Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem • EIÕK – määratakse kindlaks iga üksikisiku võõrandamatud õigused ja vabadused • EIÕK alusel võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole • Euroopa Sotsiaalharta (1996) – sotsiaalpoliitika kujundamine ja põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse • ESH – õigus tööle, õiglastele töötingimustele, õiglasele töötasule,
Maailm külma sõja ajal Pärast Teist maailmasõda jagunes maailm kaheks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Euroopa oli jagat...
Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur tundub olevat mitmrkesisem kui Rooma oma. Kreeka kultuur on üle võtnud ida kultuuri ja koosneb pljudest erinevatest kultuuridest, mis täiustavad Kreeka kultuuri. Rooma on sammuti mõjutanud tänapäeva kultuuri, aga arvan, et siiski kultuurilisest poolest on seda rohkem teinud Kreeka. Kreeka kultuur võib tunduda võlts, kuna koosneb mitmetest kultuuridest, aga Kreeka kultuuris on asju, mida ei ole üle võetud. Näiteks nende kiri, see ei ole varastatud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on loodud kohapeal. Sammuti on nende elulaad rõõmus ning rahumeelne, mida ei saa võrrelda ühegi kultuuriga. Kreeklaste igapäevane riietus oli lihtne. Tavaliselt kanti napilt põlvini ulatuvat õlhadelt kinnitatud ja vööga kokku tõmmatud kitooni. Toidulaualt võis leida palju puu- ning juurvilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha söödi harva. Naistel puudusid...
Milles seisneb Vana-Kreeka kultuuritähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel? Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel, mis on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Kreeta saarel kujunes välja Kreeta-Mükeene ajajärgul (II aastatuhandel eKr) omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni ning on eeskujuks ka praegusele Euroopa kultuurile. Hellenite üheks suurimaks saavutuseks oli oma tähestiku (alfabeet) väljatöötamine foiniikia tähestiku alusel, mis koosnes teatavasti ainult kaashäälikumärkidest kuid mõeldi juurde ka täishäälikud. Roomlased võtsid Kreeka tähestiku üle ja kohandasid oma vajaduste järgi: nii võis tekkida meilgi Euroopas kasutatav ladina kiri. Skulptuurides olid kreeklaste saavutused suured kuna seal said nad avaldada oma huvi inimese vastu, eredamalt tulid esile iga meistri enda kunstilised tõekspidamised. Kujur...
sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Kreeka kirjanduse võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: arhailine, atika, hellenismi ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Samuti tegi kaasa koor. Hiljem kujunes aja jooksul välja tragöödia ja komöödia. Atika tragöödia kõige tähtsamad esinejad olid: Aischylos tänapäva on jõudnud tema tragöödia ,,Oresteia" Sophokles võitis kõige rohkem tragöödia võistlusi (sai I auhinna 24 korda)
tegelesid merendusega ja piraatlusega, tegid veehoidlaid, teid jne. Kelle eeskujul etruskid oma kunstiga tegelesid? Etruski hauakambrite kunsti väärtus:väga ilusad... neid ei hävitatud, sest oldi meelel , et seal toimub hauatagune elu. Etrsukite skulptuurid: mõjutused, kuidas ära tunned?mandlitaolised silmad, täidlased huuled. Arvatakse, et on suur nina aga ei tundu selline. Kreeka mõjutused etruskite kultuurile: tegid templeid nagu kreeklased, kasutasid võlvide ladumise tehnikat, puutalastiku kasutamine. Mis on terrakostaskulptuur? Detailid on värvilised. 1 3. Rooma kunst Kuidas tekkis Rooma linn?rajas Romulus 753 e.k.r Võimu väljendamine läbi kunsti, too näiteid:Ehituskunst, keerulise ehitusega ehitised, sambad, võlvid ja kuplid kaunistuseks, poolsambad ehk pilastrid, skulptuurid ja nende koopiad
Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest. Inimeste õigused Inimeste õigused (Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele. Õigus Õigus haridusele ja kultuurile. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Õigus teabele. Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile. säilitamisele. Inimeste vabadused Inimeste kohustused - - - - - - Turumajandus Riigi ülesanded majanduses Arenenud riikides valitsev Turumajanduses peab riik suurendama
maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801. Aastal tuli troonipöördega võimule Aleksander I Valitsusaja lõpupoole muutus Aleksander I üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks Nikolai I võimuperiood kujunes autokraatseks Aleksander II-lt oodati reforme ja riigi kriisist välja toomist, seda ta ka tegi Aleksander III pööras tähelepanu isevalitsusliku korra tugevdamisele ja reformide tagajärgede
Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku hüve positsioone, toetades kultuuride ja keelte mitmekesisust, tagades võimalikult laiapõhjalise juurdepääsu infole hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel ning arendades kõrgekvaliteedilist, mitmepalgelist ja usaldusväärset võrgusisu. Kui möödunud kümnendi algul rääkisid Euroopa Liidu liikmesriigid eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamisest, siis viimaseil aastail
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine
lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina- teadvust. Margaret Mead tegi etnograafilisi uurimusi Samoe saartel Vaikses ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt.
