"kulud" - 3363 õppematerjali

Tulud, kulud

3) valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks ja ka finantsarvestuse aruannete koostamiseks. Kulude objektiivne kajastamine on aluseks ettevõtte majandustulemuste õigele ja õiglasele kajastamisele ettevõtte bilansis ja kasumiaruandes. Kulude funktsionaalne liigitamine: · Tootmiskulud ­ seotud toote, teenuse valmistamisega · Mittetootmiskulud ­ müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud ­ millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud ­ tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel

Ettevõtte kulud

1. , o o o o 2. , , , o o () 0 o o 3. o o o o 4. ­ o o o o 5. o o o o 6. ­ o o o , o 7. o o o o 8. ­ , o o o o 9. o o o o 10. , o o o o 

ETTEVOTTE TULUD-KULUD

ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises.

Tulud ja kulud

Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks.  Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks  Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv  I S ...

Tootmine ja kulud

Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K

Erinevad kulud otsustusteks

Erinevad kulud erinevateks otsustusteks Otsuste langetamisel lähtutakse olulistest kuludest antud otsuse puhul  Olulised ja mitteolulised kulud • Olulised kulud – Mõjutatud otsustest – Tekivad tulevikus – Erinevad alternatiivide vahel • Mitteolulised kulud – Ei mõjuta otsuseid – Pöördumatud kulud • On tekkinud minevikus • Otsus ei mõjuta • Ei saa muuta 2  Eemaldada toode või sulgeda osakond/territoorium? 3  Mida silmas pidada? • Kas eemaldatav toode, osakond või territoorium panustab üldkulude katmisse? • Kas püsikulud jäävad endiselt ettevõtte jaoks alles? • On seal mõni püsiv otsekulu, millest vabanetakse sulgemise/eemaldamise puhul? • Kas toote, osakonna või territooriumi sulgemine

Juhtimisarvestus

docstxt/125561481778766.txt

Praktika aruanne - Kulud-tulud ja omakapital Balsnack I H AS-2

 Kanne müügireskontros müügiarvele: ARVE.järjekorranumber  Kanne müügireskontros laekumise kohta: LAEK.järjekorranumber  Kanne ostureskontros ostuarve kohta: OST.järjekorranumber  Kanne ostureskontros tasumise kohta: TAS.järjekorranumber  Kanne logistikamoodulis lao mahakandmise kohta: LMK.järjekorranumber  Kanne logistikamoodulis kauba lattuvõtmise kohta LS.järjekorranumber 10 2. KULUD Kulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt ning see toimub järgmiste põhiliste kululiikide põhjal:  Turustuskulud;  Üldhalduskulud;  Tootmiskulud;  Muud ärikulud;  Intressikulud;  Muud finantskulud. Kulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud tuludega. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel,

Eelarve, tulud ja kulud

Eelarve, tulud ja kulud 1. Eelarve on riigi majandusplaan üheks aastaks, kuhu on kirja pandud riigi tulud ja kulud. Eelarve koostab rahandusministeerium ja võtab vastu riigikogu ­ sellest saab seadus. Kui eelarve tulud on suuremad, kui kulud, on eelarve ülejäägis; kui kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägis ehk defitsiidis, kui kulud võrduvad tuludega, on eelarve tasakaalus. Eelarve maht 2013 ­ 7,5 miljardit eurot ­ kulud on ~200 miljoni euro võrra suuremad. 2. Eelarve tulud: kõige suuremad on maksutulud. Kõige rohkem laekub raha sotsiaalmaksust ja käibemaksust. 3. Kõige suuremad kulud on riigis sotsiaalsele turvalisusele ­ pensionid, haigekassa, toetused. Suuremad kulutajad on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja haridus- ja teadusministeerium. 4. Maksud ­ jagunevad otsesteks ehk tulult maha arvestatud maksudeks ja kaudseteks ­ mis on peidetud kauba või teenuse hinna sisse

Pere kulud ja tulud

Koostaja: Daniel Vain Kuupäev: 3/1/2015 Tulud (aasta kohta/€) Isa palk 15,000 Ema palk 4,500 5x Laste palk 1,500 2x Pensionärid 1,600 Toetused 1,000 Korteri üür 15,000 Kokku 38,600 Pere tulud Isa palk; 19% Ema palk; 6% Kokku; 50% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% Korteri üür; 19% 19% Ema palk; 6% 5x Laste palk; 2% 2x Pensionärid; 2% Toetused; 1% üür; 19% Kulud (aasta kohta/€) Toit 5,000...

