aega tegeleda oma lemmikloomaga. Samuti inimesed, kes peavad oma kodust mitmeks päevaks lahkuma ja kellel pole oma lemmikut kuhugi jätta. 4. Hetkel konkurentsi ei näe. Teadaolevalt tegutsevad sarnased asutused praegu ainult koerte jaoks. 5. Reklaamimise kohaks oleks eelkõige ajakirjandus, samuti jagan flaiereid kõikvõimalikel lemmikloomadega seotud üritustel. 6. KULUD TULUD PALK 12000 kr (alguses) PROTSEDUURIDE TASU 12 000 kr/ kuus (alguses) MATERJAL (toit, liiv) pidev 1500 kr/ kuus HOTELLITEENUSE TASU 12 000 kr/ kuus (alguses) MUUD VAHENDID(mänguasjad jne algselt) 4000kr, (hiljem) 500 kr/ kuus ELEKTER, VESI 500 kr/ kuus REKLAAM; FLAIERID 1500 kr (alguses)
Eelsoojendi plussid Talvel jäävabad aknad utke teksti laade Teine tase Talvel auto salong soe, suvel Kolmas tase ventileeritud ja jahe Keskkonnasäästlik Neljas tase Viies tase Kütuse kokkuhoid Puhas mugavus Säästad mootorit külmkäivitusest Eelsoojendiga seotud kulud ü Soetusmaksumus ü Juhtpult ü Universaalne paigalduskomplekt ü Kütuseliidis ü Eelsoojendi kasutamisel tekkiv kütuse kulu Bensiinimootori eelsoojendi: umbes 0,23 EUR (kui bensiini hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Diiselmootori eelsoojendi: umbes 1,32 EUR (kui diiselkütuse hind on 1,40 EUR/liiter ja kütteaeg 20 minutit) Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata eelsoojendi soetamise ning
kõik vastused on õiged Teie vastus on vale. Õiged vastused on järgmised: õppepuhkus, töötu abiraha, lasteaedade kohatasu Küsimus Keskmise palga arvutamisel lähtub Statistikaamet nii töötatud ajast kui ka mittetöötatud ajast. 3 Õige Valige üks: Hindepunkte Tõene 2.00/2.00 Väär Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus Otsesed tööjõu kulud on: 4 Õige Valige üks või mitu: Hindepunkte Tasu mittetöötatud aja eest 2.00/2.00 Vabatahtlikud kindlustusmaksed Tasu tootena, teenusena Koolituse kulud Teie vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Tasu mittetöötatud aja eest, Tasu tootena, teenusena Küsimus Sea mõisted vastavusse 5
kokku: 2,5+ 3,5+4,5= 10, 5kr/burger 16,25(hamburgeri müügihind)- 10,5= 5,75 müügitulu/burger 11 500:5,75= 2000 burgerit tuleb müüa, et tulu-kulu=0 20(päeva)* 8h= 160h on burgerikiosk avatud 2000:160= 12,5 burgerit h Vastus: 12,5 burgerit h Ülesanne 3. Täiendkoolituse kursus kestab 10 päeva, iga osaleja tasub osavõtu eest 500 krooni päevas. Turuuuring ja kursuse väljaarendamine läheb maksma 5000 krooni, reklaam 3000 kr, kirjatarbed 1000 krooni, lektoritega seotud kulud (transport, majutus, palgad, maksud jne) 20 000 krooni, koopiate valmistamine 1000 krooni, osalejate toitlustamine (kohvipausud, lõunasöök) 14 000 krooni, muud korralduskulud 5000 krooni. Korraldava organisatsiooni üldkuludesse tuleb kanda 30% kursusel osalejatelt laekunud rahast. Milline peaks olema minimaalne osalejate arv, et kursuse korraldamisest ei saaks kahjumit. Kuidas toimiksid, kui osavõtjaid registreerub sellest ühe võrra vähem?
