Ühel hetkel jõudsime selleni, et laulupeo tähendus on sügavam, kui seda suudetakse- tahetakse tajuda tihedalt ühte põimunud muusika- ja kodanikukoolitus, rahvakultuuri säilitav ja taastootev, eestimaist olemist, kodanikuks olemist ja mõtlemist loov. Keegi tõi siis selle kujundi Ilmapuu, mis seob minevikku, olevikku ja tulevikku. See sobib väga hästi. Sest vaata kultuuri säilimiseks, nagu teoreetikud ütlevad, on tarvis kolme põlve koostööd. Lapsed ja vastsündinud on need, kes omandavad jõudu ja mõistmist vanadest lugudest, mis kannavad põhiväärtusi, lugudest, mida vanavanemad neile jutustavad. Keskealised rabelevad samal ajal leiba teenida. "Laulu- ja tantsupidu on üht väikest rahvast ühendav pidu, mille puhul tekib elanikel justkui sisetunde vajadus peol osalemiseks või peost osasaamiseks. See on perede, suguvõsa, ühe väikese rahva kokku saamise koht," võttis Eesti kultuuriminister Urmas Paet laulu- ja tantsupeo olemuse kokku ...
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja
assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Hiljem Berilioz kõndis pöördväravate juurde, kus ta libises ja kukkus rööbastele. Trammijuhiks oli naisterahvas. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Kui Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale, kuulis ta kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. 4. Mis toimus Stalini võimu all olevas Moskvas romaani tegevusajal ? Vene kultuuriloos on Meistriks nimetatud kaht erinevat kunstiinimest- lavastaja Meierholdi ja kirjanik Mandelstami. Mõlemad hukkusid stalinistlike repressioonide ajal. Stalini käsul arreteeriti ja hukati paljud tuntud kultuuritegelased, poliitikud, sõjaväelased jt. Neid süüdistati alusetult nõukogude-vastases tegevuses ja välisriikide kasuks spioneerimises. Taolised repressioonid külvasid hirmu ja kindlustasid Stalini diktatuuri. Ka Bulgakov ei jäänud Stalini mõjust puutumata
Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. saj algul Õ lk 151 küsimused 1. Peterburi konservatoorium mängis Eesti kultuuriloos suurt osa, sest paljud Eesti heliloojad omandasid oma muusikalise hariduse just seal. Peterburi konservatooriumis oli muusikaharidus tasemel, sellepärast sinna õppima mindigi. Tuntumad lõpetajad: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig ja Mart Saar. Õppejõududest olid tuntuimad Nikolai Rimski-Korsakov ja Louis Homilius. 2. Miina Härma isiksus on eriline sellepärast, et ta oli Eesti esimene naishelilooja, ta tegutses veel aktiivselt ka organisti, koorijuhi ja muusikaelu edendajana
Karl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles
php toomapäev 21 detsember http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-toomapaev.php jaanuar-näärikuu veebruar küünlakuu märts paastukuu aprill-jürikuu mai-lehekuu juuni-jaanikuu juuli-heinakuu august-lõikuskuu september-mihklikuu oktoober-viinakuu november talvekuu detsember-jõulukuu 17. Missugused indoeuroopa keeled on mõjutanud eesti keelt kõige enam? Keldi balti(leedu läti) ja slaavi 18. Kes olid baltisakslased ja mis rolli mängisid nad Eesti kultuuriloos? Nimetage mõni baltisakslane, kellel on olnud oluline roll meie kultuuriloos (vähemalt 10 nime ja lühidalt millega nad silma paistsid?). Baltisakslased on balitkumi elama asunud sakslased.baltisakslastest moodustus 3 seisust : aadel,vaimulikkond,linnaelanikkond) 1)Friedrich Georg Magnus von Berg-sangaste omanik Neil ei olnud seaduslike lapsi ,auto omanikud ,neil oli I maja kus oli elekter sees tal oli kõige
näitused aastatel 1930, 1933 ja 1938. 1945 aastal alustas tegevust Jõhvi Rahvamaja . Kus rahvas sai käija laulmas, tantsimas ja käsitööga tegelemas. Jõhvi kultruuri elu areneb iga aastaga paremuse poole.On ka ehitatud Kontserdimaja . Rahvas muutub aina aktiivsemaks keskuse külastajaks. On loodud mitmeid näiteringe ja huvirnge nii noortele kui ka vanadele. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis
sotsiaalselt kasulik, selge, kergelt mõistetav); 4. näited konkreetsed probleemid-lahendused, millega õpilased oma teadustöö alguses kokku puutuvad. 7 Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9
Laulupeol ei ole läbi aegade püsivat repertuaari, repertuaar muutub koos ajaga. 4. Oluliseimad dirigendid, Laulupidude hitid Oluliseimad dirigendid Gustav Ernesaks ; Eri Klas ; Riho Päts ; Neeme Järvi ; Hirvo Surva Laulupidude hitid "Mu isamaa on minu arm" ; "Sind surmani" ; "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" ; "Koit" ; "Kungla rahvas" ; "Tuhat tänu" ; "Ilus oled isamaa" ; "Laul põhjamaast" . 5. Laulupidude tähtsus Eesti kultuuriloos. Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvusliku ärkamise perioodil ja rahvuseks kujunemisel. Siin on ajalooline side 19. sajandi lõpu rahvuslikkuse ja 20. sajandi lõpu nn. laulva revolutsiooni vahel. Eesti rahva ajaloos nii kaalukat osa etendanud laulupeo- fenomen kujutab endast kultuurilaenu, millest formeeriti rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise tähelepanuväärne tegur, sellest kujundati rahvuslikku identiteeti kandev traditsioon laulupidu.
kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj. Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid Väga oluline tähtsus on vene köögis ka viina kõrvale mõeldud sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhaa ja värske kapsa supp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Kokkuvõte Valisin vene köögi, kuna see on juba ammustest aegadest olnud minu lemmik. Vene kööki iseloomustab kõige paremini küllus. Põhilised toidud mida Venemaal võib kohata on erinevad supid ja kindlasti põhi
1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid...
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Renessanssi tunnused: *Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. *Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. *Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt.
Maarja Pent 11 klass 2012 Renessanss TEST 11.klassile 1. Kus ja millal algas ?Renessanss oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Selle sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 2. Eestisse jõudis... Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16-ndal, sajandil mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. 3. Nimeta 3 kõrgrenessansi suurmeistrit !
1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Silmapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) Alates 14. sajandist hakati jubaa valdavalt seostama teost ja autorit. See annab tunnistust uue ajastu algusest, mis väärtustas loovat kunstnikku ja tema isikupära. Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde-Prantsusmaad. Selle ala elanikkond rääkis prantsuse ja flaami (hollandi) keelt. 15.sajandil ühendas seda piirkonda majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. Jõukate linnadega Burgundia meelitas kokku kunstnikke ja Saja-aastasest sõjast närgestatud Prantsusmaalt ja Inglismaalt kui ka Itaaliast. Nii kujuneski Madalmaadel 15. sajandi esimesel poolel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone
Christoph Adam von Stackelberg Järgnevas essees räägin Eestimaa vabahärra ja haridustegelase Christoph Adam von Stacklebergi elust ja saavutustest, ning nende rollist eesti kultuuriloos. Christoph Adam von Stackelberg sündis 1777.a Väänas Tolli, Vääna, Tilli, Novaja Derevnja ja Vormsi mõisniku ja vabahärra O. C. E. Von Stackelbergi ja A. G. von Dückeri pojana ja suri 1841 aastal. Stackelberg lõpetas Tallinna kubermangugümnaasiumi, ülikoolis käis Saksamaal Göttingenis, kus õppis arsti- ja õigusteadust, täiendas ennast veel Šveitsis Johann Heinrich Pestalozzi käe all Yverdoni õpetajate instituudis.
