Tütarettevõtete aktsiad või osakud Ümberhindluse reserv Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Reservid Mitmesugused pikaajalised nõuded Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum Materiaalne põhivara "-"Omaaktsiad Soetusmaksumuses Maa ja ehitised Soetusmaksumuses Masinad ja seadmed "-" Akumuleeritud põhivara kulum Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Immateriaalne põhivara Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, litsentsid jms. Firmaväärtus (goodwill) 24 8.5. Kasumiaruanne KASUMIARUANNE Raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). KASUMIARUANDE VALEM
Põhivara vara, mida kasutatakse majadnustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhi- ja käibevarade maksumuse vahelise piiri kestestab iga firma oma sise-eeskirjades. Põhivarade soetuse finantseerimine: Säästmine raha kogumine reservi Laenu võtmine Jooksva aasta tulud Põhivara maksumuse liigid Soetusmaksumus Bilansiline maksumus =soetusmaksumus Jääkmaksumus = soetusmaksumus - kulum Taastamismaksumus= analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust 45 Põhivara füüsiline ja moraalne kulumine. Amortisatsiooni mõiste ja arvutusvalemid. Seos kasutuseaga. Füüsiline kulumine vananemine ja väärtuse kaotamine Moraalne kulumine tootmise maksumuse langemine, vananemine seoses tehnilise protsessiga Amortisatsioon mahaavestus tulust eesmärgiga jaotada põhivara väärtus selle
n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruande skeemid: Skeem I (esitatakse kogukulude meetodil, kulud esitatakse kululiikide viisi) Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud 4 Tulumaks Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum Ettevõte otsustab ise, kumba kasumiaruande skeemi ta kasutab. Rahavoogude aruanne
Millised järeldused tuleks sellest teha tuleviku jaoks 33. Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses? Erinevused aruannete koostamise perioodis. Varad hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Bilansi koostamisel võimalik kasutada erinevaid arvestusmeetodeid (varude arvestus). Bilansikirjete koostamisel kasutatakse subjektiivseid hinnanguid (põhivara kulum, debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe
Millised järeldused tuleks sellest teha tuleviku jaoks 33. Millised probleemid võivad esineda finantsandmete võrreldavuses? Erinevused aruannete koostamise perioodis. Varad hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Bilansi koostamisel võimalik kasutada erinevaid arvestusmeetodeid (varude arvestus). Bilansikirjete koostamisel kasutatakse subjektiivseid hinnanguid (põhivara kulum, debitoorne võlgnevus). Põhivarade amortiseerimine on enesestmõistetav, kuid väärtuse suurenemist harilikult ignoreeritakse (liigne konservatiivsus).Määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, firma väärtus) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline.Käibevarade ja põhivarade vahekord (teiste ettevõtete aktsiad.) 34. Kahe aasta võrdlusena on ettevõtte käibe puhasrentaablus langenud samas kui käibe
Müügtulu 74 028 ### ### ### ### tooraine -4 811 -5 811 ### ### ### Brutokasum 78 839 ### ### ### ### Muud äritulud ja -kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 627 -1 629 -1 824 -1 823 -1 820 Tööjõukulud ### ### ### ### ### Põhivara kulum ja väärtuse langus 0 0 0 0 0 Ärikasum ### ### ### ### ### EBITDA ### ### ### ### ### Finantstulud ja kulud -160 -24 0 0 0 Kasum enne tulumaksustamist ### ### ### ### ### Tulumaks ### -8 888 32 286 36 407 92 057
Kulmude ja ripsmete 0,65 5,00 värvimine Geelküüned 2,5 20,00 Parafiinihooldus 2,00 7,00 Ultraheli näohooldus 5,00 20,00 Omahinna arvutus Maniküür lakkimisega Materjalikulu 1,7 Rendikulu 0,17 Kommunaalkulu 0,08 Palgakulu 2,44 Põhivara kulum 0,02 Kogu kulu teenusele 4,41 Kasum 10,59 Toote müügihind 15 Kuna salongis rendivad pinda hetkel ka juuksur ja massöör, siis elekter, vesi ja küte jagatakse meie vahel. Omanik teeb meile kalkulatsiooni iga kuu arvete põhiselt. 7. Turg ja kliendid 7.1 Turg Roosisalong asub Valgjärvel asula keskel. Olemas on suur tasuta parkimisplats, kõrval on
