sõbruneb. Ta küll ei saa alguses talle lubatud stipendiumi, kuid sellegipoolest hakkab ta Tsukuba ülikoolis õppima. Tsukuba asub Tokyo lähedal. Kuigi Jaapani ülikooli reeglid seda ei luba, hakkab rahahädas Maarja tööle ühes Tokyo kinnisvarafirmas ning ta hakkab inimestele suurlinna kortereid tutvustama. Eestlanna hakkabki Jaapanis elama ning isegi abiellub jaapanlasega. Tollaaegse nimega Maarja Ervald läks Tokyosse vahetusõpilaseks Tallinna ülikoolist, kus ta õppis Aasia kultuurilugu, muu hulgas ka jaapani keelt. Ajapikku hakkas talle seal niivõrd meeldima ning ta jäigi sinna. !2 6. Terves Jaapanis, seal hulgas ka Tokyos kardetakse maavärinaid. Maavärinate tõttu ei ole ka Tokyos eriti kõrgeid pilvelõhkujaid, nagu on näiteks New Yorkis, Londonis ja teistes suurlinnades, kus ei toimu maavärinaid. Tokyos on enamasti 6-10 korruselised kortermajad ning võrreldes teiste
EELK Usuteaduse Instituut 1. 1. kursus; magistriõpe; kristlik kultuurilugu Leili Rummel – Ruus 30. 04.2017 Õppejõud: M. A. Põder MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ? Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida. Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut. Me loeme 1
Vilde ja A. H. Tammsaare sõpradeklubi. See hakkab jälgima, et Eesti ühiskond neid suuri autoreid ja nende loomingut ning ühiskonna jaoks tehtut ära ei unustaks. Hiljutise Kultuuriministeeriumi alluvuses oleva Linnamuuseumi juhataja otsusega koondati osa Vilde ja Tammsaare muuseumi töötajatest ning vähendati muuseumite lahtiolekuaegu. Õnneks leidus kultuuriinimesi, kes selle asja avalikustasid ning jälgivad ministeeriumi järgmisi ettevõtmisi selles vallas. Kindel on see, et Eesti kultuurilugu tuleb säilitada ning noortele tutvustada. Miks? Et meie rahvuse suurkujud ei kaoks meie teadvusest. Euroopa ja õieti kogu maailma kultuur on meile avatud, infot on väga palju ning on oht, et meie oma suurkujud jäävad selles infokülluses tagaplaanile, kõik muu on justkui olulisem. Eduard Vilde on meie oma kultuuri osa ja teda ei tohi minna lasta. 7 Kasutatud kirjandus Annus, E. & Epner, L. (2001). Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.
Kreeka lapse kohanemine Eesti lasteaeda. Kreeka kultuur Antiikajastul oli üks vaieldamatu eelis teiste temale järgnevate perioodide ees: see aeg langes kokku inimkonna noorusega. Mitte hälliperioodi ega lapseeaga, vaid just noorusega- ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu; kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak. Antiikinimesed toetusid oma minevikuga neile üsna lähedasele kirjaeelsele perioodile, mis omakorda koosnes põhiliselt rahva poeetilisest fantaasiast. Tol ajal võidi rahuldada andekamatele inimestele igavesti omast uue enneolematu loomise vajadust kergemini ja täielikumalt, sest antiikmõtlejate ja teadlaste selja taga ei olnud neid tohutuid hulki eellaste teadustöid nagu tänapäeval ega pidanud nad oma ideedega läbi murdma varemöeldu ja analüüsitu rängast tihnikust. Me võime imetleda nende väljenduste selgust ja lihtsust. Antiikkultuur on ...