· Detsembris 1953 avati Jõhvi Muusikakool, kus alusats õpinguid 27 noort õpilast Jõhvi kultuuritegelased · Peeter Veevo- 1919. aastal alustas Jõhvis tööd koolmeistrina. 1928-44 aastail Jõhvi algkooli juhataja.1923-1943. aastail juhatas Jõhvi Haridusseltsi laulukoori. Juhatas Jõhvi Haridusseltsi tegevust ja osales näitetrupi töös, mängis sümfooniaorkestris.Oli mitu korda ka kohalikel laulupidudel kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis
Tallinna Moemaja AS Üks edukalt eestimaist rõivamoodi välismaailmale tutvustanud ettevõtte oli omaaegne Tallinna Moemaja, mis loodi 1957. aastal jätkates läbi kolme aastakümne, kuni taasiseseisvumisega kaasnenud ümberkorraldused viisid erastamiseni ning ajapikku kujunes sellest suisa kogu Nõukogude Liitu esindav ettevõte. 80ndatel aastatel toimus Tallinna Moemajas hoopis põlvkonnavahetus. Pöörasevõitu ideede teostamiseks said võimaluse mh Liivia Leskin, Zoja Järg, Hilja Tüür, Katrin Kasesalu, Anu Hint, Vilve Unt ja Ivo Nikkolo. Ka moeetendustesse hakkas imbuma üha enam legendaarsete ERKI moeshow'de elemente. Seda oli aimata nii muusikas kui ka varasemast mängulisemas liikumises. Ehkki leidus ka neid, kes kahtlesid selles, et 1950ndate moeloomingust inspiratsiooni saanud elegantse rõivakollektsiooni teostamiseks olid moemagistrandid Marit Ilison, Lilli Jahilo, Margit Kuusk ja Jaanika Terasmaa leidnud sobivad...
1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii te...
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Epiteet, isikustamine, metafoor Analüüs Põhiidee: Inimesed peaksid elus iga hetke väärtustama. Autor õppis oma elu jooksul hindama iga hetke. Kujundid iseloomustavad kõikvõimalikke hetki, mida inimene peaks väärtustama. Tähtsus kultuuriloos Luuletaja tõi eesti luulesse uusi, värskeid suundi. Luuletused kajastavad tolle ajastu vaimu, tundeid, traagikat, inimeste silmakirjalikkust ja vaimset surutist. Luule erineb teiste kirjanike luulest: individuaalsuse ja vabaduse ülistamine, vaba värss, loominguline keele ja sõna kasutus. Tsitaadid "On hea, et vahel tõmbud varju "Tegelikult ei ole Alliksaare luule sa, et uue valgusega harjuda." silmadega lugemiseks. Kindlasti
väita, et meedia mõju on suur. Kinnituseks on kasvõi tõsiasi, et reklaam on muutunud tähtsaks tootmisharuks; propaganda on võimas inimeste mõjutamise vahend, eriti totalitaarsetes riikides; kasvab suhtekorralduse osa ühiskonnas. Kokkuvõte Eestikeelse trükiajakirjanduse algust tähistab aasta 1766. Eestikeelne jutt on raadioeetris kõlanud varsti 80 aastat. Eestikeelsel televisiooni on tehtud ligi pool sajandit. Kultuuriloos pole see teab kui pikk aeg, aga see on olnud kiire arengu ajalugu. Välja on kujunenud meie oma , professionaalne ajakirjandus nagu ühele kultuurrahvale kohane. Viimane aastakümme on meediamaastikku põhjalikult muutnud. Isegi ajakirjandusaeg on saanud uue sisu. Internetiajastul võime mis tahes hetkel kui pääseme arvuti taha meediat tarbida, meediasse sekkuda, kas või isegi ajalehte, raadiot või telesaadet teha. Valikuid ja võimalusi on tohutult.
siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rahva ja paljude esinejatega. Ometi oli kirjanduse võidupidudel kultuuriloos oma roll kirjandusauhindade traditsioon i alusepanijana. Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine 1870.aastatel hakkasid Tartu likooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus leoti ühiselt ,,Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn ,,Kalevipoja" õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis regristreeriti ametlikult 1883.aastal. 1884.aastal õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. 1909.aastal Eesti Rahva Muuseumile üleantuna sai
RENESSANSS Koostaja: SIIA PANE OMA NIMI Renessanss Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Ehituskunst Itaalia vararenessansi arhitektuur
oma piirkonna asjades ise otsustada. Rahvuslikud tegelased, kes soovisid eestlust edendada, läksid väga suurde vastuollu sotsialistidega. Eesti rahvuslased soovisid eesti keele ja kultuuri säilitamist ning sellega sotsialistid nõus ei olnud. Kultuur 20. sajandi algul Väide: Eesti kultuur liikus 20. Sajandi algul kõrgkultuuri suunas. 3 jaatavat ja 3 eitavat seisukohta tõestused, selgitused, näited, põhjendused Mida võib 20. Sajandi alguses pidada suurimaks saavutuseks Eesti kultuuriloos? JAH 1) Suurenes haritus nii lihtrahva, kui ka talurahva hulgas. Rajati emakeelseid koole, kutsehariduskoole, oli võimalik omandada ka kõrgharidust. Eestis oli Vene kubermangudest kõige kõrgem kirjaoskuse protsent ning oluliselt suurenes eestlaste osakaal üliõpilaskonnas. 2) Toimus Eesti rahvusteaduste ning kultuuri areng. Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts (peale selle sulgemist võttis tööd üle Eesti Kirjanduse Selts)
hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis ja võttis klaverimängus eratunde. 28) 3 fakti R.Tobiase kuulsaimast teosest (nimi ka). Oratoorium `'Joonase lähetamine''-tekst koostatud piibli ainetel, aluseks vana testament ja ettekanne on kirjutatud suurele koosseisule : 5 solisti, 2 segakoori, lastekoor, sümfooniaorkester ja orel. 29) Mis oli R. Tobiase eesmärk? Rikastada eesti muusikat uute zanritega. 30) M.Saare , H.Elleri, V.Tormise, A.Pärdi, G.Ernesaksa tähtsus Eesti kultuuriloos, igaühelt nim. 2-3 teost. Iseloomustada kolme viimase loomingut.
Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiusu võitlus... Eesti ei tahtnud ristiusku ja siis see sunniti peale sõjaga. Rooma Paavst nussib lendas laivi. Eesti usustati ära ja kõik olid peded. Milline oli katoliikluse mõju Eesti vaimuelule? Tekkisid kirikud. Kõik käisid palvetamas ja rahvakalendrid mingid tuhkapäevad ja värgid mis on usuga seotud. Milline oli reformatsiooni mõju Eesti vaimuelule? ?sama mis eelmine VISTPMST Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos? Ühtlustunne. Kuidas toimus Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine kogu Eesti alal? Tallinna piiramine oli alguses ja arvati et Rootslasi saab usaldada, aga no nad võtsid siis kõik üle, sest neil tuli GREED ja nad tahtsid aina rohkem endale. Muinasaeg Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus, , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist,
Renessanss Koostas: Liisa Koppel Renessanss järgnes keskajale. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessanssikultuur kujutas endast antiikkultuuri taassündi, mis ei
Tsentraalehitis- ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis, nt: paljud Bütsantsi kirikud Fresko- seinamaaliliik ja -tehnika Tahvelmaal- on teisaldatavale alusele (lõuendile, paberile, puittahvlile) maalitud teos. Stafaaz- Väikselt kujutatud, teisejärgulised inimesed või loomad maastikumaalis. Rustika- jämedalt tahutud kividest laotud müüritis. Renessanss- oli Itaaliast (Firenzest) alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Järgnes keskajale. Tunnused: eneseteadvus, väärtustati kreeka ja rooma kultuuri (kunst, kirjandus, filosoofia). Humanism- on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Oli veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Tähtsad olid isiklikud omadused: tarkus, ilu, julgus. Uusplatonism- 15
