Aja jooksul olid patriitsid sunnitud järeleandmisi tegema. Nt. Anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast rahvatribuunid Perekond, naise staatus Rooma pere oli mehekeskne, isal oli võim kõigi üle. Rooma naine võis liikuda avalikkuses ja teha peaaegu kõike ning neid kohati loeti kodanikeks. Kasvatus ja haridus Laste kasvatamine oli perekonna töö. Sõltus perekonna rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Poiste kasvatamisel sõjaline suunitlus. Vaimsele kultuurile hakati pöörama tähelepanu Kreeka mõjutusel. Enamik saatsid oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima, rikkamad võtsid koduõpetaja. Vahel saadeti Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde. Noored aristokraatlikud said aegsasti avalikkusele tuntud. Rooma õigus 12 tahvli seadus: kirjutati 12-le pronksist tahvlile, seadused olid karmid, sätestasid võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise, kui laenu tagasi ei maksta. Hiljem seadusi muudeti. Rooma riik toimus seaduslikul alusel
Ouchi organisatsioonikultuuride võrdlus näitab, et rahvuskultuuriline taust mõjutab teatud keskkonnas funktsioneerivat organisatsiooni. Väärtusi, mis toimuvad ideaalselt ühes kultuurikontekstis, ei saa alati teise keskkonda üle kanda. (Mihhailova, 2009: 18) Ouchi kohaselt ei ole Jaapani edu aluseks mitte tehnoloogia, vaid eriline inimeste juhtimisviis, mis keskendub organisatsiooni tugevale filosoofiale, selgesti märgatavale ühtsele kultuurile, pikaajalisele töötajate koolitamisele ja konsensuslikule otsustamisele ettevõttes. Tulemused näitavad, et sellise stiili rakendamine suurendab dramaatilisest ettevõtte tootlikkust ja töötajate pühendumist oma tööle. Ouchi uuringu järgi on Jaapani firmadele iseloomulik, et töötajatega luuakse eluaegsed suhted. Neist firmadest lahkuvad töötajad alles siis, kui lähevad pensionile. Ameerika Z-tüüpi firmades püütakse toimida samuti. Erinevus on vaid selles, et
Lapsepõlve võib mõista mitmes tähenduses ; bioloogilist, psühholoogilist, kui ka sotsiaalkultuurilist ilmingut. Kiired muutused viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumised. Siit ka uued probleemid: laste keskendumisraskused, endassepöördumine, rahutus, ebakindlustunne. Kodu rolli on lapse arengus raske üle hinnata. Ühiskonnas tõrjutud ja kultuurile võõra inimese hälbimise põhjusi tasub otsida lapsepõlvekodust. Lapsepõlve erilisust võiks hinnata mitmeti. Bioloogiliselt ja psühholoogiliselt nähakse teda kui oma sisemiste seaduste järgi kulgevat arenguetappi. Lapsepõlve on mõistetud kui ka kultuuri, mis jagab ühiskonna generatsioonideks neile kuuluva saatuse ning õigustega. Suhtumine lapsepõlve on enestele kui inimliigile arenguväljavaadete loomine. Pildid lapsest ja
Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3 Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et viikingaegsed skandinaavlased olid eelkõige röövlid ja sõjamehed ning nende kultuur oli olnud vaene ja vähe arenenud. Praeguseks on selge, et enamik neist elas rahumeelset elu, haris põldu või tegeles kaubandusega ning nende omanäoline kultuur ei jäänud sugugi alla tolleaegsele Lääne-Euroopa kultuurile. Tänapäevaga võrreldes oli see siiski julm aeg, kus tapmised ja vägivald, nälg ja rüüstamised olid sagedased nähtused. 4 Skandinaavia ühiskond Viikingite ühiskonnas polnud kõik inimesed sugugi võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondlastel, kellele tihtipeale kuulusid suured maavaldused ja rikkused. Viikingikuningate võim oli siiski veel ebakindel ja piiratud, sageli nimetati kuningaks lihtsalt mõne viikingiretke juhti
Maskuliinne Nõrka; ebanaiselikku Tugevalt ebakindlust vältiv Põhimõttelagedat, amoraalset Ebakindlust taluv Jäika, paranoilist Pikaajalise orientatsiooniga Vastutustundetut, priiskavat Lühiajalise orientatsiooniga Ihnet, külma Kultuurierinevused on suhtelised ja inimesed märkavad neid oma kultuurist lähtuvalt. Lisaks kultuurile on veel palju teisi tegureid, mis mõjutavad sündmuste kulgu. Kultuuridevaheliseks suhtlemiseks ei ole lihtsaid retsepte. Vajalikud oskused on hoolikas kuulamine ja pidev teadvustamine, et teie arusaamade raamistikust ei pruugi piisata nähtu ja kuuldu mõistmiseks.
