aastal) KOKKU 292 12096 14784 16800 · Püsivkulud kokku, eurot Kululiik Summa keskmiselt kuus aastate kaupa Küte ~5,8 ~6,7 ~6,7 Vesi 2 2 2 Telefon, andmeside 12,5 12,5 14 Põhivara kulum 350 350 350 Muud kulud 83 117 133 KOKKU 453,3 488,2 505,7 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 5.4.1 TOOTE, TEENUSE OMAHIND ÜHELE TOOTE; TEENUSE ÜHIKULE Tooteühiku omahinna kalkulatsiooni koostamise aluseks: 1. keskmine külastajate arv päevas 2. keskmine päevade arv kuus 3
Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000 Palgavõlgnevused 1 500 000 Reservkapital 30 000
7. Tööjõu kulud Расходы на рабочую силу Palgakulud Расход на зарплату Sotsiaalmaksud Социальные налоги Pensionikulu Расход на пенсии 8. Põhivara kulum ja väärtuse langus Износ и снижение стоимости основного имущества 9. Muud ärikulud Прочие коммерческие расходы ÄRIKASUM (-KAHJUM) КОММЕРЧЕСКАЯ ПРИБЫЛЬ
Valmis - ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus -7 693 124 932 Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 10 791 84 342 Kaubad, toore, materjal ja teenused -767 570 -741 994 Mitmesugused tegevuskulud -359 832 -257 860 Tööjõukulud -584 365 -644 416 Põhivara kulum ja väärtuse langus -17 704 -13 434 Ärikasum (kahjum) 3 243 1 460 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 243 1 460 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 243 1 460 OÜ Ultex Haldus 2010 2009 Müügitulu 5 152 007 4 694 116
Kodutöö majanduse alustes Juhendaja: Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL 2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Sissejuhatus Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum. Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni aastani 2011. Väärtus tõusis aastani 2007, pärast seda langes kuni aastani 2011. Suurim oli aastal 2008,väikseim 2010 .Tööandjate sotsiaalmaksed on otseselt seotud palga näitajaga, kuna sotsiaalmaksed on ettevõtjale riiklikul tasemel seatud kohustus,
Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa. 8 Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud algdokumendi alusel. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga. Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumusse. Parendused, remont ja hooldus
Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa
ei ole piisav kogunõudluse katmiseks. • Milliseid tooteid peaks perioodi jooksul tootma? • Limiteeriva faktori korral kasum on maksimaalne juhul, kui kasutatakse maksimaalselt limiteerivat faktorit. Finantsarvestuse meetodid vs otsustuseks vajalik kuluinformatsioon Seadme asendamine • Ettevõte omab seadet, mis soetati kolm aastat tagasi hinnaga 18 000.-. • Seadme kasulik tööiga on 6 aastat, arvestatud kulum on 9 000.-. • Kaalutakse võimalust see seade vahetada uue seadme vastu, mis säästaks jooksvaid kasutamiskulusid. • Uus seade maksaks 7 000.- ja tema kasulik tööiga oleks kolm aastat. • Jooksvad kasutamiskulud on 0.30 tooteühiku kohta vanal seadmel ja 0.20 tooteühiku kohta uuel seadmel. • Mõlema seadme max võimsus on 20 000 ühikut aastas. Vana seadme müügihind oleks 4 000.-. Ettevõttel on valida, kas toota detail ise või osta sisse.