10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. 1 11. Amortisatsioon - ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. 12. Börs - organiseeritud turg väärtpaberite või teatud kaupadega kauplemiseks. 13. Bilanss ehk raamatupidamisbilanss on finantsaruanne, mis kajastab ettevõtte vara, kohustuste (kohustiste) ja omakapitali seisundit teatud kuupäeva seisuga. 14. Inflatsioon - üldise hinnataseme (kaupade ja teenuste hindade) tõus, millega kaasneb raha
salongis kohal. Salongi rätikud ja muud pesemist vajavad riideesemed pestakse salongis olemas olevas pesumasinas ja kuivatatakse kuivatis. Sellega säästetaksee raha pesumaja arvelt. Salong on moeldud neile, kes soovivad muudatusi, et end enesekindlalt tuunda. Seda kajastab ka salongi nimi changes ehk siis muudatused. Klientideks on oodatud nii mehed, naised kui ka lapsed. 3.2 Põhivahendite amortisatsioon Kulum Kulumi Jarjekord Nimetus Arv Hind Maksumus % summa 1 korter 81,1 m 1957000 1957000 3,33 65168,1 2 arvuti 1 5990 5990 20 1198 3 kohviautomaat 1 26494 26494 10 2649,4 4 pesumasin 1 4990 4990 20 998
omanike kasumi maksimeerimine. · Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttelejuhtimisotsuste langetamisel · Põhilised kuluarvestusmeetodid on: protsessipõhine; tootepõhine; tegevuspõhine. Omahinna arvutamiseks on vaja tehajärgmised otsused: Alginvesteering (seadmed jt vahendid) Investeeringu allikad (laen või omafinantseerimine) Muutuvkulud (tööjõud, materjalid, ..) Püsikulud (rent, side, turundus, juhtide palgad, kulum, ...) 18. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus, raamatupidamise põhimõtted. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants-aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koondnäitajad arvestusperioodi jooksul: Seisundi aruanne: · Bilanss seisuga 31.12.2019 · Bilanss seisuga 31.12.2018 Perioodi aruanded: · Kasumiaruanne 2019 · Rahakäibe aruanne 2019 Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne:
1.4 Tooraine ja materjal 2 343 12 580 50 468 1.5 KÄIBEVARA KOKKU 77 305 106 660 210 481 1.6 Masinad ja seadmed 14 400 19 400 24 400 1.7 Muu inventar, tööriistad, sisseseade 0 0 0 1.8 Akumuleeritud põhivara kulum 1 460 6 260 12 060 1.9 PÕHIVARA KOKKU 12 940 13 140 12 340 2.0 PASSIVA 87 038 114 588 236 627 2.1 Muud võlad 108 221 340 2.2 Hankijatele tasumata arved 17 208 19 161 21 053 2
Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne. Ettelaekunud tulu -näide 28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Raha 3000 K Ettelaekunud renditulud3000 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1:
Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud 1) Finantstulud ja kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 2) Finantstulud ja kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt 3) Finantstulud ja kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 4) Intressikulud 5) Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud
Lennuvälja- ja lennuliiklustasud Lennuki kindlustus Lennuki seadmete ja personali rent ning liising b. Hooldus- ja remondikulud Tehnilise personali kulud Materjalikulu Hooldusteenuse korraldamine c. Depretsiatsiooni kulud Lennuki seadmed Maapealsed seadmed ning maa kulum Arenduskulude ja personali koolituse depretsiatsioon II. Ühiskulud a. Peatuskoha ja maapealsed kulud Lennuvälja personal Ehitised, seadmed ja transport Teistele ettevõtetele makstud hooldustasud b. Reisijateeninduse kulud Stjuardesside ning stjuuardite palgad ja muud kulutused Muud reisijate teenindamisega seotud kulutused
firmaväärtuse selle soetusmaksumuses immateriaalse varana (RTJ 11 § 45). Äriühendusest tekkinud firmaväärtus peegeldab seda osa soetusmaksumusest, mis tasuti omandatud ettevõtte selliste varade eest, mida ei ole võimalik eristada ja eraldi arvele võtta (RTJ 11 § 46). 61 Pärast esmast kajastamist peab omandaja mõõtma äriühenduse käigus omandatud firmaväärtust soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Firmaväärtust amortiseeritakse lineaarselt (k.a kapitaliosaluse meetodi puhul), lõppväärtus on null ning maksimaalne amortiseerimise periood 10 aastat. Väärtuse teste tehakse kui on indikatsioone väärtuse languse kohta. Negatiivne firmaväärtus Negatiivne firmaväärtus on negatiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel (RTJ 11 § 48). Negatiivne firmaväärtus tekib olukordades, kus omandatud osaluse soetusmaksumus on väiksem
kasumiaruandes (,,Muude äritulude" või ,,Muude ärikulude" all) kajastamise lõpetamise aastal. Piiramatu kasuliku elueaga immateriaalse vara väärtuse langust kontrollitakse üks kord aastas, 31. detsembri seisuga, vajaduse järgi kas individuaalselt või raha teeniva üksuse tasandil. 3.4.3 Materiaalse põhivara kontod ja algdokumendid Materiaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks maa, masinad ja seadmed, arvutustehnika, inventar, inventari kulum, põhivara ettemaksud, paigaldamata seadmed ja masinad jt. Algdokumentideks on näiteks ostu-müügi lepingud, vastavalt hoiult väljastamise saatelehed (näiteks, kui üks seade läheb ühe kaupluse koosseisust teise kaupluse koosseisu) 3.4.4 Immateriaalse põhivara kontod ja algdokumendid Immateriaalse põhivara analüütilised kontod on näiteks immateriaalne põhivara, kaubamärk Tirsi, opereerimisõigus. Algdokumentideks on näiteks kõikvõimalikud lepingud. 19
Kulude jaotamise alused peavad olema määratletud kulude jaotamise alused (kulukeskustele, kulukohtadele, kulukandjatele ja ühikutele); Varade hindamine ja hindamisalus peab kokku leppima laovarude ja lõpetamata toodangu hndamise korra valides meetodi (FIFO, kaalutud keskmine, individuaalse hindamise meetod); Varade inventeerimine peab olema otsustatud varade infenteerimise kord; Kulum tuleb ääratleda kulumi arvestuse meetodid ning määrad; Kuluarvestuse põhimõtted ja meetodid tuleb kokku leppida kuluarvestuse põhimõtetes ja meetodites. Ühtse kuluarvestuse eelised: 5 Kulude võrreldavus kuna kasutatakse sarnaseid kuluarvestuse põhimõtteid ja meetodeid, saab
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mill...
Käigusolevad kasumlikud ettevõtted saavad kasutada sisemist omakapitali (joonis 1.2). Selleks on säilitatud tulu (retained earnings). See on puhaskasumi osa, mis pole dividendidena välja makstud. Raamatupidamise aspektist asub see bilansis kirjel "eelmiste perioodide jaotamata kasum ja/või reservkapital." Sisemise finantseerimisallikana saab käsitleda ka kulumit ehk põhivara amortisatsiooni, sest sellega ei kaasne raha väljamakseid ettevõttest. Kulum vähendab küll kasumit, aga finantseerimisel tuleb meeles pidada, et kasumiga ei saa midagi osta, vaid ikka rahaga. Tihti nimetatakse kulumit spontaanseks allikaks, sest see tekib põhivara kasutamise tõttu automaatselt. Hübriidfinantseerimine tähendab raha hankimist instrumentide abil, millel on nii oma- kui ka laenukapitalile iseloomulikke jooni (joonis 1.2). Seda kasutatakse juhtkonna tasustamise ühe osana ja selle tähtsus ettevõtte finantseerimisel on vähene
Äriplaan Koostanud: Taavi Müürsepp Sisukord 1.Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
tööstusele), toodangu kvaliteedist ja muudest realiseerimisega seotud tingimustest nt. realiseerimisajast ja- kohast ning viisist (talu väravas, turul, kokkuostu, kauplustele, restoranidele). Tootmisomahinda kujundavad muutuv-ja püsikulud. Muutuvkuludeks: materjalikulud (seeme, väetis, kütusekulud, taimekaitsevahendite kulud); Teenustööde kulud, töötasu (mis sõltub palgatasemest ja töömahust), Püsivkuludeks: PV kulum, üldkulud, masinate rendikulu, kindlustuskulud, intressikulud, maksud Omahinda mõjutavad nii tehtud kulutused kui ka kultuuri saagikus, looduslikud tingimused, mitmed majanduslikud tegurid. Saagikust mõjutavad omakorda: ilmastik, mulla viljakus, seemne kvaliteet, väetamise tase Majanduslikud: kaitsetollid, soodustused, toetused, spetsialiseerumuse aste Turustamiskulud on seotud kauba ettevalmistamisega müügiks, selle hoiustamisega, pakendamisega, transpordiga müügikohta jne.
