Tootmistegurid Teguritest saadav tulu Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2
(tootmise sisenditest) ei ole muudetav. 14 Pikk periood LR on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid (tootmise sisendid) on varieeritavad. Või teisiti, ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid. Raamatupidamislik (kulude) arvestus (arvestus kitsas mõistes): o otsesed kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega; o kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Raamatupidamislikud kulud võib kokku võtta ühise nimetajaga ilmutatud kulud. Majandusanalüütiline (kulude) arvestus (arvestus laiemas mõistes): o otsesed kulud on alternatiivkulude vorm, mis esineb ettevõtte otsese rahalise
keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. Euroopa Liidu eelarve tulud ja Tulud: kulud, kui palju on suurimate · nn heaolumaks tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. · Käibemaksul põhinevad omavahendid · Traditsioonilised omavahendid · Muud tulud Kulud: · Säästev kasv · Otsetoetused · Maaelu areng · Kodakondsus, vabadus, turvalisus · EL kui ülemaailmne partner · Haldus Riigieelarve koostamise Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves
Vääveldioksiid) *Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik *Karjäärid rikuvad maastiku *Transport on mahukas ja kallis 4.VESI 5% *Väikesed jooksvad *Hüdrojaamade ehitamine on (hüdroenergia) kulud ja suht väike kallis, neid tasub rajada ainult Taastuv, alternatiivne oma hind suure languga või veerikastele (kasutatakse *Saasteaineid ei teki jõgedele. suhteliselt vähe) *Veehoidlad aitavad *Veehoidlad muudavad ühtlustada vee taset ökosüsteemi, hõivavad
tõkked väljastab lube ning litsentse 2. Konspekt: riigieelarve 2.1 Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve aasta kestab 1.jaanuaritst kuni 31.detsembrini. 2.2 Valitsuse rahapoliitikat nimetatakse fiskaalpoliitikaks. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarve poliitikaks, mis koosneb tulupoliitikast ja kulupoliitikast. Kui kulud ja tulud on tasakaalus, on eelarve tasakaalus. Tasakaal on tähtis, sest muidu tekib eelarve puudujääk ja/või võlad. Kui kulud ületavad tulusid, on tegemist eelarvedefitsiidiga. Kui tulud ületavad kulusid, on tegemist eelarve ülejäägiga. Niisuguses olukorras koostatakse lisaeelarve. 2.3 (ma ei ole kindel kas on selline järjestus, aga see tundub lihtsalt loogiline) 1) ministeeriumid esitavad oma rahasoovid valitsusele 2) eelarveprojekt saadetakse Riigikogusse 3) eelarve lugemine
pärsivad ettevõtte tootmisvõimsust. 11. Varude juhtimise funktsioonid Varude juhtimine (ingl. inventory managment) võimaldab vähendada seotud kapitali (laovarude all olev raha ning laovarude hoidmiseks ja käsitsemiseks vajalikesse ruumidesse investeeritud raha) hulka tagades samaaegselt piisavate laovarude olemasolu. Peamisteks võtmeteguriteks on optimaalse varude suuruse ja tellimiskoguse leidmine. 12. Varude säilituskulud · Turva kulud · Kindlustuskulud · Elekter · Eritingimustel säilitamise kulud · rendikulud ·
MAJANDUS 1. Millega mõõtsid merkantilistid rikkus? Kullas ja hõbedas ning vallutades kolooniaid 2. Millega Adam Smith? Rikkuse allikas on tootmise maht ning see sõltub sellest kuidas riik suudan oma tootmistegureid rakendada. (füüsiline kapital, finantskapital, loodusressurs, tööjõud) 3. Mis on SKP? Kindla perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. 4. Kuidas SKP-d arvutatakse? SKP=K+I+V+PE K-kodumajandite kulutused I-ettevõtete investeeringud V-riigi kulutused PE-puhas eksport 5. Miks SKP-sse arvestatalse ainult lõpptarbimise kaubad? Et vältida topelt arvestamist. 6. Miks SKP-ga ei saa mõõta rahva heaolu?8p 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks-kodumajanduses toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise. 2)Ei arvestata vabaaja väärtust-kulutused, mis tehakse inimeste taastumiseks(puhkused) 3)ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtus...
