muutustele. · On elundid, mida kõrgemad organismid ei vaja, ent need eksisteerivad siiski. · Inimese rudimendid · Kõrvaliigutajad lihased · Osaline karvkate · Õndraluu · Ussripik · Tarkusehammas ja silmahambad · Rudimendid annavad alust arvata, et inimesed põlvnevad loomadest, kellel on antud rudimentsetest elunditest kasu olnud kunagi. (karvkate ja saba) Tõu ja sordi aretus · Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada kultuurtaimede ning koduloomade aretus. · Kus erinevad organismid erinevad üksteisest ja oma looduslikust esivanemast. · Miks mitte ei võinud toimuda sellised ristamised looduslike tegurite mõjul. Loomariigi evolutsioon · Elu tekkis vees. · Organismide areng algas 3 miljardit aastat tagasi · Arvatavasti on vanimad elusolesed ilma tuumata organismid prokarüoodid (tänapäeval esindavad neid bakterid)
D. Põllud on väikesed. E. Kogu saak läheb müügiks. · Tõmmake joon alla kahele väitele, mis iseloomustavad ekstensiivseid loomakasvatustalusid e. rantsosid? 2 punkti A. Valdavalt on levinud USA lääneosas, Austraalias, Lõuna-Ameerikas. B. Loomi hoitakse ja söödetakse aasta ringi kinnistes lautades. C. Kasutatakse vähe tööjõudu, sageli palgatakse hooajatöölisi. D. Levivad peamiselt niiske kliima piirkondades. E. Kogu toodang tarbitakse oma talus. 49. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee ja suhkruroog peamisi kasvatuspiirkondi; · Mida toodetakse nendest: nisu, mais, riis? · Millised küsimuses loetletud kultuuridest on tehnilised kultuurid? · Millised on monokultuurse istandusriigi peamised majandusprobleemid? 1. 2. · Maailma teraviljatoodang, -tarbimine ja varud. 1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid nt õhk, muld, vesi, päikesekiirgus, temperatuur, niiskus, tuul. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Biootilised tegurid on sümbioos, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Eristada saab alumist taluvusläve, ülemist taluvusläve ja teguri optimumi. Alumiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemiseks taluvusläveks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi...
lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad • biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. • Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus • aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) • Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid
Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. 3. Biogeograafilised tõendid nt, Austraalias ei ela pärisimetajaid, vaid ainult kukkurloomad · biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piikondadega. · Mingi organismirühma liigid, mis asustavad lähedasi alasid on omavahel sarnasemad kui kaugemate alade liigid 4. kultuurtaimede ja loomade aretus · aretustulemused annavad rikkalikke tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) · Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid
Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla viljakuse avaldumine võib olla: a) potensiaalne e kvalitatiivne see seisneb mulla omadustes, reziimides jne.b) efektiivne looduslik viljakus kvantitatiivne avaldumine. Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest
Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki: 1) looduslik mullaviljakus see on looduslikus seisundis olev maa viljakus, kus inimene ei ole mingil moel sattunud aineringesse. Selle loodusliku mulla viljakuse avaldumine võib olla: a) potensiaalne e kvalitatiivne see seisneb mulla omadustes, reziimides jne.b) efektiivne looduslik viljakus kvantitatiivne avaldumine. Erinevad mullad sõltuvalt mullatekketingimustest
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