Valitsussektori tulud ja kulud

BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22 Aega kulus 3 tundi 2 minutit Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%) Küsimus 1 Avalikul sektoril on neli põhilist rolli:  Valmis      ­ tagada sissetulekute õiglane jaotus,       ­ pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu,  Hinne 1,0 / 1,0      ­ tagada majanduslik stabiilsus ning       ­ pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on ­ esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberja...

Valitsussektori tulud ja kulud

Hinne 4.9 MS.0142: E-seminar 07-

Valitsussektori tulud ja kulud

Õppeaine Mikro- ja makroökonoomika valikvastustega tests Moodle keskkonnas. Test on sooritatud maksimumpunktidele.

Eelarvetabel

Minu ühe kuu tulud ja kulud Pereliikmete arv 1 Sissetulek kuus 3980 Eluasemekulu 900 Trantsport 750 Meelelahutus 200 Rõivad 300 Tervishoid 100 Side 250 Alkohol, tubakas 500 Toit 780

Jääktulu arvestus

Tulu kursuslase kohta on 4000 kr. Muutuvkulude alla kuulub ainult kohvipauside maksumus, ülejäänud kuuluvad püsikulude alla. 1) Milline on ühe kursuslase jääktulu? Kuna kursuse jooksul on 700 kr väärtuses kohvipause, siis ühe kursuslase jääktulu on 4000- 700=3300 kr Müügitulu 108000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -18900 Muutuvad kulud -18900 Jääktulu 89100 Püsivad tootmise üldkulud -24500 Püsivad turustuskulud -5000 üldhalduskulud -59600 Püsikulud kokku -89100 Ärikasum 0 2) Mis on tasakaalupunkt ühikutes ja käibes? Püsikulud ühes kuus on 89 100 krooni. Tasakaalupunkt ühikutes 89100:3300=27 kursuslast Jääktulu määr 3300/4000=0,825

Riigi kulud, tulud ja maksusüsteem

(1)Riigil on raha vaja, et pakkuda inimestele ühishüviseid nt:(tasuta haridus, tööturaha, pension) (2)Riigi oluliseimad tulud:(eraisikutelt saadud maksud, riigiomandi müümine) Riigi oluliseimad kulud:(ühishüvised) (3)Riigi eelarve peab olema tasakaalus, sest muidu jääks riigil raha puudu ja ta peaks seda laename teistelt riikidelt või kasutama resvis hoitud raha. Et eelarvet tasakaalu saada peab makse tõstma või ühishüviseid vähendama. (4)Riigi eelarve esialgne projekt sünnib valitsuses. Nad küsivad ministeeriumitelt nende raha soovid. Tavaliselt küsitakse raha rohkem kui eelarve lubab ja sellepärast tehaksegi kärpeid, et tulud ja kulud oleksid

PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD

Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 42­48) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP

Valitsussektori tulud ja kulud 2018

Mittetulundusühingu eelarve

Eesti Noortekeskus Eelarverida e. kuluartikkel Päevad Ühik Ühiku hind Kokku Rahastajad 1. Töötasud Lapsed 265 Rühmajuhid 2. Rühmade huvitegevus 74 200 (transport, lektoritasud, loometegevuse 14 265 15 55 650 ENTK vahendid jms) Sümboolika (T-särk, sokid) 265 70 18 550 MTÜ , Tartu linna ja valla kultuurkapital 3. Kokkutulek 84 595 Laagriplatsirent 3 265 15 11 925 ENTK, MTÜ Toitustlus 265 120 31 800 ENTK , Tartu Maakonna OVL ohutusmäng 15 000 Tartu Maavalitsus spordiprogr...