Eestis on selleks eelkõige võsa (hakkepuit) ja pilliroog.Brasiilias juba kasutatakse suhkruroost saadavat metanooli autokütusena. Selle tootmine on odavam kui bensiini tootmine. Ka rapsist toodetakse diislikütust. Kõige laiema leviku on alternatiivenergia kasutamine leidnud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Brasiilias ja Soomes. Tuleb arvestada, et energiatootmine on alati seotud eelnevate (energia)kulu-dega. Kulud võivad olla üsna väikesed (nt metsast puude kogumisel) ja väga suured (nt nafta ammutamisel merepõhjast, kus tuleb rajada puutorne, korraldada nafta ja tööliste vedu). Seda tuleb meeles pidada eriti alternatiivenergia kasutamisel, (nt tuuleenergia rootorid on väga kallid), sest mõnikord võib saadav tulu olla väiksem kui energiatootmise kulud.
põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. 38) Menetluskulud ja nende tasumine Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist.
......................................................................................... 28 Lisa 2 Bilanss (kroonides).................................................................................................. 29 Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides).................................................................................... 30 Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides)................................................................ 30 Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides)........................................................................... 31 2 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Osaühing Xxxon asutatud 1997 aastal juhatuseliikme xxx xxx poolt. Firma põhikapitaliks on 300 000 krooni. Registripiirkonnaks on Harju Maakohtu Registriosakond. Osaühing xxx on alates 1998. aastast käibemaksukohustuslane
ressursside efektiivse paiknemise. Avalikud kaubad: konkurentsitud kaubad ja ühe isiku tarbimine ei välista teise tarbimist. Täiendav tarbija ei too kaasa lisakulu. (Nt riigikaiste, puhas õhk). Erinevused: Erakaupade nõudlus kujuneb turul tarbijate individuaalsete nõudluste summana. Hinna määrab turunõudlus ehk ostusoovide summa ja turu pakkumine: turukauba tarbija maksab kauba eest otsesed kulud. Avaliku kauba tarbija jagab maksukulusid teiste maksumaksjatega Erakaupade optimaalne pakkumine: Individuaalsete nõudluskõverate liitmisega soob ühiskonna kogunõudluskõvera. Kogunõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt määrab hinna. Paindlike turuhindade puhul tarbib iga isik sama hinnataseme korral erineva koguse kaupu ja teenuseid Avalike kaupade optimaalne pakkumine: Kõik isikud tarbivad ühte ja sama kogust avalikku kaupa, kuid maksavad selle eest erinevat hinda. 3
Müüritööde brigaadi kuulub kaks müürsep- Järeltööd pa. Mõõdistusbrigaad ja tellingutööde bri- – töökoha koristamine gaad on sageli eraldi. – seadmete äraviimine ja hoiulepanek – töökoha üleandmine 42-0290 Kulud ja meetodid 2 Vajalikud dokumendid ja joonised Vajalikud dokumendid ja joonised Projektdokumendid – töökirjeldus – ehitusprojekt ja ehitustööde projekt (joonised, arvutused jms) Töödokumendid
Vägivald ei mõjuta mitte üksnes vägivalla osapooli- kannatanut ja toimepanijat – vaid ka teisi pereliikmeid. Vanemate vaheline vägivald avaldab seda pealt näinud lastele tõsist psüühilist mõju, kujundades neis arusaamu peresuhetest ja soorollidest ning luues niiviisi soodsa pinnase vägivallamustri edasikandumiseks põlvest põlve. Vägivald ei ole ainult mehe ja naise või pere probleem, vaid kogu ühiskonna probleem. Vägivallal on ka kõrge hind ühiskonna jaoks. Vägivalla kulud võivad olla otsesed, näiteks ravikulud, vigastute tõttu töölt puudumine, psühholoogilise ja õigusabi või juhtumi kriminaalmenetluse kulud. Samas on vägivallal ka palju kaudseid kulusid, mida rahasse arvestada on väga raske. Siin võib nimetada vägivallast tingitud stressi tõttu vähenenud produktiivsust tööl ning aega, mis kulub näiteks arsti juures, kohtus või nõustaja juures käimiseks. Mitmetes riikides on püütud vägivalla kulusid kokku arvutada
Turutõrked turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid Ühishüvis: Kuidas tarbitakse tasuta Mis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid Miks pakutakse tasakaalustada ühiskonna kihte Eelarve Riigieelarve on rahaline plaan laekuvate tulude ja kulude kohta. Riigieelarvesse pannakse kirja tulud ja kulud. Eelarve koostamise aluseks on eelmise aasta eelarve, majanduse arengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid. Eesti riigieelarve koostab valitsus ja võtab vastu riigikogu. 1. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2. Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist riigikogus.