7. Puuderdamine. külvise ja istutusmaterjali töötlemist tolmpreparaadiga ainult kahjurite tõrjeks 8. Kerosoolide kasutamine pihustamine 7. Umbrohtude kahjulikkus, paljunemine, levik Umbrohi on kõik, mis kasvab seal, kus teda ei ole istutatud ja inimene ei taha teda seal näha. Kõik aga oleneb inimesest. Kui talle meeldib näiteks, et naat kasvab aias, siis tema jaoks see ei ole umbrohi. · Võtavad kultuurtaimedelt ära kasvuruumi. Juba taimede algarenemisel algab kultuurtaimede ja umbrohtude vahel võitlus ruumi pärast. Selles võitluses võivad jääda püsima mõlemad või tõrjub tugevam nõrgema välja. · Varjavad kultuurtaimi. Tavaliselt on kultuurtaimede kasv aeglane. Umbrohud võivad kasvus ette jõuda ning kultuurtaimi tugevasti varjata. Kui kultuurtaimedele on algarenemiseks loodud soodsad kasvutingimused, suudavad nad ise umbrohte varjata ja lämmatada. · Vähendavad mullaniiskust. Umbrohud tarvitavad vett tavaliselt rohkem, sest enamikul neist on
Füsioloogiline funktsioon seisneb taime juurte vee-, toitainete-, õhu-, ja soojusvajaduste rahuldamises ning sõltub mulla puhverdusvõimest, läbilaskvusest ja neelamismahutavusest. Fütosanitaarse funktsiooni mõju taimetervisele sõltub taime kahjustavate ainte ja organismide sisaldusest mullas, nende kogunemise ja lagunemise dünaamikast. Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamise võimalikkusele- tulemuslikkusesle kultuurtaimede viljelemisel. 7. Mulla mehaaniline koostis - mõju mulla füüsikalistele omadustele ning mullaharimissüsteemile Mulla olulisemad füüsikalised omadused on näiteks mehaaniline koostis (lõimis, kivide sisaldus), struktuursus, lasuvustihedus, poorsus jpt. Mehaaniline koostis ehk lõimis- liivadest kuni savini. l, sl, ls, s. Liivasemaid muldi on parem harida, kui muldi, mis on savised. Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem
põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik niinimetatud vektorisse. Geenitehnoloogia võimalused on avaramad: niimoodi saab viia taimedesse või ka teistesse organismidesse suvalisest organismist pärit geene. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega. Kuid geenitehnoloogia tegeleb siiski looduses leiduvate geenide ülekandega. Kultuurtaimede muundamisel tähtsamad taotlused eesmärgid on parandada saaduste tarbekvaliteeti, näiteks säilivust, ainelist koostist ja välimust; suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes ning tõsta karmide keskkonnatingimuste, nagu külma-, kuuma- ja põuataluvust.Tänu sellele saab suurendada saagikust ning nüüdisühiskond suudab oma liikmed kuidagiviisi ära toita suuresti
.....................................12 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 13 2 3 Sissejuhatus Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Eestis on põhiliseks loomakasvatus. Iga aastaga väheneb, aga põllumajanduse tähtsus inimestele töö andmises. 4 Põllumajandus üldiselt Põllumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet Põllumajanduses toodetakse : · Toiduaineid inimestele vahetuks tarbimiseks
1.Võimalikud ELU tekke teooriad On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga k...
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
ühesuguse aminohappelise koostisega). Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel on järjekordseks tõendiks nende organismide sugulusest ning ühisest eellastest. Mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Biogeograafia ja ökoloogia andmed näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. Nii on ürg- ja alamimetajad levinud põhiliselt Austraalias. Elu evolutsiooni tegureid ja üldist mehhanismi aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. Elu areng Maal Esmastest elukandjatest protobiontidest said alguse üherakulised ilma tuumata organismid eeltuumsed ehk prokarüoodid. Praegu esindavad prokarüoote bakterid. Ürgsed prokarüoodid elasid vees. Fossiilseid baktereid on tuvastatud juba 3,2 ..