0) ● Põlevkivi ● Kaevandustegevuse otsene mõju avaldub enam kui 300 km² suurusel alal Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär
..........................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..................................................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Karl Ristikivi, kuna ta oli Eestis väga tuntud kirjanik. Referaadiga proovin tuua lugejani Karl Ristikivi mõju eesti kirjandusele ja kultuurile. K. Ristikivi on kirjutanud lasteraamatuid, triloogiaid, diloogiaid ja ajaloofilosoofilisi sarju. Lisaks tema teostele räägitakse veel Ristikivi elust ja mälestusmärgist Varblas. Tal oli hea haridustee, millega ta suutis saavutada palju. Karl Ristikivi isik on jäänud mõneti sama salapäraseks kui tema loomingu sageli müstilised allhoovused. Kasutatud on interneti abi. 3 1. ELULUGU Karl Ristikivi sündis 16
9. Mida huvitavat selle keele kohta veel leidsid? - Takuu on üks Polüneesia kultuuridest, mis asub tegelikult väljaspool Polüneesia Kolmnurka. - Takuu inimesed panevad suurt rõhku kultuuri säilitamisele ja pühapaikade hoidmisele, seega, et kaitsta Takuu rahvast, keelas Ariki Takuu pealik kristlastest misjonäridel nende maa peale astuda. - Takuu inimestest on tehtud film. - Kuna Takuu inimesed elasid isoleerituna mujalt maailmast, on tänini säilinud ääretult palju vanu takuu kultuurile omaseid tantse, laule ja jutustusi. (Wikipedia, 2014) Kasutatud kirjandus Eesti Keele Instituut. (2013). Allikas: www.eki.ee: http://www.eki.ee/knab/lgv/anep.htm Ethnologue. (2014). Allikas: http://www.ethnologue.com/language/nho Glosbe. (2013). Allikas: http://glosbe.com/en/nho/ Wikipedia. (24. juuli 2014. a.). Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Takuu_language Wikipedia. (29. august 2014. a.). Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Takuu_Atoll
Tema juhtimisel omandas kommunistlik partei Hiina kodusõja järel võimu suurema osa üle Hiinast. Hiinas omistatakse Maole see teene, et ta esimest korda pärast oopiumisõdu ühendas (peaaegu kogu) Hiina ilma välismaise mõjuta. Samal ajal kritiseeritakse tema poliitikat, sealhulgas majanduspoliitikat. Samas Mao eksperimentaalsete ebaõnnestunud sotsiaalpoliitiliste programmide nagu "Suur Hüpe" ja "Kultuurirevolutsioon" tagajärjel tekitati suurt kahju kultuurile, ühiskonnale ning majandusele. Näljahädade ja repressioonide tõttu hukkus miljoneid inimesi. Mao sotsiaalsete eksperimentide ja poliitiilise tegevuse tagajärjel 19491976 arvatakse hukkunud olevat 4070 miljonit inimest. Pärast Deng Xiaopingi saamist Hiina RV juhiks, peale Mao surma 1976ndal aastal, on suurem osa Mao reformidest hukka mõistetud ning Mao sotsiaalpoliitiline suund on hüljatud liberaalsemate ning pragmaatilisemate majanduspõhiste reformide kasuks.