vibulaskjaid Eestis aga Falco vibud on leidnud väärilisi ostjaid üle terve maailma, alates põhjanaabritest, lõpetades Ameerika Ühendriikidega. Falco tootevalikust leiab sobiva vibu nii pisipõnn kui ka kõrgetele sportlikele saavutustele orienteritud laskja. Nende vibudega on saavutatud mitmeid kõrgeid tiitleid tipptasemel ja samas on olnud just Falco vibu paljudele laskjatele esimeseks laskeriistaks. FINANTSPROGNOOSID 13 Kulud Kulud Vibud (vt. Lisa 1.) 12 025.- Nooled (100 tk) 12 000.- 5 märklauda 500.- Mini Linda 10 paari kindaid 10 000.- Reklaam 4500.- Transport 100.- Kokku 39 325.- Lisanduvad söögi ja joogi kulud. 14 Tulu Vibu laenutus 1 tund 2 tundi
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et tarbij Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Näidis KARJÄÄRID>> A Tarbijad>> 1 2 3 LÄHTEANDMED Kaevandamishind, kr/m3 40 40 40 Veohind, kr / km.m3 4 4 4 Kulud kokku, tuh kr Veotee, km 5 15 20 Veovoo indeks A1 A2 A3 OPTIMAALNE JAOTUS, tuh m3 1.0 1.0 1.0 TOOTMISVÕIMSUSED A1 A2 A3 A B C
Sõltub otseselt kogu turupakkumine, kuna see koosneb individuaalsete pakutavate koguste summast. Tootjate arvu kasv suurendab turupakkumist ja vastupidi. 10 Maksud ja subsiidiumid. Kui tootjad peavad maksma oma toodangult mingeid makse, siis toob maksude suurenemine kaasa kulude kasvu ja see vähendab pakkumist. Vastupidine mõju on subsiidiumidel. Selle mõjul tootjate kulud vähenevad ja pakkumine suureneb. Eristada tuleb muutust pakutavas koguses ja muutust pakkumises. Esimese puhul on põhjuseks antud hüvise hinna muutus (ceteris paribus) ja see kajastub liikumises piki pakkumiskõverat. Nt kui hind tõuseb, toimub liikumine pakutava koguse kasvule. Teisel juhul on põhjuseks mingi pakkumise mõjuri toime ja see kajastub pakkumiskõvera nihkumises. Nt viib tehnoloogia täiustamine pakkumiskõvera koguse kasvuni. 1.16 Turu tasakaal ja selle muutus ajas.
3)Interdistsiplinaarsus: Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega 4) Tarneahela ulatus: Tarneahela moodustavad omavahel seotud logistikategevused. Sinna hulka kuuluvad kõik toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisse kaasatud organisatsioonis, inimesed, tehnoloogiad, tegevused, info ja muud ressursid. Tõhus logistika pöörleb ümber 5 põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (ehk süsteemsus) Peamised probleemid: liigsed varud, varude allahindlus ja mahakandmine; kauba puudus laos tellimuse korral ja tellimuse täitmise kiirus; hilinenud kauba kohaletoimetus; ebatõhus varude (laoruumi) kasutus; klienditeenindus ning probleemid tarnijaga Logistika kesksed eesmärgid – majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. -- Logistikal on väga palju erinevaid definitsioone, mis kokku moodustavad ikkagi
3) Prognoosida tööjõu kuludega seoses tehtavaid väljamakseid; 4) Luua eeldused tööjõu tulemuslikkuse kontrollimiseks 2.1.8. Tootmise üldkulude eelarve 11 Tootmise üldkulude eelarve (manufacturing overhead budget, factory overhead budget, manufacutiring departmental expense budget) on eelarve, milles näidatakse eelarveperioodil tootmisprotsessis tekkivaid eelarvestatud üldkulusid.Tootmislikud üldkulud on kulud, mis ei ole valmistatavate toodetega otseselt soetud ja neid ei paigutata otse toodetele. Tootmislike üldkulude alla kuuluvad kõik tootmislikud kulud, välja arvatud otsesed materjalikulud, otsesed tööjõu kulud ja muud otsekulud. Tootmislikke üldkulusid võib liigitada muutuvateks ja püsivateks tootmislikeks üldkuludeks. 2.1.9. Valmistatud ja müüdud toodangu kulu eelarve Valmistaud ja müüdud toodangu kulu eelarve (cost of goods manufactured and sold budget)
tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine). 3. Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms. 4. Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud. 5. Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega.
