ASSÜÜRIA JA UUS- BABÜLOONIA KUNST 2010 ASSÜÜRIA Assüürlased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr. Elasid Tigrise keskjooksu alal Assüüria muutus suurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin(Horsabad) ja Ninive(Kujundzik) ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine Õitseaeg oli 8.-7. sajand e.Kr. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiiglaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe Sargon I Sargoni II lossi kujutis Asus Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, as...
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...
Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana. Ciabatta esmakordselt toodetud Liguria ,võid leida igalt Itaalia ...
Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. sest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirit...
Cicero „Tuscullum“ – arutelud, selle üle, et kultuur on hinge harimine, hinge armastus tarkuse vastu Vaba inimese tunnusena(mis teda orjast eristab) on hinge harimine ja vaimu kasvatamine. 18.sajandi valgustajad on võtnud kasutusele mõiste „kultuur“ leksikaalse ühikuna ja sellest alates on alati välja toodud inimetegevuse valdkond, mitte jumala poolt loodud. Kultuurilugu on eelkõige inimese vaimu poolt loodud. Erinevad väljendusviisid – jäävad vabaks, enesemääratleda. Kultuuri algallikad Usk ja religioon Mäng – vabatahtlik tegevus Ilumeel Kasvatamine, eneseareng KESKAEG 1. Mõiste Bibliotekaar Giovanni Andrea 1469. A Medio Aevo – Aegade vahe 2. Ruumiline piiritlemine 3. Ajaline piiritlus V-XV saj.
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist ...
Paljandi pindala on 0,77 hektarit (Tartu linna ja maakonna turismiinfo). Paljandisse on uuristatud kolm käiku, mis keskosas ühinevad. Varem sai peaaegu inimese kõrgustes käikudes pisut kummargil liikuda. Praegu on käigud osaliselt täitunud vooluvetega mäest alla kandunud mulla, kivikeste, puulehtede jm prahiga. Käikusid pole aastaid puhastatud, kuna kõrgel liivakivipaljandil kasvava puu juured võivad olla kahjustanud liivakivi ja see võib olla liikujatele ohtlik (Tarvastu kultuurilugu. 1696-1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Esimest korda võeti Suislepa paljand kaitse alla 21.08.1990. Samal aastal kanti Suislepa paljand IUCN (International Union for the Conservation of Nature) kolmanda kategooria looduskaitstavate üksikobjektide nimekirja (Eelis). Suislepa paljand pole looduskaitseobjektina tähistatud (Tarvastu valla kodulehekülg). Viimane kanne Suislepa paljandi kohta tehti 02.01.2009. Suislepa paljandi valitsejaks on Keskkonnaameti Pärnu-
Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eestile Edendas Eesti kultuurilugu. Oli ärkamis ajal üks silmapaistvamaid tegelasi. eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine
ABJA-GÜMNAASIUM Janetta Lille HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: C. Lõhmus Abja-Paluoja 2010 Sisukord 1.Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2.Ehitised...............................................................................................................................4 2.1. Halikarnassose mauseloum............................................................................................4 2.2. Artemise tempel.............................................................................................................4 2.3 Pharose tuletorn..............................................................................................................4,5 3.Linnad....................................................................................................................
Leonardo Da Vinci Kultuurilugu Lapsepõlv Sündis 15.aprillil 1452a. Anchianios Notari ja külatüdruku sohilaps Päris suure varanduse isa vennalt Alustas kunstiga 14 aastaselt Töötas kuulsa kunstniku ateljees Kanti Firenze kunstikke punasesse raamatusse Leonardo kunst · Kunst on üldistav ja suurejooneline · Toetus kogemustele, nägemistajule ja matemaatikale · Maalikunst, skulptuurid ja arhitektuur · Tema maalid on enamus tuhmid ja sünge värvilised Kuulsaimad teosed Madonna kaljukoopas · Altarimaal · Tehtud 1483-1494 · Tumedates toonides · Paigutus kolmnurkne Kuulsaimad teosed Püha õhtusöömaaeg · Tehtud 1495-1498 · Ebaõnnestunud värvid · Hakkas murenema · Seinamaal Kuulsaimad teosed La Gioconda · Tuntud Mona Lisana · Õlimaal puitpaneeelil · Tuhmid värvid · Arusaamatus näos Veel teoseid · "Angiarhi lahing" · "Kuningate kummardamine" · "Daam hermeliiniga" · `'...
