Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia mõisted kt jaoks etnoloogia / kultuuriantropoloogia – erinevus pole suur; teadusharu, mille raames uuritakse inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid, käitumist, arengut, suhteid, religiooni, uskumusi, perekonda, sotsialiseerumist, ideoloogiat, sugupoolte probleeme/erinevusi jne. kultuurirelativism – hoiak, kus väärtustatakse kultuurilisi erinevusi etnotsentrism – hoiak, kus peetakse oma kultuuri paremaks ja hinnatakse teisi kultuure/rahvaid ainult selle alusel (nt Euroopas, Läänes) Emic – strateegia, kus lähtutakse uuritava grupi/rahva mõtteviisist/strateegiast jms. (võimaldab paremat mõistmist, kuid ei saa teistega võrrelda) Etic – strateegia, kus võetakse aluseks juba olemasolev strateegia ja selle kaudu/alusel
tehnoloogia) omandamine. Mida rohkem tehnoloogilist informatsiooni ühiskonnal on, seda suurem on selle ühiskonna muutumise kiirus. 19. Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk. Kultuuriline integratsioon: muutus ühes kultuuri osas viib muutusteni teistes osades. Kultuuriline "lõtk": mittemateriaalne kultuur on tavaliselt materiaalsest kultuurist arengult tagapool, tuleb aeglasemalt kaasa. 20. Defineeri etnotsentrism ja kultuurirelativism. Etnotsentrism: uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. 21. Millised on tõendid selle kohta, et eksisteerib globaalne kultuur? Millised on vastuväited? Tõendid: 1. Kaupade vood esineb, 2. Infovood esineb, 3. Inimeste vood esineb.
o Õigus on kohustuse vastand Kultuurirelativism inimõigustes Kultuur tõusis päevakorda Külma sõja lõppemisega Kultuurirelativismi kolm elementi: - Erinevad moraalireeglid erinevates kohtades - Kultuuriline kontekst - Väited moraali kohta on selle kontekstiga seotud Mis on kulutuur? - Kultuuri ei saa väljast kritiseerida Kultuurirelativism ja universaalsus Eristab kvantitatiivset nelja koolkonda: - Radikaalne kultuurirelativism - Tugev .. - Tugev universalism /nõrk relativism - Radikaalne universalism Kultuuriimperialism ning selle paradoksid Universaalsuse tagasilükkamine - Lääne ideoloogia - Viini inimõiguste konverentsi eel - Aasia väärtused Paradoksid - Egalitaarsus – inimõigused annavad kõigile võrdsed õigused (kas saab olla imperialistlik) - Ohvrite seisukohad - Relativismi universaalsus - Suveräänsus Erinevad universaalsused
4. Relativism (ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena asjad...
*1.Mille poolest erinevad müüt ja muistend? Muut on lugu jumalatest ja heerostest. Kui muudi sisuks on algaeg, loomine, siis muistendid puudutavad lähiminevikku, meie maailma, neil pole maailma loomisega pistmist. Muistend - kindel stereotuupne sisu, skeem. Faabula selgus ja ebapersonaalsus on muistendi tunnused. Peamine on köitev lugu, seepärast ei ole elamuse detaile kirjeldatud nagu memoraadis. *3.Shamaani peamised funktsioonid? Shamaani peamine funktsioon on aidata kogukonda ja selle liikmeid kriisis. Eri rahvad näevad kriisi põhjusi erinevalt > erinev ka shamaanide käitumine. Kriisis on shamaani pohiulesanne olla meedium, abivaimud; nendega saab suhelda ekstaasis - selleks oma tehnikad. Abivaimud on need, kes kaitsevad shamaani teises ilmas ja juhendavad. On iseloomulik, et shamaan ei otsi enda jaoks teise ...
Milles seisnevad indiviidi poliitilised õigused? Kust pärinevad inimõigused? Indiviidi vabadus ja selle sotsiaalsed piirid. Keelefilosoofia mis on keel? Milline on keele ja inimese vahekord? Mida keel eksistentsiaalses mõttes inimese jaoks tähendab? Mis on keele ja sõnade olemus, tähistamisvõime, kommunikatsioonivõime? Kultuurifilosoofia mis on kultuur? Milline on kultuuri ja inimese vahekord, kultuuri roll inimeseks olemisel? Kultuuride paljusus ja erinevused, kultuurirelativism. 2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Platon ilu on vahend tänu millele me suudame oma empiiriliste meelte abil tajuda midagi teispoolset. I objektiivse ilu teooriad: - ilu on harmoonia - ilu on demiurgilise mõtte vorm - lõpmatuse lõplik vorm II subjektiivse ilu teooriad: - Hume: ,,Ilu ei ole asjades enestes asuv kvaliteet: ta eksisteerib vaid inimvaimus, mis teda vaatleb."
Sotsioloogia mõisted 1. Mis on sotsioloogia- teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 3. mis on sotsiaalne fakt? Kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Faktid, mis ühiskonnas aset leiavad. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 4. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism-väärtustevaba ja objektiivne teadus, sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivistlik lähenemine- lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas. Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjusi ette näha. 5. Mehaaniline ...
eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis. · Keel on varjatud tähendustest laetud ning inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud. Keel kui ühiskonna peegel: Naised: Medõde, Ämmaemand, Lasteaiatädi, Vanatüdruk Mehed: Esimees, IT-mees, Torumees, Poissmees. 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Vastus: Etnotsentrism-teiste kultuuride üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal, maailma nägemine ja hindamine ühe kindla kultuuri seisukohalt Kultuurirelativism-arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Kultuuri eri aspekte tuleb mõista väljaspool omaenda kultuuri konteksti. 9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid? Normide seos väärtustega.
Näiteks tennises kirjeldavad konstitutiivsed kriteeriumid väljaku kuju ja suuurust, palli ja kasutatavate reketite olemust ja võrgu kõrgust. Regulatiivsed kriteeriumid määravad, kuidas punkte saada ja millised tegevused toovad kaasa karistuse. Eetikas käsitletakse mõisteid nagu vabadus, vastutus ja moraalse kogukonna olemasolu hea/halvana või õige/valena (annavad regulatiivse raamistiku). Relativism seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte. Roll sotsiaalselt määratletud või professionaalse (ametialase) staatuse poolt
Ühelt poolt keel kirjeldab ühsikonnakorraldust, teisalt taastoodab erinevaid eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine kannab endas tähendust sellest, milline on nende koht ühiskonna väärtussüsteemis. Keel on varjatud tähendustest laetud ning keelt kasutavad inimesed ei ole üldjuhul nendest tähendustest teadlikud. Medõde Esimees Ämmaemand IT-mees Lasteaiatädi Torumees Vanatüdruk Poissmees 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Kõik kultuurid on omavahel erinevad. Üldjuhul on inimestel kalduvus teisi kultuure kirjeldades ja hinnates neid võrrelda oma kultuuriga. Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle otsustatakse oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Kuulsaid etnotsentriste: Hitler. Vastupidist seisukohta nimetatakse kultuurirelativismiks. See tähendab arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad
E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Kuidas nimetada rühmasisese abiellumise reeglit? A.) Eksogaamia B.) Endogaamia C.) Seestumus D.) Promiskuiteet E.) Etnopere reegel 1p. Verepilastus on tabu vaid modernses Lääne ühiskonnas. See väide on: A
Relativismi teesid I Relativismi teesid II Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri moraalselt õigeks peetav erineb produkt. ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne. = kultuurirelativism Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri Erinevatel kultuuridel on nad sünnivad. Väärtused kujunevad
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop...
Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus 2. Poliitilis-õiguslik sfäär 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport jne. Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid 1
Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine Miks me uurime? Isiklik vaatlus ja kogemus võivad näida kõige täpsemate informatsiooniallikatena. Elu näitab aga, et just endastmõistetavid arusaamu tulebki uurida. Tarkuseterad: 1. töötamine värskes õhus, rõõmus meel ja ohtralt hapupiima lubavad inimesel elada 110 aastat ja kauemgi. 2. kuni viimase ajani elas enamikus ameeriklaste majapidamises koos 3 põlvkonda ja kõik armastasid üksteist. 3. surmanuhtlus vähendab kindlalt ja selgelt raskete kuriteguse hulka. 4. ameeriklaste eluaja pikkuse ja kvaliteedi määravad ära inimese intellektuaalsed võimed. Oluline on küsida, miks inimesed jätkavad millegi uskumist, kuigi on olemas tõendid vastupidise kohta. Eri sots. kihtide grupid usuvad eri väiteid. Mida inimesed usuvad olevat tõeline, on tõeline oma tagajärgedes. Sotsioloogid teevad oma uurimustööd selleks, et mõista meid ümbri...
jõulude ja ülestõusmispühade jumalateenistustel. Seega algselt tähendas liturgiline draama käesoleva püha juurde käivaPiiblistseeni etendamist jumalateenistusel. Hiljem muutus liturgiline draama iseseisvaks etenduseks. 3. Kuidas muutuvad renessansi perioodil aja ja ruumi käistlused võrreldes keskajaga? Naer, narrus, grotesk ja paroodia renessansiaja kirjanduses. Montaigne ja kultuurirelativism. Prospero ja Caliban: vaim ja võim ja selle kuritarvitused. Renessansi ajaks oli muutunud keskaegne pühakute aeg kaupmeeste ajaks. Hakati homogeensest ühiskonnast mujale liikuma, sümboolusest konkreetsuse poole. Renessanssiajal muutus oluliselt kogu maailmapilt. Aeg muutus konkreetsemaks, lineaarseks. Maailm muutus ilmalikumaks, hakati mõistma, et inimesel on vaid üks elu ning sellega tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Aeg muudab kõike. Populaarseks sai ,,carpe diem" motiiv.
Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Hüpotees seisneb selles, et kuidas erinevate ühiskondade liikmed tajuvad selliseid maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv Võõra keele õppimine tähendab sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi. Inimesed on kohanemisvõimelised, mis laseb neil õppida teisi keeli ja aru saada teistest kultuuridest ega sunni piirduma ainult ühe maailmavaatega. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Etnotsentrism- uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ning teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite alusel kultuurirelativism. - arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed Normid ja väärtused · Käitumisreeglid on iga grupi traditsioonide osa ja neid nimetatakse sotsiaalseteks normideks · Käitumisreeglid on ettekirjutised, mis kirjeldavad sobivat käitumis, aga ka keelud, mis
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,...
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub...
Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. Võõra keele õppimine tähendab, et sa sisened teistsugusesse eluviisi. Ühte keelt oskavad inimesed on seega kitsarinnalisemad kui mitut keelt õppivad. Sõnavara tundmine on ka kasulik keskkonna nende aspektide mõistmiseks, mis on tähtsad grupi säilimisele. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nim etnotsentrismiks. See täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke. Pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendetsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks, kui usk oma grupi üleolekusse viib
Sapir-Worfi hupotees . Inimesed ei ela ainult objektiivses maiilmas vaid on sõltuvad selle ühiskonnas loodud keelest. Kaks keelt pole kunagi sarnased et neid pidada üheks ja samaks sots reaalsuseks. Keele hinnanguline mõõde. Keel kirjeldab ühiskonna korraldust ja toodab eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine määratleb ühiskonna väärtusi. Inimesed kasutavad keelt teadmata kõiki neid tähendusi millest keel on tekkinud. 8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism. Etno kõik kultuurid on omavahel erinevad aga inimestel on kalduvus hinnata ja võrrelda kultuure ja inimene usub et ainult tema kultuur on õige ja hea ja otsustab teiste kultuuride üle oma kultuuristandardite järgi. Kuulsaim neist on Hitler. Vastupidine seisukoht kuultuuri relativism st et tuleb näha teiste kultuure nii nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Tuleb näha kaugemale kui enda kultuuri standardid ette näevad. 9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid
universaale (osa neist on bioloogilised nt aastaringne seksuaalsus). Kultuurilised universaalid on veel näiteks eksogaamia ja endogaamia reeglid. Tänapäeval uuritakse ka massikultuuri ja massiühiskonda ning näilist ja vastuolulist ,,maailmaküla" teket, milles samaaegselt kultuuribarjäärid kasvavad. Eetiline üldseisukoht tänapäeva etnoloogias ja antropoloogias: kõik rahvad on võrdsed. Kesksed mõisted · Kultuurirelativism seisukoht, millelt väärtustatakse kultuuride erinevusi kultuure ei saa mõõta ühe mõõdupuu alusel kõik on täisväärtuslikud, kohalikud eripärad on väärtuslikud. Äärmuslik kutuurirelativism jookseb aga ummikusse, kuna selle järgi saaks teatud kultuuri või ühiskonda hinnata ainult selle kultuuri enda mõistete kaudu ja teise kultuuri elanikud ei saaks selle kohta midagi öelda.