teha ka mõnedel väljasurnud liikidel, näiteks mammutil. Uurimised näitavad, et nii nagu erinevatel organismidel võib olla sarnase ehitusega elundeid, võib neil olla ka sarnase koostisega valke. Mida sarnasem on võrreldavate organismide üldine ehitus ja eluviis, seda suurem on enamasti ka nende sarnasus molekulaartasemel. Ja mida suurem sarnasus, seda lähem sugulus. Elu evolutsiooni kulgu ja tegureid aitab selgitada ka kultuurtaimede ning koduloomade aretuse praktika. Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Ligikaudu kümne tuhande aasta jooksul on inimene aretanud palju loomatõuge ja taimesorte, mis oluliselt erinevad oma kunagisest looduslikest esivanematest. Sarnaselt võisid liigid muutuda ka looduslike tegurite mõjul. Mitmeauguste meetodite kasutamine ja tulemuste võrdlemine on võimaldanud teadlastel
on levinumad rohukonn ja rabakonn, harvem veekonn. Kalu on rabajärvedes vähe, peamine on ahven, harvem leidub haugi. Eesti rabade etomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki, sealhulgas üle 250 liigi mardikalisi, 250 liiki liblikalisi, 300 liiki kahetiivalisi, üle 100 liigi nokalisi jne. Rabas leidub ka palju ämblikke. (Valk, 1988: 110 - 115, 151 - 156) Soode kasutamine Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina), mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast, allapanu loomadele, kasvuturvast aianduses ja see on ka keemiatööstuse tooraine. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida- Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine. Sood on ka olulised puhta vee reservuaarid,
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on
loomakasvatusmajand. Aastaringselt söödetakse looduslikul karjamaal. Iseloomulikud Austraaliale, USA, Lõuna-Aafrika 5) Istandus taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (tee, kohvi, kakao) kasvatamise ja esmase töötlemisega. Peamiselt ekspordiks. Kasvatatakse ühte kultuuri (monokultuur) ja kasutatakse odavat tööjõudu. Iseloomulikud lähis- ja ekvatoriaalvöötme riikidele (arengumaad) 3. Millised on niisuguste oluliste kultuurtaimede nagu - nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamised kasvatuspiirkonnad ja nende eksportijad. Nisu wheat paras- ja lähistroopilise kliimavöötme steppies ja preeriates. Suurimad tootjad Hiina, India, USA joon: Nisukasvatuspiirkonnad Riis (rice istutatakse vette) Lõuna-Aasia (eriti hästi Kagu-Aasia mussoonklima. 2-3 saaki aastas. Aasia annab 90 % maailma riisitoodangust. Suurimad tootjad Hiina, India.
Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullaõhk. Poorid ehk tühimikud (40-50%) võivad olla täidetud nii vee kui õhuga. Mullaõhu näitajad: Mulla õhusisaldus, Mulla õhumahutavus, Õhu läbilaskvus, Mulla ja atmosfääri vaheline gaasivahetus Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: Mulla mehaanilisest koostisest, Mulla lasuvustihedusest, Mulla struktuursusest, Mulla kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore
Tema elutee määras aga osavõtt uurimisreisist ümber maailma purjekal ,,Beagle'' aastail 1832-1836. Selle kestel tegi ta uurimisekspeditsioone Lõuna-Ameerikas, Galapagose saartel, Austraalias ja Aafrikas. Darwin uuris nende piirkondade taimestikku ja loomastikku ning ka väljasurnud organismide fossiile. Ülejäänud elu, pärast abiellumist, veetis Darwin paikselt Downi maamajas. Ta töötas läbi reisil kogutud materjali, tutvus põhjalikult kultuurtaimede ja koduloomade aretuspraktikaga ning korraldas mitmeid eksperimente, näiteks taimede tolmeldamise alal. Ja kogu aeg otsis ta põhjendusi ja seletusi ideele, mis oli tal tekkinud juba ümbermaailmareisi ajal liigid ei ole maailma loodud muutumatuna, vaid põlvnevad varem elanud liikidest muutuste kaudu. Need otsingud kandsid vilja Darwini evolutsiooniõpetus viis kogu loodusteaduse uutele alustele. Peale ,,Liikide tekkimise'' on Darwini tähtsamateks teosteks ,,Loomade ja taimede
Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes)
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