arv kasvab Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud kguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem Kauba A hinna tõus vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida kogukasulikkust Kahanev piirkasulikkus näitab et nõudluskõver on negatiivse tõusuga TOOTMINE JA KULUD Firma on tootmisüksus mis soetab ja kasutab tootmistegureid et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Alternatiivkulu on parimast alternatiivist loobumise hind. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest mis muretsetakse ressursside turult. Nt firma palgakulud, toormaterjali ostukulud jne. Kaudne kulu mõõdab seda mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
Ennetustegevusega peab tegelema iga tööandja. Töökeskkonna riskide hindamisega, riskide vähendamise tegevuskavade ning sisekontrolliga saab kindlasti vähendada tööõnnetuste arvu. Teiste riikide kogemustele tuginedes võime väita, et ennetamine on odavam kui tagajärgedega tegelemine. Lisaks tööandja tegevusele on ka riik huvitatud, et tööõnnetusi oleks vähem. Tööõnnetuste vähenemisega kahanevad otsesed ravi ja sotsiaalkindlustusega seotud kulud. Tööinspektsioon koostas mõned aastad tagasi tööõnnetuste kulude arvutamise mudeli, mis võimaldab välja tuua kulutused ettevõtte, riigi ja ühiskonna tasandil. 2004. aasta tööõnnetused nõudsid riigi eelarvest 47,7 miljonit krooni ning ühiskonna kulud (koos saamata jäänud toodanguga) olid ligi 600 miljonit krooni, mis moodustas 0,43% sisemajanduse kogutoodangust. Igal aastal nõuavad tööõnnetused
Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarve võib olla ülejäägiga, defitsiidis või tasakaalus. Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad
Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,019 Muud kohustused 17,710,044 KOHUSTUSED KOKKU ###
müüdud kauba ja teenuse kulu -46 931 -31 115 -18 830 -20 179 Brutokasum 6 917 8 780 5 748 7 689 Turustuskulud -5 054 -4 565 -4 644 -4 338 Üldhalduskulud -3 941 -4 406 -2 811 -26 Muud äritulud ja kulud 590 2 099 93 1 349 Ärikasum -1 487 1 908 -1 614 1 349 Kapitaliosaluse kasum tütarettevõtetest -127 0 -604 729 Muud finantstulud ja kulud -939 -812 -405 -308 Kasum enne vähemusosalust -2 552 1 097 -2 623 1 098
Seadmete häälestus: 14000 / ( 3 * 25 + 6 * 25 + 3 * 250 ) = 14,36 eur masintund / raamatu kohta Materjalide ettevalmistus: 23250 / ( 8 * 25 + 5 * 25 + 8 * 250 ) = 10 eur komponendi eest/raamatu kohta Üldkulu + otsekulu A: 20 * 2 + 14,36 * 3 +10 * 8 + 30 + 40 = 233,08 eur/raamat B: 20 * 1 + 14,36 * 6 + 10 * 5 + 40 + 60 = 256,16 eur/raamat C: 20 * 1 + 14,36 * 3 + 10 * 8 + 20 + 80 = 243,08 eur/raamat Võrdle leitud omahindade erinevusi! Kõige madalamad kulud olid traditsioonilisel meetodil eelarvestades, kasutades jaotusbaasina raamatute arvu. Kõige kõrgemad kulud olid siis, kui kasutasin partiide arvu jaotusbaasina, sest seal oli A ja B tüübis ühes partiis vähe raamatuid ja C tüübis ühes partiis väga suur raamatute kogus. Minu arvates sobiks kõige paremini tegevuspõhine meetod, sest seal arvestatakse teist infot ka. Kui suur on iga raamatu tüübi kohta tulev jääktulu, kui müügihind on kõigil raamatu tüüpidel 350.-?