Tootmistehnika alused MET0010 Hinna pakkumine

......................................10 6. Kokkuvõte.............................................................................................................................11 7. Kasutatud Kirjandus..............................................................................................................12 1 1. Sissejuhatus Töö ülesandeks on vormistada etteantud detaili Muhv ­ 04 tootmistehnoloogia ja selle kulud. Detail on materjalist teras 45. Kuna muhvi kuju on üldiselt lihtne, siis kasutan selle tooriku valmistamiseks kokillvalu. Edasise töötluse käigus trein detailile astmeteraga silindrilised välispinnad. Freesin kinnitussooned detaili alumisel pinnal ja raadiusega sisselõiked detaili ülemisel pinnal. Kasutan puurimist, et saada kinnitusavad detaili pealmisel pinnal. 2. Töötlemismarsruut 2.1 Tooriku valik

LOGISTIKA eriala eksami küsimused-vastused

LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on   toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse  vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike  tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis­ ja  veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest?  Mida suuremad on hälbed  nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks?  Amortisatsiooni...

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

muutuvsisendi piirprodukt vähenema; tegemist on lühiperioodi seadusega. Alternatiivkulu - Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesed kulud - on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud - mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi- ja muutuvkulud:

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012  Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................

Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

Missugust tootmistehnoloogiat kasutada Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu Missugune peaks olema ettevõtteorganisatsioon ja juhtimisstruktuur Mil moel kompenseerida tootmistegureid Ettevõtte sissetulekut kaupade ja teenuste müügist nimetatakse tulemiks. Tootmiseks kasutatavatele teguritele tehtud kulutusi nimetatakse kogukuludeks. Erinevus ettevõtte kogutulu ja kogu kulude vahel on kasum (kui tulem ületab kulusid) või kahjum (kui kulud ületavad tulusid). Ettevõtte tulemit, kogukulusid ja kasumit mõjutavad valikud, mida ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks. Kõik ettevõtted ei lahenda tekkinud majanduslikke küsimusi sarnaselt. Erinevused juhtimisstruktuuris ja tootmistegurite kompenseerimises toovad kaasa erinevused tootmise organiseerimises. Vaatame lähemalt tootmise organiseerimise erinevaid vorme. Ettevõtete liigid

Andmine ja saamine suhetes

Andmine ja saamine suhetes Alice Turunova Aliis Uudelt TPL 2011  Sotsiaalse vahetuse teooria Teooria kohaselt põhinevad ühiskondlikud suhted materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede vahetamisel. Raha, edu, prestiiz, mugavus, armastus Aluseks turumajanduse mudel Ratsionaalsus  Hüved ja kulud Emotsionaalne, psühholoogiline, materiaalne tugi Soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse kogemine Pingutused käituda sobivalt, truudusetus, hoolimatus, vaba aja puudumine, loobumine  Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine  Mõjutegurid Vastupidavus Laste sünd ning ealised muutused Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine

Vabaaeg, kui sissetulek oleks kindlustatud

Kuidas sisustaksin oma vaba aja, kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele. Kui mul on igakuine garanteeritud sissetulek, mis katab kulud toidule ja eluasemele, siis ma käiksin ikkagi keskkooli lõpuni, astuksin Tallinna Tehnikaülikooli IT-erialale. Lõpetaksin ülikooli läheksin tööle, kus aastate jooksul kasvaks ka palk. IT alased töö kohad pakkuvad ikka Eesti kohta head palka. Teeniksin oma raha, ning paneks suurema osa kõrvale, et minna reisima. Koguksin raha umbes kaks aastat siis oleks raha küllalt, et käia enam kui ühes kohas reisil. Reisides ei pea mõtlema kust saada

Kulude ja omahinna arvestus

vajalikuks enne täisomahinna arvestamist eelnev kulude liigitamine põhitegevusega seotud ja põhitegevusega mitteseotud kuludeks. Kogukulud kujunevad järgmiselt: OTSEKULUD + PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD + ETTEVÕTTE ÜLDKULUD = KOGUKULUD Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000 Tööjõukulud juhtimises 700 Kindlustuskulud tootmises 25 Tootmismasinate amortisatsioon 40 Transpordikulud 335 Elekter, vesi soojus, side 900 Muud........................ 1000 Lihtsustatult  Otsekulud K-le 5600 Otsekulud S-le 3600 Üldkulud kokku