Prantsusmaal alguses ja siis üle maailma. Igal maal oma moodi. Noorema kultuuriga rahvastel oli valgustatud mõte. Vabaduse ja õigluse vaaltus. Ühiskonnas inimesed mõistsid et ameeriklased jms ei ole midagi halvemad kui nemad. Varem olid ranged ja jäigad normid, siis romantikud toovad sisse romantilise kangelase, erandliku inimese, kes ei vasta nendele normidele ja ka temal on õigus omanäoline olla. Romantismi peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest need olid loomulikud. Esivanemad olid ikka rüütlid ja ilgelt lahedad. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks shakespear
Proovi leida vähemalt viis viga või probleemi. [10 punkti] 31. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu teadlane ja õppejõud (ta ei ole päris teadlane ja õppejõud ei ole ka ta mitte mingis ülikoolis vaid annab loenguid UFOdes ja teistest sarnastest teooriatest, ta ise nimetab ennast teadlaseks, tegelikult on dokumentaalide režissöör, kirjanik, produtsent, telenägu ja pseudoteadlane) Jason Martell, kes on spetsialiseerunud iidsele sumeri kultuurile (teda jah huvitab iidne sumerite kultuur ja ta tegeleb sellega, aga ta ei ole mitte mingi spetsialist, ta väidab seda ise ning ka tema pseudoteadlastest sõbrad), uurides Nibiru planeediga seotut ja NASA andmeid võimalikest artefaktidest Marsil. Ta on olnud külaline arvukates telesaadetes ja raadioprogrammides, andes loenguid kogu maailmas. Martelli põnevad teooriad on huvi äratanud ka peavooluteadlaste hulgas.
Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Sigmund Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Teoseid: · "Die Traumdeutung" (1900) inglise keeles: "The Interpretation of Dreams" · "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920) inglise keeles: "Beyond the Pleasure Principle" · "Das Ich und das Es" (1923) inglise keeles: "The Ego and the Id" · "Die Zukunft einer Illusion" (1927)
Seal on tekkinud ka kõige vanimad kirjandused, mis on olnud Euroopa kultuuri mõjutajaks. Kuid tekib küsimus, millega on antiikkirjandus mõjutanud Euroopa kultuuri? Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatrit. Antiikteatris kandsid näitlejad maske, praegu aga pandakse näitlejatele grimm peale ja ongi hea . Algne zanr antiikteatris oli tragöödia. Tragöödia tekkis siis, kui Aristoteles eraldas
Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil hakati levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Keiser Qianlong'i häiris Euroopa kaupade ja kommete sissetung, mistõttu käskis sulgeda sadamad väliskaubandusele. Õitsele lõi aga salakaubandus. Hiinasse imbus endiselt euroopalikke teadmisi ja teaduslikke raamatuid. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt Hiina ühiskonna arengut 19. sajandil. Hakkas arenema ulatuslik edumeelne liikumine nn uue teaduse eest- võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli ning Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võideldi iganenud eksamite süsteemi vastu. Algas Hiina kultuurielu aeglane moderniseerimine. 1961. aastal avati diplomaatide kool. 1898. aastal pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas.