............................................................................... 11 3.5 Kvaliteedistrateegia..................................................................................................... 11 4. Finantsarvestus................................................................................................................. 11 4.1 Rahastamise allikad..................................................................................................... 11 4.2 Tulud ja kulud.............................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ants Antsoni nimeline kiiruisutamishall on üle-Eestilise tähtsusega spordirajatis. Kiiruisuhalli ja klubi (MTÜ) rajamise eesmärgiks on kiiruisutamise propageerimine, eesti kiiruisutamise
Ühishüvis - sotsiaalset väärtust omav kaup/ teenus, mida jagatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Nt: raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, mererand § 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend 1. Mis on riigieelarve? (põhjalik seletus ja näited) Eeldatavate laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste plaan eeloleva ajavahemiku (harilikult aasta) kohta. Näiteks riigieelarve tulud on 5,6miljardit eurot, ja kulud 5,9miljardit eurot. 2. Kas ja miks on eelarvet vaja? Jah, eelarvet on vaja, et kontrollida riigi tulusid ja kulusid ning et õigesti riigi rahaga ümber käia. 3. Kuidas kujuneb riigieelarve? Kirjuta kavapunktidena ja lisa selgitused, millistel võimuorganitel milline roll? · Rahandusministeerium kogub ministeeriumidelt kokku nende rahasoovid. · Ministeeriumide ettepanekud kooskõlastatakse valitsuses. · Valitsus koostab esialgse riigi kulude ja tulude projekti.
Erinevad lähtenurgad hinna käsitlemiseks lähtuvad nii tarbijast, tootjast kui ka ühiskonnast tervikuna. Milline on õige hind? Võibki öelda, et õige ja optimaalne hind on selline, mis rahuldab nii ettevõtjat kui tarbijat. Optimaalseks peetakse sellist hinda, mis olemasoleva teabe juures võimaldab loota maksimaalset kasumit" (Sepp 1995, lk.102). Olemasoleva teabena saab käsitleda eelkõige nõudluse hinnangut. Õige hinna kujundamiseks peab esiteks teadma, millised on kulud toote tootmiseks, turule viimiseks, müügitoetuseks jne. Selle arvestamisel on oluline, et ettevõtte kuluarvestus süsteem oleks objektiivne kulusid jaotatakse õiglaselt. Teiseks oluliseks õige hinna kujundamise faktoriks on tarbijate ja konkurentide tundmine. Lihtsaim tõde on, et hinna langetamine suurendab nõudlust toote järgi, kuid langeb ka tootja huvi tootmise vastu. Hinnakujunduse alused, kulupõhine lähenemine Tihti arvatakse, et õige hinna peaks tootele ütlema raamatupidaja
Elatustaseme tõus Konkurentsi teke Õpilaste motivatsiooni vähenemine Majandusliku olukorra halvenemine Õpilaste huvi koormuse vähendamiseks Vähene huvi Nutiseadmete kasutuse suurenemine Õpilaste väärtushinnangute muutus Õppekavade keerukamaks muutumine Õppekavade lihtsustumine 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE (ühekordsed kulud enne ettevõtte asutamist, vajalike tegevuste joongraafik projekti käivitamiseni osategevuste kaupa) Tegevus kuude kaupa 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku asutamisaastal Kulud Äriplaani kirjutamine 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
11. Tagab täitedokumentatsiooni vormistamise 12. Kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist 13. Osaleb tellija koosolekutel 14. Tõendab kaetud tööde vastavust 15. Annab makseloa tehtud tööde osas 16. Osaleb vastuvõtukomisjoni töös V.2 1. Loetle faasilised juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine - prognoosimine - plaanimine - reguleerimine 2. Milleks on vajalik ehituskulude liigitamise standard? - jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel - võrrelda kuluarvutuste tulemusi - luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks kõigi projektis osalejate jaoks. - hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel ning lühendada projekti kogukestust 3. Millal kasutatakse ehituse tegelike kulude katmisel põhinevat hinnamehhanismi? Variandid.