Majanduse KT2 küs.ja vastused+mõisted

KORDAMINE 1.Miks muutuvad koos tootmise muutustega ka kulud? Kui juhid otsivad võimalusi toodete efektiivsemaks valmistamiseks, pööravad nad suurt tähelepanu tootmiskuludele. Nad märkavad, et tootmise taseme kiiruse muutumisega muutuvad ka kulud. Et teada saada, kuidas ja miks see juhtub, tuleb vaadelda tootmiskulude kahte liiki (kogukulud ja kahaneva tootlikkuse seadus). 2.Millised tegurid määravad tootlikkuse pikema aja jooksul? Tehnoloogilised muudatused, juhtimine, investeeringud uutesse põhivaradesse ja inimressursside kvaliteet. 3.Miks sõltub elatustase tootlikkusest? Elatustaseme riigis määrab majanduse tootlikkus, mida mõõdetakse inim-, kapitali- ja loodusressursi ühiku kohta toodetud kaupade ja teenuste väärtusega

Projekti analüüsi näide

kui ka parem füüsiline vorm, mis aitavad edasistel treeningutel. Toimumise koht Räpina ühisgümnaasiumi võimla ja auditoorium, Põlvamaa, Räpina, Kooli 5, 64504. Projektrühm Võrkpalli laagris on juhendajad, kes on oma ala spetsialistid ning olnud ja on tegutsevad treenerid. Võimalikud koostööpartnerid võiksid olla Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja Eesti koondise võrkpallurid. Projekti kulud Projekti 5 päeva kulud: Noortele (25 noort) toitlustamine 3 korda päevas kooli sööklas: 400 eurot Treenerite tasu maksab Räpina Vallavalitsus: 500 eurot Eesti koondise võrkpallurite 2 päeva kohaletoomine ja majutamine Räpina Vald ja Spordikeskus: 350 eurot Kokku: 1250 eurot Kulude katjateks oleksid Räpina Vald, Räpina Ühisgümnaasium, Räpina Vallavalitsus, Räpina Spordikeskus ja omafinantseering. Laagris osalemise maksumus ühele on 50 eurot.

VÕLAD TÖÖVÕTJATELE

K Sotsiaalmaksuvõlg K Töötuskindlustusevõlg D Palgavõlg K Töötuskindlustusevõlg K Tulumaksuvõlg K Kogumispensionivõlg K Arvelduskonto TÖÖTAJATE PUHKUSETASUKOHUSTUSED Puhkusetasukohustus on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Puhkusetasu läheb läbi eraldise konto. Kulud- > eraldis - > võlg Puhkusetasukohustuse moodustamine: D Puhkusetasukulud K Puhkustasueraldis D Sotsiaalmaksukulud K Sotsiaalmaksu eraldis D Töötuskindlustusmakse kulud K Töötuskindlustusmakse eraldis Puhkusetasukohustuse kasutamine: D Puhkusetasu eraldis K Palgavõlg D Sotsiaalmaksu eraldis K Sotsiaalmaksu võlg D Töötuskindlustuse eraldis K Töötuskindlustusvõlg

Töötasu tagastamine. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine

Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha kehtestatud alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kulude hulka loetakse muu hulgas sidepidamise kulud. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse kulude hüvitamise korra ja päevaraha alammäära. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud.

Omavalitsuste kulude-tulude struktuur 2007a

Omavalitsuse tulude-kulude struktuur 2007 aastal Kodanik Voolaid 2011  Üldine info · Kohalike omavalitsuste tulud kasvasid 2007. aastal kokku 11,3% ehk 2,0 miljardit krooni · Omavalitsusüksuste tulud varade müügist liikusid 2007. aastal tavapärasemale tasemele ning vähenesid eelmise aastaga võrreldes 1,0 miljardit krooni.  Üldine info · Omavalitsusüksuste tulud tulumaksu laekumisest kasvasid 2 miljardit krooni (+26%) ning tasandusfondist 0,3 miljardit krooni (+25%). Tulud 

Tulude-kulude ringkäik

Teguritulu- on tulu, mida inimesed saavad Tulusiire ­ rahaline vahend, mis tekib tulude ettevõtetelt tootmistegurite eest. ümberjaotamisel riigi eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena. Finantsturg- turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Sääst- osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks. 

