eelarve ning nende tasumise eelarve. OÜ maksab iga toote müügi pealt müügiagendile preemiat 0,3 EEK (so. muutuvkulu). Püsikuludeks on: reklaamikulud 3000 EEK/kvartalis, palgakulud mittetootmistöölistel 10500 EEK/kvartalis, kindlustuskulud 8000 EEK/aastas. Kindlustuse väljamakseid tehakse II kvartalis 2500 EEK, III kvartalis 2500 EEK ja IV kvartalis 3000 EEK. 11 Mittetootmisseadmete kulum (vt. Tab 11 ). arvestatakse vastavalt investeeringute plaanile. (vt. Tab 10). 10. Turustus ja halduskulude eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta müügikogus tk 20 000 35 000 40 000 15 000 110 000 MK muutuvkulu ühikule 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3
Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000 Kaubad, toore, materjal 300 000 Põhivara kulum 130 000 Energia 50 000 Ärikasum 250 000 2) tähtis on kulude tekkimise (kasutamise ) koht, s.t. kulusihitis. Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Realiseeritud toodete omamaksumus 600 000 Brutokasum 400 000 Turustuskulud 70 000 Üldhalduskulud 80 000 Ärikasum 250 000
Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
KULUD Töötasu 0 0 0 Sots.maks+töötusk. 34,0% 0 0 0 Materjal 0 0 0 Küte 0 0 0 Elekter 0 0 0 Vesi+kanal 0 0 0 Kindlustusmaksed 0 0 0 Põhivara kulum 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 Reklaam+lepingutasud 0 0 0 koolitus 0 0 0 Muud kulud 0,0 0,0 0,0 lähetuskulud 0 0 0 Kokku ärikulud 0,0 0,0 0,0
Ostjate tasumata arved 60 Võlad hankijatele 800 Maksuvõlad PÕHIVARAD 1.Isikutulumaks 0 1.Maa 44000 2 Sotsiaalmaks 0 2.Hooned 11000 3.Töötuskindlustus 0 3.Põhivara kulum -1100 4.Pensionikindlustus 0 Viitvõlad 1.Võlad töövõtjatele 0 IMMATERIAALNE PÕHIVARA 1. Patendid, litsensid 95 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 1.Pangalaen SEB 21000
analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) kulumiarvestusmeetodid, eelkõige lineaarne meetod ja tegevuspõhine meetod Kulum (amortisatsioon ja depretsiatsioon) – vastavalt immateriaalse ja materiaalse põhivara kulukskandmine nende eluea jooksul. Depletsioon – maavarade kaevandusõiguse kulukskandmine. - Maad ei amortiseerita - Levinuim meetod: lineaarne meetod (võrdsetes osades) F+ R−L A= Kulumi arvutamine: T Otsearvutus (lineaarne meetod)
Järgnevatel aastatel nõudluse vähenedes müügihind alaneb ja kasum väheneb. Näide. Põhivara maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 2*20% = 10000.- Jääkväärtus = 25000 10000 = 15000 Teise aasta amortisatsioon = 15000 * 40% = 6000.- jne 13. Ülesanne põhivara ostu ja müümise kohta. MÜÜK: Müüdi seade, müügihind 2000+ km 400.-. Vara soetusmaksumus 2500.-, akumuleeritud (koondatud/kokkuvõetud) kulum 700.- D ostjatelt laekumata arved (10311) 2400.- D kulum- masinad ja seadmed (10931) 700.- K masinad ja seadmed (1093) 2500.- K käibemaks (21511) 400.- K kasum põhivara müügist (3202) 200.- (3100-2900=200) OST: 14. Immateriaalne põhivara, mis see on, kuidas toimub arvestus. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta
Kaubad 360 360 360 360 360 Küte 32 32 32 32 32 Elekter 36 36 36 36 36 Vesi 24 24 24 24 24 Kindlustusmaksed 12 24 24 24 24 Põhivara kulum 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 Side, telefon 6 12 12 12 12 Reklaam 5 5 5 5 5 Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Remondikulud Rendikulud 180 180 180 180 180
Koostatakse kas skeem1 või skeem2 järgi. Skeem1 liigendab kulud lähtudes kulude olemusest. Skeem2 liigendab kulud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes. Valikul tuleb lähtuda sellest, milline liigendus annab aruannete kasutajale parema ülevaate ettevõtte majandustegevuse tulemuse kujunemisest. Koostatakse käibeandmiku ja bilansi alusel. Skeem 1sisu:müügitulu,muud äritulud,PV valmistamine,toodangu muutus,kaubad/toore, muud tegevuskulud,tööjõukulud,Pv kulum,muudärikulud,ärikasum Skeem 2sisu:müügitulu,müüdud kaupade kulu,brutokasum,turustuskulud,üldhalduskulud, muud äritulud,muud ärikulud,ärikasum Ärikasum kogukasum + muud äritulud - muud ärikulud Puhaskasum aruandeaasta kõigi tulu- kulusummade vahe Brutokasum on ettevõtte müügikasumi ja muutuvate palkade summa RAHAVOOGUDE ARUANNE Näitab RPK aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende
Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P TKT-l VMPL=MRPLMTK-l VMPLei võrduMRPLTKT-l MRPL=MRCL(palgamäär
usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 3. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus. Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse
Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse Finantstulud ja –kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
AKT PÕHIVARA MAHAKANDMISE KOHTA __________________20__.a. Seoses vara muutmisega kõlbamatuks tulu saamise otstarbeks (vara on osaliselt või täielikult hävinud) (vara säilitamine on ebaotstarbekas) (Seoses reaalse kasutusaja lõppemisega ) kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal 5
Sheet1 Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine
Kaubad 360 360 360 360 360 Küte 32 32 32 32 32 Elekter 36 36 36 36 36 Vesi 24 24 24 24 24 Kindlustusmaksed 12 24 24 24 24 Põhivara kulum 14,1 14,1 14,1 14,1 14,1 Side, telefon 6 12 12 12 12 Reklaam 5 5 5 5 5 Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Remondikulud 15
Kassa- ja pangakontode jääk 01.01. Puhaskahjum Materiaalse põhivara kulum Kahjum põhivara mahakandmisest Laekumine põhivara müügist Võeti pikaajalist laenu Aktsiakapitali sissemaks rahas Aktsiakapitali sissemaks põhivarana Oma tresooraktsiate soetamine Makstud firma omanikele dividende Oma tresooraktsiate müük Väljaantud pikaajaline laen Tehti pikaajaline finantsinvesteering AS Aadamile Põhivara soetamine Liisingu tasumine Materiaalsed kulud põhivara rekonstrueerimisel oma remondijaoskonnas, materjalid olid laos olemas
KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V.1 (Income Statement) MÜÜGITULU + VALMIS- JA LÕPETAMATA TOODANGU VARUDE MUUTUS + OMATARBEKS VALMISTATUD PÕHIVARA + MUUD ÄRITULUD ÄRITULUD KOKKU - KAUBAD, MATERJAL, TEENUSED - MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD - TÖÖJÕUKULUD - KULUM - MUUD ÄRIKULUD ÄRIKASUM +FINANTSTULUD - FINANTSKULUD KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST -TULUMAKS PUHASKASUM e ARUANDEAASTA KASUM Otsesed ja kaudsed kulud (direct and indirect costs) peab olema määratud objekt, mille kohta nad käivad otseseid kulusid saab ilmselt ja füüsiliselt seostada kindla kuluobjektiga kaudne kulu tuleb vaadeldava objekti peale arvestuslikult jagada TOOTMISKULUD
Aastad 0 1 2 1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000 0 1 2 Rahavood koond 1. Rahavood põhitegevusest 40,000 40,000 2. Puhta käibekapitali muutus -50,000 3. Seadmed -350,000 RAHAVOOD KOKKU -400,000 40,000 40,000
Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara võetakse arvele ostudokumendi või üleandmisakti alusel. Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel amortisatsiooninorm. Kanded pearaamatus: 1. Masinate ja seadmete soetamine ostuarve alusel: D 1830 Masinad ja seadmed D 1514 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks K 2310 Võlad tarnijatele 2
D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16. D Arvelduskonto 14 400 K Nõuded ostjatele 14 400 17.D Arvelduskonto 200 000 K Lühiajalised laenud 200 000 18.D Arvelduskonto 3000 K Tulud trahvidest ja viivistest 3000
astakkulud) i. kogukulu vs täiskulu f. Funktsionaalsuse alusel (tootmis- ja mittetootmiskulud) i. omamise kogukulu g. Kulukandjatele kirjendamise alusel (otse-, kaud- ja üldkulud) 6. Logistikakulud a. Varudega seotud kulud b. Kulude klassifikatsioon transpordis (infrastruktuuri- ja sõidukikulud, ekspluatatsiooni- ja kapitalikulu) · Sõidukikulud - Ekspluatsioonikulud nt kütus, hooldus, tarvikud, tööjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad · Infrastruktuurikulud - Ekspluatatsioonikulud nt hooldus, tarvikud, tõõjõukulud - Kapitalikulud nt kulum, intressikulud, kindlustuspreemiad 7. Juhtimis- ja kuluarvestuse universaalmeetodid Juhtimisarvestus juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks.
Viitvõlad 1.Võlad töövõtjatele 0 2.Dividendivõlad 120 PÕHIVARAD 3.Intressivõlad 33 1.Ehitised 22000 2.Inventar 1340 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 3.Põhivara kulum -2300 1.Pangalaen Swedbank 10000 OMAKAPITAL IMMATERIAALNE PÕHIVARA 1.Osakapital 10000 1.Asutamisväljaminekud 320 2.Eelmiste perioodide kasum 4720 2.Ostetud patendid, litsensid 120 3.Aruandeaasta kasum (-kahjum) (2010) -573
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh:
(edaspidi Hindaja), kes vastutab ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest. 3. Vastavalt osanike otsusele suurendatakse käesoleva akti raames Osaühingu osakapitali mitterahalise sissemaksega, mille esemeks on: 4. Hindaja, tutvunud Hindajale esitatud ülalloetletud mitterahalise sissemakse esemetega (edaspidi Hindamisobjekt), leidis: 4.1. Hindamisobjekt on heas korras ning seda on kasutatud sihtotstarbeliselt. Hindamisobjekti kulum (väärtuse langus) vastab sarnase objekti tavapärase kasutamise käigus tekkivale väärtuse langusele. Hindamisobjekti pole varjatud puudusi. 4.2. Hindamisobjekti väärtus vastab tema harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmise müügihinnale (turuhinnale). Hindamisobjekt on likviidne, üleantav ja sissenõudmisele pööratav. 4.3. Hindamisobjektil ei lasu pante ega areste, koormatisi, kolmandate isikute õigusi vms
3) Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata 4) Maksu- ja Tolliametile tasuti käibemaksu 5600 eurot. 5) Saadi arve sideteenuste eest summas 200 eurot ja käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Arve tasumata. 6) Ostjatelt laekus varem müüdud kauba eest 16 000 eurot. 7) Ostjatelt laekus ettemakse 9600 eurot (sh käibemaks määraga 20%). 8) Vana masin (soetusmaksumus 16 000 eurot, akumuleeritud kulum 12 000 eurot) müüdi 6750 euro eest (sh käibemaks määraga 20%). Raha laekus kassasse. Teha raamatupidamiskanded majandustehingute kohta ja arvutada käibemaksuvõlg seisuga 31.12.20x1 ÜLESANNE 1 Karini tulumaks: 1100 22 22 144 = 912 912 * 21% = 191,52 235,52 maksudeks Kätte saab 1100 235,52 = 864,78 33% 1100-st 1% 3010-st Kanded: 1) Töötasu arvestamine D: Palgakulu 3010 K: Palgavõlg 3010 kuna kohe ei maksta
Materjaalne põhivara Immaterjaalne põhivara Aruandeaasta kasum Raha Varud Võlad tartnijatele Ostjate ettemaksed Ettemaksed tarnijatele Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on: a) Piiratud kasutuseaga b) Piiramatu kasutuseaga 26. Kas varudesse võib arvestada kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist?
5.Projekti kohta on teada, et tema tulu-kulu suhtarv (benefit-cost ratio) Varude eelarve, kulueelarve, otsese materjali eelarve, otsese tööjõu eelarve, on 1. Milline on sellisel juhul tema NPV (ajaldatud puhasmaksumus)? tootmise kaudkulude eelarve. NPV= PVB/ PVC=1 6.Tooge kaks näidet masinate ja seadmete aastakuludest. 6.Millega võivad olla seotud omaniku üldkulud, mis tekivad enne tee- kulum, intressikulud ehituse algust (vähemalt 2)? – Krundi (maa) maksumus 7.Mis on investeeringute põhieesmärk? – Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, tulu või mingi muu kasu saamine. riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm –Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) 8
Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum. Muud varud on võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja transpordikuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Tabel 2. Varud (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Tooraine ja materjal 39 972 37 187 Lõpetamata toodang 2 332 3 207
7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 743 562 kr 129 622 kr Käibevara KOKKU 955 325 kr 281 685 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 0 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 42 373 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -92 662 kr -1 412 kr KOKKU rühm 9. 1 522 711 kr 40 961 kr Põhivara KOKKU 1 522 711 kr 40 961 kr AKTIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4
7.4. Ostetud kaubad müügiks 35 245 kr 0 kr KOKKU rühm 7. 743 562 kr 129 622 kr Käibevara KOKKU 955 325 kr 281 685 kr Põhivara 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 1 110 568 kr 0 kr 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 504 805 kr 42 373 kr 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) -92 662 kr -1 412 kr KOKKU rühm 9. 1 522 711 kr 40 961 kr Põhivara KOKKU 1 522 711 kr 40 961 kr AKTIVA KOKKU 2 478 036 kr 322 646 kr PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused 11.1. Tagatiseta võlakohustused 500 000 kr 0 kr 11.4
Muud tegevuskulud 378 633 538 812 Tööjõu kulud 1 177 322 1 138 770 Sh. Palgakulu 901 991 853 011 Puhkusereservi muudatus -20 102 0 Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks 295 433 285 759 Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 335 688 320 052 Muud ärikulud 8 378 19 140 Kokku ärikulud 4 448 338 5 109 893 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 73 597 425 984 Finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -6 076 -460
2015 2015/14 Müügitulu 81962 74,771 -7191 -8.80% Muud äritulud 984 1,799 815 82.90% Valmis- ja lõpetamata... -634 397 1031 162.60% Kaubad, materjal .... -40,118 -36,942 3176 -8.00% Mitme.. Tegevuskulud -14,033 -12,674 1359 10% Tööjõukulud -7,813 -8,045 -232 3% Põhivarade kulum ... -2,856 -2,989 -133 4.70% Muud ärikulud -988 -404 584 -59.10% Ärikasum (kahjum) 16,504 15,913 -591 -3.60% Kasum (kahjum) tütar... 48 21 -27.00% -56.30% Muud fin.tulud ja -kulud 639 621 -18 -2.80% Kasum (kahjum) enne ... 17,191 16,555 -656 -3.70%
rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses) 3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetamismaksumuses) 4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa
19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Varud 1A 2A KÄIBEVARA KOKKU: materiaalne põhivara(hooned): 800 500 materiaalne põhivara(inventar): 600 800 akumuleeritud kulum (miinusmärgiga): sihtfinatseermise abil seotatud põhivara akumullerimis kulum(miinusmärgiga): PÕHIVARA KOKKU: 1400 1300 AKTIVA KOKKU: PASSIVA: maksuvõlad: 2000 1500 pikajaliste kohustuste lühiajaline osa: LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU: pikajaliste laenude tagasimaksed järgmisel perioodil
November Detsember Müügitulu 200,000 220,000 Sularaha laekumine 40% 80,000 88,000 Nõuete (arvete) laekumine 30% 36,000 Nõuete (arvete) laekumine 70% Kokku laekumised 80,000 124,000 Kulud Materjali kulu 66,000 84,000 Materjali ees tasumine 66,000 Tööjõukulu/palgakulu 80,000 88,000 Palga väljamaksmine (kinnipidamisteta) 80,000 88,000 Müügi- ja juhtimiskulud 8,000 8,800 Müügi- ja juhtimiskulude eest tasumine 8,000 8,800 Üldkul...
Ettevõtte kapitali kulukuse määr 8% Ettevõtte laenu kapital 1,000,000 € Inflatsioon 3% 2017 2018 2019 2020 EBITDA 150,000 € 170,000 € 175,000 € 210,000 € Ärikasum (EBIT) 100,000 € 120,000 € 125,000 € 130,000 € Põhivara kulum 50,000 € ### 50,000 € 80,000 € Investeeringud - € ### 300,000 € - € Muutus puhaskäibekapitalis 500 € - 500 € 1,500 € 700 € Alates 2023. aastas on eeldatud, et investeeringud võrduvad põhivara kulumiga, puhaskäibeka investeeringuid teha pole vaja ning ärikasum suureneb iga-aasta inflatsiooni tõttu
kontori inventaar ( printer/skänner/koopiamasin, töölauad jne). 7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused 10 Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel on pandud amortisatsiooni norm. Põhivara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse kuni vara on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. 7.3 Materiaalse põhivara kulumi arvestus
4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta...