koolitusplaani koostamist. Koolitusplaan koostatakse majandusaasta alguses. 4.4 Koolituskava väljatöötamise käigus tegeldakse konkreetsete koolituskursuste ja asutuste (koolitajate, projektijuhtide) kohta info kogumisega ning koolituse vormide valikuga, lähtudes koolitusvajadusest, koolitusprioriteetidest ja finantsvõimalustest. Koolituskavas tuuakse ära koolituse kuupäev, koolituse teema, koolituse tüüp, koolituse läbiviija, osaleja, koolituse maksumus, majutuse toitlustuse kulud, kulud kokku ja märkused. Koolitusdokumendid 4 4.5 Koolituskursusel võib osaleda struktuuriüksuse juhi nõusolekul iga töötaja, kui ta on täitnud nõuetekohaselt koolitustaotluse, kui ta kuulub antud koolituskursuse sihtgruppi (koolitus on seotud tema ametikohal töötamiseks vajalike oskuste ja teadmistega) ning koolituskursusel on vabu kohti. 4.6 Väliskoolitusplaan koostatakse 1x aastas, selle eest vastutab personalijuht
Allpool on toodud kõik kulutused, aastased ja kuised.. · Elekter aastas 961, kuus 80 · Prügi aastas 61.68 , kuus 5.14 · Vesi/kanalisatsioon 8 (alates august 2011) · Solgi vedu 50 (jaan- august 2011), kuus 6.25 · Internet aastas 216, kuus 18 · Maamaks aastas 29 · Küttepuud (15 rummi) aastas 480 Kuna maja ühines linna vee ja kanalisatsioonivõrguga antud aasta augustis, siis on ülevalpool toodud kahed erinevad kulud. Maamaks ja küttepuud on aastas ühekordne summa mis tuleb välja käia korraga, ülejäänud jagunevad kas igakuiselt või kvartali kaupa. Kokku aastased kulud on 1805.88. Kokku kulud iga kuu on 159.81. Kulutused 1m² elamispinna kohta on 10.03. 5.1. Kinnisvaraturu ülevaade 10 Maa ameti andmeil on kinnisvaraturg aastal 2010 veidi tõusnud võrreldes 2009 aastaga. Tartu maakonnas tehti 2010 aastal 9.2% kogu eesti kinnisvaratehingutest
Vähemus- Kirje E-firma T-firma Deebet Kreedit osalus Kasumiaruanne Müügitulu 260 000 80 000 Dividenditulu 19 000 0 19 000 Tulud kokku 279 000 80 000 Müüdud kauba 130 000 40 000 omamaksumus Muud kulud 20 000 14 000 Kulud kokku 150 000 54 000 Kasum 129 000 26 000 Vähemusosalus kasumis 1 300 Kasum 129 000 26 000 19 000 0 1 300 Jaotamata kasumi aruanne Jaotamata kasum 01.01 E firma 40 000
Consideration arvamus, delikaatsus Consistency järjekindlus B Consolidation stabiliseerimine Bad debts suured võlad Contribution toetusmaks, annetus Balance Sheet varabilanss Controllable costs kontrollitavad kulud Conversion cost realiseerimiskulu Depreciation väärtuste vähenemine, devalveerumine Convertible loan stock muudetav laenuaktsia Direct costs otsesed kulud Discount allahindlus Cost behavior hinna käitumine Discounted cash flow allahinnatud Cost center kulukoht kassakäive
1. Teha joonestusredaktoriga detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindala, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Teha kasutajaliides ja koostada valemid, mis võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse NB! Kasutajaliides teha er c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid Määrata omal valikul sobivad piirangud detaili mõõtmetele, kasutades valideerimist. Materjali ja värvi margi valimiseks kasutada valideerimist loeteluga Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. Ristlõike kuju number valida lehelt Kujud õpemärkmiku numbri (ÕM_nr) järgi. Ristlõikke
Reaalne ja nominaalne SKP SKP, mis mõõdab üksnes tootmiskoguse muutust, nimetatakse reaalseks SKP-ks. võetakse mingi aasta baasaastaks ja arvutatakse järgmiste aastate SKP baasaasta hindades. Teisisõnu arvutatakse SKP püsivhindades. SKP= C I G ( X-M) C=eratarbimine/eraettevõtted (Selleks ,et saada tõusu peab rahalised vahendid tõusma) I=kodumaised koduinvesteergud (Kui ei ole rahval raha,ei saa ka investeerida) G=valitsuse kulud (34%) X= eksport M= import (masinad, seadmed) 3) Regionaalökonoomika mõiste Regionaalökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna majanduse olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. Regionaalökonoomika käsitleb majanduse arengut regioonide ehk piirkondade lõikes. 4) Kogunõudlus/kogupakkumine C I G (x-M) I-investeeringu muutused