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri iseloomulikud piirk...
probleemidele. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusteaduse kujunemine ja areng • Kaubanduslugu • Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtteõpetus • Kaubanduse funktsiooniõpetus 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduslugu • Vanim • Moodustab kaubandusteaduse ajaloolis- sotsioloogilise sisu • Näitab, kuidas kaubavahetus on kujunenud • Osa majandusajaloost, tükk kultuurilugu 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kauplemisõpetus ja kaubandusettevõtte majandusõpetus • Tekkis ja arenes algul kauplemisõpetusena kaupmeeste tarbeks – ei olnud veel kaubandusettevõtteid • Hiljem orienteerus kaubandusettevõtetele 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandusettevõtte majandusõpetus (1) Arenguastmed saksa keeleruumis, kokku 9 astet: Esimesed kaupmeeste märkmikud – 13.saj- 17
Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole. Näiteks uurida mille poolest praeguse sajandi kultuuriajalugu erineb 1900. aastate omast, seejärel vaadata kuidas 1900. aastate kultuurilugu erineb 1800. aastate omast jne. Väljend ,,kultuuriajalugu" tuli saksa keelest ja ulatub tagasi 18. sajandi lõppu, kui J.C. Adelung avaldas raamatu ,,Uurimuse inimsoo kultuuri ajaloost", mida esitleti sissejuhatusena erinevate kunstide ja teaduste eriajalugudesse. Raamatu ,,Kultuuride kohtumine" esimene peatükk algab renessansi Itaalia humanistidega alates Petrarcast, kes lähtus kultuuri kolmest ajajärgust, milleks on antiik, keskaeg ja uusaeg.
EELK Usuteaduse Instituut 1. kursus, magistriõpe, kristlik kultuurilugu 1. Leili Rummel – Ruus 30.04.2017 Õppejõud: professor M. A. Põder MILLES SEISNEB PATUST RÄÄKIDES MEIE VASTUTUS ? Püha Augustinus on algpattu kujutanud uhkuse tagajärjena: see on samm, millega loodud olend (see tähendab olemuslikult sõltuv olend, kelle olemasoluprintsiip ei peitu temas eneses, vaid teises
Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku, rahvuslikku, soolisesse jne.) Kõige olulisem suund kirjanduslugu: jaotus perioodideks, tekst suhtes ajaloolise taustaga, tekstide dateering, konteksti ja teksti vastasmõjud, ajalooline metodoloogia. UUSHISTORITSISM: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste
otsekui poliitilise välistatusega. Kuulutati küll, et eesti kirjandus on üks, aga samas eraldati väliseesti kirjandusega, s.t eesti kirjanduse sisemise Teisega ning ühtlasi millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega (Akadeemia 2008 : 2274) Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20. sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted "pagulaseesti" ja "väliseesti" lõplikult oma mõtte. (Akadeemia 2008 : 2275) KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. - Akadeemia nr 10, 2257 -2286
EELK Usuteaduse Instituut I kursus (usuteaduse rakenduskõrgharidus) Kristi Nõmm Munkluse roll ida- ja läänekiriku ning kristlike ühiskondade arengus (ca 300- 1500) Juhendaja Veiko Vihuri 6. juunil 2012. aastal Munk (kreeka keeles mono + achos 'üksik võitleja') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. ...
Karula kõrgustiku maastikurajoon Tartu 2015 Sisukord Loodusgeograafiline ülevaade Asub Lõuna-Eestis. Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise ...
1863. aastaks oli kihelkonnakoolis õppinud 247 last, nende seas 12 tüdrukut. 1907. a asutati Simuna Noorsoo Kasvatamise Seltsi eestikeelne erakool, kooli oma maja valmis 1908. aastal. 1965. a sai hoone juurdeehituse, lisandus 8 klassiruumi. 1997. a valmisid koolimaja uued ruumid ja kool kolis 1908. a valminud majast välja. Pidevalt tegutsev lasteaed on Väike-Maarjas 1951. aastast. Lasteaia üks rühm on Kiltsis. Kultuurilugu Rahvuslik ärkamine Väike-Maarja mail toimus 19. sajandi viimasel veerandil. 1873. a avatud kihelkonnakool kujunes siinses kultuuriloos pöörettekitavaks, sest tänu koolile sattusid siia kirjamees Peeter Koit, kirjandusloolane, kooliõpikute autor Mihkel Kampmaa, muusikategelane Samuel Lindpere, luuletaja Jakob Tamm, koolitegelane Enn Murdmaa ja hilisem
Uurimusliktöö HETÄÄRID Kogenud hetäär annab nõu neiule, kes kavatseb hetääriksa saada: "Hetääri elu on täis katsumusi. Selles on palju ühist kunstnikuga, muusiku ja arhitekti eluga. Selleks, et hetääriks saada, peab sul peale hea välimuse ja nõtkuse olema väljapaistev mälu, sa pead oskama lugeda kolmes murdes, huvituma ajaloost, tundma filosoofilste õpetuste algeid. Siis suudad sa võrdsena vestelda peootide ja filosoofidega nind ületad mõningaid vähem võimekaid mehigi. Aga sellest on veel vähe. Sul peab olema eksimatu maitse riietuse alal, sa pead taipama üht-teist skulptuurist ja maalikunstist ning ...
(looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest, siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts. (Vikipeedia 2013) Liigid mis on kaitse all: Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) Herilaseviu (Pernis apivorus) Raudkull (Accipiter nisus) Hiireviu (Buteo buteo) Rukkirääk (Crex crex) Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles kinnitati, et saarel elavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi. Viimaste uuringute järgi on aga esimesed inimesed käinud Ruhus juba aastal 5200 eKr ehk 7200 aastat tagasi. (Ruhnu Vallavalitsus 2013) Kõige rohkem on Ruhnus elanud inimesi aastal 1842, ca 389 inimest, kellest enamik olid rannarootslased. 1915- aastal ründas ning vallutas Saksa laevastik Ruhnu
teadmisi valdkonnas, siis konkurentsivõime ainult langeb. Kokkuvõte Minu meelest on venekeelset keskharidust Eestis vaja säilitada. Aga mõned muutused on vaja ikka teha: 1. Spetsiaalselt õpetada noori inimesi, et saada õpetajaks vene koolis 2. Palgatõus 3. Lõpetada kooli politiseerimine 4. Vähendada närviõhkkonda koolis(kaotada keeleinspektsioon) 5. Parem on umbes 30% ainetest õpetada eesti keeles(sellised ained nagu: eesti kirjandus, eesti kultuurilugu, ühiskonnaõpetus, kehaline kasvatus) 6. Rohkem küsida eesti keele õpetajatelt, miks nende õpilased ei oska eesti keelt, kui nii palju õppetunde on antud. Kõik need muutused võivad aidata parandada haridust ja eesti keele taset, mis kokkuvõttes suurendab venegümnaasiumi lõpetajate konkurentsivõimet ja sisseastumist ülikoolidesse. Me elame Eestis ja tahame õppida eesti keelt, ega tahame õppida emakeeles! Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/633949
, Eesti kultuuri ajalugu - lühivaade, Tallinn, Virgela, 2000. lk 21 2. Digikogu, Abel, T., Baltisaksa periood kunstis http://digikogu.ekm.ee/baltisaksa/article_id-22 3. Miksike, Baltisaksa kunst http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/eesti_kunst_aastani_1914_evelin.htm 4. Vikipeedia, Eduard von Gebhardt http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_von_Gebhardt 5. Vikipeedia, Karl Ferdinand Kügelgen http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_von_K%C3%BCgelgen 6. Talve, I., Eestu kultuurilugu - Keskaja alguest Eesti iseseisvuseni, Tartu, Ilmamaa, 2004. lk 279-280
Otepää kõrgustikule on rajatud ka seikluspark. Seikluspargis on erinevatest mängudest koosnevad rajad, õhusõidud, s.h saab Linnamäelt teha 300 meetri pikkuse õhulennu. Kuna Otepää kõrgustikule on rajatud palju turismiasutusi, siis võib öelda, et loodusressursid on üldiselt hästi ära kasutatud, kuid Otepää looduspargis kehtivad keskkonnakaitselised piirangud seavad olulisi takistusi ettevõtluse arendamiseks. 14 9. KULTUURILUGU Otepääl loovad kultuuriloolist väärtust Otepää linnamägi, Sangaste linnamägi, Arula, Pühajärve ja Restu mõisa hooned, Kastolatsi apostliku õigeusu kirik, Otepää kihelkonnakool, Otepää spordihoone ja talvekabel, Otepää Looduspark, Vana-Otepää, Elva küla. Säilinud on ka mitmed põlise taluarhitektuuri näited nagu Poslovitsa, Saare, Kolga talu. Osaliselt on säilinud ka pärandkultuurimaastike elemendid – Pühajärve Sõjatamm,
Lophozia perssonii Perssoni lõhiksammal II Tortula lingulata Keeljas keerik III Tabel 6. Samblikud Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Dimerella lutea Virvesamblik, kollane II Võõrliikidest esineb Sosnovski Karuputke (Heracleum sosnowskyi) (Tori 2015a). 5 1.5. Kultuurilugu ja pärandkultuur 1.5.1. Kultuurilugu Laiemalt hakkas Tori Põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel: ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala" jutulisas (1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori Põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii: Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud
Referatiivne töö Niguliste kultuurilugu Koostaja: 2008 Sisukord Kirikute arhitektuur: basiilika........................................................................................ 3 Niguliste ajalugu.............................................................................................................4 Kabelid........................................................................................................................... 5 Püha Nikolaus................................................................................................................ 5 Altarid.............................................................................................................................6 Epitaafid............................................................................