Müügitulu 14 765 007 13 687 799 17 555 738 13 835 815 Muud äritulud 97 558 12 987 22 456 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 817 248 -9 682 363 -11 879 912 -8 221 549 Mitmesugused tegevuskulud -3 024 737 -3 316 646 -3 353 766 -3 305 812 Tööjõukulud -1 147 109 -1 222 805 -1 561 462 -1 062 744 Põhivara kulum ja väärtuse langus -113 904 -126 743 -149 318 -93 163 Muud ärikulud -104 355 -13 619 -698 -3 323 Ärikasum (-kahjum) 655 212 -661 390 633 038 1 149 224 Finantstulud ja -kulud -281 348 -199 292 -303 947 -74 976 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 373 864 -860 682 329 091 1 074 248
aktsiaseltsi juhtimises. Muutuva dividendiga. Eelisaktsia Annab omanikule eelise saada kindlat dividende ja saada aktsiaseltsi likvideerimisel oma osa aktsiaseltsi varadest (mis sellele peale võlgade tasumist kuuluvad) enne lihtaktsiate omanikke. Dividend Dividendid on maksed aktsionäridele ettevõtte kasumist. Amortisatsioon ehk Amortisatsioon ehk kulum on põhivara, näiteks kulum tööriistade või masinate, väärtuse vähenemine vastavalt nende kulumisele või vananemisele. Väärtpaberiturg Turgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega, kõige enam aktsiatega, nimetatakse väärtpaberibörsiks ehk fondibörsiks. - Esmasturg - uued aktsiad - Järelturg varem emiteeritud aktsiad
müüte arvete alusel ja millised on teie klientide tavapärased maksetähtajad. Laoseis. Laoseisu võivad moodustada valmistooted, pooltooted, tooraine. Valmistoodete laoseisu hindamisel tuleb arvestada, kui kiiresti te oma tooted suudate maha müüa, pooltoodete all olev raha sõltub tootmisprotsessi pikkusest, tooraine hulk laos sõltub tarnetingimustest ning tooraine iseloomust. Põhivara. Summeerige kõigi ostetud seadmete, hoonete jm põhivara ostuhind. Akumuleeritud kulum. Igal aastal kahaneb põhivara väärtus kulumise arvel. Bilansis summeeritakse iga- aastane amortisatsioon. Põhivara jääkväärtus. Põhivara jääkväärtus võrdub tema ostuhind miinus akumuleeritud kulum. PASSIVA Lühiajalised võlgnevused. Koosnevad kreeditoridele tasumata arvetest, maksuvõlgadest, võlgadest töötajatele, laenudest, mille maksetähtaeg saabub järgneva aasta jooksul. Pikaajalised võlgnevused. Kõik laenud, mille makstähtaeg on pikem kui aasta
[hα]. 20 Joon. Tera tagapinnalt kulumise sõltuvus töö kestusest; osad: 1 sobitumise, 2 normaalkulumise, 3 purunemise piirkond Lubatud kulumi väärtused on antud käsiraamatuis. Näiteks kermisplaadi- ga pealttreimistera jaoks (ristlõige 16X25 mm) on [hα] 2 mm terase ja 4 mm malmi treimisel. Puhastreimise korral pealttreimis-, mahalõike- ja keermeteradel [hα] = 0,5 mm jne. (vt.joon.). Joon. Kermisplaadiga pealttreimistera lubatud kulum Lõikeriista tööaega kuni väärtuseni [hα] nimetatakse püsivusajaks T min, teisiti õeldes püsivusaeg on tera ümberteritamiseni kulunud masinaaeg. Lubatud kulumise [hα] piiril tehtud teritus on lõikeriista õige kasutamise seisukohalt sundteritus. Laboratooriumis kontrollitakse [hα] väärtust optilise riistaga, tootmises aga kasutatakse tera seisundi hindamiseks teisi kulumiskriteeriume. Tera kulumiskriteerium võib olla elektrimootori ankruahelasse lülitatud ampermeetri näit
Aastaintress ja tilumaks makstakse detsembrikuus. ia kohta on 5 EUR o) peaks eeldatavasti milj.USD A dollarites, kui ad ei maksa kahe/2 Suurbritaanias ja rbritaanias 2) a? e selle Rootsi määraga 7% UR? 10% , gituludest, m määr on 15%? 1. Ettevõttes olid seisuga 31.12.200…järgmised majandus näitajad (tuh, kr) Käibevara: Raha pangakontol Nõuded ostjatele Varud Põhivara soetamismaksumuse Akumuleeritud põhivara kulum Tütarettevõtja aktsiad Lühiajalised kohustused Pikaajaline pangalaen Riskivaba intressimäär Rootsi pikaajalistel võlakirjadel Ettevõte sai eelmisel kuul pangast laenu intressiga Ettevõtte riskipreemia (firma tegeleb kütusetransiidiga) Kapitali struktuuri lähimalajal muuta ei kavatseta Milline on kapitali kaalutud keskmine hind? WACC 2. Investeering maksumusega € 10 000 annab aastase sissetuleva rahavoo € 4000 3 aasta jaol Turuintressimäär on 10% Kas te investeerte