sugulusest ja ühisest päritolust. (fülogeneesi reegel) Biogeograafilised tõendid- mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Sarnaste geenide ja valkude olemasolu erisugustel organismidel, mis tõestab organismide sugulust ja ühiseid eellasi (sarnasused molekulaartasandil). Kultuurtaimede ning koduloomade aretus- ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on suudetud muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. 10. Mis olid G.Cuvier seisukohad liikide tekke ja muutumise kohta? Millised olid tema tähtsamat teened evolutsiooniteooria tekkes? Cuvieri oli paleontoloogia rajaja. Fossiilide võrdlemise kaudu tõestas liikide väljasuremise. Tema seisukoht oli, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistisi pidas ta
põhitoiduaineid oma elanikkonna tarbeks. Põhjamaine põllumajandus kujutab endast Soome panust kogu maakera toiduainetetootmisse ja on mitmekülgse, euroopaliku perepõllunduse osa. Isemajandamist on Soomes alati peetud tähtsaks nii poliitiliselt kui ka meie geograafilise paiknevuse tõttu. Põhitoiduainete tootmis- ja tarnekindlus on üles ehitatud säästva perepõllunduse põhimõtetel. Meie kasvuperiood kestab ainult 110170 ööpäeva. Kultuurtaimede sortiment on piiratud. Tänu aastasadu kestnud uurimus- ja aretustööle on Soome välja aretanud sellised taimeliigid, mis kasvavad hästi jahedas ja valgusküllases suves. Taimed jõuavad lühikese kasvuperioodi jooksul valmis küpseda, kuid nende saagid jäävad väikesteks. Kesk- ja Lõuna-Euroopa saagirohked taimesordid nii kaugel põhjas edukalt ei kasva. Soome põllumajanduse kultuurtaimede tootmis- ja tarnekindlus ning
saaks vihmametsad päästa. Ja selline vajalik majanduslik laternatiiv eksisteerib ja töötab tänapäeval. Paljud organisatsioonid on demonstreerinud seda, et kui meditsiinilisi taimi, puuvilju, pähkleid, õlisid ja teisi resursse nagu kummi, sokolaadi koguda, omab vihametsa alla kuuluv maaala palju suuremat majanduslikku väärtust tänapäeval ja rohkem pikaajalist sissetulekut tuleviku jaoks, kui lihtsalt puu maha raiumine või põletamine karja või muu kultuurtaimede jaoks. Tegelkiult on viimaste andmete põhjal tõestatud, et vihmamets, mis on muudetud karjamaaks toob sisse umbes 1500 krooni hektari kohta ja maha raiutuv maaala on väärt umbes 10 000 krooni hetkari kohta, siis maaala, mida kasutatakse meditsiini taimede, puuviljade, pähklite, kummi, sokolaadi ja teiste taastuvate resursside kogumise jaoks, toob maaomanikule umbes 60 000 krooni hetkari kohta sisse. See toob maaomanikule sisse mitte ainult täna, vaid ka tulevikus
ning pohla-palumännikud ja sambliku-kanarbiku nõmmemännikud. Madalamate ja niiskemate alade leede-gleimuldadel kasvavad sinika- ja karusamblamännikud (Arold, 2005). Antud maastikurajooni muldi on suures osas kujundanud see, et praegune maismaa oli pikka aega veekogu põhjaks. Selle tulemusena on pinnas halva veeläbilaskvusega ja toitainetest vaesunud, mis tähendab, et mullad on väheviljakad ja liigniisked. Just seetõttu on põllumajanduslikke maid vähe ja kultuurtaimede kasvatamiseks tuleb maad kuivendada (Alatskivi vald, 2013). ASUSTUS Peipsi rannikumadaliku asutuse kujunemisel on mänginud suurt rolli regiooni suur soostumus. Inimesed on valinud elupaikadeks ka soosaari, kuid suurem osa asulatest on aastasadu tagasi tekkinud rannikule või kõrgematele aladele, kus oli võimalik põllumaad rajada. Peipsi madaliku suurimad asulad on Kallaste linn (960 inimest), Värska (580) ja Kasepää (270) alevik ning
Rakutuumad diploidsed. Sugutu paljunemine zoospooride abil (viburitega rakud liiguvad vees!). Zoosporangiumid arenevad sageli seeriatena, näivalt lülieostena. Elavad vees, mullas, parasiitidena veeloomadel (vähikatk, sääse-vesihallik, kalade haiguste tekitajaid), veetaimedel, maismaataimedel (tõusmepõletikud, ebajahukasted). Selts Vesihallikulaadsed. Selts ebajahukastelaadsed. Maismaa, harva veetaimedel. Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes)