10. Mis muutus Eesti- ja Liivimaa kaubanduses võrreldes keskajaga.(4p) Vähenes transiitkaubanduse tähtsus,kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, loodi sõbrakaubanuse põhimõte, arenes salakaubandus ning kogu sisekaubandus koondus linnadesse. 11. Mis on sõbrakaubandus?(1p) Sõbrakaubanduse põhimõte põhineb talupoja koostööle enamasti kindlale linnas tegutseva kaupmehega. 12. Milles seisneb vastureformatsiooni tähtsus Eesti kultuuriloos?(2p) Tekkisid uued ordud kohu kaasati ka eestlasi, avaldus eriti suur mõju haridusele. Asutati gümnaasium ja tõlkide seminaar. Omakorda võti protestantlik kirik üle katoliku kiriku nõiajahi. 13. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti?(3p) Rootsi võim soovis usu abiga kindlustada oma võimu Baltikumis. Selleks ehitati üles uued
saj, kuni seda hakati kritiseerima. Johann Hornungi pakku uue õigekirja, mis polnud päris höölduspärane.(vana kirjaviis) 15) Millal ilmus Vastne Testament? Miks oli eestikeelse Vastse Testamendi ilmumine oluline, põhjenda? -ilmus 1686.a. Kuna eestikeelse piibliväljaandmiseni ei jõutud, tehti „Vastne Testament“ mis oli osa sellest. 16) Millalja kus loodi Forseliuse seminar? Milles seisneb nn Forseliuse seminari tähtsus eesti kultuuriloos? -1684.a Tartu lähedal Piiskopmõisas. Seal hakati ette valmistama eesti koolimeistreid ja köstreid. 17) Kuidas korraldas Rootsi riik kirikuelu Eesti alal? -Algselt oli kirikute seisukord vilets, mõisnikud jätsid riigi korralduset tõitmata. Hiljem moodustati kirikuvalitus, konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli Eestis piiskop ja Liivis kindralsuperintendent. Kirikuõpetajad olid kohusetundlikud, eesti keelsed loengud. 18) Milles seisnes nn suur reduktsioon?
- Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? Kreeka keele professor (poeesia) - R.Brockmann (eestikeelsed juhuluuletused), keeleteadlane - H.Stahl , matemaatik, arhitekt - G. Himselius (Tallinna linnaarst, juhtis raeapteeki, koostas kalendreid), haridusseminari rajaja - B.G. Forselius. 9. Miks oleks kool äärepealt lõpetanud tegevuse peale põhjasõda? Hoones asus vene sõjavägi, taheti avada vene aadlipoiste koolina. 10
. Järeltulijad.: Tema järeltulijatest pole aga midagi teada ning arvatakse, et suguvõsa on lõplikult välja surnud. Piibli tõlkimine eesti keelde: H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel tõlgiti alguses ära ,,Uus-Testament" aga Thor Helle oli huvitatud rohkem ,,Vana-Testamendi" tõlkimisest. Ja kui see sai tõlgitud oli pandud kokku eesti keelne täispiibel mis kandis nime ,,Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna" Seda loetakse Anton Thor Helle suurimaks panuseks eesti kultuuriloos . Piibel ilmus 1739. aastal. Ning selle üheks suurimaks raskuseks oli eesti keele grammatika koostamine. Eessõna väitel kogus Thor Helle grammatika jaoks materjali pikema aja jooksul, ent kuna ta oli 30-ndatel aastatel hõivatud piibli toimetamise ja väljaandmisega, jäi grammatika väljaandmine Tallinna Pühavaimu eesti koguduse õpetaja Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Thor
1.Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. 2
ja kõne. Õnneks on müüdid säilitanud oma jõu, isegi kui neid on kokkuvõtvalt edasijutustatud. Arhailine eepos Arhailisel perioodil valmistatud lugulaul, värsivormiline ülistuslaul kangelaste auks, mida kanti ette ülikute õukondades. Peateemaks oli tavaliselt müütiline või reaalne ajaloosündmus, 3 jumalate ja kangelaste tegemised, saatuslik võitlus või maailma loomine. Tavaliselt on see mahukaim ja olulisim teos rahva kultuuriloos. Kreeklaste esimene kirjapandud lugulaul on ,,Ilias" mis sisaldab endas enam kui 15 000 värssi. Jumalik sekkumine Vanakreeka mütoloogias sõltus inimene täielikult jumalate ja saatuse tahtest. Jumalatel oli võimalus sekkuda inimeste tegevusse, kuid neil polnud võimu, et muuta moirade poolt ettemääratud saatust. Jumalad olid surematud, ent haavatavad. Nende võimuses oli alustada sõda ning lõpetada sõda ja määrata võitjad
6. Loetle koolimajast võimalikult palju objekte, mis on seotud eesti keelega (nt : eesti keele õpik) ! 7. Kes on see keelemees? *sündis Tartumaal 1873. Aastal *õppis H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis *oli TÜ õppejõud 1919-1956 *suri 1968. aastal ja on maetud Raadi kalmistule *Emakeele Selts korraldab igal aastal temale pühendatud konverentsi Milles seisneb selle mehe tähtsus meie kultuuriloos? 8. Missugustest teostest on pärit järgnevad katkendid? Nimeta ka autor! 9. Koostage emakeeleteemaline luuletus nii, et ülevalt alla ridade esimesed tähed moodustavad sõna emakeel ! E M A K E E L 10. Mis on siia kirjutatud? L r eee uuuuu 11. Moodusta antud tähtedest (kõiki korraga kasutades) võimalikult palju eesti keeles tähendust omavaid sõnu! AKTUS 12. Mis loom see on: ¾ kukke ja ½ varblast?