Informaatika I - Valemid , 2. kodutöö , excel

Realiseerida järgmised ülesanded variandiga määratud kujuga detaili jaoks: 1. Teha detaili ristlõike skeem 2. Teha valemiredaktoriga (MS Equation 3.0) valemid detaili ristlõike pindalwa, ümbermõõdu, ruumala ja täispindala leidmiseks 3. Koostada valemid, mis lähtuvad etteantavatest mõõtmetest ja võimaldavad leida a) detaili ruumala ja täispindala, b) materjali ja värvi koguse ja maksumuse c) detaili üldmaksumuse: materjal+värv+muud kulud Muud kulud määratakse protsentidena materjali ja värvi maksumusest NB! Valemites kasutada nimesid 4. Teha eraldi uuel lehel kasutajaliides eelmises punktis kirjeldatud detaili mõõtmete sisestamiseks, värvi ja materjali nimekirjast valimiseks ja valemite tulemuste selgitamiseks (mis on mis). Materjali ja värvi margi valimiseks kasutada valideerimist loeteluga. Materjal ja värv valida vastavalt variandile (vt allpool toodud variantide tabel) lehtedelt Materjalid ja Värvid. 5

Energiamajandus. Geograafia

· Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud · Saaste CO2 kasvuhoonegaasid, happevihmad · Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik · Karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas Hüdroenergia · Odav elekter-jooksvad kulud väikesed · Saasteaineid ei teki · Taastuv energia · Veehoidlad aitavad ühtlustada jõgede veetaset · Vett veehoidlas saab kasutada ka mujal · Ehitamine kallis · Veerikastele jõgede paiknemine ebaühtlane · Veehoidlad muudavad ökosüsteemi · Hõivavad suured maa-alad, asulad, metsad, põllud

Kontrolltöö majanduse alused

Kontrolltöö ülesanded TAK Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud reede, 9 märts 2012, 07:10 PL Lõpetatud reede, 9 märts 2012, 07:55 PL Aega kulus 44 minutit 52 sekundit Hinne 5 out of a maximum of 9 (56%) Question 1 Punktid: 1/1 Kulud ruumide rendile ja kontoriöötajate töötasule on kuus 5500. Ühe toote tootmiskulud on 600. Leida: a) firma kulufunktsioon b) summaarsed kulud kuus 100 toote valmistamisel. Vali üks vastus. a. a) C(q)= 5000+600q :b) 65500 b. a) C(q)=5500+600q; b) 65500 c. a) C(q)=6000+500q; b) 66 000 Õige Selle esituse hinded 1/1. Tagasiside ajalugu: # Tegevus Reageering Aeg Esialgne skoor Hinne a) C(q)=5500+600q; b) 19:14:12 on 1 Hinda 1 1 65500 9.03.12

Uue toote tasuvuse analüüs - lõputöö

et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded:  anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest;  selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks;  valida omahinna arvutamise meetod ja kalkuleerida toote omahind;  leida tänavavalgustuse postide tootmise tasuvuspunkt ühikutes ja müügikäibena ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel;  anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht. Lõputöö esimeses osas selgitatakse välja kulude olemus, omahinna kujunemine ja tasuvuse arvutamine

Kuluarvestus

*Riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avalikke ülesandeid täitev isik ei või nõuda raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega Erandid: Statistikaamet;Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet;Tervise Arengu Instituut. Bilansiskeem ja põhiseosed- Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara = Kapital = Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad, vara on investeerimine ja vara soetamise allikad on finantseerimine Investeerimine=finantseerimine  Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 4. Kulude klassifikatsioone-  Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) – ilmutatud ntks

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Kas aga valitsuse sekkumise määr on liiga suur või liiga väike jäägu lugeja otsustada ja tulevaste õpikute pärusmaaks. Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes. Valitsuse otsust valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas nimetatakse eelarvepoliitikaks. Muutes kulutusi ja maksumäärasid mõjutab valitsus majanduses toimuvaid protsesse. Planeerides kulutusi võib valitsus majanduse arengut nii soodustada kui pidurdada. Näiteks võib ülemäärane kulutamine tuua kaasa majanduskriisi

Näidis - Töölähetuse korraldus

[Tööandja nimi] [Tööandja aadress] [Tööandja registrikood] Töölähetuse korraldus nr __ Töölähetusse saadetakse töötaja: Nimi: Ametikoht: Töölähetuse sihtkoht: Töölähetuse algus: Töölähetuse lõpp: Töölähetuse eesmärk: ______________________________ [Tööandja esindaja allkiri, kuupäev] 

Näidis - lähetuskorralduse aruanne

1. 2. 3. 4. Lähetuskulud: 1. Sõidukulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 1. kokku 2. Ööbimiskulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 2. kokku 3. Muud kulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 3. kokku 4. Päevarahad Päevade arv Päevaraha 4. kokku Välja maksta kokku:

KOV-kohalik omavalitsus

finantseerimistehingutest, mis liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril ning eelarve peab vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Valla- või linnavalitsus koostab eelarve projekti omavalitsusüksuse arengukava arvestades ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve tulud ja kulud Tulud: 1. Antavad toetused 2. Maksud 3. Muud tegevuskulud Kulud: 4. Haridusasutused 5. Kultuuriasutused 6. Kommunikatsioon 7. Linna/valla hooldus 8. Majandus 9. Tervishoid Pilt valgamaa omavalitsustest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase

Omahinna arvutus

Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood ­ 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi ­ 13, pühapäevi ­ 13, riiklikke pühi ­ 1, haiguspäevi ­ 4, tehnohoolduses ­ 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 ­ Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte +...

OÜ MUSTVEE KURK

Asutamiskulud 50 000 Kokku 216 245 Reserv 7-10% 21 625 Tegevuskulud 2 k 157 170 Kokku 395 040 Käivituskuludesse paneme kulud, mis on hädavajalikud ettevõtte käivitamiseks ­ kõikide vajalikute vahendite ost, sealhulgas ehitusmaterjalid. Asutamiskulud meie juhul on raha, mida on vaja maksta ehitajatele, selleks, et nad tehaksid kasvuhooneid ja kattaksid neid kilega. Võtame selleks 4 inimest, iga üks saab 2 500 krooni päevas ja nad teevad oma tööd 5 päevaga. Käivituskuludesse läheb ka raha, mis on vajalik selleks, et ettevõtte töötaks 2-3 esimest

MIKROÖKONOOMIKA RÜHMATÖÖ

Kuid klientidel on võimalus oma pesu pesta, seda kuivatada kui ka triikida. Eesmärgiks on muuta tudengite elu kergemaks ja mugavamaks, seepärast on teenust võimalik kasutada ööpäevaringselt, valides endale sobivaim aeg. 4.2. Kuidas näevad tarbijad selle toote kasulikkust Kuna ühiselamutes elavad tudengid on pärit üle Eesti ja ka välisriikidest, siis on neil kõige mugavam oma pesu pesta, samas hoones asuvas pesumajas. 5. KULUD ETTEVÕTTES 5.1. Mis on selle ettevõtte püsi- ja muutuvkulud Ettevõtte püsikulude alla kuuluvad: · Püsitöötasu · Ruumi rent · Elekter · Vesi (külm) · Küte Ettevõtte muutuvkulud: · Masinate remont · Pesupulbrid · Vee pehmendajad · Loputusvahendid · Katlakivi eemaldajad Ettevõtte lisakulu: · Reklaamikampaania 5.2. Põhjendage, miks on teatud kulud just püsikulud