Sündmused: Rooma riik jaotati Lääne-Roomaks ja Ida-Roomaks. Isikud: Diocletianus ja Constantinus. Suur rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma langus (375-476) iseloomulikud jooned: Rooma nõrgenemine, palju sissetunge. Sündmused: Kukutati viimane keiser Lääne- Roomas Romulus Augustulus 476. aastal. Isikud: Romulus Augustulus, Alarich, Attila Ida-Rooma viimane hiilgeaeg (476-568) iseloomulikud jooned: Hakati nimetama Bütsantsiks, orienteeritud kreeka kultuurile. Sündmused: Vallutati tagasi suur osa Rooma riigi Lääneprovintsist, viidi läbi reforme, rahuleping pärslastega. Isikud: Anastasius I ja Justinianus I. 4) Rooma rajasid kaks venda Romulus ja Remus, kes olid Aenease kauged järeltulijad. Imikueas üritas tappa neid nende julm onu. Vennad siiski pääsesid, sest neid imetas emahunt. Üles aga kasvatas üks karjus. Täiskasvanuna rajasid nad linna, mis vanema venna järgi hakati nimetama Roomaks
Seega põllumajanduskultuuride efektiivsuse põhinäitajateks on: 1.hektarisaak (söötühikutes) 2. töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3.omahind 39.Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele 2.selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste ( nt niisutussüsteemide )m efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 40:Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuuride hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja söödakultuuridel
Ükski teine seadus ei saa inimõigusi tühistada §Põhilised inimõigused: –Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule §Poliitilised õigused ja vabadused –Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne Argumenteerimise küsimused (arvestusele tulevad üks-ühele need küsimused) 1. Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. Kasu: Läänerahvusluse plussid ja miinused Plussid- Demokraatlikus riigis otsustab rahvas või rahvaesindajad. Inimesed jagavad ühiseid põhitõdesid. Rahvus on omandatav. Rahvus on territooriumpõhine. Kultuuriline paljusus ühes ühiskonnas –Rahvuseline mitmekesisus
See on väga oluline aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru saada sõnade tähendusest. Enamiel sõnadel on üks tähendus aga on sõnu mis võib tähendada mitut asja. Segadus tekib aga sisi kui üks sõna tähendab erinevates keeltes erinevat asja. Järgmise keelespetsiifilise asjana tuleb ära tunda laused, lausemallid ja lausete tähendus. Ütluse mõistmine ei ole nii keelespetsiifiline. See toetub juba teadmistele ja kultuurile. Eriti keerulised on allteksid. Õpetaja peab arvestama,et laps on võõras keelekeskonnas ja ka seda,et kuigi tundub – et lasp juba saab aru võib see arusaamine olla väiksem . Samuti peab meeles pidama et laps väisb võõras keelekeskonnas rutem. Kõneloome protsessis peab lapsel olema motiiv ja kavatsus rääkida. Siit edasi mõte täpsustub ja see kõik on seotud tunnetustegevusega ja kultuuriga. Keel ei mõjuta seda. Sii stuleb tähenduse tasand mis osaliselt on juba keelega seotud
Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USAs rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Sigmund Freud ja psühhoanalüütiline naljauurimine: Naljauurimine jääb mitme teadusala piirimaile. Käsitlusi naljadest avaldavad nii folkloristid, sotsioloogid, psühholoogid, kirjandusteadlased kui teisedki. Käesolevalt mõningaist probleemidest alal, kus puutuvad kokku psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd
Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast. Jumalad: (Liis Leemet) Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhiliselt mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalad Tin (Jupiter), Turam (Venus), Nethums (Neptunus), Maris (Mars). Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid
- nende sündmuste toimumise järjekorda - mitmesuguste muutujate (inimese isiksuseomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead (1901 1978) Tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Abram Kardiner, Ralph Linton Kultuur ja inimeste isiksus mõjutavad teineteist vastastikku. Baasiline isiksuse struktuur selline mis on iseloomulik kõigile (või enamikule) antud ühiskonna liikmetele
sotsialismi. Komeito on pidevalt suurendanud oma toetajate hulka ja pürgib Jaapani juhtivaks parteiks. Kui shintoism oli Jaapani riigiusund, peeti teisi usundeid, nagu budismierinevaid voole riikliku kontrolli all ja kristlasi kiusati taga. Pärast riigiusundistaatuse minetamist tõmbus shintoism enam tagaplaanile, kuid ta on ikka veel nähtav eriti religioossete rituaalide täitmises. [http://wiki.zzz.ee/index.php/Shinto] Sintoismi mõju jaapani kultuurile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada sintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on aluseks sintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt jaapanlikud kunstialad nagu jaapani lilleseade (ikebana) ning traditsiooniline jaapani arhitektuur ja aiakunst. Selge seos sintoismiga on sumomaadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt
Päts ja pragmaatiline suund · 1901.a asutatud päevalehe ,,Teataja" ümber, hakkas üha kõlavamalt kõnelema rahvuse majanduslikust edenemisest. · ,,Teataja" toimetajaks oli noor advokaat Konstatin Päts. · Kaastööliste hulka kuulusid kirjanikud nagu Eduard Vilde, A. H. Tammsaare ning advokaat Jaan Teemant · Päts oli rahvuslane, kuid uskus, et rahvust ei saa üles ehitada ainuüksi kultuurile ja aadetele, vaid selleks on eeslastel vaja saavutada majanduslik võim. · Päts nägi tärkavaid klassivastuolusid ja pidas nende käsitlemist vajalikuks. Sotsiaaldemokraatia levik · 20. saj alguseks oli Eestis kanda kinnitanud ka sotsiaaldemokraatlik mõte. Seda olid levitanud mitmed Peterburist ja Moskvast siia asumisele saadetud sotsialistid, kuid eriti Tartu üliõpilased.
sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärandi säilitamine. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j. tegi lõpu Lääne- Rooma keisririigile (aastat 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida-Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus- ladina keeles 'esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks,
Jaan Pühvel Võrdlev mütoloogia Vana Kreeka Kreeka on võrdlevale mütoloogiale erijuhtum, sest kreeka müüt kipub olema ebavõrdselt kaalukas ükskõik millises võrdluses. Näiteks pigem võrreldakse ,,Orpheuse müüdist Põhja-Ameerika" kui ,,Coyote moodi vembutajast Kreekas". Selles raamatus üritab autor võrrelda Kreeka mütoloogiat tema erandlikust kõrvale jättes. Kreeka lihtsalt juhtus olema keskel, eelajaloo ja ajaloo ristmel, Aasia ja Euroopa piiril, paigas, kus manner ja saarestik, maismaa ja merelisus teineteist mõjustasid, kus Vahemere ürgrahvas, põhja poolt asustaja ja idamaine kaubitseja põimusid keerukasse sümbioosi. Kreeka kultuuris on otsustav mitte samasks jäämine, vaid teiseks saamine, mitte lävimine, vaid sulam, lühidalt uus süntees. On veel teist laadi tsüklilikkust. Vastandina Indiale ja Iraanile le...