Cyrillus Kreek Elulugu 3. detsember 1889– 26. märts 1962 lapsepõlv möödus Läänemaal Võnnu külas (hiljemlat Vormsi saarel ning siis Haapsalus) Peterburi konservatoorium Õpingute ajal tutvus Peeter Südamega. Pedagoogitöö 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar 1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool 1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija 1911. aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele. Kõige ulatuslikum valdkond oli ...
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
Eesti kunst 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad.
Vaba aeg Jaapanlaste leiutatud on karaoke. Jaapani rahvuslikud spordialad on: karate, judo, sumomaadlus ja Jaapani mõõgavõitlus kendo. Kõige populaarsemad on: pesapall, golf ja sumo, samuti ka surfamine ja mäesuusatamine. Traditsioonilised Jaapani harrastused on veel teetsremoonia, ikebana ja origami ehk paberivoltimine. Kasutatud infoallikad Küsitlesime Tallinna Ülikooli Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu õppivat II kursuse üliõpilast. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii http://en.wikipedia.org/wiki/Sushi Aitäh kuulamast ! =)
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla...
rahanduse ja panganduse aluseid, statistikat, turundust, suhtlemispsühholoogiat, klienditeenindust, etiketti, juhtimise aluseid, organisatsioonikultuuri. Lõpetamisel on võimalik sooritada riiklikud kutseeksamid sekretär I ja raamatupidaja assistendi tasemel. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus. Tartu Kutsehariduskeskus Õppeaeg kestab 2 aastat ja on päevaõppe vormis. Õppekava sisaldab õpingukorraldust, majandusõpet, riigiõpetust, kultuurilugu, kutse-eetikat, keelekultuuri, eetika aluseid, keelekultuuri, arvutikirja, arvutiõpet, dokumendi- ja arhiivihaldust, erialast vene- ja võõrkeelt, kiirjakirja aluseid, õigusõpet, sekretäritööd, teeninduskultuuri, etiketti, organisatsiooni ja juhtimist, avalikkussuhete aluseid. Vastavalt valitud spetsialiseerumisele lisanduvad lisaainetena personalitöö, raamatupidamine, müügitöö arhiivitöö, võõrkeel ja rühiõpetus. Lõpetamisel omandatakse kutsekeskharidus
mis asusid templitest eraldi Enamik rikastest peredest, kuid mitte kõik. Kõrgema klassi seas oli kirjaoskus levinud ka igapäevaelus Haridustee pikk ja karm Tihti rakendati füüsilisi karistusmeetodeid Üheks olulisemaks teaduseks oli matemaatika kasutati maamõõtmises ja äritehingutes Milleks on vaja teemat teada? Kasutatud allikad Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 Stadnikov, S. Vana Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998 Vana Idamaa: Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tallinn 1994 Akad. V.V. Struve Vana-Idamaade ajalugu. Tartu 1949 http://www.crystalinks.com/sumersocialsystem.html http://historylink101.net/egypt_1/aeducation.htm AITÄH KUULAMAST!
otstarbekas põlevkivi · Suurim soostik Epu- nõrga kvaliteedi pärast Kakerdi on üleriigilise tähtsusega turbamaardla. · Kuulub maastikukaitseala koosseisu · KUIDAS ON VÕIMALIK SEALSEID LOODUSVÄÄRTUSI ÄRA KASUTADA? Kultuurilugu · Lõuna-Kõrvemaa seosed Anton Hansen Tammsaarega · Ühtegi Eestimaa loodust pole nii põhjalikult kirjeldatud · Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja Kasutatud kirjandus · http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Korvemaa.pdf · http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvuspargid/korvemaa · http://eksvist.blogspot
Johannes Aavik Johannes Aavik Sündis 8.detsember 1880 Suri 18.märts 1973 Oli Eesti keeleteadlane Suure osa oma elust elas Saaremaal ja teise suure osa oma elust elas ta Rootsis. Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises. Õpingud Kuressaare Poeglaste gümnaasium 1894–1902 Tartu ülikooli vanade keelte osakond 1902–1903 Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituut 1903–1905 Helsingi ülikool 1906–1910, lõpetas filoloogiakandidaadina Filosoofiamagister 1920 Töökohad Aavik tegutses keeleõpetajana Jaltas, Tartus ja Kuressaares. Ta töötas ka "Postimehe" toimetuses. Aastail 1926–1934 oli ta gümnaasiumiõpetaja ja Tartu ülikooli eesti keele lektor. 1934. aastast haridusnõunik. 1940–1941 kirjastuses toimetaja. Stockholmis tegutses ta arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleartiklite ja kooliraamatute autorina. Aastail 1960–1962 oli ta ...
Referaat Etkett Egiptuses Lydia Härm Koostaja: Lydia Härm Juhendaja: Siiri Kivisoo 2016 Sissejuhatus Egiptus on riik, millel on tuntud väga rikas kultuurilugu. Egiptlasi peetakse sõbralikeks, seltsivateks ja külalislahketeks inimesteks. Nad peavad väga oluliseks pere, au ja religiooni. Nende peamiseks religiooniks on islam ja paljud sotsiaalsed tavad ja etikett on mõjutatud sellest Tutvumise etikett Egiptuses Tervitamisel mängib rolli seisus ja ka religioon. Tavaliselt kätlevad tervitusesks samast soost isikud. Kätlemisel hoitakse käsi nõrgalt aga pikalt ja Alati vaadatakse
1.Kontrapost-kujule toeks olev post. 2.Medizid-firenze kaupmehed ja valitsejad. 18.Rakurss-vaade nurgaalt. 3.Madonna-neitsi maarja lapsega. 19.Rustika-murtud kividest ehitis(talupoeglik) 4.Puto-väikesed inglikesed. 20.Palazzod-itaalia rikaste paleed renessansi ajal. 5.Sarkofaag-kivikirst. (kasettlagi,ümarad kaared) 6.Tsentraalperspektiiv-esemete paralleelsed jooned koonduvad ühte kohta kokku. 7.Temperavärv-munavalgel põhinev värv. 8.Fresko-värskele krohvile joonistatud pilt. UUENDUSED: 9.Profiilportree-pilt kõrvalvaates. Autoportree,õlivärv,tsentraal-ja õhupers- 10.Altarimaal-pilt,mis on tehtud altari taha. Pektiiv,loodusmaalid. 11.Graatsiad-rooma ilujumalannad. 12.Grupido-veenuse poeg. 13.Flora-taimejumalanna. 14.Fauna-loomade jumal. 15.Primavera-kevad itaalia keeles. 16.Miikael,Raafael-peainglid. 17.Pallantism-üle kahe korruse sam...
1572, 1585(Lõunaeesti keelne) • Laulude kogumik, saksa - ja mitte saksa keeles 1590 • Eestis väljaantav usukirjandus ei jäänud Soomest ja Rootsist ilmunust maha ajaliselt, pigem hulga poolest. • Aastal 1588, alustas tegevust Baltikumi esimene trükikoda Riias. • Eesti keele tõusmine kiriku ja koguduse keeleks pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus ja andis keelele uue staatuse. Kasutatud kirjandus 1) Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Tartu 2005, lk 89- 105 2) Ehala, Marti; Habitch, Külli; Kehayov, Petar; Zabrodskaja, Anastassia. Keel ja ühiskond. Tallinn 2012, lk 76-79
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.................................................
leevike, tihane, varblane, lõoke (kelle nimest tuleb ka Lõo talu nimi), öökull, kanakull, linavästrik jt. Kevadel võib kuulda käo kukkumist. Mere ääres pesitsevad veelinnud: kajakad, tiirud, pardid, luiged. Sügisel ja kevadel peatuvad Muhus suured linnuparved, kes pesitsevad põhja pool ja veedavad talve lõunapoolsetes maades. Joonis 2. Kaunis Kuldking Joonis 3. Tõmmu käpp Joonis 4. Soohiilikas 7 3. Kultuurilugu Igaküla kaev Kord tulnud Rootsi väed talvel hobustega Tallinna alla ja sealt tulnud osa Saare- ja Muhumaale. Arvatakse, et see oli 1600-1700 vahel. Nad tulid vallutama. Suur väegrupp tulnud ka Koguva ja Igaküla alla. Siis oli olnud nii kõva pakane, et külmus kinni kogu Baltimeri. Rootslased puhanud alguses teeväsimusest-söönud ja tahtnud ka juua, kuid ei leidnud kusagilt lähedalt kaevu. Ja siis tegi Rootsi sõjavägi kaevu Igakülasse
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................
APHRODITE 10. Klass Kultuurilugu 2012 Aphrodite Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna. Lisanimi on "magusalt naeratav." Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad ja ilusad lilled. Lisaks omas ta võimu ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Teda peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Jumala sünd Arvatakse, et kaunitar pärineb laine merevahust, Küprose lähedalt, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu). Hilisema versiooni esitab "Ilias" mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. Suhted Aphrodite oli hilisema kirjanduse järgi abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodi...
inglisekeelses maailmas. Mõned allikad viitavad kooli olemasolule juba 12. sajandi alguses. Sajandi lõpuks oli ülikool selgelt välja kujunenud. 13. sajandi I poolel saavutas kogu Euroopas tunnustuse matemaatika ja loodusteaduste alal. Teine kuulus Inglismaa haridus- ja teaduskeskus on Cambridge'i ülikool, mis tegutseb alates 1209. aastast. Ka Hispaanias asutati mitu kõrgkooli, neist esimesena 1218. aastal Salamanca ülikool. Meile lähim ja ka meie kultuurilugu mõjutanud on, Põhja-Euroopa vanim, Rootsis asuv Uppsala ülikool, mis asutatud aastal 1477. Edaspidi sai lääne- ja Kesk-Euroopas avatud ülikoolidele eeskujuks Pariisi ülikool, kus olid kõige selgemalt välja kujunenud need jooned, mida peame tänapäevalgi ülikoolidele ainuomasteks. Kuna Pariisi ülikoolis oli 4 teaduskonda, siis jäi see arv pikka aega määravaks ka mujal. Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, kus õpetati seitset ,,vaba kunsti":
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime
30. Mille alusel rahvaraamatukogu võib mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa? Raamatukogu võib temale mittevajalikke teavikuid tasuta võõrandada või müüa valla- või linnavolikogu kehtestatud korras. 31. Missugused on rahvaraamatukogude komplekteerimiseelistused kirjanduse osas? o rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevad teavikud ning eesti autorite ilukirjanduslik looming, teeninduspiirkonna koduloolised trükised ja teised teavikud; o teadmiskirjandus, vastavalt vajadustele ja võimalustele ka võõrkeelne.Teatmekirjandus entsüklopeediad, leksikonid, sõnaraamatud, teatmikud, bibliograafiad ja muud. Tarbekirjandus laiemate valdkondade, nt majandus-, õigus- (sh seaduste kommenteeritud väljaanded), tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud
talud, kus oli suur pere ja palju töötegijaid. Hakati tegelema ka loomakasvatusega, esialgu lihaveiste pidamisega Peterburi turu jaoks. Hiljem kasvatati oma tarbeks ja piimalehmi. Samal ajal võttis Eestis hoogu piiritusetootmine. Kui seni oli kasutatud piirituse tootmiseks teravilja, siis nüüd selgus, et kartul annab rohkem piiritust välja kui teravili. Võrru ehitati piirituse puhastamise tehas, mille hooned on tänapäevalgi alles, kuigi see toodangut enam ei anna. (Eesti kultuurilugu, 2005). Meegomäelased mitme võimu küüsis Koos Nõukogude võimu saabumisega muutus elu ka Meegomäel. Kuna talud olid üsna väikesed, siis ei tulnud küll kõne alla maade jagamine uusmaasaajatele. Esimene suurem vapustus oli küüditamine 1941. Aasta juunis. Kogu külarahvas oli küüditamise tõttu hirmul ja peitis end neil päevil, kuhu sai. Venelaste järel tulid sakslased. Külasse saksa sõjavägi esialgu ei tulnud, küll aga sai Kubija
Õpilase allumatuse põhjal võidi ta samuti luku taha või isegi mõneks ajaks ahelatesse panna. Üheks olulisimaks teaduseks võib pidada matemaatikat, mis Babüloonias üsna kõrge arengutasemeni jõudis. Taolise arengu tingis paljuski praktiline vajadus: oli tarvis mõõta maatükke ning teha arvutusi äritehinguid läbi viies. Allikad: · Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I. Tallinn 2003 · Stadnikov, S. Vana Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998 · Vana Idamaa: Vana Idamaa rahvaste ajalooliste allikate kogu. Tallinn 1994 · Akad. V.V. Struve Vana-Idamaade ajalugu. Tartu 1949 · http://historylink101.net/egypt_1/a-education.htm
Eesti maalikunst 1918-1940 1920. ja 1930. aastal kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20
Henrik Ibsen: "Hedda Gabler" Hedda on väikeküla kaunitar, kel on noorpõlves olnud tosinate kaupa peigmehi, kõrk ja uhke, salapärane, rauge, alati väsinud. Näidendi alguseks on ta abiellunud kultuuriloo doktori Jórgen Tesmaniga, kes on eluvõõras ja naiivne, Hedda teda tegelikult ei armasta, mees teda küll. Jääb selgusetuks, miks nad üldse abiellusid. Heddal näib koguaeg igav olevat, ta on külm ja ükskõikne. Jorgeni elukutse häirib teda - kultuurilugu on tema meelest lõpuni igav. Mees on kõrvuni oma töös tavaliselt, see häirib teda veelgi rohkem - pulmareisil Jorgen muudkui kirjutas vanu pärgamente ümber ega lõbustanud naist. Jorgeni vanatädi Juliane ei meeldi talle samuti. Juliane armastab Jorgenit väga ja on niisama naiivne kui tema, kiidab Hedda ilu ja loodab meeleheitlikult et too rasedaks jääb. Jorgen ei tule muidugi selle pealegi, ja ega tädi talle kõike otse välja ei ütle.
kultuuri ühe osa otsekui poliitilise välistatusega. Kuulutati küll, et eesti kirjandus on üks, aga samas eraldati väliseesti kirjandusega, s.t eesti kirjanduse sisemise Teisega ning ühtlasi millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega. Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20.sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted „pagulaseesti” ja „väliseesti” lõplikult oma mõtte. Kasutatud kirjandus: Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. Moodle.ut.ee , I. Lembinen, 2014, Kultuuriajalugu, „Pagulus” http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus (05.05.2014) 2
aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. Romaani peategelane Raili on öelnud: „Meie õnn jääb saabumata nii kaua, kuni inimene saab aru, et esmalt tuleb iseennast armastada ja iseendaga rahul olla“. Raamatu autor Heli Künnaps on sündinud 10. märtsil 1982. aastal. Ta elab koos oma mehe ja nelja lapsega Vigala vallas, Raplamaal. Künnapas on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis ja Muusikakoolis, Sisekaitseakadeemias halduskorraldust ning kristlikku kultuurilugu EELK Usuteaduse Instituudis. Raamat räägib peategelase Raili elust Oodveres, mida ta ise kutsub kolkakülaks. Ta jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raili kodukohaks on pisikene küla, kus tavaliselt midagi uut ega põnevat ei toimu ning kõik teavad kõigist kõike ja ühtki saladust kellegil teiste ees pole. Kõik muutub, kui uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi – Marcus ja Roomet
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
Mis on strukturalistlike lähenemiste ühisjooned (st tekstides otsitakse struktuuri, seda korrastavat mustrit)? Millised kirjandusteksti analüüsis harilikult olulised jooned jäävad strukturalistlike teooriate huviorbiidist välja? Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad? 26 27 Uushistoritsism ja uus kultuurilugu. Mida tähendab L. Montrose’i väide ajaloo tekstuaalsusest ja teksti ajaloolisusest? Kuidas mõjutasid uushistoritsistide arusaamad kirjandus- ja ajalootekstide suhet? Uushistoritsistid nägid selget suhet kirjandustekstide ja ühiskonnas valitsevate hoiakute ja võimustruktuuride vahel. Millele nad eriti tähelepanu pöörasid? Kas uushistoritsistid leidsid, et kirjandusteosed peegeldavad ühiskonnas valitsevaid arusaamu, või loovad neid? Milline on uue kultuuriloo arusaam kultuurist
mikrokosmost. Ajasõlme 1517 on kujutatud mitmel eri viisil, kuid algne probleem on üks: katoliku moraali allakäigust ja kiriku liialt suurest võimust tulenev rahulolematus. Filmis ,,Luther" on kujutatud Martin Lutheri isiklikku teekonda tõeni, mis päädib uue kristluse haru tekkega. Ajaloolane L. Febvre on oma tekstides Lutheri isikliku teekonna ühendanud Saksamaa olukorraga. Ilmar Talve kultuurilugu aga käsitleb ajalugu kui narratiivi. Sündmused on järjestatud kronoloogiliselt ning ühendatud neid siduvate põhjustega. Reformatsioonist kantud ideed viivad Liivi sõjani. Film ,,Viimne reliikvia" näitab 16. sajandi Liivimaa ajalugu vastuoksuslike seisuste kujutamise kaudu. 1969. aasta Nõukogude ühiskonnale iseloomulikult jääb filmis kaotaja rolli vaimulikkond. Neist ideedest lähtuvad sündmused toimusid ühe suurema sotsiaalse
TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAAARGÜMNAASIUM Anastassia Volkova 11 klass ESSE TEEMAGA „Eesti rahvuslik kunstieluajavahemikus 1918-1940“ Õpetaja: Anne-Ly Raid 2017 Tallinn Eesti rahvuslik kunstielu ajavahemikus 1918-1940 1920. ja 1930. aastail kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regiooni maile sarnane ning Eestis levis avangardism ja realismilähedane isikupära soosiv kunst. Avangard on edasiliikuvate peajõudude ees liikuv väeosa või väeosade grupp, kes julgestab peajõudude edasiliikumist ja takistab vaenlasel peajõude rünnata. Sel ajal hakkas ka kujunema Eesti Rahvuslik kunstielu, kuid sellest ajast saati on imetlusväärselt kiiresti arenetud. Asutati Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli peamine kujundav kunsti õppeasutus
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT DARJA SMOLJAK KELA1 EESTI KULTUURILUGU P2NC.00.264 Essee "Mitte-eestlased Eesti kultuuris ja ühiskonnas" Lektor: Ivo Posti NARVA 2017 See nimi Igor Severjanin , on lapsepõlvest minule tuttav. Tema nägu, karmide sügavate kortsudega, meenutab minule India liidrit. Puudu jäi ainult sulg mustade juuste vahel. Igor Severjanin ( Igor Lotarev- kodanikunimi) sündis 1887 aastal Peterburis. Umbes kaheksa
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi. Kas kõik teavad kes ta on või mida ta tegelikult saavutas või mäletatakse teda vaid kui pilti rahatähel (50-kroonisel)? Me ei kuule ju kedagi rääkimas temast kui legendist ega suurkujust, kuid siiski on ta oma panuse andnud eesti muusikasse ja selle arengusse. 2. Elulugu: 2.1 Lapsepõlv Rudolf Tobias elas keerukat elu nii kodumaal kui ka välismaal. Võiks öelda,...
Suurürituste ettevalmistusel oli raskusi peolubade hankimisega. Neid tuli taotleda Vene tsaaririigi võimudelt. Kasvas lauljate arv, kavva võeti rohkem eestikeelset repertuaari, liitusid erinevad kooriliigid. Esimesed kolm laulupidu olid tihedalt seotud rahvusliku liikumisega, omades olulist tähtsust meie kultuuriloos. Kulus hulk aega, enne kui üldlaulupidusid hakati läbi viima iga viie aasta järel. 19. sajandil sai alguse eesti tänapäeva kultuur ning sajandi lõpul kandus Eesti kultuurilugu baltisakslaste käest eestlaste kätte. Kujunes välja Eesti kultuurielu üks omapärasemaid traditsioone laulupidude korrapärane korraldamine, mis kestab tänapäevani. Rahvusliku liikumise käigus sündis: * ajakirjandus * J. V. Jannsen rajati 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees". !879. aastal hakkas C. R. Jakobson välja ajalehte ,,Sakala", misoli demokraatia suuna häälekandja. * rahvuslik kirjandus ja poeesia Eriline tähendus oli Fr. R
rünnakule asusid, kui esimesed ristiusu mõjutused olid juba saabunud. Või tuleks tagasi pöörduda küttide ja kalastajate maailmavaate juurde, mis on kahtlemata tunduvalt vanem põlluharijate omast. Esivanemad on pühad tükkis oma tõekspidamiste, mõtteviisi, usu, tavade, pühaduste ja tõotustega. Peame vääriliselt hindama nende pingutust andmaks edasi pärimust, mõtte- ja eluviisi Kasutatud kirjandus 1. Talve, I., (2004). Eesti kultuurilugu. Kirjastus: Ilmamaa 2. Vahtre, L., (2004). Eesti ajalugu. AS Kirjastus Ilo
olemasolu fakt puudub aga laiemas ajalooteadvuses; vähemalt eestikeelsed teatmeteosed on ta seni olematuks vaikinud. Me hindame eesti professionaalse muusika ajalugu häbelikult umbes poolteise sajandi pikkuseks. Kummaline, aga samast vaate nurgast pole oluliselt pikem ka näiteks rootsi või taani oma, või lausa üllatav, isegi sak sa muusikalugu mitte. Mõtlen siin rahvuslikku vaatenurka. Enne Napoleoni sõdade lõppu liigendub Euroopa kultuurilugu lihtsalt teisiti keelkondade või majandusgeo graafiliste piirkondade kaupa. Seetõttu ei kipu näiteks rootslased vaidlema, on see ikka rootsi muusika, mida saksa muusikud lõid veel XVIII sajandi lõpul ja muidugi ka palju varem nende kuningakojas. Hansa-ajal, veelgi selgemalt aga XVII sa jandi lõpul kuulusid Eesti rannikulinnad teiste Läänemere sadamatega ühtsesse kultuuriruumi, milles koos ühtse keelega käi bi sid samad
sajandi keskpaigast oma kirik. 1527. aastal oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist. Kalamajas oli soodne elada, mistõttu kasvas sealne elanikkond kiiresti ja see valmistas linnavõimudele suurt muret. Nad püüdsid Kalamaja kasvu isegi piirata, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud (1570, 1710, 1854), kuid alati taastatud. Tallinna suurimal eeslinnal on olnud tähtis koht meie rahvusliku linnakultuuri kujunemisel. Selle piirkonna kultuurilugu on äärmiselt rikkalik. (Kalamaja asumi ajaloost, 2014) 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas 2.1 Tallinna Elektrijaam Kalamajaga on seotud elektrienergia esmakasutamine Tallinnas. Wiegandi masinatehases võeti 1882. aastal gaasivalgustuse asemel kasutusele elektrivalgustus. 1910-1913 rajati arhitekt Hans Schmidti projekti järgi Tallinna Elektrijaam. 1941. aastal elektrijaam lõhati, kuid taastati osaliselt
mõõtmeid on keeruline tajuda, elemendid on paika pandud suure hoolikusega ning kujundatud aiad on harmoonilised ja mõjuvad loomulike keskondadena, mõningate inimeste poolt lisatud elementidega. Jaapani aedades on keeruline aimata, kui vana on aed, kuna aia kujundamine on kinni teatud kommetes ja kaanonites. Siingi on kujundamisel väga oluline kokkusobivus ja harmoonia hoonete ja aia suhtes, nende omavaheline sõltuvus ja üksteise täiendamine. Jaapani kultuurilugu on väga pikk ning maastikke kujundamisel on traditsioonide ning reeglite järgimine eriliselt oluline. Muudatusi on aastasadade jooksul tulnud ette palju kuid nendesse on suhtutud pigem ettevaatlikult, et mitte kaotada austust looduse ja jumalate vastu. Tundub loogiline, et kui tegemist on iidse Jaapani pühamuga, tuleb selle taasloomisel tagasi minna kultuuri esimese religioosse ilmingu juurde ning võtta inspiratsiooni sellest, mis kuju sellele esialgselt anti.
koolmeistrina, valga seminari abiõpetaja, laulupeo üldjuht, õpetaja, organist. - kus omandas hariduse? Valga seminar - nimeta tema laule (väh 2) "Miks sa nutad lillekene´´, "Süda tuksub" 6. Milline tähtsus oli Eesti haridusele ja muusikale Valka õpetajate seminaril, mida pidas lätlane Janis Cimze? Seminari tähtsus Eesti jaoks seisneb eelkõige selles, et enam kui 400 lõpetanu seas oli ligi 120 eesti noormeest, kelle tegevus kujundas oluliselt kogu Eestimaa kultuurilugu alates 1850. aastaist. 7. Karl August Hermann - kellena elu jooksul tegutses? (väh 2 tegevusala) õpetaja, helilooja, ajakirjanik - millisel alal oli kõrgelt haritud? filosoofia - kuidas on edendanud Eesti rahva muusikalist haridust? (nimeta erinevaid trükiväljaandeid ja miks need ilmusid) - millist muusikat põhiliselt kirjutas ja kui palju? koorilaulud, u 300 - nimeta koorilaule (väh 2) oh laula ja hõiska, isamaa mälestus 20. sajand 8
.................................................................... 9 3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE.......................10 4. HINNANG INIMMÕJULE...................................................................................... 11 4.1 Negatiivne inimmõju................................................................................... 11 4.2 Positiivne inimmõju..................................................................................... 13 4.3 Kultuurilugu................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 16 SISSEJUHATUS Iseseisva tööna koostasime Eesti maastikurajooni - Kõrvemaa ülevaate. Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