konkreetse töötaja tegevust [3]. Kulude ja kahju Töötaja võib nõuda Tellija võib nõuda Käsundiandja peab hüvitamine tööülesannete töövõtjalt ka sellise käsundisaajale täitmisel kantud kahju hüvitamist, hüvitama kulude hüvitamist mis tekkis tööna mõistlikud ja vastavalt VÕS, § 628 tehtud asja vajalikud kulud, lg 24. Kokkulepe otstarbele mida käsundisaaja kulude hüvitamise mittevastava on teinud käsundi kohta töötasu arvel kasutamise tõttu, täitmiseks. Kui on tühine kui kahju tulenes kulud tuleb katta (TLS, §40 lg 1). tellija ebapiisavast käsundisaaja tasu Töötajal on õigus teavitamisest arvel, siis kaetakse
Osakapitali leidmine 30 000 + 42 000 + 100 000 + 23 000 – 10 000 = 185 000 250 000 - 185 000 = 65 000 7. Töötasu arvestus Rein Lobjakas töötab ettevõtte müügijuhina. Tema töölepingujärgne töötasu on 750 eurot kuus. Antud kuul oli 22 tööpäeva, Rein töötas 19 tööpäeva, ülejäänud aja viibis haigena kodusel ravil. Rein on kogumispensionikohustuslane (2%) • Missugune on Reinu netopalk, mis laekub pangakontole? • Missugused on ettevõtte kulud kokku seoses Reinule palga maksmisega 750 : 22 = 34,09 (palk ühes päevas) 19 päeva * 34,09 = 647,71 (bruto) TK 1,6% = 10,36 (bruto*0,016) KP 2% = 12,95 (bruto*0,02) TM 20% = 647,71 - 10,36 - 12,95 - 170 = 454,40 *20% = 90,88 Neto 647,71 - 10,36 - 12,95 – 90,88 = 533,52 Ettevõtte kulud: Töötasu 647,71 Sotsiaalmaks 33% 213,74 brutopalgast (bruto*0,33) Töötuskindlustusmaksekulu 0,8% brutopalgast 5,18 (bruto*0,08) 8
aruandja oleks sama isik. Et igasugused numbrid ja muudatused oleksid korrektsed. Summad oleksid õiged. Sisuline osa ei tohiks olla lohisev ja igav. Oluline on MIS, KUS, KES ja KELLAGA ning MIS MAHUS? Kas on jätkutegevusi, mis muutus, kus kajastati, kas on jälg järel (CD/DVD, raamat jt). Mis läks teisiti ja miks? LISAD nt kavad, brožüürid jmt. Finants aruande osas on planeeritud tulud ja tegelikud tulud. Kõik projektiks saadud tulud, omatulud ja omafinantseeringud. Kulud näidata gruppide kaupa. Vajadusel lisada lisad, samuti näidata kasutamata jääk. 4. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab Eesti näite- ja teatrikunstiga seonduvaid tegevusi. Sihtkapitali eesmärk on Eesti professionaalse teatrimaastiku arendamine, jäädvustamine ja säilitamine. Toetab Eesti näitekirjanduse arendamist, näidendivõistluste finantseerimist, Eesti teatri tutvustamisega seotud kirjastustegevust
Põhivara jaguneb: 1) Pikaajalised finantsinvesteeringud (ettevõttes ei ole) 2) Materiaalne põhivara: a. Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) b. Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole) Materiaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses, mis võrdub vara maksumus + kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 25000 krooni või kasutamiskestusega üle ühe aasta, siia hulka kuuluvad ka kõik sõiduvahendid, millede puhul võetakse nad kohe arvele põhivahendina, olenemata nende soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi
Põhivara jaguneb: 1) Pikaajalised finantsinvesteeringud (ettevõttes ei ole) 2) Materiaalne põhivara: a. Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) b. Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole) Materiaalne põhivara on võetud arvele soetusmaksumuses, mis võrdub vara maksumus + kasutamist võimaldavad kulud. Ettevõtte põhivara hulka arvatakse varad maksumusega alates 25000 krooni või kasutamiskestusega üle ühe aasta, siia hulka kuuluvad ka kõik sõiduvahendid, millede puhul võetakse nad kohe arvele põhivahendina, olenemata nende soetusmaksumusest. Sünteetiline arvestus toimub kontodel: hooned ja rajatised, masinad ja seadmed, autod jm. transpordivahendid. Analüütiline arvestus on iga inventariobjekti (üksikese, lõpetatud ehitis, komplekt) kohta eraldi
Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted: Diplomaatilisel teel- rahulike moodustega / Relvade teel- teisiti ei saada Õiguskaitse printsiibid. *Legaalsus- õiguskaitse peab olema seaduslik, st õiguskaitse organite loomine, tegevus peab rangelt põhinema kehtivatele seadustele *Ökonoomsus. Õiguskaitse organite ülalpidamise kulud ja saadavad tulud peavad olema bilansis. otsesed kulud: ehitiste remont, poolte vaidlustest tekkinud kulud, ekslike otsustega põhjustatud kulutused: süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine *Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid erand: eraelu kaitse, riigisaladus. Vanglates võiks olla rohkem avalikkust *Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja.