kasutusrenti autode ostuks. Ettevõttel on nii kapitalirendi kui kasutusrendi lepinguid. Kulude kajastamise algdokumentideks on ostuarved. Ostuarved kantakse otse kuludesse, kui ei ole tegu põhivaraga. Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid soetusmaksumusega alates 1000€ ja mille kasulik eluiga on üle 1 aasta. Põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Põhivara arvestatakse lineaarsel meetodil ja igal bilansipäeval tuleb hinnata kasutatavate amortisatsioonimäärade , -meetodite ja lõppväärtuse põhjendatust. Ostuarvete kohta koostatakse kuu kaupa loendid ja lisatakse kausta. Koondite alla kuuluvad ka pangaväljavõtted. Pangaväljavõtted säilitatakse kuu kaupa. 11 Ostureskontros sisestatakse arved laekumise järjekorras ja nummerdatakse.
Põhiprobleem: tootmisvahendeid ei "tarbita ära" korraga, vaid aastatega. Tootmisvahenditel on teatud eluiga, mida iseloomustavad: · tehniline kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul seade annab tehniliselt laitmatuid tulemusi; · majanduslik kasutusaeg -- ajaperiood, mille jooksul on majanduslikult otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses: · seadmete jms väärtuse vähenemine nende kasutusaja jooksul on erinev, · tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul, · turuväärtus langeb järsult kohe pärast masina kasutuselevõttu (kasutatud seadet tahetakse osta märksa odavamalt ka siis, kui selle tarbimisväärtus on praktiliselt esialgsel tasemel), · väärtus väheneb (lisaks kasutamisele jm normaalsetele mõjuritele nagu ilmastik jms) ka
ise ei saa füüsiliselt mitmel objektil korraga viibida. Samas on teinekord kasulikum ise objektil koos töölistega töötada, seda juhul, kui tegemist on hinnaliste rendimasinate ja seadmetega. Tööriistade lõhkumise või oskamatu kasutamisega rikkumise eest tuleb kallist hinda maksta. Hinnapakkumiste koostamise aluseks on hinnaküsimised ja õigesti arvestatud omahinnad materjalidele, tööriistade kulum ja renditasud, kulud transpordile ning tööjõu palgakulud. Hinnapakkumise puhul peaks olema sisse arvestatud läbirääkimiste käigus tehtav võimalik allahindlus kliendile ja mingi protsent ettenägematuid kulusid ning mõistlik ligi paarikümne protsendiline kasum. Aastate jooksul on välja kujunendud head ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Kaubad tarnitakse objektidele suuremjagu Optimera Eesti AS kauplustest või tehastest otsetarnetena
otstarbekas mingit seadet (masinat vm tootmisvahendit) kasutada. JUHITAV TOOTMIS- MATER- JUHTIMINE PLANEE- ORGANISEE- KONTROLL Tuleb õigesti hinnata tootmisvahendi majanduslik kasutusaeg ning aastatega TÖÖ VAHENDID JALID RIMINE RIMINE toimuv väärtuse vähenemine. Majandusarvestuses on see kulum. Probleemid amortisatsiooni (kulumi) arvestuses: * töö * maatükid * tooraine nende tegevuste põhisisuks · seadmete jms väärtuse vähenemine nende kasutusaja jooksul on erinev, objektiga * hooned * abimater- on otsuste ettevalmistamine · tarbimisväärtus väheneb kasutusaja alul tunduvalt aeglasemalt kui lõpul,
Brutokasum (-kahjum) 12 373 18 559 18 559 24 745 24 745 24 745 24 745 Turustuskulud 200 20 20 30 30 30 30 Üldhalduskulud 13 065 13 065 13 065 13 165 13 165 13 165 13 165 Muud ärikulud 600 500 500 500 500 500 500 Ärikasum (-kahjum) -1 493 4 973 4 973 11 050 11 050 11 050 11 050 Põhivara kulum 375 775 825 850 850 850 850 Finantstulud ja -kulud (intress) 200 400 360 280 200 120 40 Perioodi kasum (kahjum) -2 068 3 798 3 788 9 920 10 000 10 080 10 160 Akumuleeritud kasum (kahjum) -2 068 1 730 5 519 15 438 25 438 35 518 45 677 Müügitulu laekumisperiood 10 10 10 10 10 10 10
IVC-Raamat Ekraani ülaosas paikneb Peamenüü riba. Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast kl...