= Ärikasum (EBIT) 150 - Intressikulud 10 = Maksude eelne kasum 140 - Tulumaks kasumilt 42 = Puhaskasum 98 Ettevõtte kohta on teada järgmised prognoosid: · Ettevõtte müügitulud, ärikasum ning kulum oodatakse kasvavat 10% aastas igal järgneval kolme aastal. Ettevõtte tulumaksumääraks kujuneb 40% · Ettevõtte puhas käibekapital (va raha) on hetkel 20% müügitulude tasemel ning see suhtarv ei m järgmisel kolmel aastal. · Ettevõte investeeris möödunud aastal põhivarasse 50 milj ning samas summas investeeritakse k järgmistel aastatel · Ettevõttel on üleval pangalaen 100 milj (see on ettevõtte ainus laen) ning see kavatsetakse ühek
Maksude ettemaksed 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.3. Ettemakstud kulud 0 0 0 Käibevara kokku 270301 302500 1677198 2738463 3938060 4860264 5488048 Põhivara 4. Masinad ja seadmed soetusmaksumuses 1612247 1864696 5254527 5254527 5254527 5254527 5254527 5. Põhivara kulum (14% a.) -111232 -125000 -860634 -1596267 -2331901 -3067535 -3803169 Põhivara kokku 1501015 1739696 4393893 3658260 2922626 2186992 1451358 AKTIVA KOKKU 1771316 2042196 6071091 6396723 6860686 7047256 6939406 PASSIVA Lühiajalised kohustused 6
77% Saadud toetused 1285 2.44% Muud äritulud 7779 14.79% Äritulud kokku 52613 100.00% Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -13676 30.07% Muud tegevuskulud -6587 14.48% Tööjõu kulud -22869 50.28% Põhivara kulum ja väärtuse langus -2216 4.87% Muud ärikulud -132 0.29% Ärikulud kokku -45480 100.00% Ärikasum 7133 98.71% Finantstulud 260 3.60% Finantskulud -167 -2.31%
üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
1.Millised on dividendide maksmise võimalused? • Dividend makstakse lihtaktsiates 2.Millise investeeringuliigiga on tegu? Investeeringu kui majandustoimingu üheks iseloomulikuks tunnuseks on, et raha paigutatakse konkreetsesse väärtusesse (väärtustesse) ning hakkab selle (nende) kaudu osalema majandustegevuses. • finatsinvesteering 3.Investeeringuprojekti liik, mis on äärmiselt laiaulatuslik ja üldreeglina maksumus üle 1mld USD. • Megaprojekt 4.Lisaks investeerimisvõimalustele mõjutavad dividendipoliitikat: • Ettevõtte kapitali struktuur ja sisemiselt loodava kapitali olemasolu 5.Eestis kasutatakse Euroopa Komisjoni (VKE) suurusega ettevõtete määratlust. Millised on need kategooriad? • keskmise suurusega ettevõtted, väikeettevõtted, mikroettevõtted 6.Tasakaalustatud tulemuskaart sisaldab neli tasakaalustatud valdkonda. Milline neist on vale? • Finantsid • Laenud • Kliendid • Sisemised äriprotsessid • Õppimine ja areng 7...
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000 8) Statistilise meetodi väärtusvähendi moodustamise raamatupi...
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 0 0 0 0 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 0 0 0 0 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) 0 0 0 0 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara Sihtfinantseerimise abil soetatud materiaalne
3. KOKKU 15 000 13 171 14 515 5.3.2. Püsivkulud · Püsivad palgakulud (koos sotsiaalkindlustusega) Töötajad Projekteeritud palk kuus, eurot 2 treenerit 400 KOKKU 400 · Püsivkulud kokku, krooni Kululiik Summa keskmiselt kuus aastate kaupa Põhivara kulum 111 111 111 Rent 2 180 2 180 3 270 KOKKU 2 291 2 291 3 381 5.4. KASUMIPLAAN Tulud/ kulud Summa, eurodes (aastate kaupa) 1. Brutorealisatsioon 20 000 20 400 24 500 2
Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus.
Muud äritulud 883 2% 653 Äritulud kokku 48214 100% 52677 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -14087 30% -16984 Muud tegevuskulud -7362 16% -7413 Tööjõu kulud -23089 49% -22491 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2516 5% -2988 Muud ärikulud -177 0% -463 Ärikulud kokku -47231 100% -50339 Ärikasum 984 84% 2338 Tulu/kulu(-) sidusettevõttest 70 6% 116 Finantstulud 224 19% 89
Ülesanne 3 Alljärgnevas tabelis on esitatud üks lihtsustatud ettevõtte väärtuse hindamine 2011. aasta alguse seisuga. Nõutav tulunorm on 25% aastas ja investori poolt oodatav rahavoogude kasv alates 2016 aastast 5% aastas. 2011 2012 2013 2014 2015 Ärikasum 50,00 100,00 150,00 175,00 200,00 miinus: intressikulud 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 miinus: kulum 10,00 15,00 15,00 10,00 10,00 miinus: dividendid 0,00 0,00 0,00 0,00 50,00 pluss: kapitaliinvesteeringud 50,00 50,00 40,00 30,00 0,00 FCFF 80,00 125,00 165,00 185,00 130,00 Nüüdisväärtuse faktor 0,75 0,56 0,42 0,32 0,24 Rahavoogude nüüdisväärtus 60,00 70,31 69,61 58,54 30,85
isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot ettevõtete kasum 20 miljonit eurot põhivara kulum 25 miljonit eurot kaudsed maksud 20 miljonit eurot subsiidiumid 5 miljonit eurot koguinvesteeringud 45 miljonit eurot eksport 70 miljonit eurot import 75 miljonit eurot 2 Prognoosides 2014.a. näitajate põhjal 2015.a. eelarve jaoks maksubaasi, eeldati SKP
Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus.