Sul jäi terve nädal aega ette arvata ussi järgmist pööret." (Tsitaat The Green Mile'i kohta) Lõppsõna · Stephen Kingi võib pidada omalaadseks fenomeeniks. · Ise on ta ennast nimetanud Bestsellersaurus Rex'iks ja kui vaadata tema raamatute müügi tulemusi: 1. ("Stark - the Dark Half" 1990 - 1550000, 2. "The Tommyknockers" 1987 - 1429929, 3. "It" 1986 - 1115000) Kingi nimi seisab Ameerika kultuuriloos sama kindlalt nagu Walt Disney või Louis Armstrongi oma.
Sest see oli neile võõras keeles. 17. Miks kujunes eesti kirjakeele aluseks 18. sajandil põhjaeesti keel? V:Kuna piibel (Uus ja Vana Testament) tuli esimesena Põhja-Eesti keeles. 18. Miks hakkas 17. sajandil Rootsi riigivõim tegelema rahvahariduse edendamisega? V:Kuna Lutheri õpetus nägi ette, et iga inimene peab suutma jumalasõna ise lugema. 19. Miks oli Tartu Ülikooli asutamine vajalik? V:Sest riik vajas õpetatud pastoreid, riigiametnikke, juriste ja arste. 20. Mille poolest on Eesti kultuuriloos oluline Bengt Gottfried Forseliuse roll? Kirjelda tema tegevust. V:Õpetas seminari kus osales umbes 150 talupoissi, kes hakkasid talukoolides õpetama.
Vanakreekas oli ringikujuline tantsuväljak ehk orkestra; lavatagune ehk skeene; vaatamispaik ehk teatron. Rooma teatri erinevused kreeka teatrist: pole enam tantsuväljakut, esinejateks orjad, mitte vabad kodanikud, etenduse käigus tutvustati tegelasi ja räägiti toimunud sündmustest ja tulevast sündmustest: põhjuseks inimeste pidev sagimine. Varases rooma teatris maske veel ei kantud. 16.Miks on Euroopa rahvaste kultuuriloos tähtis Tacitus? Kuna Tacitus märkis oma teoses ,,Germaania" esimest korda ka euroopa rahvaid sealhulgas Eestit (Aesti). Milliste tänapäeval tuntud vormide autoriteks peetakse Gaius Julius Caesarit ("Märkmeid Gallia sõjast"), Marcus Tullius Cicerod? G.J.Caecari peetakse I memuaari autoriks. M.T:Cicerod peetakse retoorika arendajaks ehk kõnede kirjutajaks ja traktaatide autoriks. 17.Kes on roomlaste eepose ,,Aenis" autor? Millest ,,Aenis" jutustab?
Osalejate arv oli üle 800 laulja ja pillimängija. 1879.aastal toimus Tartus II üldlaulupidu ja 1880.aastal Tallinnas III üldlaulupidu. Suurürituste ettevalmistusel oli raskusi peolubade hankimisega. Neid tuli taotleda Vene tsaaririigi võimudelt. Kasvas lauljate arv, kavva võeti rohkem eestikeelset repertuaari, liitusid erinevad kooriliigid. Esimesed kolm laulupidu olid tihedalt seotud rahvusliku liikumisega, omades olulist tähtsust meie kultuuriloos. Kulus hulk aega, enne kui üldlaulupidusid hakati läbi viima iga viie aasta järel. 19. sajandil sai alguse eesti tänapäeva kultuur ning sajandi lõpul kandus Eesti kultuurilugu baltisakslaste käest eestlaste kätte. Kujunes välja Eesti kultuurielu üks omapärasemaid traditsioone laulupidude korrapärane korraldamine, mis kestab tänapäevani. Rahvusliku liikumise käigus sündis: * ajakirjandus * J. V. Jannsen rajati 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees". !879
ning üldised maksud aina kasvasid. Lisaks piirati ka talupoegade liikumisvabadust, mis viis lõpuks kogu pere sunnismaiseks muutumiseni. Eesti ühiskond, mis alates 13. sajandist puutus üha enam kokku keskaegse kultuuriga, tegi seda eeskätt kiriku ja tema organisatsiooni ning linnade kaubanduse ja käsitöö kaudu. Keskaja jooksul sai tuttavaks ja omadeks suur hulk uuendusi, mis assimileeriti eesti kultuuri. Seega oli keskaeg tõeliseks murranguajaks Eesti kultuuriloos! Rahvakultuuri muutumisele oli suur mõju kirikul, seda nii ristiusu kui ka hariduse vahendajana. Vaimulikud olid kirjutamis- ja lugemisoskusega, mida valitseva aadli kohta paraku alati ütelda ei saanud. Teine uute nähtuste tähtis vahendaja rahvakultuuri seisukohalt oli linn oma käsitööga. Linnad kujutasid endast (kõrg)kultuuri koldeid, mida seal elavad üksikud talupojad justkui ,,toitsid". Keskaja jooksul võeti seega omaks väga suur hulk erinevaid uuendusi, millest osa liideti
idealiseeritult väga positiivse ja elujaatava ajastuna. Sel juhul jäävad aga märkamata ajastule iseloomulikud pessimismimeeleolud, mille põhjuseid võiks otsida linnastumisega kaasnenud alalistest katkulainetest, laienenud sõdadest, alalisest hirmust türklaste vallutuste ees (Itaalias ja Kesk- Euroopas), samuti religiooni aluste lagunemist. Mõistega “renessanss” (pr renaissance- taassünd) tähistatakse kultuuriloos antiikultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.- 16. sajandi kultuuriga. Itaaliale keskendumine sobib nende sajandite kujutavat kunsti, kirjandust ja arhitektuuri käsitledes, kuid muusikaloos on Itaaliast olulisemal kohal Prantsusmaa (14. saj.) ja Madalmaad (15. saj.). Itaalia tõusis Euroopa muusikaelus silmapaistvale kohale 16
Tallinna Nõmme Gümnaasium Itaalia vararenessanssi maalikunst Mark Saarts 11c Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.- 17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Maalikunst Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik. Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut.
5. Homeros, kreeka vanade eeopste loojaks peetav isik, tema kohta pole usaldusväärset eluloolist andmestikku. Traditsiooniliselt kujutatakse teda kui pimedat laululikut- ilmselt seetõttu, et tema eeopse"Odüsseia"tegelaste kuulub pime aoid Demodokos. Kõige silmapaistvamad teosed om eeopsed " Ilias" ja "Odüsseia" eepos ehk l ugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Igal rahval tavaliselt üks. Kõige mahukam ja olulisem teos rahva kultuuriloos. 6. Kreeklaste kosmogoonia ehk nende arvamus maailma tekkest. Nad arvavad algselt, et maailm on pigem tekkinud kui loodud.Maailm olevat tekkinud algsest seisundist- kaosest. Algelemendid: tuli,vesi,õhk,maa. 7. Jumalad. Zeus peajumal Poseidon merejumal Hades allmaailma valitseja Hestia -kodukoldejumalanna Hera- abielu kaitsja Ares sõjajumal Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna, tal poeg Eros Artemis jahijumalanna Hephaistos - tulejumal Hermes jumalate käskjalg
Liis Kingisepp Renessanssi tunnused Renessanss (Prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17.sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erineväsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu
kõrgprofessionaalsest muusikutest. Kool hakkab koolitama muusikuid kogu euroopast silmas pidades olemasolu ja väga suurt pedakoogide kõrgkvalifikatsiooni. Üheks õpetajaks sai Robert Schumann. Esimese asutuse rekstorik saab Mendelsson, Mõne aja pärast annab selle üle. Mendelssoni teeneks oli ka Gewandhans orkestri asutamine 1844. 1 dirigendiks tema ise. Orkester tegeleb tänini.. Uuendusena võttis kasutusele dirigendikepikese. Mendelssonil oli eriline koht saksa kultuuriloos. Selle tingis tema laialdane tegevus heliloojana, dirigendina, pianistina, pedagoogina, muusikaorganisaatorina. Mendelsson taasavastas J.S.Bachi muusika, mis oli olnud varjusurmas ligi 75 aastat. Nüüd hakkab ta seda propageerima kõikide vahenditega. Tänu Mendelssonile on geniaalne Bach asunud oma väärikale kohale maailmaruumi varamus. LOOMING Robert Schumann Leipszigi perioodil on kurjutatud suurem sa tema parimatest teostest. Sel perioodil
Uus mahe stiil - Uus mahe stiil rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal. Novell - Tiheda sündmustiku ning lakoonilise väljendusega, harilikult ühele konfliktolukorrale või -motiivile keskendunud ning sageli üllatusliku lõpplahendusega eepikažanr Renessanss - Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Eetika - Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Inglise sonett - 16. sajandist pärinev inglise ehk Shakespeare'i sonett koosneb kolmest katräänist ja distihhonist (4+4+4+2). Tavapärane riimiskeem on a-b-a- b, c-d-c-d, e-f-e-f, g-g. Kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta.
Muutumatuna on püsinud tänavate ja kinnistute võrgustik, sisehoovid ning hooned oma keskaegsetes vormides ja detailides, suures osas on säilunud tornidega linnamüür. Kergesti võib kujutleda mõttelist teekonda bürgerielamust mööda treppi alla tänavale, piki kitsaid looklevaid tänavaid kirikusse, gildimajja, turuplatsile, läbi linnavärava alla sadamasse. Nii avaneb hansalinna funktsionaalne mõttelaad ja esteetika, me suudame tajuda vanalinna keeruka põiminguna pikas aja- ja kultuuriloos. Kultuuride ja muinsuspärandi mitmekesisus on terve inimkonna vaimse rikkuse allikaks. Kaitstes vana Tallinna hoiame ja kirgastame kogu inimkonna ühist mälu. Hästihoitud ja omapärane vanalinn meelitab nii oma rahvast kui välismaalasi siia elama, meelt lahutama ja sisseoste tegema. Tallinna vanalinn on Eesti arvestatavaim turismiobjekt, hõlmates neli viiendikku kogu riigi välisturismi tuludest. Ajaloopärandi ja kaasaegse eduka majandustegevuse ühendamine on tulus meie kõigi jaoks.
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei vajata ainuüksi Narva hüdrojaama tööshoidmiseks ning Eesti ja Balti soojusjõujaama katelde jahutamiseks, järvel on suured perspektiivid ka Kirde-Eesti joogiveena. Järve
Renessanss sai alguse Itaalias ning on periood 14.-17. sajandil väldanud kultuuriloos. Ajastut saab iseloomustada eemaldumisega religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Maalikunsti arenemine Itaalias oli XV sajandil väga intensiivne ja teiste kunstiliikide kõrval kõige iseseisvam. Maal tegi läbi keeruka arenemisprotsessi, mille tulemusena saavutati inimese, looduse ja esemete tõepärane kujutamine. Vararenessansi maalikunsti esimene väljapaistev esindaja oli Masaccio, kelle uuendused
1870-ndate ja 1880-ndate aastate ühiskondliku liikumise keskseks tegelaseks. v 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Click to edit Master text styles C.R.Jakobsoni tähtsus Second level Third level Fourth level Eesti kultuuriloos. Fifth level Esiteks v Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) v "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874) v "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876) v "Sakala kalender põllumeestele" (1880) Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele
Renessanssmuusika Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikeskseteltkeskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