Sarnaselt majapidamisele vaadeldakse firmat ühtse üksusena, mis kasutab ja organiseerib tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid • Põhimõtteliselt samuti kasulikkuse järgi: millise hüvise täiendava ühiku tootmine tagab ressurssidele kõige suurema piirkasulikkuse? • , on firma eesmärgiks oma kasumi maksimeerimine. • Kasum on tulu ja kulu vahe. • Piirkasu on piirtulu ja piirkulu vahe. 14. PÜSIKULUD Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmise mahust Keskmine püsikulu seega püsikulu toodanguühiku kohta ehk püsikulu(de) ja toodangu mahu jagatis. Seega, mida suurem on tootmise maht, seda väiksem on keskmine püsikulu. Püsikulud/toodangu maht 15. MUUTUVKULUD Kõigi toodetavate ühikute piirkulude summa moodustub firma muutuvkulu Keskmine muutuvkulu (average variable cost, AVC) on muutuvkulude ja toodangu mahu jagatis. 16. PIIRKULUD (marginal cost, MC)
dividendide eest aktsiaid juurde. Oma portfelli koostamisel on väga suur tähtsus riskide hajutamisel. Roosaare soovitab osta 3- 5 erineva firma dividendiaktsiaid. Dividendiaktsiad Tallinna Börsil Harju Elekter Tallinna Vesi Premia Foods Tallinna Kaubamaja Merko Ehitus Roosaare samm-sammuline juhend rikastumiseks: 1. Kirjuta välja oma rahaga seotud eesmärgid. 2. Pane ühte tulpa kirja oma igakuised kulud. 3. Vaata need kulud kriitilise pilguga üle - kas oleks kärpimisruumi? 4. Pane teise tulpa kirja oma igakuised passiivsed tulud. 5. Hakka oma sissetulekust taha kõrvale panema.
1. 2. 3. 4. Lähetuskulud: 1. Sõidukulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 1. kokku 2. Ööbimiskulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 2. kokku 3. Muud kulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 3. kokku 4. Päevarahad Päevade arv Päevaraha 4. kokku Välja maksta kokku:
[Tööandja nimi] [Tööandja aadress] [Tööandja registrikood] Töölähetuse korraldus nr __ Töölähetusse saadetakse töötaja: Nimi: Ametikoht: Töölähetuse sihtkoht: Töölähetuse algus: Töölähetuse lõpp: Töölähetuse eesmärk: ______________________________ [Tööandja esindaja allkiri, kuupäev]
F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt
Lektor: Raili Kuusik MA E-mail: [email protected] Mõdriku 2012 Finantsnäitajate rakendamine 1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri kohta 4
QxPy Exy = : Qx1 Py1 ASENDUSKAUPADE nõudlus ristelastsuse koefitsent on positiivne. TÄIENDKAUPADE ristelastsuse koefitsent on negatiivne. Pakkumise hinnaelastsus kirjeldab pakutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: ajaperioodi pikkus; alternatiivkaupade olemasolu. Tootmine ja kulud Tootmisprotsessi SISENDID on ressurssid e. tootmistegurid, mida tootja (firma) kasutab hüviste tootmiseks. Tootmisprotsessi VÄLJUND on koguprodukt (TP), mis kujutab endast firmas teatud perioodi jooksul valmistatud hüviste koguhulka. Tootmisfunktsioon kajastab tootmisprotsessi sisendite ja väljundite omavahelist seost, mis näitab, missugust maksimaalset kogust võib antud perioodil iga antud sisendite kombinatsiooniga toota.
Ülesanne Nr.2 Kui kool lõpetatud, tuleb hakata ise ettevõtjaks. Millise ettevõtlusvormi valite, miks? Millised on Teie, kui ettevõtja, tulud ja kulud ning milliseid varasid plaanite osta, et majandustegevust aktiviseerida. Millal saavutate kasumi? Koostage lähtuvalt valitud tegevusvaldkonnast ja ettevõtja juriidilisest vormist rahaline prognoos tulude- kulude lõikes esimese viie aasta kohta. Pärast kooli lõpetamisest ma küll kohe ettevõtjaks ei saa. Põhjus on mul lihtne, esialgu ma tahaksin töötada soovitavalt suures ettevõttes, kust ma saan piisavalt teadmisi ja kogumust.