Pärisorjadeks olid talupojad tehtud juba oruaja lõpul. Talupoegi hakati müüma, vahetama ja ostma. Mõisnike sissetulekud sõltusid eelkõige talupoegade arvust. Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei saanud mõisnik tõsta, aga kui ta seda tegi võis talupoeg ta kohtusse kaevata. 9. Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele
omase naturalistliku kujutusviisi.Omapärane on ka see, et Madonnat kujutatakse väga noorena, kuigi ta pidanuks olema viiekümne ringis naisterahvas, sellega rõhutab kunstnik tema neitsilikkust ning puhtust.See stseen kujutab küll leina, kuid on samas nii kaunis ning ülev, et surm ei tundugi kohutav.Maarja ilmest ja olekust õhkub rahu, isegi mõningast kergendust, surm on kaasa toonud maistest piinadest ja kannatustest vabanemise. Neile, kes ei tunne kristlikku kultuurilugu, võib see skulptuur jääda lihtsalt teoseks, mis ülistab inimkeha loomulikku harmooniat ning ilu ja annb aimu kunstniku tohutust osavusest raidkunsti vallas. Seda paari võib pidada ka armastajateks, noor naine ümbritseb oma põlvedel lebaja iselaadse helluse auraga,sellest õhkub resignatsiooni, leppimust, lõplikkust kuid mitte lootusetust ega ahastust. Igal juhul, kas on teada, kellega tegemist või mitte, peaks küll igaüks mõistma, et tegemist on äärmiselt lähedaste isikutega. 10
plaanid polegi halvad ja viivad rahva õnnele lähemale. See on aga kõigest spekulatsioon. Kuid siiski sai õnne sümbolist kannatuste ja natsionalismi sümbol. Selle sümboli alla korraldatud kuriteod on mõjutanud kultuuri ilmselt meile mõstmatus suuruses. Vaevalt oskab keegi öelda, kui palju potentsiaalseid teadlasi, arhitekte, kirjanike või kunstnike jäi sündimata või tapeti. Kui palju või kas üldse muutus mõne rahva kultuurilugu seoses nede sündmustega. Seoses Hitleri ja sümboolikaga ei saa mainimata jätta ka juute. Judaismi sümboliks on kuusnurkne täht (Taaveti täht), mis algselt oli Juudamaa kuninga Taaveti pitsat ning mis nüüd on Israeli riigilipul. Ent pühasid sümboleid kasutatakse ju erinevate religioonide liikmete eristamiseks. Ka Hitler eristas selle sümboli abil juudid sakslastest. Religioosse sümboli kandmine, oma religiooni ja päritolu kandmine, määras nad hukule
Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klas...
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea ...