AS Aadam majandustehingute ja nende tulemuste kohta on raamatupidamises tabelis olevad andmed. Arvutada raha- ja pangakontode jääk bilansis arvestusperioodi lõpuks (30.09.2018). Kassa- ja pangakontode jääk (01.09.2018) 200 Puhaskahjum 1000 Materiaalse põhivara kulum 700 Kahjum põhivara maha kandmisest 70 Laekumine põhivara müügist 25 Võeti pikaajalist laenu 200 Aktsiakapitali sissemaks rahas 50
5% (amortisatsiooni norm). Arvutame hoone kulu aastas 300000/40=7500 kr. on hoone kulu aastas. Seega hoone tunni kulu hinnaks on 7500/1700=4.41 krooni. 5.2 Seadmete maksumus Seadme aasta kulumi saame kui jagame seadme maksumuse ja kasutus aja (Seade maksumus/ Kasutus aeg= aasta kulum). Hoolduse ja remondi protsent võetakse aasta kulumist. Kui palju seade maksumus tunnis on same me liites aasta kulumi ja hooldus, remondi ning jagame töötundidega aastas [(Aasta kulum + Hooldus, remont)/Aasta töötunnid= Maksumus tunnis] Aastas on keskmiselt tuhat seitsesada (1700) töö tundi. Tabel 5. Seadmete maksumus Seade Seade Kasutus Aasta Hooldus, Maksumus maksumus aeg kulum remont tunnis Tõstuk 125000 10 12500 2%250kr 7.5
Juhtmasina vajadus tööühiku kohta nagu eelmises. Ülejäänud ühises protsessis osalevate masinate ajakulud loetaks võrdseks juhtmasina omaga, kui nende jõudlus on juhtmasina omast suurem; või võetakse juhtmasina omast täisarv korda suurem, kui nende jõudlus on juhtmasina omast väiksem. - Masinad teenindavad ehitusplatsi Ehitusprojektist lähtuvalt kantakse ehitusplatsi kaudkuludesse. ii. Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) Vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul Kulumi arvutusmeetodid: 1. Otsearvutus (lineaarne meetod) F +R-L A= T F - põhivara soetusmaksumus (krooni); R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa (krooni);
kulu ja pingutusega, soetusmaksumus miinus akumuleeritud 13 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulum ja allahindlused) Käibevara kokku Põhivara Investeeringud tütar- ja Tütarettevõtete aktsiad või osad Soetusmaksumuse, RTJ 11 sidusettevõtetesse (seda alamkirjet kasutatakse ainult õiglase väärtuse või konsolideerimata aruannetes), kapitaliosaluse meetod sidusettevõtete aktsiad või osad
4) toodangumahu meetodil, kui tegevusperioodil plaaniti valmistada 1000 toodet, sh. esimesel aastal 250, teisel 350, kolmandal 100 ja neljandal 300 toodet. 1.Lineaarne meetod 1 Mahaarvestusmäär= --------------- x 100% = 25% aastas 4 Mahaarvestise summa = 25% x ( 104 000 4 000 ) = 25 000.- Aasta Mahaarvestis Akumuleeritud Jääkmaksumus kulum aasta lõpus 1 25 000 25 000 79 000 2 25 000 50 000 54 000 3 25 000 75 000 29 000 4 25 000 100 000 4 000 17 2.Kahekordselt väheneva jäägi meetod 1 Mahaarvestusmäär =--------------------x 2 x 100% = 50 % aastas 4
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 3,849 6,597 12,065 21,831 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 0 0 0 0 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -43 -43 -43 -43 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara
Kulude tootlikkuse arvutus nuumsigade kasvatamisel: Kogutoodang/kulud Kogutoodangu väärtus(liha+põrsad+sõnnik)/tootmiskulud €/€ 2. Netolisandväärtuse näitaja sisaldab järgmisi komponente: 1. kogutoodang 2. vahetarbimine 3. toetused (v.a investeeringutoetused) 4. maksud 5. kulum Netolisandväärtus(NLV) = kogutoodang – vahetarbimine + toetused (v.a investeeringutoetused) – maksud– kulum. Netolisandväärtus on summa, millega kaetakse tootmistegurite kasutamise kulud (palk, rent, intressid, ettevõtjatulu) ja investeeringud. 3. Kattetulu (arvutuskäik järgmiste tootmissuundade näitel) Kattetulu = toodangu väärtus - muutuvkulude väärtus Piimalehmad
TULU KULU = KASUM Tulu aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb vara suurenemine või kohustuste vähenemine Kulu tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb vara vähenemine või kohustuste suurenemine Kasumiaruande skeem Müügitulu + muud äritulud - kaubad, toore, materjal ja teenused - muud tegevuskulud - Tööjõukulud sh palgakulu sh sotsiaalmaks sh tööandja töötuskindlustusmakse - Põhivara kulum ja väärtuse langus - Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) + Finantstulud - Finantskulud + Erakorralised tulud - Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist - Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Tasuvuspunkt Tasuvuspunkt (müüdud ühikute arv) = Püsikulud jagada Hind Muutuvkulud ühiku kohta Käivitamiskulutuste põhiliigid · Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu- või rendikulu · Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- või rendikulu
Muud äritulud 7752 14,58% 883 Äritulud kokku 53181 100,00% 48214 Ärikulud Kaubad, toore, materjal ja teenused -13996 30,31% -14087 Muud tegevuskulud -6479 14,03% -7362 Tööjõu kulud -23215 50,27% -23089 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2356 5,10% -2516 Muud ärikulud -132 0,29% -177 Ärikulud kokku -46177 100,00% -47231 Ärikasum 7004 98,19% 984 Tulu/kulu(-) sidusettevõttest 41 0,57% 70
PASSIVA KOKKU 1 050 305 31.12.2009 KASUMIARUANNE Skeem 1 Müügitulu 504 000 Kauba, tooraine ja materjalik kulu -196 300 5 000 Muu tegevus kulu -19 004 10 000 Tööjõu kulud Palgakulu -58 699 30 000 Sotsiaalmaksukulu -18 232 0 Põhivara kulum -2 024 30 000 Muu ärikulu -2 000 2 000 Finantstulud ja - kulud 3 000 Muu finants tulu 1 000 Kasum enne tulumaksustamist 208 741 60 000 Tulumaks -7 975 40 000 Aruande puhaskasum 200 766 85 000 185 000 KASUMIARUANNE Skeem 2 235 000 Müügitulu 504 000
kreeditooridega 16. Ettevõtte jätkukasvumäär sõltub .... dividendi väljamaksekordajast ning .... varade käibekordajast +/+ EI OLE KINDEL +/- Positiivselt on pluss -/+ -/- negatiivselt on miinus 17. Ettevõtte rahalised püsikulud moodustavad 35ooo EUR, põhivara kulum 50000 EUR. Ettevõte valmistab ühte toodet, mida on võimalik müüa 80 tuh EUR tk. Millised peavadolema muutuvkulud ühe ühiku kohta, et ettevõttel oleks võimalik saavutada arvutuslik kasumiläve punkt 16000 ühiku kohta 25 EUR 58,13 EUR 55 EUR 61, 25 EUR 18. Ettevõtte puhasmarginaal (NI7S) moodustab 0,03 varade käibekordaja (S´jagat. A) 2,6
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Omakapital Aktsiakapital kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income
erihinda, tuleb võrrelda Vali üks: a. müügitulu eeldatavat muutumist muutuvkulude eeldatava muutumisega b. brutokasumi eeldatavat muutumist tellimusega ja ilma c. müügitulu eeldatavat muutumist müügikulude eeldatava muutumisega d. müügitulu eeldatavat muutumist ja tootmisväliste püsikulude eeldatavat muutumist Küsimus 7 Küsimuse tekst Otsustamaks, kas jätkata vana seadme kasutamist või temast loobuda, on oluline Vali üks: a. vana masina kulum b. vana masina turuväärtus momendil c. vana masina müügist saadava kasumi (kahjumi) suurus d. vana masina soetusmaksumus Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui täiendava (planivälise) tellimuse hinna määramisel võetakse arvesse ainult tootmise diferentsiaalkulud, eeldatakse et Vali üks: a. ükski eeltoodud variant pole õige b. lisatellimuse aktsepteerimisega ei kaasne müügi ja halduskulude ühe ühiku muutuvosa suurenemine c
5 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2011 2010 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -377 336 -279 316 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 137 079 143 538 6 Kasum (kahjum) põhivara müügist -12 0 13, 17 Kokku korrigeerimised 137 067 143 538 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 83 313 -122 894 2, 4 Varude muutus -19 707 -13 298 5
