeseks? Subjektiivne vaesus: Objektiive vaesus: Õnnetusest: vanemateta jäämisest ja orvuna üles Soovimatusest teha tööd ehk ohverdada kasvamisest, õnnetuse või haiguse läbi oma vaimset või füüsilist jõudu millegi invaliidistumisest, vanadusest kui ka üksikvanema saamiseks. See võib alata näiteks võimetusest katta toimetulekuks vajalikke kulusid koolist, kus ei viitsida ennast enam jms. Sellised inimesed on tõesti hädas ja nende võimalused ennast aidata on piiramatud või vaimselt pingutada ning jätkub hiljem, olematud. kui keeldutakse töö tegemisest. Harimatus võimetus ette näha oma käitumise Vastutustundetu tarbimine. tagajärgi lühemas või pikemas plaanis. Mida tähendab absoluutne vaesus?
Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine
4. Kulude klassifikatsioone- Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamises kajastatud raudteeinfrastruktuuri kulud. Ilmutamata- ntks rendikulu EVR omanduses oleva maa eest. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad)- Jätkuvaid ehk perioodilisi kulusid kajastatakse bilansis ja lõplikuid ehk regulaarseid kulusid kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Infrastruktuuri investeeringuteks võetud laenu tagastamata osa vs intressid laenujäägilt. Toote- ehk inventeeritavad kulud kajastatakse bilansis ja perioodikulud kajastatakse kasumiaruandes. Näide: Aruandlusperioodi lõpul laos olevate materjalide soetuskulu vs aruandeperioodil kasutatud materjalide soetuskulu.
põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki. Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu. Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas. Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel: 1. Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses. Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas. Et kulusid katta, selleks tõstis riik alguses makse. Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldus kuni 98%. Seega võib öelda, et 3. sajandi lõpuks olid Rooma riigis käibel vaid hõbetatud vaskmündid. Selline abinõu võimaldas valitsusel oma kulusid katta, kuid tehti seda nii,
· Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressitulud · Intressikulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 9 Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute
arvestamist. Avanssi tuleb küsida aegsasti enne lähetusse asumist, et tööandja saaks 5 täita ettemaksunõude. Näiteks pole avansi maksmine võimalik, kui töötaja nõuab ettemaksu esmaspäeva varahommikul algava lähetuse puhul eelmise reede õhtul. Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega. Osapoolte kokkuleppel võib kulusid hüvitada ka suuremas määras, seda antud määrus ei keela. Töölähetusega seotud majutuskulude alammääraks on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetuse puhul 800 krooni ööpäevas. [6] Teeloleku ja lähetuse ajal makstakse lähetatule päevaraha, mile alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni ja välislähetusel 350 krooni päevas. [7] Päevaraha makstakse tingimusel, et lähetuskoht asub kaugemal kui 50km asulast, kus paikneb töökoht
koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 28. Millest lähtutakse tulude arvestamisel, kuidas jaotatakse tulusid raamatupidamisarvestuses, milliste printsiipide alusel kajastatakse tulusid ja kulusid? Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10. Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. 29. Milleks on vaja inventuure, millised on inventuuride liigid, -moodused, – läbiviimine? Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi
See põhineb arusaamal,et iga üksikuettevõtte kahjulikud keskkonnamõjud ulatuvad selle firma piiridest kaugele väljapoole. Ettevõtte keskkonnavastutust tarneahela juhtimisel on võimalik jälgida kahes logistika funktsionaalses valdkonnas – rohelise sisseostmise / roheliste tarnete ja tagastuslogistika alal On leitud, et tarneahelate haldamise ja tarnete juhtimise muutmine „roheliseks“ võib anda ettevõtetele järgmist kasu:vähendab äritegevuse kulusid ja suurendab tulusid näiteks - Päikeseenergia täieliku ärakasutamise päikesepaneelide näol. Selline säästlik energiatootmine võimaldavab saadavat energiat kasutada hoone igapäevase energiavajaduse katmiseks ning hoida kokku kulusid kütte ja energia pealt. Energia- ja keskkonnasäästlikud tehnoloogia.Tänapäeval mõeldakse päevavalguse maksimaalse kasutamisele äriparkide, lao- ja kontoripindade valgustamiseks, selleks kasutatakse nt liikumisanduritega valgustust, mis on
milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest. Teisalt, peab juhtimisinformatsioon viitama võimalustele ja hoiatama riskide eest. Järelikult sõltub informatsiooniga varustamise süsteemsusest nii planeerimise kui ka sellest tulenevalt plaanitud eesmärkide täitmise edukus. Infovarustussüsteemi rakendusprotsess jaotub järgmisteks etappideks ja alam- etappideks:
Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaalusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu tarneahela ulatuses. Seetõttu võib pakkimise ja pakendite integreeritud käsitlemine anda logistikas olulist säästu.
esitas teooria 14 printsiibina, mille paigutas nelja gruppi: filosoofia, protsess, partnerid ning pidev parendamine. 8 Kulusäästliku tootmise kõrval on maailmas arenenud ka hulk teisi meetodeid. 1986. aastal võttis Motorola kasutusele protsessi kvaliteedi mõõtmise meetodid, mis sai nime 6 Sigma. (Miina, 2008) 6 Sigma oli täpne tööjuhis vähendamaks kulusid ettevõttes ja suurendama kasumit. Nende kahe (Lean Thinking, 6 Sigma) tootmisviisi tõestatud efektiivsus on köitnud paljude valdkonna uurijate tähelepanu ja aina enam kombineeritakse neid kahte. Nedest on tänapäevaks väljatöötaud oma printsiip. Tootmisega tegelevad ettevõtted mõistsid, et ainult tootmise muutmisest ei piisa ning, et oluline osa on ka teenindusel. Selle äratundmise tulemusena asusid tootmisettevõtted aina rohkem tegelema teenindamisega, rakendades teeninduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