eesmärkidel. 1.4 Kasutaja kannab täielikku varalist vastutust tema loal Kasutusobjekti kasutavate isikute eest. 1.5 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kohustub tasuma kõik Kasutusobjekti kasutamise ja säilitamisega seonduvad kulud, ennekõike tasu kommunaal ja sideteenuste eest, avalikõiguslikud koormatised ja maksud ning Kasutusobjekti korrashoiuga seotud kulud vastavalt maksu sissenõudja maksuteadetele või Kasutusse andja poolt esitatavatele arvetele. 3
1.3 Kasutaja kasutab Kasutusobjekti ainult Lepingus ettenähtud viisil ja selle olemusest tulenevatel eesmärkidel. 1.4 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kannab Kasutusobjekti Kasutaja valduses olemise ajal kõik Kasutusobjekti sihtotstarbelise kasutamisega ja Kasutusobjekti säilitamisega seotud kulud. 4 Poolte õigused ja kohustused 4.1 Kasutusse andjal on õigus: 4.1.1 kontrollida Kasutusobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Kasutajale
..................................................................10 Kokkuvõte....................................................................................................................12 Sissejuhatus Käesoleval õppeaastal uurin majandusettevõtte teemal füüsilisest isikust ettevõtjat, ning õpin seda teemat tundma ja saan vastuse nendele küsimustele: Mida tuleb teha enne FIE asutamist?, Kuidas FIE-t registreerida?, Kui suured on FIE asutamise kulud?, Kui kaua kulub aega FIE asutamisele?, Mida tuleb teha pärast FIE registreerimist? 1.Registreerimine FIE-ks võib hakata iga füüsiline isik, registreerides end Maksu- ja Tolliameti kohalikus üksuses või äriregistris. Soovituslik on registreerida end äriregistris, sest alates aastast 2009 on see ainuvõimalik variant. Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud
.................................................................................. 16 8.2 Investeeringute allikad................................................................................................ 17 8.3 Prognoositav bilanss (sh avamispäeva seisuga bilanss)..............................................17 8.4 Prognoositav kasumiaruanne.......................................................................................18 Majandustegevuse käigus tekkivad kulud.......................................................................... 18 8.5 Rahavoog (esimene aasta kuude lõikes)......................................................................20 9. RISKIKÄSITLUS ........................................................................................................... 24 9.1 Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad................................................. 24 9.2 Planeeritud müügistrateegia ei toimi.....................
*Lahendab probleemi või saavutab selle ise. 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti)*Aktiivsus, ambitsioonikus, motiveeritus, vaba aega on rohkem , julgus võtta riske, parem tervis/töövõime, ebaõnnestudes minnakse uuele katsele. 3. Mis on frantsiis?*Frantsiis on oma põhiolemuselt õigus, mille raames frantsiisi omanik ehk frantsiisi andja annab õiguse kasutada enda kaubamärki või äriideed. 4. Ettevõtte riskid Puudub turg, puudub tööjõud, Kulud ületavad tulud, konkurents, 5. Nimeta konkurentsi liigid 4*Täielik konkurents*Monopolistlik konkurents*Oligopol*Monopol 6. Täiusliku konkurentsi tunnused 4*Palju ostjaid või müüjaid- väike ettevõte suurel turul*Kapitali vaba sissepääs harusse*produkt on homogeene- ideaalsed asenduskaubad*turuosalistel on täielik info 7. Täiusliku konkurentsi positiivsed jooned 4*Kaup ilmub turule madalaima võimaliku
RKP-rahvamajanduse koguprodukt, aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisese läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhinnast. Erinevus: SKP on kindla territooriumi kogumaksumus ja RKP on riigi kodanike või ettevõtete kogumaksumus. Riigieelarve-riigi rahaline plaan, tulude ja kulude eelarve, koostatakse 1 aastaks Tulud-riigi oodatavad maksus Kulud-riigieelarvelised kulutused Tasakaal-tulud ja kulud on enam vähem tasakaalus Ülejääk -tulud on kuludest ülekaalus Defitsiit- kulutusi on rohkem kui tulusi Lisaeelarve- aasta keskel tehakse lisaeelarve, et teada kuidas edasi käituda Arvestatakse majandusolukorda, eelnevaid aastaid, rahvusvahelisi olusi. Valitsus - Parlament - President Koostab riigieelarve Tutvustab rahandusminister Kinnitab eelarve
1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist. Materjali ja värvi margi valimiseks kasutada valideerimist loeteluga Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. Ristlõikke
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
maksed 5) Säästmine, saving raha akkumuleerimne arvestusega seda kasutada 6) , tulevikus. Säästud, savings on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kasutata 6.1) . 6) Eelarve, budget finantsplaan, milles kajastuvad tulud ja kulud . . 6.1) Eelarve tasakaal, budget balance kui tulud ja kulud on võrdsed. Eelarve defitsiit kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk, budget surplus 6.2) : , tulud ületavad kulud. . 7
Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad
rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kaitseväe operatiivstruktuuri põhijõud on rahuajal sõjaliselt väljaõpetatud reservis olevad üksused. Väheste ressurssidega riigi puhul on kirjeldatud lähenemisviisi eelis see, et rahuajal hoolitsevad reservväelased oma ülalpidamise eest tavaelus ise ja ainsaks riigipoolseks kulutusteks on väljaõpe. Balti riikidest on Eestil kõige suuremad riigikaitse kulud, lisaks suudaks Eesti sõja ajal suurema sõjaväe luua. Leedul on aga arenenum õhuvägi. Oleks eksitav väita, et Eesti kulutab riigikaitsele palju raha, pigem on asi selles, et Läti ja Leedu kulutavad sellele erakordselt vähe, olles oma kaitsekuludega NATO kitsimate riikide seas. Eestit eristab teistest Balti riikidest ka see, et kui rahuajal on kaitsevägi lõunanaabrite omast oluliselt väiksem, siis sõja ajal suudaks Eesti luua suurema kaitseväe kui Läti ja Leedu kokku
...............................................................................10 3.7 Kindlustuskulud..................................................................................................................10 3.8 Tööjõud...............................................................................................................................11 3.9 Kommunaalkulud (kuus).....................................................................................................11 3.10 Muud kulud.......................................................................................................................11 3.11 Stardikapital......................................................................................................................12 3.12 Laenukulud........................................................................................................................12 3.13 Omahind..........................................................................................
Sticky costs: evidence from Croatian food and beverage industry M. Pervan and I. Pervan Cost stickiness võib eesti keelde tõlkida kui kulude kleepuvus. Artikkel on Horvaatia toiduaine- ja joogitööstuse näitel. Üks viisidest, kuidas ettevõtted suudavad säilitada ja parandada oma konkurentsieelist on juhtida tulutoovalt ning maksimeerida ettevõtte kasum. Ettevõtte juhtidele peab olema selge mitte ainult see, millised kulud tootmises esinevad, vaid kuidas muutuvad kulud tootmismahu muutumisel ning milline on seos kulude ja kasumi vahel. Traditsioonilise juhtimisarvestuses kohaselt valitseb tootmismahu ja muutuvkulude vahel sümmeetriline seos nii mahu suurenemisel kui vähenemisel. Teisisõnu tootmismahu muutudes muutuvkulud suurenevad ja vähenevad sama protsendi võrra, sõltumata sellest, kas mahtu suurendatakse või see väheneb. Mitmed majandusteadlased aga usuvad, et tootmismahu suurenemisel muutuvkulud
2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1283 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib maksimeerida kasumit Q= 18 on suurem MC-st kuni Ülesanne 2 8 punkti Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud TP/päevas AR TR MR AC TC MC 1200 50 60000 55 66000 -6000 2200 47 103400 43,4 43 94600 28,6 8800 3200 44 140800 37,4 33 105600 11 35200 4200 41 172200 31,4 30 126000 20,4 46200
Firma konkurendid järgivad nii tema algatatud hinna tõstmist kui alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatud hinna tõstmist, kuid ignoreerivad hinna alandamist Firma konkurendid järgivad firma algatatud hinna alandamist, kuid ignoreerivad hinna tõstmist Harus pole mingit toodangu diferentseerimist 9. Murtud nõudluskõvera korral on oligopol: Huvitatud olemasoleva hinna säilimisest, isegi kui kulud suuresti muutuvad Huvitatud rohkem hinna tõstmisest kui alandamisest Huvitaud rohkem hinna alandamisest kui tõstmisest Huvitatud ühtviisi nii hinna tõstmisest kui alandamisest 10. Kui oligopoli piirtulukõveral on lõhe jooksva tootmismahu kohal, siis: Moodustab ta oma konkurentidega kartelli, et kasumit maksimeerida On tal murtud nõudluskõver Müüb ta standartset toodangut On tema toodangu nõudlus suhteliselt mitteelastne
Laenutingimuste erisused LHV, SEB ja Swedbankis, era- ja ärisektori näidetel. Millised on laenu saamise võimalused ja kulud? SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD....................4 1.1Väikelaen...........................................................................................................................4 1.2Arvelduslaen......................................................................................................................5 1.3Õppelaen............................................................................................................................5 1.4Autoliising ja autolaen..............