Tartu: Loodus 8. Pärdi, H. (2008). Eesti taluhäärberid oma ajastu märgid. Ettekanne 6.12.2008 Eesti Genealoogia Seltsis, http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/taluhaarberid.htm 9. Sirk, V. (2008). Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. Acta Historica Tallinnensia, 13, 25-47, http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta-2008-13-25-47.pdf, 11.11.2010 10. Vanamölder, K. (2009) Eesti kultuurilugu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10225/1/Eesti_kultuurilugu_KaarelVana molder.pdf (11.11.2010) 11. Vikipeedia. (2010). http://et.wikipedia.org/wiki/Hernhuutlus 11.11.2010
Sellise suhtumisega aitaksime kindlasti mingil määral kaasa linnastumisele ja selline väike koht nagu Avinurme võib inimeste poolest veelgi väiksemaks jääda. Võimalikud tulevikuvisioonid Üheks kõige tõenäolisemalt muutuseks Avinurmes saab olema endise pastoraadi hoone rekonstrueerimine Avinurme kultuuriloo ja oskuste hoidmise ning õpetamise keskuseks, kuna ehitustööd juba käivad. Hoone hakkab kandma nime Avinurme Elulaadikeskus, mis hoiaks, tutvustaks ja õpetaks Avinurme kultuurilugu ja oskusi ning kannaks ja tutvustaks meie kodukandi identiteeti põlvest-põlve (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Veel peaks üsna tõenäoliselt minu piiritletud alasse kerkima ka üks uus hoone. Tegemist saab olema AS E. Straussi käsitöökeskusega Võidu tänavale, millele on ehitusluba väljastatud ja silmagagi võib juba näha hoone kerkimist. Kokkuvõte Avinurme on üks omanäolisem ja tuntuim kant oma puutöö meisterlikkuse poolest läbi aegade
Uus maailmapilt Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised.Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid.Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poole...
järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale. Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu Eesti muusika keskajal: Eestis 12. saj katoliku usu tulek Eestlased jäid paiksaks u 2000 a tagasi, kuni 12.saj eestlastel regilaul Suuremad muutused 8-9 saj kui kokkupuuted teiste Läänemere rahvastega 1164 rajati klooster Kuusalus 1165 a pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Eesti kultuurilugu keskajal 13. saj kloostrite ja kirikute juures vaimulikud koolid Haapsalus, Päenus, Tartus, Tallinnas 1329 esimesed teated orelitest Paistus ja Helmes 1514 - reformatsioon
Gott und Mensch im alten Ägypten. Leipzig: Koehler & Amelang. Murnane, William J. 1995. Texts from the Amarna Period in Egipt. Atlanta (Georgia): Scholars Press. Redford, Donald B. 1984. Akhenaten. The Heretic King. Princeton: Princeton University Press. Shafer, Byron E. (toim) 1997. Temples of Ancient Egypt. Ithaca: Cornell University Press. Stadnikov, Sergei 1998a. Igavesest ja kaduvast M. Waltari ajaloovisioonis ning selle egüptoloogilisest taustast. Stadnikov, Sergei. Vana-Egiptuse kultuurilugu. Valitud ar- tikleid, tõlkeid ja esseid. Tallinn: Kodutrükk, lk 301322. Stadnikov, Sergei 1998b. Universalism kui fenomen. Universalistlikud tendentsid Egip- tuse kuningate ideoloogias. Stadnikov, Sergei. Vana-Egiptuse kultuurilugu. Valitud artikleid, tõlkeid ja esseid. Tallinn: Kodutrükk, lk 93142. Summary On a Possible Characteristic of the Governing System of Pharaoh Amenhotep IV (Akhenaten) Tarmo Kulmar
Tartus Maarja ja Peetri kalmistul 10 Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas, kuid säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm". 11 Kasutatud materjalid. 1. ENE 4. köide, lk 73-74. 2. Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, Tallinn 1966. 3. Ilmar Talve, Eesti kultuurilugu, 2004. 12
Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke,...
KULTUURILUGU I - 2 Nõukogude Liit - 1919 - 1991 Eksami teemad: - Nõukogude ajastu periodiseerimine. Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...
oluline ka Jaapani valitsuse suur tähelepanu haridusele. Haridus on majanduslikult väärtustatud, haridussüsteem on ilmalikustatud. Jaapan on tänapäeval üks kõige kõrgemalt haritud maa maailmas, väga tähtis kohta aasias. Probleemiks vaid lugemuse piiratus, kõneos- kuse puudulikkus, distsipliin koolides nõrk, levivad (ultra)pahempoolsed ideoloogiad, religioossete sektide mõju, konkurents modernsete ja konservatiivsete mõtete vahel nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Jaapani kultuurilugu Sõna kultuur tuleb ladina keelsest sõnast "cultura", mis tähendab harimist, arendamist. Selle all mõistetakse ajalooliselt loodud vaimsete asjade kogumit. Kitsamalt tähendab vaimset elu. Tsivilisatsioon tuleb ladina keelsest sõnast "civilis", mis tähendab üldkasulik, kodanikusse puutuv. Nähakse materiaalse ja vaimse kultuuri ühtsust ja selle teatud taset ajaloo perioodil. Kultuur rõhutab rohkem ajaloolist
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturismi ettevõtlus ME-21 Helena Siiroja EGIPTUS Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri 2009 SISUKORD 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP..................................................................................................................3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID...................................................................................................................4 2.1 PÜRAMIIDID, VAARAOD, MUUMIAD.......................................................................
kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses - kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele; probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine
Kaali Põhikool Referaat: Lauluharrastus ja laulupeod ärkamisajal Autor: Linda Aasma Juhendaja: 2006.a. Muusika Ärkamisajale eelneval perioodil oli eestlaste muusika valdavas osas veel rahvamuusika, kuigi kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarna...
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID....................................................................................
Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduv...
RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusü...
11 Kasutatud kirjandus Andressen, L. 1997. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, I osa. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani. Tallinn: Avita. Andressen, L. 2003. Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni 1940. aastani. Tallinn: Avita. Eisen, F. 1989. Eesti kooli ajalugu, I köide. Tallinn: Valgus. Paul, T. 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn: AS Pakett trükikoda. Talve, I. 2004. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest kuni Eesti iseseisvuseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa. 12 Lisad Lisa 1. Rahvakoolide võrk 17. sajandil (Andressen 1997, lk. 178) 13 Lisa 2. Rahvakoolide võrk 18. sajandil (Eisen 1989, lk. 274) 14
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W
RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 1...
Tallinn: Kunst Kangilaski, Jaan 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst Maass, Winfried, jt 2004. 100 vaatamisväärsust : imepäraseid paiku ja ehitisi igast maailmajaost. Tallinn : Trak Pen Plazy, Gilles 2002. Kunstiajalugu kujundites : Euroopa kunst iidsetest aegadest meie päevini. Tallinn : Sinisukk Spence, Lewis 2000. Egiptuse müüdid ja legendid. Tallinn: Hotger Stadnikov, Sergei 1889. VaanEgiptuse kultuurilugu. Tallinn: Kodutrükk Vaga, Voldemar 2000. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Koolibri Viirand, Tiiu 1982. Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst 9 Jäärade allee templi sissekäigu ees. Abu simbeli Templi sambad Luxori tempel
a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia õpipoiss,sell,meister
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
http://www.estonica.org/et/pildid/Eesti_haldusjaotuse_kaart/ (Viimati külastatud 13.05.2014) 2. Lott, J, 1974. Tartu Eesti NSV. Perioodika. Tallinn. 3. Maa-ameti Geoportaal. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (Viimati külastatud 13.05.2014) 4. Masing-Jugaste, C, 2014. Suuline allikas. 5. Pullat, R, 1980. Tartu ajalugu. Eesti Raamat. Tallinn. 6. Pullerits, H, 2005. Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu. Ilmamaa. Tartu. 7. Rahvusarhiivi kaartide infosüsteem. Kättesaadav: http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/searchAdvanced? place_specification=Tartu+kesklinn&vmode=grid&q=1 (Viimati külastatud 14.05.2014) 8. Salupere, M, 2004. Tuhande aastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu. 9. Tartu kaart, 2007. Kättesaadav: www.tartu
a. Ülikooli juhtis kantsler. Kantsler oli kõrgem kui rektor. 12.saj Oxfordi ülikooli algus. Tuntud kui matemaatika ja loodusteaduste alal. Cambridge ülikool Inglismal tegutseb al 1209 aastast. Hispaanias asutati esimesena 1218 Salamanca ülikool.Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast. Pärast seda võis valida usu,arsti ja õigusteaduskonna vahel. Ametijuht oli dekaan. Meie kultuurilugu mõjutas Uppsala ülikool. 8.Käsitöö ja kaubanduse areng kõrg-ja hiliskeskajal – Käsitöölised kuulusid kohustuslikult tsunfitedesse. Põhiüliesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohasel ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegelda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus- skraa, mis määratles tsunfti hierarhia – õpipoiss,sell,meister
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlas...
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