alahindab ülemaailmset arengut edasi viivaid lõimimisjõude ning seda, kuidas moderniseerimine sunnib valitsemisinstitutsioone ja -meetodeid üha ülemaailmsemalt lähenema. Fukuyama arvates ei tekita ülemaailmastumine kogu maailmas kultuurilist ühtsust ja tema arvates ei oleks üldse hea, kui see oleks võimalik. Fukuyama arvates on tsivilisatsioonide kokkupõrge võimalik, kui see toetub huvidele, mitte kirgedele ning institutsioonidele, mitte kultuurile. Samuti väidab ta, et see ei ole Lääne vaatenurk, vaid on Globaalne vaatenurk. Pippa Norris väidab oma artiklis, et korraga saab olla nii eestlane kui kosmopoliit ehk maailma osa. Tema arvates oleme me eestlased, kuid samas ka eurooplased kaotamata oma rahvuslust ega identiteeti eestlasena. Selgub, et enamik kosmopoliitseid ühiskondi pooldab rohkem sotsiaalset võrdust, näiteks ssooküsimuses, on avatud ühiskondliku usalduse ning sallivuse suhtes. Need on väga olulised
Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile. Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi:
Kuigi kuninga armastus kippus ajapikku lahtuma, säilitas Madame de Pompadour oma poliitilise mõjuvõimu: pani ametisse ja vallandas ministreid, hoidis kontrolli all riikidevahelisi läbirääkimisi ja esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi. Tolleaegse poliitika keerdkäigud võivad ju huvi pakkuda, ent see kõik on kauge möödanik. Seetõttu pakub enam huvi kõik see, mis on jätnud jälje Prantsuse kultuurile. Kõiksugu armukestesse on ühiskond suhtunud võrdlemisi halvakspanevalt, ent Madame de Pompadouri saaks suhtuda tunduvalt leebemalt. Tema üheks suuremaks kunstiajalukku läinud teoks , mis tõi Prantsusmaale nii raha kui ka kuulsust, oli Sévres'i portselanivabriku käivitamine. Madame oli lausa hull nii kaunite portselantoodete kui ka lillede järele, kogus paleeruumidesse rohkesti vaase, kuhu toodi üha enam lilli. Portselanvaase toodi tol ajal kuulsast Meisseni
Rooma kultuur kas Kreeka kultuur ladina keeles? Kreeka ja Rooma kultuur on erinevad ja see tuleneb juba sellest, et neil on erinevad geograafilised asendid. Kuid neil on ka sarnasusi, sest roomlased on võtnud kreeklastelt kultuuri üle nagu näiteks jumalaid. Mõlemad kultuurid kujunesid mõjutustest nende naabritelt. Roomlased said palju teadmisi ja nad arenesid tänu Kreeka kultuurile. Kreeka kultuur oli arenenud algselt Kreeta omast. Hiljem mõjutasid läänelikud vood ja Ida tsivilisatsioonide kultuurid neid. Kreeka oli geograafiliselt mitme rahva ümber piiratud. Idast türklased, põhjast aasialased, lõunast kreetalased ja läänest roomlased. Roomlased olid üpris eraldatud teistest. Nad algul lõid ise oma tsivilisatsiooni, kuid hiljem hakkasid nad kreeklastelt kultuuri üle võtma. Roomlased õppisid kõik neilt ära, mida tahtsid ja panid selle ladina keelde
Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust. Ei , kuna revolutisoon tekitas kultuurile väga palju muutusi, mida saab veel tänapäeval ka uurida. 18. Kes oli Robespierre ja milline oli tema roll Prantsusmaa ajaloos? Maximilien Robespierre oli montanjaaride tuntud juht. Pärast lõhenemist 1792.aasta oktoobris jäid klubisse ainult Robespierre´i pooldajad ning siitpeale tähendasid montanjaar ja jakobiin ühte ja sedasama. 19. Millised olid revolutsiooni tulemused ja tagajärjed? Milliseid neist pead positiivseteks ja milliseid negatiivseteks? Miks?
kultuur on elujõudu ammutanud ja milles juurdunud." Või: ,,Ilmselt võib igaüks meist tuua siin ühe selge ja suure näite selle kohta, kuidas meie nelja aasta tagustel unistustel pole keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast. Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega. 1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik võrdlus; 2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud metafoor; 3) tugev teoreetiline, teaduslik alus alliteratsioon 4) on väga lihtne lahterdada asju olulisteks ja vähem olulisteks, suurteks ja väikesteks antitees Presidendi kõne analüüsi võtaksin kokku tema enda sõnadega: ,,Sest kui ei ole sisu, siis ei ole lõpuks ka vormi
7. Kui Kreeka tegeles teaduses põhiliselt inimese ja ilma uurimisega, siis Mesopotaamias uuriti ajalugu vanade esemete põhjal või mingil muul moel. Mesopotaamia käsitles probleeme hoolega kuid Kreeka probleemide käsitlemisel otsiti alati uusi mooduseid ja mõtteid kuidas probleem efektiivsemalt lahendada. 8. Ma arvan, et selleks põhjuseks et hellenismi perjood osutus Kreeka teaduse hiilgeajaks oli see, et hakkati rohkem tähelepanu pöörama kultuurile ja inimesse. See valdkond aitas teadlastel mõista teaduse ülesehitust ning vältida vigu mida varem oli tehtud.
· Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab
Prantslased on rahavas, kes töötavad 35 tundi nädalas ja võtavad seitse nädalat (palgaga) puhkust igal aastal, kuid nende majandus on ikkagi suuruselt neljas maailmas. Nende majandus on nii võimas, et vahetatakse iga kolme aasta tagant autosi. Kasutatud autol puudub nende jaoks väärtus. Hoolimata sellest, et prantslased viimasel ütlevad, et riik pole see, mis kunagi, meeldib neile kui riik sekub nende ellu, Neil on uskumus, et riik ongi Prantsusmaa. Oma kultuurile on nad täielikult truud. Iga prantslane usub siiralt, et kultuuriajastus on Prantsusmaa alati olnud maailmas eestvedajaks. Prantslased on vägagi meelelised inimesed. Nende mõtlemist ja käitumist võib nimetada paindumatuks. Nad ignoreerivad kogu probleemi- mitte niivõrd oodates, et see kuskile kaob, vaid lootes, et sel pole tähtsust! Suhtluse poolest on nad multiaktivistid. Tihti tänaval kohtudes emmatakse ning jagatakse põsesuudlusi. Kuid Prantsusmaal ei valitse tänavatel alati kõige
kunstiajalugu", materjali leidmiseks võite ka googeldada! 2. Tuua välja silmatorkavamad erinevused Mesopotaamia ja Egiptuse kunsti vahel! 1. 1.Mõlematel olid kõrged templid . Tegid inimeste kujusid . Nad alustasid kunsti tegemist klaasiga . Mõlemad ehitasid püramiide . Tööd tegid orjad . Mõlemad austasid kunstis jumalaid . Egiptuse ja Mesopotaamia ehitiste seinu ja sambaid katavad reljeefid . Mõlemale kultuurile oli tavaks arhitektuuris loomi kujutada . 2. Egiptuse püramiidid olid tehtud paekivist ja Mesopotaamia omad tehti kuiva muda tellistest . Egiptuse kalendris oli 365 päeva . Mesopotaamias oli 354 päeva . 3. Mesopotaamia on Kahejõemaa , sest sellele linnale andsid elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. 4. Sumerid leiutasid sõjavankrid ja arvatakse, et nad leiutasid ka võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad.
Vana Kreeka Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest. Mükeene kultuuri linnad asusid lossidest kaugel
Muidugi ei eeldata, et reisi sihtmärgiks oleva riigi kõiki kombeid ja tavasid peab teadma, kuid ebasündsa olukorra vältimiseks tuleks olla avatud meelega ja arvestada, et kohalikud näevad asju võibolla hoopis teisest perspektiivist. Väga põnev kultuuri osa on pärandkultuur. See hõlmab kõike, mis on siiani säilinud meie esivanematest ja vanadest rahvastest. Nemad ongi tegelikult pannud aluse praegusele kultuurile. Ei oleks õige mõelda, et vanaaja ja praegune kultuur on erinevad. Need on omavahel tihedalt seotud, ilma esimeseta poleks teist ja teine eksisteerib ainult tänu esimesele. Kui poleks (olnud) inimesi, poleks ka kultuuri. Võib juhtuda, et ühesuguse kultuurilise taustaga inimgrupile ei sümpatiseeri teine kohe üldse - tekib kultuuride konflikt. See aga ongi normaalne kuid tegelikult on need inimesed siiski ka sarnase kultuurilise taustaga ühendatud
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti
süsteemidesse sisse. On juhtumeid kus meditsiini süsteemidesse on sisse häkitud ja tehtud pahandusi. Pole kindel, et mõni teine riik seda teha tahaks, kuid maailmas on palju kurjasid inimesi kelle arust selline tegevus on naljakas või meelelahutuslik. Peaksime tugendama oma riigi interneti süsteeme, et ei juhtuks hullemaid sissetungimisi. Okupeerimised ja küüditamised mis kunagi toimusid Nõukogude Venemaa poolt oli suur kahju Eesti kultuurile. See mõjutas meie kultuuri ja inimesi. Tänapäeva inimesed arvavad ikka veel, et nad peaksid kannatama ja tegema palju tööd, kuid tegelikult on see vana arusaam mille venelased meile tõid. Kui mitte kunagi poleks venelased Eestisse tulnud ja elusid segamini keeranud, oleks meie kultuur ja inimesed kindlasti teistsugused, aga millised seda me ei saa kunagi teada. Kindlasti on sellel ka head mõjud, näiteks inimesed ei anna alla, vaid on harjunud võitlema oma õiguste ja vabaduse eest.
Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundiks võib lugeda ka uskumist kummitustesse, nõidadesse, ennetesse, UFO-desse vms. Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad. Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada
Näiteks majanduses kujunesid feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased jäid talupoegadeks ja vaesteks ehk teistest sõltuvateks elanikeks. Pöördeliseks sai ka linnade teke, kus käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid välja peamiselt vallutajate tegevuse tulemusena. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Läbi aegade on olnud olulisel kohal religioon, mis ei jäänud ka pärast suurt riigi kaotust puutumata. Nagu vallutajad olid riigi käiku ette planeerinud, nii lükatigi ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja paganlus ning need asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa eestile omaste traditsioonide osalise hävimise.
Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng. 1) Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.
Pertelsoni spordiklubi Arigato sai umbes aasta toimida kuna läks pankrotti ja müüdi ära. Sport kahtlemata on omaette kultuur ja on olnud seda juba neist aegadest alates, kui vanad kreeklased oma kultuurmaailma laiendades ehitasid esimeste objektidena ikka nii amfiteatri kui staadioni. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks kultuurile on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Sporlased peavad väga tähtsaks oma riigi tunnustamist võistlustel ja annavad endast parima,et näidata mida ta suudab teha ja mida tema riik tegi selleks,et ta nii hea oleks oma alal.Loomulikult tahavad nad ka anda teada järgmisele põlvkonnale aimu mis on võimalik korda saata.Paljud Eesti sportlased on andud oma medalid ja karikad Tartu spordimuuseumile,kus kõik saavad neid vaatamas käija
Keel kui ühendaja ja eraldaja Vene kirjanik Lev Tolstoi on kord öelnud, et keel on rahvuse hing. Keel paneb ühe rahvuse end tundma ühtse ja tugevana, andes seejuures inimestele veendumust, et me kõik oleme üks. Just keel ongi see, mis teeb ühest rahvusest rahvuse, sest kui poleks keelt, poleks meil ka kultuuri ega ka traditsioone. Me oleks vaid ühes hallis massis ekslevad inimhinged. 141 aastat tagasi sai Eestimaa pinnal alguse traditsioon, mida eestlased tänu oma ühtekuuluvustundele on tänapäevani säilitanud. Ning see on laulupidu, mis on aastakümnete jooksul olnud üks olulisemaid eesti rahvuse kui ka keele kujundajaid. Enne I üldlaulupidu polnud olukord meie maal just eriti kiita. Emakeele oskus oli küllalti algelisel tasemel ning rahavas oli nõrk. Kuid ma arvan, et see on ka igati loogiline tänu eestlaste rängale ajaloole. Selja taga oli ligi 700 aastat Saksamaa võimu, 300 Ro...
Kombaini puhastusaparaat Kombaini puhastusaparaadi põhiosad ja nende ülesanne 1. Ventilaator- põhutükkide ja aganate väljapuhumine alumiselt sõelalt. 2. Sõel- erandamine terade laseb läbi ülejäänud asjad mitte näiteks põhu ja aganate. Puhastusaparaadi sõlmede käitamine Otse mootorilt rihmaga. Puhastusaparaadi reguleerimise võimalused Reguleerimine käib ventilaatori avadga. Sõeltelt saab reguleerida sõelte vahede suurust või tuleb vastavalt kultuurile sõel panna. Puhastusaparaadi, kaitsesidurid, nende tähtsus ja reguleerimine Kui tekib mingi takistus näiteks sõelad ummistuvad siis kaitsesidur ei lase täielikult tervel mehanismil kokku joosta. Kaitsesidurit saab reguleerida vastavalt juhendule. Kombaini separeerimise süsteem ja põhupurustaja Kombaini separeerimise süsteemi põhiosad ja nende ülesanne Põhuseparaator - selle ülesandeks on terade separeerimine põhumassist. Põhupurustaja põhiosad ja käitamine
Kultuuripoliitika olemus. · ,,Sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" uus võim suhtus kultuuripärandisse klassiprintsiibist lähtuvalt, seetõttu ka vaimuelu ideoloogilise surve all. · Vaimne surutis Stalini valitsemise lõpuaastatel ja Breznevi ajal. Vahepeal sulaajal suhteliselt liberaalsed olud, kuid tsensuur ei kadunud. · Oluline koht julgeolekuorganite tegevusel. · Ulatuslik infosulg. Sundorienteeritus vene kultuurile.(eriti tugev 1940 lõpp, 1950.algus) · eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine. Mittesoovitud kirjandus erifondiväljastamiseks vaja eriluba. · Propaganda aitas allutada valitsevale reziimile. Haritlaskonna uus põlvkond Paljud eesti haritlased NK võimu kartuses Läände Pagulastel rikkalik vaimupärand Eestisse jäänud haritlaskonna loometööd piirati ja sunniti loobuma
pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhiliselt 11.-12. sajandil · Põha linn Ife, oli olemas juba 8. sajandil. 13. sajandil oli see juba suurlinn- seda ümbritses muldvall ja kraav, savist majades veevärk, peatänavaid katsid keraamilised plaadid, linna südames valitsejaloss · Rauasulatamine ja töötlemine, millest valmistati kultusesemeid · Eriti hinnatud oli vask, mida toodi sisse Põhja-Aafrikast · Pronksivalu · Pronks- ja terrakotakujud
kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele ja metallitöötlusele. Need kaks olid ka peamised tsivilisatsioonide tekkepõhjused. Igas tsivilisatsioonis kujunes lühikese ajaga kihistunud ühiskond – rikkamad inimesed moodustasid ülemkihi, kelle seas oli ka ühiskonna juht või pealik. Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid. Pealikut austasid kõik ning ülemkiht koos pealikuga
Nõuti tsaarivõimu kukutamist. Detsembris karmistas tsaarivalitsus korda riigis. Keelati koosolekud ja sotsiaale vahistati. 12.detsembril rüüstati vastupanuks mõisaid. Sellel vastasid karistussalgad. Oli õigus hukata kohtuta. Päts põgenes surmanuhtluse eest ja Speek emigreerus. 5. Kultuurielu 20. sajandi alguses. Keskhariduse levik, suurenes trükiste arv, tihe kultuuriasutuste võrk, riiklik toetus eesti kultuurile, vabad kontaktid teiste maadega, uued kultuurikanalid, eesti kultuuri keele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke, avati eestikeelsena Tartu Ülikool, asutati kirjanike koondis „Siuru“, levisid moodsad kunstivoolud, jätkus laulupidude traditsioon, loodi Eesti Lauljate Liit, oli esimene ooper, linastusid esimene animafilm ja helifilm, loodi raadio ringhääling, kasvas spordiseltside hulk.