- umbrohuseemne-, haigustevaba ja kõrge idanemisenergiaga külviseeme - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid - optimaalne külviaeg - taimede piisav toitainetega varustamine 2. Viljavaheldusest kinnipidamine, see tähendab: - mitmeniitelise ristiku kasutamine - tali- ja suviteraviljade vaheldumine - intensiivne vahekultuuride ja haljasväetiste kasutamine - kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid - elujõuline ja tihe kultuurtaimede seis koos mehaaniliste tõrjevõtete oskusliku kombineerimisega, et umbrohud ei oleks täiesti hävitatud, vaid nad oleksid taimekoosluses alarindes ja ei tooks majanduslikku kahju. Selline kontrolli all olev liigiline mitmekesisus pakub: - toitu, kaitset ja eluruumi kasulikele putukatele - taimed katavad paremini mulda ja - tänu taimedele mulla erosiooni vähenemist 3. Mullaharimisel tuleb kinni pidada agrotehnilistest nõuetest:
Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 279) Eino Krall (sünd. 9.september 1931) ...Eesti zooloog (fütonemafoloog). Lõpetas 1955 bioloogina TRÜ. Töötanud samast aastast EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, ühtlasi ka hiljem eelnevaga liitunud Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. Uurinud fütoparasiite,nematoodide
Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms. Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes kui toiduahelaid mõjutades toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi, Tulevase kasutamise võimalus leida uusi ravimtaimi; Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses; Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks; Otsene kasum elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks. Aga ka seente, bakterite, lülijalgsete tõrjevahenditeks. Oluline produkt, mida loodusest saadakse on kala, vetikad, parapähkel, marjad, küttepuud
1980.aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogia keskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Transgeensel inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. Kultuurtaimede insenergebeetilisel muundanusel on olnud neli peamist taotlust: · parandada saaduste tarbekvaliteeti (säilivust, ainelist koostist, välimust) · suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele · tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes · tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust (külma-, kuuma-, põuataluvust vms.) Transgeensete taimede loomine on üldiselt lihtsam kui loomade loomine, kuna see on ühitatud meristeempaljundamisega. Markertunnus
kaotavad ajapikku oma eksistentsi tugevamatele ning võivad üldse välja surra või muutuvad. Samas pole ka kahtlust, et iseenesest termin - sõnapaar ,,looduslik valik" ise on juba eksitav. Inimene näeb ja eristab looduslikus valikus ennekõike seda, mis tema jaoks on hetkel huvitav ning näeb seega selle väga lühiajalist aspekti. Inimese valik püüab midagi konkreetset parandada, kuhjates koduloomade ja kultuurtaimede juures nende individuaalerinevusi mingis kindlas suunas, kuid on ka tegevusi, millel on suuremad, kiiremad ja nähtavad tagajärjed ulukite arvulisuse piiramine, kalade kudemisajal nende püüdmise keelustamine, põldude loomine, ürgmetsa hävitamine, soode ja rabade kuivatamine, veetammide ehitamine jne... Loodus seevastu aga viib läbi pidevaid muudatusi nii ühes kui teises suunas, kuigi see võtab märkimisväärselt kauem aega
* Homoloogilised elundid sarnase ehitusega, kuid funktsioon võib olla erinev. * Biogeneetiline reegel loode läbib üsas kasvades liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teatud hetkel on inimese looted kala või linnu loote sarnased. * Erinevad biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid tõestavad, et evolutsioon on toimunud. Inimesel ja simpansil on valgud enam-vähem sama aminohappelise koostisega. * Inimese ja simpansi geneetiline erinevus on vähem kui 2%. Loomade ja kultuurtaimede aretamine inimeste poolt tõendab samuti evolutsiooni olemasolu. Elu areng maal * Esimesed elusolendid olid protobiondid. Bakterite fossiile on leitud 3,2 3,8 miljardit aastat vanadest kivimitest. Prokarüootsed bakterid elasid umbes 2 miljardit aastat tagasi. 1,4 1,8 miljardit aastat tagasi arenesid eukarüootsed bakterid. * Endosümbioosi hüpotees ehk sümbiogenees evolutsiooniline protsess, mille puhul uus organismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel.