omavaheliseks kokkusaamiseks. Samas kehtis ikka põhimõte, et lepingu endale saanud edukas pakkuja tasus ka arhitekti poolt määratud mahtude arvestajale tema töö eest. Mahtude arvestajast kujunes tunnustatud amet. Selline pakkumiskorraldus ehitusmaksumuse määramisega enne tööde alustamist annab tellijale kindla eelarve enne tegelikke ehituskulusid. Pakkumuse toimumise ajaks on ta aga sidunud ennast juba paljude kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse
Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; • majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed kasum kulud -kaudsed - normaalne kulud kasum; - normaalne kasum;
Noudlusseadus vaidab, et: a. noua mis sa nouad rohkem ikka ei saa kui on b. koos kauba hindade tousuga kasvab ka kauba noudlus c. suur tukk ajab suu lohki *d. kauba hinna langus toob endaga kaasa kauba noudluse kasvu ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 26 (1 point) Kui majandus on tousufaasis, siis: a. keskmised sissetulekud vahenevad, kuna tootuse toetust makstakse vahem b. maksutulud vahenevad c. valitsuse kulud suurenevad, kuna sotsiaalkulutused suurenevad *? d. valitsuse kulud vahenevad, kuna toohoive kasvab ja makse laekub rohkem ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 27 (1 point) Kuidas nimetatakse tooturul inimesi, kes on momendil tootud ning kellel puudub igasugune erialane ettevalmistus voi on ta siis sellise erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, kull aga mujal? *a. loomulikult tootu [strukt + frikts] b
kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel) Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge. Tekkepõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui need on aset leidnud, sõltumata, kas raha on laekunud. Tulude ja kulude õige vastandamise printsiip- leitakse kõikide tulud saamisega seotud kulud. See tuleneb perioodilisusprintsiibist. Avalikustamise printsiip- aruannetes tuleb esitada kogu info, mis on vajalik varast, kohustistest ülevaate saamiseks. Olulisuseprintsiip- aruanded peavad sisaldama otsuste mõjutamiseks ainult olulisi andmeid. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatult. (ei kajastata vaga odavaid asju, ega pankades sente) Konservatiivsuseprintsiip- aruandeid tuleb koostada kaalutletult. Vara ning tulusid ei tohi üle hinnata ja kohustisi ning kulusid alahinnata
diminishing marginal utility) sätestab seda, et hüvise tarbimise kasvades tema piirkasulikkus kahaneb. (erand – alkohoolik) Kahaneva piirtootlikkuse seadus – Kahaneva piirtootlikkuse seadus (law of diminishing marginal productivity) sätestab seda, et mistahes majandustegevuses hakkab muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist kahanema. Kahanevate kuludega tootmisharu – Kahanvate kuludega tootmiharu (decreasing – cost industry) on tootmisharu, mille kulud kahanevad, kui tootmiskogus pikal perioodil kasvab. Kapital – Kapital (capital, K) on tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem ja mida kasutatakse pikema aja jooksul. Seega on kapitaliks esemed (rajatised, masinad, seadmed jne). Kaude kulu – Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Ei kajastu raamatupidamises. Kogukasulikkus – Kogukasulikkus (Total utility, TU) ehk kogu rahulolu, mida tarbija saab
Eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, millest juhindutakse tehingute sooritamisel. Eelarve puudujääk – Summa, mille võrra eelarves ette nähtud kogukulutused ületavad eelarvetulusid (nende hulka ei arvestata laene). Eeldatav tulu – Kõigi võimalike tulude aritmeetiline keskmine, mis on kaalutud nende esinemise tõenäosusega. Eeldatav väärtus – Näitaja, mis ühendab sündmuste asetleidmise võimalikkuse subjektiivse hinnangu ning selle sündmusega seonduva hälbe (tulud ja kulud vm.). Eelisaktsiad – Aktsia, mis tagab omanikule kindlaksmääratud suurusega dividendide saamise õiguse olenemata ettevõtte majandustulemustest, kuid ei taga hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Efektiivne tulumaksumäär – Tulumaksukulu jagatud kasumiga enne tulumaksu. Ekvivalent – Võrdväärne vahetusobjekt. Samaväärne ese, suurus või hulk; hüvitus, tasu; teise kauba väärtust väljendav kaup.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