1710 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Varad Aktiva 1810 Maa ja ehitised Varad Aktiva 1820 Masinad ja seadmed Varad Aktiva 1821 Autod ja muud transpordivahendid Varad Aktiva 1830 Muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1841 Kulum ehitised Varad Aktiva 1842 Kulum masinad ja seadmed Varad Aktiva 1843 Kulum muu materiaalne põhivara Varad Aktiva 1920 Patendid, litsentsid, kaubamärgid Varad Aktiva 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad Võlad Passiva Pikaajalise kapitalirendi tagasimaksed
Ülekandearv: u=w1/w2=d/d1(1-sigma) võnkumiste ,kuumakindlus-detaili võime mitte kaotada 27 Rihmülekanne, koostisosad, iseloomustus. märkimisväärselt oma tugevust ja töövõimet kõrgematel ……………………………………. ++ temperatuuridel. Osad: vedav ja vetav rihmratas, lõputu rihm, pingutus ja 6 Mis on kulum ja kulumise intensiivsus? Nende ohutusseadmed . Liikumine kantakse üle rihma ja ratta vaheliste sõltuvus ajast. ……………… +++ hõõrdejõududega. + lihtne ja töökindel, kannatab lühiajalist Kulum-mõõtmete või massi muutumine Kulumise ülekoormust, müratu töö, võimalik suur rataste vahe, ühe vedava
RMP seadus annab võimaluse igal RMP kohustuslasel ise koostada sobiv kontoplaan (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. RPS § 8. Kontoplaani koostamisel peab arvestama firma majandustegevuse iseärasusi. Kindlasti peab kontoplaan kindlustama arvestuseks, aruandluseks ja tegevuse analüüsiks vajalikud andmed. Kontoplaanis peaks olema toodud: rahalised vahendid, tootmisvarud, valmisvarud, kaup ja realiseerimine, müük, põhivarad ettevõttes , nende kulum, arveldused ettevõtetega , pangalaenud ja kohustused, fondid ja reservid , finantstulemused (kasum, kahjum), bilansivälised kontod (renditud põhivarad, jne.) Kontoplaan peab olema ülevaatlik kuid samas piisavalt põhjalik, tegelik olukord RMP-s on tunduvalt keerulisem ning nõuab üha detailsemat info säilitamist. (analüütiliste kontode loetelu) Kontoplaani koostamine tugineb RM- pidaja teadmistele, ning kontoplaani tuleb
42. kasutusjuhend - инструкция 43. kindlustunne - уверенность 44. kinnisvarainvesteering 45. kirjendama - записывать 46. koefitsient - коэффициент 47. kohustis - обязательство 48. kohustuslik reservkapital – уставный резервный капитал 49. konfidentsiaalsus - Конфиденциальность 50. kõlbeline - нравственный 51. käibevara - оборотные средства 52. kulum - износ 53. läbirääkimised - переговоры 54. laenukohustis - кредитное обязательство 55. laoseis - состояние склада 56. likviidne - ликвидный 57. likviidsus - ликвидность 58. lõpetamata toodang – незавершенная продукция 59. lühiajaline – краткосрочный 60. maha kandma - списывать 61. maksekorraldus - платежное поручение 62
üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Amortisatsioon on põhivara kulumine aja jooksul Amortiseeruv osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, kui vara oleks samas sesukorras mis tema kasutusaja lõpus. Kasulik eluiga on kas periood,mille jooksul vara ära kasutatakse või tooteühikute arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulum on ära amortiseeritud osa ehk põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa Bilansiline jääkmaksumus on netosumma, milles vara on bilansis kajastatud Vähevärtuslik vara on vara, mille kasutusiga on üle aasta kuid soetusmaksumus on väiksem kui sätestatud põhivara alampiir. 13 Materiaalse põhivara sünteetiline ning analüütiline arvestus
masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha. Taolisel kulude arvutamisel on põhiraskuseks see, et sageli ei ole teada, kui suur on antud masina tööressurss kohalikes tingimustes. Ehk teisiti öeldes, ei ole teada, mitu hektarit saab selle masinaga tema kasutusea jooksul harida
Kapitaliseerimine algab hetkest, kui laenukasutuse kulutused on tekkinud ning vara valmistamist on alustatud. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimine lõpetatakse hetkest, mil vara on valmis või selle valmistamine on pikemaks ajaks peatatud. 16 Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara arvelevõtmise akti alusel, mis on allkirjasta- tud komisjoni poolt, kuhu kuuluvad: tehnikateenistuse juht, pearaamatupidaja ja materiaalselt vastutav isik . ( 2 ) 3.6.1 Immateriaalne põhivara