Hüpotees kirjeldab kuidas ühiskondade liikmed tajuvad maailma aspekte nagu aeg, ruum, värv. Kellel hinnangule mõõde, mõned märgistavad häid omadusi, teised halbu. Ainult üht keelt oskavad inimesed kitsarinnalisemad kui mitut keelt valdavad. Sõnavara tundmine kasulik keskkonna mõistmiseks ja grupi säilitamiseks. Etnotsentrism- uskumus et oma kultuur on ainuõige ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuristandardite põhjal. Kultuurirelativism arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed. Normid- käitumisreeglid, mis on iga grupi traditsioonide osa. Väärtused on ühiskonnas kehtivad arusaamad hea ja halva, õige ja väära koht. 4. Sotsiaalsed struktuur, grupid ja interaktsioon ühiskonnas Sotsiaalne süsteem- mõiste aitab aru saada , millest koosneb sotsiaalsete suhete struktuur ja kuidas ta toimib
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
hakkasid külastama ,,metslasi". Põrkuti fundamentaalse intellektuaalse probleemiga: kas inimene on igal pool sama? Kultuuriantropoloogia pole millegi uurimine, vaid koos uurimine. Antropoloogid uurivad koos inimestega. Tim Ingold: Antropoloogia on inimühiskondade uurimine. Kuid mis on ühiskond? Kas suudab keegi öelda, kus üks ühiskond lõpeb ja teine algab? Multikultuursus või tsivilisatsioonide kokkupõrge? Kultuurirelativism absoluutset tõde pole, on ainult relatiivne tõde (ehk pole häid ega halbu kultuure). Valgustusaja ratsionalism tõuge relativismile. Nancy Scheper-Hughes tütarlaste ümberlõikamisest: leiab, et ongi õige nende kultuuris äärmuslik relativism. Herodotos (485-430 eKr) kallaatlaste ja kreeklaste matusekommetest: kultuurid on erinevad. Kuldreegel: Konfutsius (ca 551-489 eKr): ,,Mida sa ei taha, seda ära tee ka teistele inimestele."
See kultuuri vaim määrab indiviidide eluviisi ning juhib nende mõtteid ja tundeid. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkonnaga. Boas, Franz - USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bourdieu, Pierre laiahaardeline prantsuse sotsioloog, huvitus identiteediküsimustest,püüdis mõista, kuidas on kujunenud see või teine isiksus, tema maitse, enesehinnang ning käitumisviis. Selleks ei pidanud ta vajalikuks mitte psühhoanalüüsi tegemist, aga väliste, sotsiaalsete mõjude analüüsimist. tegeles meedia
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloo...
ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti. Johan Gottlieb von Herder võistles prantsuse filosoofidega, eriti Voltaire'i universaalsusega. Herder ütles, et igal inimesel on oma hing ja seega õigus säilitada selle eripärasid ja traditsioone. 18. sajandi lõpuks olid mitmed antropoloogide poolt tõstatatud küsimused juba defineeritud: universalism vs relativism, etnotsentrism vs kultuurirelativism, inimesed vs loomade kuningriik. 20. sajandi antropoloogia õpetab, et neid ja teisi filosoofilisi probleeme on kõige kergem uurida karmilt ja detailselt elades võõras ühiskonnas ja tutvudes nende kultuuriga. VIKTORIAANLIK ANTROPOLOOGIA 19. sajandi antropoloogia keskmeks oli uskumine sotsiaalsesse evolutsiooni. Toonased antropoloogid Henry Maine ja Lewis Henry Morgan uurisid inimeste sotsiaalset evolutsiooni. Morgani tähtsus antropoloogiale on lai ja hõlmab palju
Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. Siirderituaal avalikud tseremooniad, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas. nt. sündminine, surm, meheks/naiseks saamine, abiellumine. 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. nt. kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt, uskumuste kujunemine. Kultuurirelativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. 30. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?
Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu ja teha kindlaks empiiriliselt.), Relativism 8. Iseloomustage vähemalt kolme moraaliprintsiipide tunnust. Moraali keskseks elemendiks on moraaliprintsiip. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised, millele on omased alljärgnevad (seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta tunnused: Preskiptiivsus e ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed, neil on tegutsemist juhtiv iseloom. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud („ära tapa“, „armasta oma ligimest“). kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige
,,Kaks keelt pole kunagi piisavalt sarnased, et neid pidada sama sotsiaalse reaalsuse esindajateks". Inimese emakeel mõjutab olulisel määral seda, kuidas inimene maailma tajub ja sellest mõtleb. Erinevate keelte rääkijad elavad erinevates maailmades. Inimesed elavad ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Võõra keele õppimine tähendab seepärast sisenemist teistsugusesse eluviisi, teise reaalsuse tajumise viisi. 5. Etnotsentrism ja kultuurirelativism (43). Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea, ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nimetatakse etnotsentrismiks. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnas ja kaitsta seda. Arusaama, et maailma tuleb mõista niinagu teda näevad teiste ühiskonde liikmed nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
Oli antirassismi teoreetik. Iga kult omab ,,isikupära". Valitud kultuurimudel määrab ära inimese tegutsemis- ja mõtlemisviisi. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi koolkonnaga. Boas, Franz oli USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria
b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga kus nad asuvad Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure Geograafiline determinism ühiskonna olemus sõltub sellest kus ta asub, riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - Etnotsentrism teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal - Kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal - Universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal Kultuur 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hoonet 2. Vaimne kultuur: a) Sümbolid e märgid tähistavad midagi nt keel, diskursus b) Sotsiaalsed normid ettekujutused õigest käitumisest
moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda. Mitmekesisuse tees: erinevatel kultuuridel on erinevad kombed ja tavad, erinevad arusaamad sellest, mis on õige, mis vale kultuurirelativism. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja vastavalt sellele ühiskonnale, kus nad sündisid ja üles kasvasid. Järelikult pole olemas kultuuriühest moraali. 24. Mis räägib eetilise relativismi kasuks, mis selle vastu? Kasuks: Relativism sallib teisi kultuure. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Relativismi normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda
humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19. sajandil on antropoloog Edward Tylor defineerinud kultuuri nii: “kultuur on see keeruline tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, kõlblust, kombeid ning kõiki muid oskusi ja
Kogu ühiskonna ja kultuuri areng on täis vastuolusid. Ja seda uurivad ka etnoloogid ja antropoloogid. 2.loeng endogaamia ja eksogaamia kultuurirelativism selline seisukoht, millega väärtustatakse kultuuride erinevusi, ühiskondade mitmekesisust. Ei minda uurima ühtegi ühiskonda, gruppi, kultuuri nii et on ette otsustatud, kas see on hea või halb, vaid neutraalselt, pigem positiivse suhtumisega, et see on hea ja normaalne kultuur. Hinnatakse kõiki ühiskondi. Positiivne suhtumine. Kultuurirelativism on selle vastu, et minna kõiki maailma kultuure uurima nt lääne kultuuri mõõdupuu järgi. Pigem vaadata kohalikke arusaame. Kui lähtume sellest, et ükskõik, millist kultuuri käsitleme ainult läbi selle kultuuri enda, siis järelikult ei saa ühest kultuurist tulnud uurija seda kultuuri üldse uurida. Etnotsentrism selle eelneva vastand, kõiki kultuure tuleb uurida oma kultuuri mõõdupuu järgi, laiemalt lääne, euroopaliku kultuuri mõõdupuu järgi
Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust. Relativismi argument eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: · Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne = kultuurirelativism · Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Tolerantsuse paradoks: · Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism, strukturaalne antropoloogia. Nõukogude perioodil muutusid tähtsaks etnogenee- si, etnilise ajaloo ja etniliste protsesside uurimine. [1] 1.0.1 Erinevused Euoopas ja Ameerikas USA jaotus USA-s jaguneb A kultuurantopoloogiaks ja füüsiliseks antropoloogiaks. F-A tegevus- valdkonda on ülal põhjalikumalt kirjeldatud, aga K-A jagatakse omakorda ajalooliseks K-A-ks e etnoloogiaks, eelajalooliseks K-A-ks e arheoloogiaks ning linvistiliseks K-
õppimist ja vanemate toetust selleks. 30. Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited. Rituaalid kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Siirderituaalid (ühest etapist teise). Rituaali ülesandeks on tugevdada kollektiivseid väärtusi. · Pulmarituaalid · Matuse rituaalid · Täiskasvanukssaamise rituaalid (initiatsiooni rituaalid) · Sünniga seotud rituaalid 31. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja võimalustest ning kuna iga grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris: · Kohanemine keskkonnaga · Korra säilitamine · Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt sotsiaalseks inst-ks on perek · Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid kultuuriline erinevus. Kultuuriuniversaali elemendid:
esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt. Teatud elemendid igas kultuuris, mis on vajalik, et lahendada säilimisprobleeme nt toidu varumine, laste sünnitamine 35. Milles seisneb kultuurirelativism?' Kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille aluselt kultuuri hinnata. 36. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? väljendub ühiskonna sotsiaalsete institutsioonide (nt majandus, poliitika, haridus, ususüsteem) erinevuses kultuuriti, sõltudes vastava ühiskonna ajaloost ja arenguastmetest. Erinevates sümbolites, erinevad rituaalid, maa erinevad harimismeetodid. Vajadus
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastiku...
Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid 29. Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism. Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt. Kultuuriline relativism W.G. Sumner 1906
Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esita...
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms...
Eelkõige uuritakse traditsionaalseid kultuure. Eeldatakse et kultuurilised traditsioonid ja kombed peavad kuidagi sobituma ümbritseva looduskeskkonnaga. Geograafiline determinism – ühiskonna olemus sõltub sellest, millises geograafilises piirkonnas ta asub; riigi võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust. Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - etnotsentrism: teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal. - kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal. - universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus – tootmine, äri 2. Poliitika – õigussüsteem, valitsemine, bürokraatia 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) – kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport, religioon
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