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
aeduba ja põlduba,lääts. II grupp mugal ja juurviljad ning kõrvitsalised. Kartul,pataat,maapirn, Põllukülvi kord. Kasvatatakse peamiselt tera ja kaunvilju, rüffelkultuure ning ristikut. Rohumaa külikordades kasvatatakse esmajärjekorras loomadele vajalikku sööta-heina sin Umbrohu tõrje. Külvatud liikide kõrval on ka rida teiste sugukondade esindajaid. On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel. Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine
· Filmid jutumärkides esisuure tähega. NT: film ,,Viimne reliikvia" · Mängude ja tantsude pealkirjad kirjutame jutumärkidesse ja kehtib esisuur tähe reegel. NT: kaardimäng ,,Linnade põletamine", rahvatants ,,Oige ja vasemba" · Laulud, muusikateosed, maalid, skulptuurid, fotod kirjutame jutumärkidesse ja esisuur tähega. NT: Tsaikovski 6. sümfoonia ,,Pateetiline", laul ,,Mu isamaa", skulptuur ,,Hämarik", maal ,,Tütarlaps kaevul", foto ,,Keskpäev" · Kultuurtaimede sordinimed kirjutame jutumärkidesse ja esisuure töhega. NT: sügisõun ,,Liivi kuldrenett", maasikasort ,,Punane iludus" · Ürituse pealkiri jutumärkidesse esisuuretähega. NT: matkavõistlus ,,Tere, kevad!", näitus ,,Eesti raamat" NB!!!: 1. Maade ümbernimetused kirjutatakse väikese algustähega. NT: tõusva päikese maa (Jaapan), linn seitsmel künkal (Rooma). *Mõnda hüüdnimestunud nimetust võib kirjutada läbiva suure tähega
hübriid gladioolused (Gladiolus x hybridus). Paljudel seostub see lill 1. septembriga ja meeltliigutavade esimese klassi õpilastega, kes vajudes raskusest suurte kimpude all, sammuvad esimesse tundi · Perekonnanime "gladiool" kasutatakse Eestis kasvatavate kultuurtaimede puhul. Eestis ainus pärismaine Gladioluse perekonda kuuluv liik kannab nime niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus). · Oma ladina keelse nime on saanud gladiool Vana-Rooma teadlaselt, filosoofilt ja kirjanikult Plinus Vanemalt, kes leidis, et gladiooli lehtedest väljuv noor õisik sarnaneb gladiaatori lühikese mõõgaga. · Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni.
· Kerged mullad: l, sl · Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls · Rasked mullad: ls3, s · Liivmullad toitainetevaesed, väikese veemahutavusega ja suure veeläbilaskvusega, soojenevad kiiresti, ei paaku ja neid on kerge harida. Hea õhustatuse tõttu laguneb orgaaniline aine kiiresti. Mineraalväetiste mõju on lühiajaline. Madala viljakusega. · Saviliivmullad keskmise viljakusega, hästi õhustatud. Sobivad enamike kultuurtaimede kasvuks. · Liivsavimullad tänu soodsale vee- ja õhureziimile on taimekasvuks optimaalsed (eelkõige ls1 ja ls2). · Savimullad taimetoitainete poolest rikkad, kuid kuivavad pikaldaselt ja on raskesti haritavad. Kuival ajal kattub savimuld koorikuga. Optimaalne harimisaeg on väga lühike. Sõrmeproov Võtame mulda, paneme väikesesse kaussi ja niisutame nii et vesi ei hakkaks vastu läikima (ei muutuks plastiliseks). Siis võtame mulla kätte ja proovime teha kuulikest.
33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki. Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35
Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel? soodes on turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri; Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud?