Sellele probleemile lahendusi leides peaks pilgu heitma haridussüsteemi poole, mille eesmärk on olla peamine intuitsioon, mis annab venekeelsetele noortele vajaliku ettevalmistuse Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Tänane vene õppekallakuga kool erineb palju Nõukogude perioodi ajast, mil eesti- ja venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda. Venekeelsetes koolides ei pööratud tähelepanu Eesti ajaloole ega kultuurile. See andis eelduse venekeelsete gruppide tekkeks, kel puudusid võimalused toime tulla eestikeelses ühiskonnas, kus kultuur ja traditsioonid olid au sees. Just sel põhjusel on loomulik, et vene koolides on pidevad ümberkorraldused õppesüsteemis ja õppekavas et tagada ka vene noorukitele kõikide eakaaslastega võrdsed võimalused. Vene koolide üleminek eestikeelsele õppekavale on olnud keeruline, õpe peaks 60% vältel
Kunstihoidlas on ligikaugudu tuhat eset, mis on digiteeritud. Fotokogus leidub 20000 klaasnegatiivi ja 10000 digifotot. Negatiivid on pakitud ümbrikutesse ja filminegatiivid on happelises ümbrikus. ERM-i näitustemajas saab külastada püsinäitust „Eesti. Maa, rahvas, kultuur.“ Muuseumi algusaegadel peeti tähtsaks vana kaduva talurahva kultuuri talletamist. ERM-i ülesandeks on kujundada tervikvaade Eesti kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis sai näha erinevaid tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas. Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud seintele. Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest kihelkondadest. Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed. Püsinäitusel on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast.
meetodil. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetisenormi (X) arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toitained (St), mida korrigeeritakse (suurendatakse ja vähendatakse) mulla väetisetarbe konfitsendiga (Km). Katteallikana arvestatakse orgaaniliste väetistega mulda viidud toiteainete otse- ja ka järelmõju (Ov). Mineraalväetiste normi (X) arvutamine lihtsustatud bilansi meetodil: X= St*Km-Ov (kg/ha) Orgaaniliste väetiste otsemõju (Ov) kg/ha leitakse vastavale kultuurile planeeritud orgaaniliste väetiste normi kaudu, võttes arvesse tema toiteelementide (NPK) üldsisaldust ja nende kasutamise konfitsendi esimesel kasutusaastal. Talinisu väetamisel on orgaanilise väetisega rahuldatud lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus ning ei vaja täiendavat väetamist. 7 Tabel 3. Talu lämmastikväetiste vajadus lihtsustatud bilansi meetodil.
· Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas · Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia, teadmised matemaatikas ja astrononoomias. · Ehitasid suuri asmelisi torne-tsikuraate ehk astmikpüramiide · Tsikuraate kasutati templitena st kultuspaikadena · Mesopotaamiat valitsesid tema ajaloo vältel sumerid, babüloonlased ja süürlased ( babüloon) · Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a Vana Egiptuse kunst U 2800.a ekr-323a. ekr · Vana riik ( 4 dünastiat ) 28.-26.saj eKr · Püramiidid Giza väljal Kairo lähistel · Cheops'i püramiidid 146m ( 2300000 lubjakiviplokki, igaüks 2,5t raske ) · Chepren'i püramiid 142m · Mykerinose püramiid 66m · Sfinks 20m Uus Riik 16.-11.saj eKr · Tutanchamoni hauakamber · Luxori ja karnaki templid · Echnatan ja Nofretete 14.saj ekr · 332
Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - kokkuvõte Eesti keel ja kirjandus, 1946/2 Uus, sotsialistlik reiim tahab kultuurile tagasi anda tema kodanliku reiimi ajal kaotatud positsiooni. Uus kultuuriideaal on sotsialistlik realism. See tähendab uut esteetikat, kunstiteose uut struktuuri. Sotsialistlik realism ei ole mitte ainult sotsialistlik, vaid ka realism. Sellele vastanduvad kaks suunda: formalism ja naturalism, mida sotsialistlikul realistil oleks vajalik tunda. Formalism tähtsustab kunstiteoses üle kõige vormi. See printsiip avaldub alles sisu ja vormi vahekorda võrreldes
juulit, mil keskmine temperatuur on +18 °C. Ja muidu aasta keskmine on+5 °C ringis või sellest veidi kõrgem. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Eesti on ka üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast. Ning siin on üle tuhande järve, mõned suuremad, mõned väiksemad. Minu arust peaks silma ilu avarduma kaugemale kui ainult ilusad naised ja odavad hinnad. Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga. Tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja massikultuur. Tehnika kohapealt tunnevad Eestit ka ainult tehnikud ja sedagi tehnika alaselt mitte laiemalt. . Ma arvan, et Eestis on kaunist loodust ja häid ning andekaid inimesi, kes võiks meie kodumaa jäädavalt maailmakaardile viia. Ja kuigi ma arvan, et meie riiki ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