Minimaalne soetusmaksumus, millal vahend loetakse ettevõttes põhivaraks on 10 000 krooni. Kuna igal bilansipäeval jälgitakse põhivara objektide turuhinda, siis võvad tekkida olukorrad, kus varaobjekti jääkmaksumus on kõrgem kui selle õiglane väärtus. Sellisel juhul tehakse põhivara ümberhindluse kanne, kus suurendatakse vahe võrra arvestamata masinate ja seadmete kulumi kontot: D 7910 Muud ärikulud (Kahjum põhivara ümberhindlusest) K 1842 Kulum masinad ja seadmed 2008. aasta bilansipäeva seisuga oli kuuest phivara objektist kolm amortiseerunud 100%-liselt ja neid kajastatakse bilansis lõpetamismaksumuses ehk nullmaksumuses. Muu materiaalse põhivara kvartali amortisatsioonikanne on järgmine: D 7040 Muu põhivara amortisatsioon 37 175 K 1843 Kulum muu materiaalne põhivara 37 175
12 Tallinna Tehnikakõrgkool Kommunaalkulud 13 56 59,92 64,11 68,6 73,4 78,54 Tööjõukulud (sh. maksud) 73,89 295,57 310,35 325,86 342,16 359,27 377,23 Transpordikulud 12 48 51,36 54,96 58,8 62,92 67,32 Kulum 49,42 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 197,7 Turunduskulud 20 60 66 69,3 72,77 76,4 80,22 Sidekulud 3 12 12,36 12,73 13,11 13,51 13,91 Muud kulud 12 48 49,92 51,92 53,99 56,15 58,4
Valmistoodangu varu Käibevara kokku 0 #VALUE! #VALUE! #VALUE! #VALUE! Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara (hooned) 0 0 0 0 Materiaalne põhivara (seadmed ja muud) 2,569 2,569 2,569 2,569 Akumuleeritud kulum (miinusmärgiga) -514 -1,028 -1,541 -2,055 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 0 0 Sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara
Maksud Andres Laar 2008 2007 Müügi- käive Müügikate e.Bruto- m iinus kasum Käibekate miinus EBITDA Muutuvad kulud miinus Püsivad Ärikasum kulud EBIT Kulum jagada Äri- Likviidsed rentaablus varad Müügikäive korda Kauba ja Kapitali tootmis- rentaablus varud Müügikäive
vastavalt RTJ 7 (juhendis RTJ 7 definitsioonile sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) 35 Müügiootel põhivara Materiaalse ja Bilansiline RTJ 5 immateriaalse põhivara jääkmaksumus või objektid, mis väga õiglane väärtus,
ülejäänud bioloogilisi varasid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil . (RTJ 7, 2011,§13) Arvestuspõhimõtetega määratakse kindlaks ka see, millises väärtuses vara arvele võetakse ja millises väärtuses vara edaspidi raamatupidamisaruannetes kajastatakse. Levinumad kajastamisviisid on: õiglane väärtus; soetusmaksumus; korrigeeritud soetusmaksumus; soetusmaksumus , millest on maha võetud akumuleeritud kulum, võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused. (Vooro, 2011, lk 17) Õiglase väärtuse määramisele ja raamatupidamises kajastamisele kehtivad põhimõtted, mille rakendamine võib varaliigiti olla erinev. Praktikas võib turuhinna määramine osutuda problemaatiliseks eelkõige bioloogilisele varale igiomast muundumisvõimest tulenevalt. (Vooro, 2011, lk 19) Teoreetilisest analüüsist selgus, et bioloogilisi varasid, mille väärtus on usaldusväärselt hinnatav
i. põhivara müük j. kaupade müügist laekunud raha k. põhivara ost Question 13 Bilansikirjel Kohustuslik reservkapital kajastataks a. aktsiate müügikasum b. teenuste müügi kasum c. vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital d. aktsiate ostmisel üle nimiväärtuse saadud tasud Question 14 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. soetusmaksumuses b. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused c. neto realiseerimismaksumuses d. õiglases väärtuses Question 15 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. aktiva = passiva c. käibevarad + põhivarad = aktiva d. varad = kohustused + omakapital Question 16 Kaetav väärtus a. on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja kasutusväärtusest b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