Objektiivse liigitamise aluseks on kulude tekitamise eesmärk. (siseinfoks) Subjektiivse liigitamise aluseks on tekkinud kulude olemus. (välisinfoks) Oluline kulude liigitamise põhimõte on: iga kulude juhtimise ja arvestuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teha sellest eesmärgist lähtuv kulude liigitus. a) Aastaaruande koostamiseks Kasumiaruanne skeem 1 jaotatakse kulud olemuse järgi: kaubad, tooted, materjal, teenused, tööjõu, kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, finantskulud jm. Kasumiaruanne skeem 2 jaotatakse kulud funktsiooni järgi: müüdud toodangu, kaupade ja teenuste kulu, turustuskulud, üldhalduskulud jm. b) Varude mõõtmiseks ja hindamiseks, eelkõige objektiivseks varude ja realiseeritud kulude kajastamiseks. On oluline ka finantsarvestuse tarbeks. Võimalik kulude liigitused: 1) perioodi ja toote kulud 2) tootmiskulude elemendid
sihtfinantseerimisest Müügitulu 24127 10219 1800 6200 11000 10000 Tulud kokku 24127 10219 14300 38950 43000 35000 KULUD Mitmesugused -3293 -2386 -12257 -33707 -36771 -28350 tegevuskulud Tööjõukulud -20127 -7719 -1962 -5396 -5916 -6300 Põhivara kulum Kulud kokku -23420 -10105 -14219 -39103 -42688 -34650 Põhitegevuse tulem 707 114 81 -153 312 350 Finantstulud ja –kulud 0 Aruandeaasta tulem 707 114 81 -153 312 350 2012 on sisse kirjutatud omaosalus 1800 eurot 2013 on sisse kirjutatud projekti omaosalus 3200 eurot pluss täiendav müügitulu 3000 eurot mis
2. nõud e d ostjate vastu 0 0 0 3. Ettemak stud tuleva st e 9 9 18 perioodid e kulud 4. Varud 139 148 227 KÄIBEVARA KOKKU 193,5 293,9 406,5 PÕHIVARA 5. Materiaaln e põhivara 45 45 75 6. Immateriaaln e põhivara 0 0 0 7. Põhivara kulum 9 18 36 PÕHIVARA KOKKU 36 27 39 AKTIVA KOKKU 255,2 320,9 445,5 PAS SIVA KOHUSTUSED Lühiajalis ed kohustus e d 7. Võlakohu stus e d 0 0 0 8. Ostjate (tellijate) 0 0 0 ette m ak s e d tood ete ja kaupad e ee st 9
arvatud ehituse seisund, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. · Taastamisväärtus - kahjujuhtumi korral kahjustunud varaga samaväärse vara hankimiseks tehtav kulutus ehk taastamiseks vajalike ning muude hüvitatavate kulude summa. · Taassoetamisväärtus uue samaväärse vara soetamismaksumus. · Jääkväärtus taastamis- või taassoetamisväärtus, millest on maha arvatud kulum. · Turuväärtus - samasuguse eseme taassoetamise hind ehk vastava vara kohalik keskmine müügihind. · Päevaväärtus - rahasumma, mis saadakse taastamisväärtusest selle väärtuse osa lahutatamisel, mille vara on kaotanud ea, kulumise, tarbimisväärtuse vähenemise või muu taolise põhjuse tõttu. · Aegväärtus - ehitise kulumi võrra vähendatud taastamisväärtus. 7. Kindlustusjuhtum (olemus, teatamine, lahendamine)
ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad. Kasumiaruande skeemide võrdlus () skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõu kulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum vs skeem 2Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Olulised ja ebaolulised kulud Juhtimisotsuste vastuvõtmisel on oluline eristada olulisi kulusid ebaolulistest. Juhil on mõtet tegeleda ainult oluliste kuludega, sest siis võiks tema tegutsemisel olla mingi oluline tulemus. Ebaolulised kulud on need, kus kõik alternatiivid on ühesugused
isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne Peale põhikontode on olemas veel kontrakontod – kontraaktiva- ja kontrapassivakontod. Kontraaktivakonto – reguleerib mingi aktivakonto jääki, kuid on ise seejuures passivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + KK – DK, kusjuures saldo esitatakse konto kreeditpoolel). Tüüpilisemaks kontraaktiva kontoks on konto Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Selle konto saldo võrra vähendatakse aktivakonto Materiaalne põhivara jääki. Teisiti saab väita, et antud kontot kajastatakse bilansi aktivas „ – „ märgiga. Saadud summa moodustab materiaalse põhivara jääkmaksumuse. Kontraaktivakontoks on ka nt Ostjate ebatõenäoliselt laekuvad arved. Kontrapassivakonto reguleerib mingi passivakonto jääki, kuid on seejuures aktivakonto iseloomuga (ehk S1 = So + DK – KK, kusjuures saldo esitatakse konto
Diskonteeritud dividendidel baseeruvad meetod, FCFE meetod, FCFF meetod, APV meetod FCFF: varade poolt genereeritud rahavoog = rahavoog võlausaldajatele + rahavoog omanikele (aktiva = kohustused + omakapital) Varade poolt genereeritud rahavoog (FCFF) diskonteeritakse kapitali kaalutud keskmise hinnaga. Eesti oludes, kus ettevõtete poolt teenitud kasumi maksustamist toimub alles selle jaotamisel saab ettevõttele (investoritele) suunatud rahavoo (FCFF) leida üldjuhul järgmiselt: ÄRIKASUM + KULUM - INVESTEERINGUD PUHASKÄIBEKAPITALI - INVESTEERINGUD PÕHIVARADESSE = ETTEVÕTTELE SUUNATUD VABAD RAHAVOOD Investoritele suunatud rahavoogude diskonteerimisel on diskonteerimismääraks ettevõtte kaalutud kapitali hind (WACC). FCFE: FCFE erineb FCFF-st selle poolest, et vaadeldakse omanike poolt saadavat rahavoogu. Rahavoog omanikele = varade poolt genereeritud rahavoog rahavoog võlausaldajatele.
Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Põhivara kulum Omakapital ktsiakapital kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income
SKP suurust on võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu
Miinimumpalk on hetkel 470 eurot (2017). 10. Ametiühing Ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). * Isikute ühendus , mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. 11. Amortisatsioon (amortiseerimine) Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Üldtähenduses on amortiseerimine pikaajaliselt kasutatava varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Kitsamas tähenduses on amortiseerimine ainetu varaobjekti (soetus)maksumuse jaotamine varaobjekti kasulikule elueale. Amortiseerimine on ka võla kustutamine jaokaupa.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
aruanne, omakapitali muutuste aruanne, aastaaruande lisad), audiitori järelotsus, kasumi jaotamise ettepanek. Bilanss - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) Müügitulud - COGS = brutokasum - üldkulud = ärikasum(EBIT) - intress = EBT - maksud = puhaskasum 15. Mis informatsiooni pakub a. ettevõtte bilanss finantsanalüüsi seisukohalt? Informatsioon ettevõtte finantsseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis
4 Bilans - informatsioon ettevõtte finantseisundist majandusaasta algul ja lõpul. Kasumiaruanne - informatsioon ettevõtte majandusaasta tulemusest kindlal perioodil. Müügitulud - realiseeritud toodete kulu = Brutokasum Brutokasum - üldkulud = EBITDA (kasum enne intresse, makse, amortisatsiooni) EBITDA - kulum = EBIT (ärikasum enne intresside ja maksude mahavõtmist) EBIT - I (intressid) = EBT (kasum enne maksustamist) EBT - T (maksud) = Puhaskasum (netokasum) 15. Mis infot pakub finantsanalüüsi seisukohalt: a) ettevõtte bilanss, b) kasumiaruanne, c) rahavoogude aruanne? a) Ettevõtte bilansis kajastub tema varade, kohustuste ning omakapitali hetkeseis. b) Kasumiaruanne on finantsaruanne, kus kajastatakse aruandeperioodi tulud ja kulud ning
