Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumi...
Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharul...
Alapool on heledam kui ülapool. aedades. Värvulised Laulu hääl on tal kärisev. Hallrästal Hallrästas on suur lind. Selg on Elutsevad puudub lauldes kõlavad viletoonid. hallrästal kastanpruun, pea ja kultuurmaastiku (Tsikk-tsikkk –tsikkk – heli) päranipuala hall, saba on pikk ja puistutes, must. Alapool kollakas, hõredate metsatukkades, tumedate tähnidega. puisniitudel,...
13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid? Eesmärk: loodusalad, liikumine, mäng, looduselamused. Ühepäevase matka alad. Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoones- tusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid. Asend, kaugus ja suurus: 0,5 – 1 km laiune (maks 2 km) loodus- ja kultuurmaastiku vöönd tihe-asula hoonestatud osa ümber. Ulatub kuni 2 km kauguseni elurajoonidest. Sisu ja kasutamisvõimalused: võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsa-massiivid linnapiirist kaugemal. Tavaliselt loodusilmelised maastikud (metsad), kuid võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud. 14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates?...
Ta toob välja kaks maastikuarheoloogia suunda, mis on üksteisega tihedalt seotud. Üheks on maastik, kui keskkond ja teiseks maastik, kui süsteem. Hiljem mainib ta ka veel kahte teist suunda, milleks on maastik, kui võim ja kogemus. Põhjalikult on seletatud ka sellest, mis on kultuurmaastik ja kuidas on see seotud inimkultuuriga. Kokkuvõttes on autor enda seisukohalt mõtteliselt jaganud kultuurmaastiku kolmeks osaks. “Otseselt religioonist ja ideoloogiast laiemalt on põhjustatud nn. rituaalne maastik, ..., Võimu ja omandisuhete baasil on kujunenud nn. sotsiaalne maastik, ..., Kultuurmaastike kolmas komponent on agraarmaastik.“ (Lang 2001) Edasi tegelen välisartiklitega ja püüan neist selgust ja nende käsitlusest aru saada. Esimene artikkel „From 3D landscape visualization to environmental simulation: The...
Karjäär avati 2005. aastal.Viimastel aastatel on hoogustunud huvi maavarade kaevandamise järele valla territooriumil. Taas on tähelepanu alla tõusnud ka fosforiit, mille võimaliku kaevandamise mõjud keskkonnale ja kultuurile olid Eesti iseseisvuspüüdluste üheks ajendiks. Maapõueseaduse sätete tõttu on suurel osal Sõmeru valla territooriumist riigi poolt piiratud ehitustegevust. Aastatuhandete vanuse kohaliku pärand- ja kultuurmaastiku tulevik ei ole selge ning see mõjutab paratamatult ka elukeskkonda. [5] 7 5. PÕLLU- JA METSAMAJANDUS Sõmeru on suure põllumajandusliku potentsiaaliga vald – põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumil on suur (ca 55%) ja mullastik suhteliselt kõrge tootlikkusega. Põllumajandusmaa osas tuleb eristada suurema nõudlusega piirkondadena Aluvere, Koovälja,...
loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Karjäär avati 2005. aastal.Viimastel aastatel on hoogustunud huvi maavarade kaevandamise järele valla territooriumil. Taas on tähelepanu alla tõusnud ka fosforiit, mille võimaliku kaevandamise mõjud keskkonnale ja kultuurile olid Eesti iseseisvuspüüdluste üheks ajendiks. Maapõueseaduse sätete tõttu on suurel osal Sõmeru valla territooriumist riigi poolt piiratud ehitustegevust. Aastatuhandete vanuse kohaliku pärand- ja kultuurmaastiku tulevik ei ole selge ning see mõjutab paratamatult ka elukeskkonda. [5] 7 5. PÕLLU- JA METSAMAJANDUS Sõmeru on suure põllumajandusliku potentsiaaliga vald põllumajandusmaade osatähtsus valla territooriumil on suur (ca 55%) ja mullastik suhteliselt kõrge tootlikkusega. Põllumajandusmaa osas tuleb eristada suurema nõudlusega piirkondadena Aluvere, Koovälja,...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja humanitaarne. Loodusteaduslikus uurimisviisis vaadeldakse maastikku objektiivselt ehk maastiku moodustab kõik, mis seal on, uurimisprobleemiks on mosaiigi tervikuks moodustamine. (Palang 2001) Selles essees räägin erinevate inimeste poolt antud maastike vaadetest. Selle essee koos...
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...
Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Lagunenud müüritised pakuvad elupaika ka kaku saakloomadele - närilistele - mistõttu ta selliseid paiku tunduvalt sagedamini külastab. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest...
Maastiku olemus (komponendid, kihilisus, dünaamilisus). Levinuim (aga mitte ainuvõimalik) on maastikusüsteemist välja tuua kolm kihti elemente ja seoseid: · füüsilised (geoloogia, kliima, veestik jt) · bioloogilised (muld, taimestik, loomastik jt) · antropogeensed (maakasutus, ehitised jt) Komponendid: LOODUSTINGIMUSED MAAKASUTUS HOONESTUS JA RAJATISED (SH KULTUURIMÄLESTISED) TERVIKILME 51. Kultuurmaastiku kirjeldamise kriteeriumid ja nende võimalik sisu. Kultuurmaastikuks nimetatakse maastikku, kus inimtegevus (nt põlluharimine, heinaniitmine) ja inimkultuuri tegevuse jäljed on domineerivamad maastiku looduslik olemuse üle. Inimtegevuse jälgedeks võivad olla ka lood erinevate maastikuelementidest ja kohtadest. Maastikku võib käsitleda kui: · atraktiivset ja inimsõbralikku (jätkusuutlikku) kohta elamiseks;...
Kasutatakse igapäevaselt. 16. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn ühiskasutusega haljaid virgestusalasid tiheasulates? Kasutatakse igapäevaselt, põhiliselt siis kohtumispaigaks ühes piirkonnas elavatele inimestele. Mängitakse, sporditakse, viibitakse värskes õhus, kasvatatakse ja hooldatakse taimi, loodus- ja kultuurmaastiku elamused. Oluline on liiklusohutus ja hea ligipääsetavus. Päikesepaisteline ala. 17. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates? Üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus-motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Mõeldud jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad. Ühendab olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti. 18...
Rajajate poolt sissetoodud geenide alalhoid. III Maastike taastamine Maastike taastamise eesmärk Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? *Kultuurmaastik *Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi *Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastiku taastamise ulatus Maastiku elementide taastamine, või avamine(kiviaed) Maastiku hoolduskavad, maastik kaitsealade kaitsekorralduskavades Rikutud maastiku taastamine arvestades regiooni maastiku omapära Mingi ajastu maastiku terviklik taastamine Maastiku kui ressurssi taastamine...
Maastiku taastamise eesmärgid ● Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? ● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg...