sihikindla venestamispoliitika perioodil. Võib koguni uskuda, et rahvuslik ohutunne ajendaski "Maaleiva" kirjutamist. Kihnu keelest jutustades on Jõgisalu teinud otseseid vihjeid ka eesti keele üldisele olukorrale ja rõhutanud, et võõrad peavad ära õppima selle maa keele, kuhu nad on elama asunud. Smuuli preemiaga 1985. aastal ära märgitud "Maaleib" ei ole üksnes üks tähtteoseid eesti lastekirjanduses, vaid oluline märk kogu meie kultuuriloos: nii põhjalikult, sealjuures andeka, lapselähedase vaatenurga alt ei ole keegi uurinud ning raamatusse talletanud tänaseks UNESCO kaitse alla võetud Kihnu kultuuri. Jõgisalu oli algselt plaaninud pealkirjaks "Kaapekakk", mis tundus kirjastusele liiga kergekaaluline, kuigi sõna kõlab ilusti. Tegu oli ju tõsise leivateoga, mis saarel senini au sees, ja nii see uus pealkiri tuligi. 1987. aastal Üleliidulisel lastekirjanduse võistlusel tunnistati ,,Maaleib'' Nõukogude Liidu parimaks
linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj. esimesest poolest. Peamisteks laste õpetajateks olid emad, sest mehed olid haaratud tööga väljaspool kodu. 1542.a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. ·Renessanss- oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Antiigi eeskujul tekkis horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. ·Tallinna vaekoda- renessansi stiilis, põles 1944, müürid lammutati 1946. ·Mustpeade vennaskonna hoone- renessansi stiilis, vennaskond ühendas noori kaupmehi.
üldrahvuslikuks suurürituseks. Olemasolevais linnakoolides oli õppekeeleks saksa keel. Need koolid olid kadakasaksluse taimelavaks. 1860-ndail aastail tekkis rahvusliku liikumise juhtivate tegelaste keskel kavatsus asutada eesti õppekeelega linnakool. Kooli asutamine rahva käest annetuste näol kogutud rahaga kujunes mõisnike ja pastorite vastutöötamise kiuste üldrahvalikuks ürituseks. Kooli asukohaks valiti eesti kultuuriloos väljapaistval kohal seisnud kihelkonnakeskus Põltsamaa. 8 Põltsamaa asub Kesk-Eestis. Rahvusliku haridustsentrumi rajamiseks oli see igati sobiv paik. 1885. aastaks oli kooliehitamise jaoks kojatud üle 70 000 rubla. Millist visadust see nõudis, seda suudame mõista alles siis, kui arvestame, et tihti ei olnud annetatav summa suurem kui 5 kopikat. Kooli avamine valmistas rahvale pettumuse
pime muusik Francesco Landino-temalt on säilinud 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d. Ta jõudis laulvuseni, kus meloodia on palju rahulikum kui varasemas madrigalistiilis. Madrigal ja caccia Tähtsaim lauluvorm Itaalias 14. saj oli madrigal-enamasti kahehäälne, alumine hääl lihtsam, sisuks karjuseidüllid ja armastus. Teiseks põhivormiks oli caccia(it. Keeles „jaht“)-tavaliselt 3-häälne, alumine hääl kõige rahulikum. MADALMAADE MUUSIKA 15-16 SAJAND Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena kogu piirkonda, kus räägitakse flaami(hollandi) keelt. Madalmaades kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ja saavutas universaalsuse ja üldmõistatavuse, mis on renessansskultuuri ideaaliks. Seepärast mõistame muusikas renssansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16saj vokaalpolüfooniat. Inglise muusika mõjutas suuresti muusikate segunemist, kui saja-aastase sõja inglastele kõige võidukamal perioodil oli palju inglasi Prantsusmaal
Inimene on suveräänne, kordumatu ja tema tahe on vaba. Hingeelu ja materiaalne elu olid vastanduses. Romantism pidas õigeks anduda tunnetele. Romantikuid huvitavad hingesügavused, tugevad tunded.Inimhing on vastuoluline, ta pole ühetaoline, on keerukas ja mitmekesine. Inimest nähti mikrokosmosena. Huvitavad kired, salamotiivid. Inimese pahemad, hämaramad pooled. Romantismis hakatakse pahet vaatama kui inimese pärisosa, mis pole alla surutud. Terve rida tuntuid paharette kultuuriloos mõistetakse õigeks. Nt saatan (Goethe ,,Faustis"). Saatanat näidetakse mitte antipaatsena, ta on atraktiivne. Nt ,,Don Juan". Romantismis ta pole enam paha poiss nagu varem. Tema ju polnud süüdi,et ideaalset naist temale polnud olemas. Nendest väärtustest johtub ka romantismi esteetika. Enam pole oluline ühiskondlik positsioon, sellele vastandati kunstniku aktiivsuse nõue. Kunstnik ei peegelda, vaid loob ise. Loob selleks, et tegelikku maailma muuta
Rootsile ja eriti Stockholmile, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi 1812 Soome uueks pealinnaks. Espoo Tampere(Elanike arvuga suuruselt kolmas linnTampere linna asutas 1775. aastal Rootsi kuningas Gustav III. Linnaõigused sai Tampere1779. aastal. 1783 rajati linna Soome esimene paberivabrik ja 1829 Finlaysoni puuvillavabrik. 19. sajandil kasvas Tampere Soome suurimaks tööstuskeskuseks), Vantaa Turu on Soome vanim linn, asutatud 1229.Aastani 1812 oli Turu Soome pealinn.Turul on soome kultuuriloos oluline roll: seal asutati Soome esimene kool, klooster, haigla, kohus, Turu Akadeemia ja trükikoda.1827 oli linnas suur tulekahju, mille tagajärjel hävis enamik hoonetest (sealhulgas Toomkirik ja ülikooli raamatukogu). Oulu- 1958- Oulu Ülikool. Tehnoloogiakeskus Lahti- 1445 Kuopio1653 Jyväskylä, Pori, Lappeenranta, Joensuu, Rovaniemi, Vaasa, Kotka 36 Soome ja Eesti ajalugu mida on sarnast, mida erinevat. Soome talupoeg oli vaba, eesti talupoeg pärisori
poliitika elluviimisel. Elukutselise sõjamehena püüab Browne Liivimaa tsiviilelu sõjaväelise pedantsusega ümber kujundada, reglementeerides oma käskude ja korraldustega kõiki eluvaldkondi. Mõnevõrra suutis ta rüütelkondi rahvahariduse tähtsuses veenda. Rahvakoolide jaoks oli oluline Liivimaa maapäeval aastal 1765 vastu võetud ja kindralkuberneri patendiga avaldatud koolikorralduskava. Peterburi Jaani kirik - 1860. aastal valminud luteri kirik Peterburis. Jaani kirikul on eesti kultuuriloos oluline koht. Kirikuõpetajana on seal töötanud Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistina Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias. 20. sajandi alguses kuulus kogudusse 24000 liiget. Kirikukäsiraamat Käsiraamat sisaldas lisaks lauludele ja palvetele Lutheri katekismust, evangeeliumeid ja epistleid Uuest Testamendist. Üks enim levinud kirjandus talurahva seas. Luksuskorraldus 1780 aastal maapäeval välja antud määrus ülearuse luksuse piiramiseks
näidata. Tegutsesid kõnekunsti õpetajad reetorid. Kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid pol. kõne rahva ees, 3 kohtukõne ja pidulik kõne. Igal ateenlasel oli oluline osata pidada kohtukõnet, sest kaitsti ennast ise. Retoorikakoolid said hariduskolleteks ehk omamoodi ülikoolideks. 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330 146 eKr. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreekalaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Kreeka kultuur levis Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga. Seda segakultuuri nim hellenistlikuks kultuuriks. Toimus pidev kultuurivarade vahetus. Rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid. 3 saj e.m.a elasvnes orjanduslik majandus, eriti arenes kaubandus ja rahandus. 2 saj e.m.a alanud majanduslik ja poliitiline kriis lõppes Ida-
Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi
Kasutati aega, kui inimesed olid lahkunud. Majadelt võeti isegi katused maha, samuti Jaani kiriku hauaplaadid, kirikukellad, orel, mööbel. Linna hõivavad pärast seda ümbruskonna talupojad. Ei olnud neilgi pikalt asu. 12.-17.07.1708 toimub Tartu linnamüüri ja siinsete elamute õhkimine. Osaliselt pandi ka maju põlema. Seetõttu ei ole Tartus peaaegu midagi keskaegset. Puhja köster pani kirja luuletuse (Käsu-Hansu nutulaul). Luuletus peegeldab suurt katastroofi. On meie kultuuriloos üheks teetähiseks Eesti luule kujunemisloos. Küüditamine kestis kuni 1714.-15. aastani. Siis anti osadele inimestele luba tagasi tulla. Üksikute perekondade puhul tuldi hiljem tagasi, paljud olid Venemaal hea teenistuse leidnud ja kõrgetesse ametitesse jõudnud. Osa tartlastest jääb ka Narva. Tartu puhul tekib uuskolonisatsioon tulevad uued perekonnad peamiselt Ida- Saksamaalt, kes asuvad Tartusse elama. Tuleb väga palju käsitöölisi. Aastatest 1721-
terviku. Vaheri puhul on oluline, et säilitatakse kirjanduse kirjanduslik pool. Tema teosed üritavad olla kirjandusele palju lähemal. Mida kirjanduslikumad on tekstid, st mida enam pööratakse tähelepanu keelelisele poolele, seda keerulisem on neid tõlkida nt filmikeelde. See keelemäng ei toimi ainult paberil, vaid hakkab võib-olla lõplikult tööle siis, kui neid tekste valjult loeme. See on siin oluline. Kui mõtleme, et sõna ja hääl on maailma kultuuriloos olnud omavahel seotud, siis ei ole siin midagi üleloomulikku, sest side raamatu ja valjult lugemise vahel on vähenenud alles viimasel paaril-kolmel sajandil. See on tagasiminev keskaja kirjanduse tunnuste juurde. Need uued autorid, kes peale tulevad, on väga väikese lugemiskogemusega ja ainus esteetika, mida ad väga hästi valdavad, on filmiesteetika. Selle pärast peakski tähelepanu pöörama autoritele nagu Vaher, kes püüavad minna alternatiivset teed filmiesteetika kasutamise suhtes
Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist
Tegemist võis olla laager – linnustega. Tuntumad kääpad on Jellinge kääpad Taanis, Rootsis Vana – Uppsalas suured kuninglikud kääpad. Need on juba 19. saj läbi kaevatud. Norra kääpaid hakati kaevama 20. saj alguses, need olid kõige uhkemad, kääpad olid õhukindlad, viikingikuningad maeti laevas suurte panustega, õhk ei pääsenud savi tõttu sisse. Pikka aega peeti neid röövliteks, kuid tänu arheoloogiale on see pilt hakanud muutuma. Nad on mänginud Euroopa kultuuriloos olulist rolli, ka omaaegsetest allikates on sellekohaseid märkusi. Parimad näited viikingite kunstist on Norra viikingikuningate haudadest leitud asjad. Ornamendid olid väga keerulised. Viikingite esemetel olid samuti peened ornamendid, oli palju eri ornamendistiile. Ruunikivid on omalaadesd muistised, Skandinaavias erinevatest ajajärkudest. Kõige uhkemad pärit viikingiajast. On olemas pildikivisid (nt anti legende edasi). Ruunid oli viikingite kiri, vanema kirjaviisi juures 24
mõjutaja ning kui religioonis levib edusalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. 11.04.2012 Valgustus · Valgustusajastul domineeris ratsionalistlik vaim. Iseloomulikum mõttetera Decartes´i mõttetera: Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen. Mõte on jõuline vastuhakk keskajast pärit maailmatunnetusele. Vastuseid ei leita enam jumala juurest vaid mõistuspärase inimese juurest. See on murrang Euroopa kultuuriloos. Niisugune ratsionalism, sellel on ka neg külg. Ratsionalistid suhtusid skeptiliselt inimese meelelisse tunnetusse. Meeltesfäär on tume ja segane nagu koorub välja selle ajastu filosoofide töödest. 18. Saj alguseks oli kogutud palju tevaet inimese kohta. Tekkis vajadus ka inimese meelelise taju aspekte uurida. Äärmuslik ratsionalism lõi soodsa pinnase ka esteetika kui meelelise taju uurimiseks. Meelelise taju teooria tõusis 18. Saj
ideaalne elulooga, lähtudes täpselt skeemist. Kangelastest veel Oidipus, Paris, Herakles osades elamentides. Iason, Theseus ja ka Achilles Üleüldiselt. On olemas kahepoolne jumalanna, kellel on kamp ümber, kes on ka kahepalgelised meistrid, kavalpead. . On olemas noormees, kes armastab seda jumalannat, see võib olla poisile või jumalannalikule naisele hukutav. Kuidas seda kõike tõlgendada võiks. * Võrdlev mütoloogiline suund Otsitakse ühisjooni indo-euroopa kultuuriloos. Max Miller oli tol ajal (1856) suht võrdles neid kahte, olles mõjutataud darwinismist, nähes religiooni ajaloolises arengus. Ta leidis, et religioon on seletatav primitiivete rahvaste katsega seletada loodus. Jumala on seega loodusnähtuste abstarktsioon, millega primitiivne mõistus hakkama ei saanud, seega loodusnähtusd isikustakse. Siis läks ta veel edasi. Vanadel rahvastel oli kõige tähtsam päike ja kõik on päikesekultus. Varsti vaieldi
Egiptust 100%. Õigeusk on levinud eelkõige Lõuna-Eestis. Õigeusk Eestis: 1) Eesti Apostlik Õigeusu kirik (peamiselt eestlased ja kogudused peamiselt Lõuna-Eestis, ka setud) 2) Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (peamiselt venelased, Põhja-Eestis) 3) Vanausulised (peamiselt Peipsi ääres, venelased) Usklikkus ja kirik- kirik kui ehitis on kahtlemata tähtis objekt nii linnas kui maal. Hoolimata usklikkuse üldisest leigusest, omavad kirikud suurt tähtsust meie kultuuriloos ja tänapäeval turimsitööstuses. Nt Saarema keskaegsetes kirikutes käib rohkem turitse kui koguduse liikmeid. Nt Nigulitse kirik on muuseum. Sekulariseerumine- protsess, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamiste ja sümbolite mõju kahaneb. Sekuleerimist on seostatud moderniseerumisega. On moodsa maailma tunnus, mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni. Ent tegelikult on moderniseerimine toonud maailmas kaasa pigem religiooni elavnemise
Rahvasik vähenes, senised linnad hüljati, suuri paleesid ei püstitatud, kirjaoskus oli nigel? puudus?, puudulikud kontaktid idamaadega? Arhailine ajajärk 8.6. saj eKr rahvastiku kasv Tekkisid uued asulad, mis võib pidada poliste eelkäijateks Võetakse kasutusele esimene täielik foneetiline kiri, mis laenatakse foniiklastest Kontaktid idamaadega tihenesid "Orientaalne periood" Kreeka kultuuriloos Hakati rajama templeid ja valmistama skulptuure Olulised kultuurkeskused tekkisid Väike-Aasias, tähtis teada, et kaks kõige tähtsamat valkdonada kirjandus ja filosoofia ei tekkinud Balkani poolsaarel, vaid Väike-Aasias Tekkis üldkreeka panteon (jumalate hulk, keda austati) ja ülemaalise tähtsusega pühamu Delfi Tekkisid ülemaalised kultuspidustused, kõige tuntum olümpiamängud Klassikaline ajajärk 5. saj eKr
öelda, et tuuakse mängi isiklikke paineid, kuid samas ka tekstuaalset kergendust. Mingis mõttes püsivad Kõivi tekstid paremini maa peal kui nt Baturini tekstid. Kõivul võrreldes Baturiniga tuleb kerget huumorit teostesse sisse. Mingil moel see suuri pingeid ja hirmeid ja tekstuaalset raskust leevendab. Laias laastus võiks öelda, et on kolme sorti tekste. Nad põimuvad ja neist jääb alati ka midagi üle. Esimene võimalus on see, et ta keskendub mingitele suurvaimudele kultuuriloos. Selliste näidenite puhul on tihti räägitud filosoofinäidenditest. Teiseks tüübiks võiks ebamääraselt öelda, et ta kirjutab pärimuslikke näidendeid, aga see võib mitut moodi avalduda (vahetumalt isiklik või ei ole). Kolmas võimalus on see, et ta töötlab teiste tekste. Kõivu loomingus kõige stiilipuhtam komöödia on 1999.aastal ilmunud „Kui me Moonsundi...“. See näidend on selles mõttes huvitav, sest ta on imelikus keeles kirjutatud.
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana;
+ muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne) Viis avalikku romantikut: Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor ja Jaik + rida libarealiste (Mälk) 27. september 2010 Gailiti kõrval Aleksander Tassa (Pallase kunstikooli asutaja), oli seotud nii N-E kui Siuru rühmitusega. Ametlik liige oli Tarapitas. Novellikogu "Nõiasõrmus" 1919 uusromantikale üldiselt tunnuslik, domineerib lühiproosa. Karl Rumor (Ast) Gailit kõrval teine olulisem uusromantiline kirjanik ja mitut pidi oluline kuju Eesti kultuuriloos. Tema kodanikunimi on Karl Ast. Uusromantiliste tekstideni jõuab Rumor enne Esimest maailmasõda, kõrgtasemeni jõudmine tuleb iseseisvumisega. 1919 Tuled sügisöös, 1929 Kui Saara naerab, 1960 Krutsifiks romaan. Väga eripärane romaan Eesti kirjanduses kas või teemavaliku poolest aineks on äärmuslikud usuliikumised Brasiilias. Juhan Jaik Juhan Jaigi proosa on kokku pandud neljast asjast: Võrumaa, muinasjutt, õudus ja lapsed
da Palestrina (u 1515-1563). Üks sajandi väljapaistvamaid muusikuid, järgnevate sajanditega tema kuulsus ainult kasvas Giovanni Gabrieli - Giovanni Gabrieli. Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja. Pilet nr. 20- Renessanssi kultuur 13. ja 14. sajand: eelrenessanss 15. sajand: vararenessanss 16. sajand: kõrgrenessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi
kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit (raha) , mille eesel olevat kirikule määranud. 9) Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia.
kelle poolt on ka ,,Eesli Testament" kirja pandud. ,,Eesli Testament" Selles prantsuse fablioos süüdistab piiskop preestrit, et too on oma eesli pühitsetud mulda matnud. Kaval preester pääseb sellega, et annab piiskopile 20 liivrit (raha) , mille eesel olevat kirikule määranud. 10. Renessansi üldiseloomustus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia
An interesting topic could be also the influence of jazz music on our serious (art) music. We should also study the fate of all these jazz musicians, who had to leave their homeland because of the war. Key words: jazz, jazz orchestras, jazz and dance music, jazz and concert music, jazz and popular music culture. 4 DŽÄSSMUUSIKA EESTIS 1918–1945 Resümee Käesolev uurimus hõlmab väheuuritud lõiku Eesti kultuuriloos – afroameerikaliku džässmuusika jõudmist meie kultuuriruumi ja sellega kaasnenud nähtusi. Selline teemaasetus ei ole võõras ka teistele rahvastele – oma ilmumisest alates on džäss tekitanud siin ja seal vastakaid arvamusi vaimustusest kuni täieliku eitamise ja ärakeelamiseni. Mis toimus meil? Suhteliselt napi trükis ilmunud materjali, kodu- ja välismaistest arhiividest ja erakogudest leitud materjalide
tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee. Tema õpetuse nõrgaks küljeks peetaksegi, et ta samastas vooruslikku käitumist ja õiget teadmist. Sokrateselt pole säilinud kirjalikke teoseid, kuna ta õpetas põhimõtteliselt suuliselt. Vastandas end sofistidele. Ei võtnud tasu. Platon, tema tuntuim õpilane, kirjutas tema vaateid üles, ent see pole kõige adekvaatsem esitus. Sokratese abikaasa Xanthippe on kultuuriloos kujunenud kiusliku tülinorija võrdkujuks. Sokratese näol on tegu esimese suure filosoofiamärtriga. Sokratese filosoofia algab kahtlusest, mis on abivahend uue üldkehtiva tõeni jõudmiseks. Tema meetod, mida nimetatakse sokraatiliseks irooniaks, seisnes tavapäraste moraalinõuete analüüsimises küsimuste-vastuste süsteemi abil, selle tulemusena ilmnevad vasturääkivused aitasid ümber lükata abstraktsete mõistete nagu voorus, õiglus jms. üldlevinud definitsioone
õpitava alfabeedi (nimetus tuleb kahe esimese tähe "alfa" ja "beeta" järgi) tundmine levis kreeka ühiskonnas küllalt kiiresti ja laialt ega muutunud kitsa kirjatundjate grupi erioskuseks. Tähestikule lisaks oli tugevaid ida mõjusid tunda ka näiteks kunstis, kus senine geomeetriline traditsioon vaasimaalis asendus 7. sajandil orientaalsete loomafiguuridega, millele tasapisi lisandusid ka realistlismi taotlevad inimkujutised. Sel nn orientaalsel perioodil (7. sajand) Kreeka kultuuriloos sai alguse ka kreeka monumentaalskulptuur, mis samuti lähtus idamaistest, arvatavasti eeskätt Egiptuse eeskujudest. Kolonisatsioon Vahemerel. Kui 8. sajandi keskpaigani lähtusid kreeklaste mereretked peamiselt kaubanduslikest sihtidest, siis sajandi teisel poolel vallandus ulatuslik väljaränne, mille käigus pandi alus kreeka püsiasustusele väljapool senist kodumaad. Kolooniate (kr k apoikia kodu eemal)
rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni ning seega on "Odüsseia" analoogiks, viimased kuus laulu on aga pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega". Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnes kajastavana on "Aeneis" esimene nn rahvuseepos - mõiste, mis hilisemas euroopa kultuuriloos ajuti jälle oluliseks saab. Missioonikandjat Aeneast on kõige sagedamini iseloomustatud epiteediga pius, 'vaga'. Samas on tema käitumise kujutamises ka teatud arengujooni. Kui ta eepose algupoole on sageli kõhklev ja kahtlev ning vajab jumalate nõuandeid ja soovitusi, siis pärast VI laulu visiooni saab temast otsusekindel ja missiooniteadlik juht. Kuid eepose äkiline lõpp, Aenease halastamatus end võidetuks tunnistanud
Siis tuli 1940. aasta juunipööre, vabaturumajandusele tehti ots peale. Nõukogude süsteemis oli tegemist range plaanimajandusega, muidugi jätkus teatud mahus aga sootuks teise sisuga väljaannete üksikmüük. Saksa okupatsiooni aastatel plaanimajandusest kui sellisest eriti rääkida küll ei saa, aga sisuliselt levis ajakirjandus ikka sama moodi. Nüüd oleme peale poolesajandist pausi uuesti vabaturumajandusse jõudnud, jälle orienteeruvad väljaanded sellele, mis müüb. Kui lähtuda kultuuriloos toimunud sündmustest, siis võime kõneleda rahvusliku ärkamisaja eelsest perioodist, mil eestikeelne ajakirjandus alles formeerus, rahvusliku ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks
Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi
Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi
Tulemused ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana. Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte vanimat ja põhilist teadmiste osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse „reaalsusega“, millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