Samuti see on tekkepõhine nii kui ka bilanss. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Siia kuuluvad müügi netokäive, kasum valuuta tehingutest, põhivaramüük, saadud intressid ja dividendid ja muud tulud. Kulud on aruandeperioodi tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud, millega varade väärtus väheneb või suurenevad kohustused. Siia kuuluvad tootmise ja müügikulud, varade allahindlus, põhivara kulum, valuuta kahjum, makstud intressid ja dividendid ning muud kulud. Kuna Eestis ei rakendada ettevõtete tulude maksustamist, siis võib praktiliselt võrdsustada kasumi ja puhaskasumi. Kasum, mis jääb üle peale dividendide väljajagamist ja re- Ettevõtte rahandus 5 RP089 investeeringuid, kajastatakse jaotamata kasumina. Kasum küll näitab ettevõtte
toodud kasumiaruande skeemi 1 kirje vastavale tulude või kulude kirje või rühma numbrile [12]. Tulude arvestuse kontod (kontoklassid 41- 49) müügitulu kontoklass 41 muud äritulud kontoklass 47 finantstulud kontoklass 48 Kulude arvestuse kontod (kontoklassid 51- 59) kaubad, toore, materjal kontoklass 51 muud tegevuskulud kontoklass 52 tööjõukulud kontoklass 55 põhivara kulum kontoklass 56 muud ärikulud kontoklass 57 finantskulud kontoklass 58 [12] 3 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE Kõiki majandustehinguid tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Selles alapunktis võib välja tuua dokumentide süstematiseerimise ja kajastamise raamatupidamises [1 : 34]. Igal sissekandel kronoloogilises registris peavad olema märgitud:
(“negatiivse kuluna”) + kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel (materjalid ja teenused, mida on kasutatud põhivara valmistamiseks ning mis on kajastatud mõnel teisel kasumiaruande kirjel kuluna, kajastatakse sellel kirjel kulude vähendusena (“negatiivse kuluna”) – ÄRIKULUD (kaubad, toore, materjal ja teenused, mitmesugused tegevuskulud, tööjõu kulud, põhivara kulum ja väärtuse langus, muud ärikulud) = ÄRIKASUM +/ – FINANTSTULUD/FINANTSKULUD = KASUM (KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST – TULUMAKS = ARUANDEAASTA KASUM (KAHJUM) Skeem kahe puhul kujuneb aruandeaasta kasum(kahjum) järgmiselt: MÜÜGITULU - MÜÜDUD TOODANGU (kaupade, teenuste) KULU = BRUTOKASUM (-KAHJUM) - TURUSTUSKULUD - ÜLDHALDUSKULUD + MUUD ÄRITULUD – MUUD ÄRIKULUD = ÄRIKASUM +/ – FINANTSTULUD/FINANTSKULUD = KASUM (KAHJUM) ENNE
Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%) 0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68% Töötamise aja ja koha vaba valik 35% Paremad sissetulekuväljavaated 20% Ärivõimaluse realiseerimine 9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% Palgatöötaja motiivid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40% Tööhõive stabiilsus 35% Kindlad töötunnid 16% Sotsiaalne kindlustun...
• Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. • Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. • Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. • Programmi lõpus esitlused investoritele 32. Tasuvuspunkti arvestus. Püsi- ja muutuvkulude mõiste. • Püsikulud ei sõltu ettevõtte tegevuse mahust, st sellest, kui palju ta mingil perioodil midagi toodab või teenuseid osutab. Püsikuludeks võivad olla näiteks rent, küte, kulum, laenuintress, kontorikulud, osa palgakulusid koos kaasnevate maksudega, reklaamikulud, mitmesuguste ostetud teenuste (raamatupidamine, valve) kulud jne. • Muutuvkulud varieeruvad koos tegevuse mahu muutumisega, kuid nad on püsivad tooteühiku kohta. Muutuvkuludeks tootmisettevõttel on toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide ja energia kulu, tootmistööliste palk koos maksudega (tükitöölistel hulgale), pakendi kulu jms