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on võimalik organisatsioonil paremaid tulemusi saavutada, hinnata olemasolevat olukorda ja teha järeldusi, mille abil olukorda paremaks muuta. Eelarve abil saab määrata kindlaks tulevaste perioodidega seotud probleemid ning leida võimalike lahendusi. Eelarvestamise abil võidetud lisaaeg võimaldab organisatsioonil
1. Suundumused kuluarvestuses Kuluarvestus ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust. Ta jälgib kulude kajastamist nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis. 2. Kulud ja kulude juhtimine KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustlase omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga, mis on vajalik: · Strateegiate välatöötamiseks
Demograafia sünd 1662.aastal avaldas John Graunt uurimuse Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud..., kus väideti, et sündide ja surmade arv on ennustatav. 17.sajandil otsustas üldlevinud arusaama järgi sünni ja surma üle jumal. Teooriad sündimuskäitumise kohta Warren Thompsoni teooria Ühiskonna üldise arengu teooria Nõudluse vähenemine laste järele Ratsionaalsed teooriad Esitas lapse kulu mõiste: Lapsesaamise ja kasvatamisega seotud kulud on Gary Becker samasugused nagu igasuguste kaupade puhul ning need mõjutavad laste arvu Lapse maksumuse tõttu peaksid väiksemate majanduslike võimalustega inimesed saama vähem lapsi Majandusliku heaolu tõustes suurenevad ka kulutused lapsele ning inimesed muutuvad lastele tehtavate kulutuste osas vähem järeleandlikuks Lapsesaamise otsus võistleb teiste elusündmustega
4) Efektiivsus · Maksude kogumiskulud ei tohi olla suuremad, kui maksutulud. ( nt tööjõukulud ei tohi olla suuremad, kui saadud tulud ) 5) Võrdsus · Vertikaalne- erineva sissetulekuga inimesed maksavad erineva määraga makse. · Horisontaalne Maksude maksmine toimub ühe määra alusel. VALITSUS TULUD KULUD · Maksutulu Väljamaksed elanikkonnale · Muud tulud ( nt investeeringud, ( nt toetused ) Renditulud) Valitsuse ostud Raha jagatakse ümber riigieelarve kaudu. MAKSUD 1. Otsene maks- Läheb otse maksumaksa varalt/ tulult või palgafondilt. Kaudne maks Maks, mis kandub esmaselt maksumaksjalt teisele, mille maksab kinni
(toodangu väärtus)- Muutuvkulud / Kattetulu 1-Tasu renditud masinate eest / Kattetulu 2 Timekasvatustoodangu arvestamisel võetakse aluseks põllukultuuride keskmised näitjad. Söödakultuuride kattetulu. Enamasti ei lähe osa taimekasvatustoodangust müügiks, vaid kasutatakse samas ettvqttes loomasöödana. Seetõttu ei ole mõtet neile ka reaalset hinda määrata. Kattetulu leidmisel arvutatakse muutuvkulude summa hektari kohta ja seejärel kulud söötühikule. Muutuvkulud(ühele hektarile)= kulud sü-le / Saak sü/ha Kattetulu arvestus loomakasvatuses. Loomakasvatuses tehakse kattetulu arvutused põhimõtteliselt samamoodi kui taimekasvatuseski- arvutatakse koutoodangu väärtus ja sellest lahutatakse muutuvkulud. Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu. Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad, praaklehmad, sõnnik
Majanduslik arvestus: SKP sisemajanduse koguprodukt ehk aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse jõudnud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Inimarenguindeks riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb SKP, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. 4. Inflatsioon, selle arvutamine. Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu vähenemine. Riigieelarve, tulud, kulud. Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. 5. Omandi, tarbimise, tulu maksustamine. Proportsionaalne ja progressiivne tulumaks. Riiklikud ja kohalikud maksud.