Töökorraldus ja töö tasustamine

kõik vastused on õiged Teie vastus on vale. Õiged vastused on järgmised: õppepuhkus, töötu abiraha, lasteaedade kohatasu Küsimus Keskmise palga arvutamisel lähtub Statistikaamet nii töötatud ajast kui ka mittetöötatud ajast. 3 Õige Valige üks: Hindepunkte Tõene 2.00/2.00 Väär Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus Otsesed tööjõu kulud on: 4 Õige Valige üks või mitu: Hindepunkte Tasu mittetöötatud aja eest 2.00/2.00 Vabatahtlikud kindlustusmaksed Tasu tootena, teenusena Koolituse kulud Teie vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Tasu mittetöötatud aja eest, Tasu tootena, teenusena Küsimus Sea mõisted vastavusse 5

Valitsuskulud

Valitsuskulud Ehk kuhu eelarveraha kulub?  KULUD Riigivalitsemine Rahalised u5% Ühishüvist ülekanded e Nt pensionid, sotsiaaltoetu pakkumin Nt sotsiaal- ja sed e haridusteenused, julgeolek, sideteenused  sotsiaalse turvalisuse poliitika sotsiaalkindlu Sotsiaaltoetuse stus d ja Suurus sõltub inimese

Täiendkulu ja -tulu

toodanguühikutes 2000 2375 ühiku jääktulu Eeldatav käive rahas 500 000.- 950 000.- Ohutusvaru määr (3 kohta peale (eeldatac käive - tasakaalupunkti koma) 0,625 0,526 käive) / eeldatav käive Ohutusvaru rahas Ohutusvaru toodanguühikutes Ülesanne 9 Täiendkulu ja -tulu Jooksvad kulud Täiendkulud ja ja -tulud -tulud Kokku Pudeli müügihind 12.- 12.- Müügimaht (tk) 120 000 31 000 Müügikäive kokku 1 440 000.- 372 000.- Muutuvkulud ühiku kohta 4.- 4.- Muutuvkulud kokku 480 000.- 124 000.- Tootmisruumide rent 120 000.- 120 000.-

Eelarve koostamine

Tulud Minu sissetulek(palk) ­ 12 000 kr Tüdruksõbra sissetulek(palk) ­ 9 000 kr TULUD KOKKU ­ 21 000 kr Kulud Toiduainete ja väljas söömise kulud ­ ca. 4000 kr Korteri üür ­ 3000 kr Sidekulud ­ 600 kr TULUD ­ KULUD = 4300 kr Kommunaalmaksud Vaba raha 2 inimese kohta jääb 4300 kr Vesi - ca. 250 kr Elekter - ca. 500 kr Prügi äravedu - ca. 200 kr Üldelekter ­ 50 kr Halduskulud ­ 200 kr Küte ­ ca. 1000 kr Transportkulud auto olemasolul Kütus ­ 1100 kr Kindlustus ­ 1000 kr Erinevate kuluvate juppide vahetus ­ 600 kr Esmatarbekaubad ja riided ­ ca. 4200 kr KULUD KOKKU ­ 16 700 kr

Äriplaan

jõuab isegi praegusel hetkel pea iga inimene osta. Aga omades eelnevaid sarnaste ürituste korraldamise andmeid eeldan siiski, et saal tuleb täis, ehk 400 inimest. Selleks, et mitte kahjumit teenida peab mulle tulema 7600/50=152 inimest, mis on minu äratasuvuspunkt. Aga, ma siiski eeldan, et tuleb vähemalt paarsada inimest. Projekti korraldamiseks kasutan 8000 kr, mis on mul olemas eelmisest projektist. See annab mulle kindluse , et ka täieliku ebaõnnestumise korral suudan tasuda kõik kulud. Täna on ju nii päevakohane epideemiaoht ja muud ettenägematud ohud. Eeldades, et kontserdile tuleb 300 inimest , kes kõik ostavad 50 kroonise pileti, siis jääb peale kulude mahaarvutamist järele 7400 kr. See on summa, mis tuleb juhul, kui saali täituvus on ainult kolm neljandikku. Täis saali puhul on puhaskasum 12 400 krooni. Esineja honorar 3000kr Piletitulu täis saali korral 20 000