ei ole välja selgitatud et: a) ettevõttel on kõrge tegevusvõimendus b) toodangu struktuur on püsiv c) stabiilne müügi ohutusvaru d) madal tegevusvõimenduse tase e) ei ükski 19. (2p)Järgnevas vastab tõele? a) Toote kulu = esmakulud + konverteerimiskulud b) Esmakulud alati võrduvad konverteerimiskuludega c) Konverteerimiskulud = otsene töö + tootmise lisakulud d) Kulum arvestab otsekulusid e) Ükski ei ole õige 20. (2 p)Otsustamise seisukohalt on eriti tähtis silmas pidada järgmist kulude klassifikatsiooni: a) olulised, alternatiiv- ja pöördumatud kulud b) muutuvad, püsi- ja segakulud c) ilmutatud, ilmutamata ja perioodikulud Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm3 Kontrolltöö 1.1 d) asendus- ja eelarvestatud kulud e) ükski ei ole õige 21
KONTRAAKTIVAKONTO kontol reguleeritakse aktivakonto jääk, kuid omab passivakonto iseloomu, vähendades selle summa võrra bilansis Selliseks kõige tavalisemaks kontoks on "Põhivara akumuleeritud kulum". Antud kontol me peame arvestust nagu tavalisel passivakontol (saldo on passivas), kuid bilansis korrigeerib aktiva kontosid ,,Ehitised", ,,Masinad ja seadmed", ,,Muu materiaalne põhivara". D Põhivara akumuleeritud kulum K S0 Vähenemine Suurenemine S1 D 1910 Ehitised K D Ehitised akumuleeritud kulum K S0 40 000 S0 1000 Deebet käive 0 Kreedit käive 0 Kk 1000 S1 40 000 S1 2000 Ehitise jääkmaksumus: 38 000 (40 000 2000)
Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes. Kasulik eluiga on: Periood, mille jooksul varaobjekti ettevõttes tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum ehk juba kuluna kajastatud soetusmaksumuse osa. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid
vähenemine väljaarvatud väljamaksed omanikele. · Kulud kasumi aruandes- näidatakse siis kui on võimalik usaldusväärselt hinnata varade vähenemisega või kohustuste suurenemisega seonduv tulevaste majanduslike hüvede vähenemine. · Aruande perioodi kulud: hulka kuuluvad: 1. perioodi jooksul realiseeritud kaupade ja teenustega seotud väljaminekud 2. käibe ja põhivara allahindlus, väärtuse langus, põhivara kulum 3. valuuta kursi muutustest tingitud kahjum 4. kahjum põhivara müügist (ÜKS KT KÜSIMUS NÄITEKS) 5. aruande perioodi intressid, viivised ja muud kulud · Kulude vastandamine: kulud näidatakse kasumiaruandes tehtud kulutuste ja nende kulutuste pealt teenitud tulude kokku kuuluvuse seisukohalt NÄIDE: 20 veebruar ostsime lattu kaupa: 20 märts müüme kauba ära: D: kaubavaru 1000 D: kassa 2000
21. Mille järgi planeeritakse kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud? Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. Parameetri väärtuse leidmisel on soovitav vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Mitmesuguste tegevuskulud - Planeerimisel kasutatakse kasvumäära. Sisesed tegurid turundusplaan ja välised tegurid inflatsioon. 22. Mille järgi planeeritakse tööjõukulud, kulum, tulumaks? Tööjõukulu – Kui ettevõttes valdavalt tükipalk, siis parameter. Kui ettevõttes valdavalt ajapalk, siis kasvumäär. Käib müügitulu järgi, kui kasvumääradega, siis ettevõtte siseseid ja väliseid tegureid, nt välised tegurid riigi keskmine palk, sisemine tegur ettevõtte võimekust palkasid üldse maksta. Kulum – planeerimine põhivara järgi. Tulumaks – väljamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt. Tulumaks
6. Kuidas arvutatakse konto lõppsaldo? Konto algsaldo + konto sama poole käive – konto vastaspoole käive = lõppsaldo Deebet algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive = aktivakonto deebet lõppsaldo Kreedit algsaldo + kreeditkäive – deebetkäive = passivakonto kreedit lõppsaldo 7. Selgita amortisatsiooni mõistet ja loetle amortisatsiooni meetodid. Amortisatsioon ehk kulum on põhivara kulumine rahalises väljenduses ehk vara amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus
Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused
Kapitalikulud CK koosnevad kulumist ehk amortisatsioonist (depreciation) D ja Kulude liigitus: kasvikust ehk (intressist) *Tootmiskulud, kulud mis on seotud vahetult tootmisega CK = D + E · Tootmise põhikulud Kulum on vara algväärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade · Põhitoormaterjali kulud kaupa ülekandumisele valmistatavasse toodangusse vara kasuliku eluea jooksul. · Põhitööliste palgakulu Kahanemine on määratud seaduste ja eeskirjadega.
Töövahendite kulu 7537 Autode kindlustuskulu 5422 kantseleikulud, postikulud 5371 Varakindlustuskulu 2455 It teenused, arvutitarvikute kulu 2034 autode hooldus ja remodikulud 504 muud autodega seotud kulud 902 muude põhitegevustega seotud teenuste kulu 2800 Põhivara kulum ja väärtuse langus Põhivara amortisatsioonikulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud ärikulud pangateenustekulu 463 muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut
Tütarettevõtte aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõttele Sidusettevõtete aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osakud, võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku · Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