Võte väldib eelmise ohu, kuid töövõtja peab kaasnevat riski tavaliselt liiga kõrgeks. Eeldab kavandi piisavalt kõrget valmidusastet. 26. Piirmaksumusega kuludel põhineva töövõtulepingu mõju ehituse osapoolte tegevusele Piirkuludel põhinev hind. Loodetav ligikaudne hind fikseeritakse lepingus. Tasumine toimub aga tegelike kulude järgi. Lepingus nähakse ette kulude ökonoomia või ülekulu jaotusmehhanism tellija ja töövõtja vahel, kui kulud jaavad väiksemaks või ületavad piirkulusid. Seda teoreetiliselt ökonaamsusele stimuleerivat hinnakujunduskeemi kasutatakse suheliselt harva. 27. Traditsioonilise peatöövõtu korralduse kujunemise loogika (Jüri Sutt lk15) Skeemil rakendab omanik-tellja projekteerija ja peatöötaja ning hind määratakse, kasutades fikseeritud hinnaga või tegelike kulude katmisel põhinevat hinnakujundamise mehhanismi. 28
perioodil muutunud 0-ks); 24.c; kui TKT-l on turu hinnatase madal, mistõttu firmadel tekivad kahjumid, siis osa ettevõtetest (mis ei suuda saada isegi normaalkasumit) lahkub turult, mistõttu pakkumine väheneb ja pakkumiskõver nihkub üles vasakule, seega turuhind tõuseb ja turule jäänud firmadel on võimalik teenida kasumit; 25.d; pikal perioodil muutub keskmise kogukulu kõver LRATC praktiliselt horisontaalseks, seega tooteühiku kohta tulevad kulud (ATC) on pikal perioodil minimaalsed ning toodangu kogust võib suurendada, ilma et keskmised kogukulud ATC suureneksid; 26.c; 27. hind 10 (tabeli veerus ülalt alla) 100 1000 800 200 10 10 8 2 hind 7,5 80 600 600 0 7,5 7,5 7,5 0 hind 5,5 60 330 480 -150 5,5 5,5 8 -2,5 kui turuhind on 10, siis optimaalne toodangu kogus (mis maksimeerib kasumi või minimeerib kahjumi) on vastavalt ,,kuldreeglile MR=MC" 100, sellest lähtuvalt saame arvutada välja kogutulu TR=P×Q, kogukulu
võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutavale füüsilisele isikule (FIE). Tasemekoolituse kulu on maksuvaba järgmistel tingimustel: otsene vajadus, põhjendatus (investeering töötajasse); kehtiv töösuhe. · Alates 01.01.2012 ei ole enam kehtestatud maksuvaba piirmäära töölähetuse majutuskuludele. Seega töö-, ameti- või teenistuslähetuses majutusele tehtud kulud maksustamisele ei kuulu. Alates 2003.aastast kuni selle aastani olid piirmäärad muutumatud. Riigisisese lähetuse korral oli majutuskulu maksuvaba piirmäär 77 eurot ning välislähetuse korral 128 eurot päevas. · Alates 01.01.2011 laiendati erisoodustuse saajate ringi, mille kohaselt tööandja tehtud erisoodustuseks loetakse ka selliseid muus osas erisoodustuse tunnustele vastavaid hüvesid, mida tööandja annab töötaja abikaasale, elukaaslasele või otse- või
1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid kaitsevahendeid 4) spordivarustust 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid 6) enesekaise- ja tõrjevahendeid 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. 2.3 Kes maksab ettevõttesse soetatud isikukaitsevahendite eest? Tööandja 2.4 Kes kannab isikukaitsevahendite hoolduse ja puhastusega seonduvad kulud? Tööandja 2.5 Millised on tööandja kohustused seoses isikukaitsevahenditega? 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks 2) pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust 3) enne kasutusaja lõppu oma kulul parandama või asendama kõlbmatuks muutunud isikukaitsevahendi 4) tagama, et töötajale väljastatav isikukaitsevahend oleks töökorras, puhas ning et seda
otsuseid (nt äriotsused, valikud). Juhtimisarvestuse valdkonnad: * kuluarvestus * ettevõttesisene finantsplaneerimine * ettevõttesisene aruandlussüsteem Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu – kulu, mille suurust juht oma tegevusega mõjutada ei saa Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud) 2 Mis vahe on juhtimisarvestusel ja finantsarvestusel? TUNNUS JUHTIMISARVESTUS FINANTSARVESTUS Info kasutajad Sisetarbijad. Välistarbijad.
Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta Võlausaldaja pankrotiavaldus: 1. Avaldus põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu 2. Tõendid nõude suuruse, aluse, täitmise tähtaja kohta NB! Esmalt saadetakse pankrotihoiatus, milles loetletakse üles nõude alus ja rikkumine (sellele oleks mõistlik vastata). Essõiguse nõuded: 1) Pandiga võlausaldajad (miinus menetlusega seotud kulud, mitte rohkem kui 15/100 pandieseme müügisummast; kui ühel esemel mitu pandiõigust, siis pandijärjekorras) 2) Kõik muud nõuded 3) Tähtaja maha maganud nõuded Pankrotimenetluse algatamine Eelfaas enne pankroti väljakuulutamist kohtu poolt määratakse ajutine pankrotihaldur(pole menetlusosaline), ajutise halduri tegevuste loetelu annab PankrS § 22 lg 2, selgitab välja võlgniku vara, kohustused ning kontrollib kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud.
reguleerimine karakteristikud väliskaubanduse Sissetulekute tase elustiilimuutused uued tooted, reguleerimine materjalid, tootmissisendid töösuhteid tööpuuduse tase tarbijakaitse uurimus- ja reguleerivad liikumine arendustööde kulud seadused ja tase poliitiline valuuta stabiilsus vanuseline standardid stabiilsus koosseis riiklikud elanike säästud ja hariduslik koosseis subsiidiumid laenukoormus rahvusvahelised eelarve tasakaal rahvuslik koosseis lepingud rahvusvahelised välisriikide migratsioon suhted majandusolukord
· Seemnekulu · Tööjõukulud · Sõnnikukulu · Amortisatsioon (traktorid, · Mineraalväetiste kulu üldmasinad, erimasinad, ehitised) · Väetisekulud · Kindlustus · Taimekaitsekulud · Maamaks · Kütusekulu · üldkulud · Kuivatuskulu · Remondi- (korrashoid) kulud · Erimasinate hoolduskulu 3. Millest sõltub tootmisomahind? Tootmiskulud ühiku kohta, mis sisaldab nii muutuvaid kui ka püsivaid kulusid ehk koguomahind. Sõltub sellest kui palju kulutusi tehakse toodangu kohta. 4. Kuidas leitakse põhitoodangu tootmiseomahind kui toodanguliini tootmisel saadakse samaaegselt ka kaasnevat- ja kõrvaltoodangut? Leitakse kaasneva- ja kõrvaltoodangu väärtus, mis lahutatakse tootmiskuludest maha. 5
Bruto palk kokku 3,211 Kogukulu tööandjale 4,302 Bruto palk käibest % 45 Rent 800 Küte 200 Elekter 350 Vesi 300 Prügi 20 Kindlustus 100 Turvafirma 80 Juhtimisega seotud kulud 100 Kantseleikulud 150 Sidekulud 70 Reklaam 2000 Muud kulud 60 Pangalaen ja intressid 456 Kulud kokku 8988 Tulud kokku 7079 Kokku -1910 I aasta kulud kokku 91957 I aasta KOKKU KASUM 5720
[4] Rahandusministeeriumi valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300 Statistikaameti rahvaloendusbüroo 81 829 960 Tolliamet 170 861 000
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks.
· Toidu seedimise · Neerude töö · Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö · Püsiva kehatemperatuuri · Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise · Liikumise Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub
piirkonnas elavaid arvukaid lemmikloomapidajaid ja informeerida neid pakutavatest võimalustest lemmikloomade hoiule andmises, tudvustada koerteomanikele uut teenust koerte jalumine. Samas selline tegevus tõmbab meie ettevõttele tähelepanu ja aitab meid saada usaldatavaks "omaks" ettevõtteks. 15 3. FINANTS PLANEERIMINE 3.1. Stardieelsed kulud Tabel 8. Käivituskulud Kuluartikkel Maksumus(kr) Kogus Summa Riigilõiv 5 000 1 5 000 Notar 600 1 600 Bürootarbed 1 500 1 1 500 Hooldustarbed 2 440 1 2 440 KOKKU X X 9 540 Reserv 9 540 10% 954 Tegevuskulud 2 380 4 9 520
ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3. Miks oli oluline anda talupoegadele vabadus ja otsustusõigus järk- järgult? a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud M...
29.01 Kulude arvestus Viimane loeng 12.03 kontrolltöö Brutokasum- põhitegevuse tulud ja kulud; põhitegevuse saab teada EMTAK koodist. Kui reklaamida ühte konkreetset toodet, mis on seotud põhitegevusega, siis müüdud toodangu kulu (konkreetne toode) Turustuskulud-reklaam; üleüldine toodangu, teenuse, ettevõtte reklaam; transport toodangu vedu kliendile; müügiosakonnaga seotud kulud, palk, rent, telefon Üldhalduskulud-kontorikulud, ettevõtte juhtimine, pangateenused; Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