temperatuurist Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga · Mullaniiskusest: mida · mullalasuvustihedusest. täidetud pooride mahtu protsentides mulla niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat Tihedamas mullas on rohkem kapillaare üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi neelab · õhurõhust Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, · tuulest erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks · maapinna reljeefist täidetud; teraviljad 10-15%; 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on · kaldesuunast kartul,peet,kaalikas 15-20%
Tagajärg: Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 – 100. Järgmise paarikümne aasta jooksul võib kaotsi minna iga neljas praegu Maal elavatest liikidest. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes – kui toiduahelaid mõjutades toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi, Tulevase kasutamise võimalus – leida uusi ravimtaimi; Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses; Vahendeid kahjurite või umbrohtude tõrjeks; Otsene kasum – elusolenditest saab loomset, taimset toitu. Taimed, loomad ehituseks, maitseks, parkaineteks, värvi-ja vahaaineteks, määrdeõlideks, küttematerjaliks. Aga ka seente, bakterite, lülijalgsete tõrjevahenditeks. Oluline produkt, mida loodusest saadakse on kala, vetikad, parapähkel, marjad, küttepuud
33. Haljasväetised (põhikultuurina, eel- , järel- või vahekultuurina, külvamine kattevilja alla, niite-haljasväetis, ädalhaljasväetis). P ja K reserve mullas saab rohkem ära kasutada haljasväetiskultuuridega, millel on sügavale ulatavad juured nagu näit. lutsern. Kuid see aeglustab mullavarude vaesustumist, aga ei väldi seda. 34. Umbrohud, umbrohtude kahjulikkus. Umbrohtude all mõistetakse kõiki neid taimi, mida inimene ei kultiveeri, kuid mis on kohanenud kultuurtaimede kasvutingimustega, kasvavad nendega koos ja vähendavad saaki. Taim, mida me pole külvanud ega kasvatanud, on umbrohi. 1. Põldude umbrohtumisega kaasnevad suured saagikaod 2. Umbrohtumine nõua täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi 3. Umbrohud halvendavad taimekasvatus-saaduste kvaliteeti 4. Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid 5. Umbrohud on suure veetarbega 6. Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad 7. Allelopaatiline mõju 35
GEENITEHNOLOOGIA rakendusbioloogia valdkond, kus muudetakse organismide geneetilist materjali st. toimub DNA siirdamine üheslt organismilt teisele. Transgeensed organismid organismid, kelle genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen GMOsi konstrueeritakse, sest et: Suurema saagikuse saamiseks 7 Kultuurtaimede suurema elujõulisuse ja haiguskindluse saavutamiseks Keskkonna saastatuse vähendamiseks, kasvatatkse kahjuritele mürgiseks/immuunseks muudetud transgeenseid organisme Loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimisel Geeniteraapia. Kasutatakse kahte meetodit terveid geene somaatilistesse rakkudesse siirdamiseks: väliselt (ex vivo) või siseselt (in vivo).
Muld (oleneb kliimast, millised mullatekkeprotsessid on ülekaalus): mulla viljakus Reljeef (oleneb mulla soojus-ja niiskusreziimist ja millist tehnikat saab kasutada) Majanduslikud eeldused: Kapital Tööjõud Kohalikule või välisturule; värskelt tarbimisele või töötlemiseks Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus · Istanduskultuurid Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu · Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses · Kasvatatakse kõikides maailmajagudes · Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda
Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). 46. Mulla viljakus ja selle liigid. on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes (üldiselt kultuurtaimede suhtes). Viljakus jaguneb: 1) looduslik mulla viljakus on viljakus, kuhu inimene tootmistegevusega ei ole sekkunud. 2) kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil inimese tootmistegevuse tulemusena. Mõlemal on kaks aspekti: a) potensiaalne aspekt – kvalitatiivne omadus, mis seisneb kõigis mulla omadustes, varudes b) kvantitatiivne viljakuse avaldumine, mõõdupuuks on saak. Söötühik SÜ 1kg otra SÜ=3,5kg kartulit 47
aastal. 8. Mis on laktoferiin? Laktoferiin on rauda siduv valk, mis sisaldub inimese rinnapiimas. 9. Milliste lehmade piim sisaldab laktoferiini? Kas selliste lehmade piim on pigem kasulikum või kahjulikum, kui tavalehmade piim? Laktoferiini sisaldub transgeensete lehmade toodetavas piimas. Sellise lehma piim on imikutele (ka üleüldiselt) kasulikum kui tavaline lehmapiim. Õ. lk. 43-48 1. Transgeensete taimede loomise joonis! 2. Nimeta kultuurtaimede muundamisel olnud 4 peamist taotlust! *parandada saaduste tarbekvaliteeti; *suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; *tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes; *tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. 3. Mida kasutatakse peamiselt geenivektori ülekandeks? Mis on geenivektor? Geenivektori ülekandeks kasutatakse peamiselt agrobaktereid. Geenivektor ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