..................................11 2 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestauraator MR11 Sissejuhatus Järgnevas töös olen püüdnud anda ülevaate antiitkkultuuri olemusest ning selle tähtsusest kunstiajaloos ja mõjutusi kultuurile, eeskätt kunsti vallas. Sõna ,,Antiik" tuleneb Ladina keelsest sõnast antiquus - vana, muistne, endine, see, mis oli enne. Antiigikultuur on tänapäeval mõistena eeskätt klassikaliseks hinnatud kunsti-, kirjandus- ja filosoofiateosed, ja sestap on antiigi mõiste ka väärtushinnang. Samas on antiigi arhitektuur ja kujutav kunst avaldanud püsivat mõju varakristlikule ja bütsantsi ning peaaegu kõigile hilisemaile Euroopa kunstidele.
· kultuskivid (Tumala) arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c) Elatusalad ja eluolu: · Rannikupiirkond karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. · sise-Eesti hõredamini asustatud (tihedad metsad). Karjakasvatus ja alepõllundus. Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe. d) Vanem rauaaeg: · raua eelised ja selle tootmine Eestis rauast esemed olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist. Rauda toodeti soomaagist. · Tarandkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarandis 10-20 lahkunud ühest sugupõlvest).
RAHVASTIK JA ASUSTUS- kordamine 1. Analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rah...
mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Biograafia Sigmund Freud sündis 6. Mail, 1856, väikses Freibergi linnas Moravias Austrias. Ta isa oli villa kaupmees, innuka mõtlemise ja hea huumorisoonega. Ka oli tal hästi innukas ema, ta isa teine naine ning temast 20 aastat noorem. Kahekümne ühe aastasena sünnitas ta oma esimese poja, tema silmatera, Sigmundi. Sigmundil oli kaks vanemat poolvenda ja kuus nooremat pereliiget. Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust.
NKVD muutus Nõukogude Liidu rikkamaiks organiks, kellele kuulusid kõik Siberi kullakaevandused. 10. Miks rahvas terrorit teostavatele võimuorganitele/Stalinile vastupanu ei osutanud? 1) Kardeti / terrori hirm 2) Vähene haridustase 3) Rahvale edasi antav vale informatsioon 4) Riigiasjade salastatus 5) Paljud usaldasid pimesi Stalinit 6) 1930-ndatel a. rahva eluolu paranes 11. Majandusele, sise- ja välispoliitikale, ideoloogiale ja kultuurile iseloomulikud jooned koos konkreetsete näidetega Saksamaal ja NSV Liidus. Poliitikas- isikukultus, vastaste hävitamine (hukkamine, küüditamine), rahval puudus võimalus riigielus kaasa rääkida. Üheparteisüsteem, tsensuur. Majanduses- sõjatööstuse eelisarendamine, plaanimajandus, erasektori puudumine Ideoloogia ja kultuur- propaganda, riik kontrollib meediat. 1) isikukultus- riigijuhi pime kummardamine, kõigi tema otsuste ainuõigeks pidamine. 2) Gestapo-
Pidevalt rändavad küttide ja korilaste salgad asenduvad paiksete põlluharijate kogukondadega. Praeguse Tokyo lähikonda tekkisid esimesed asulad. Jaapan sai yayoi perioodil tohutu tõuke, sest juba selle aja savinõud olid peened ja ilusti kaunistatud. Arheoloogid on leidnud mitmeid selle ajastu metallesemeid, näiteks pronksist relvad, peeglid, tseremoniaalsed kellad jne. Kolmsada aastat pKr. algab Kofuni periood, millest saab tõsine kannapööre Jaapani senisele kultuurile. Oma nime sai ta matuse kääbastest, millesse jaapanlased sellel ajastul oma surnud matsid. Tekkis kindlam usk, mis kujutas endast midagi sarnast eestlaste vanale usundile. Usuti esivanemate hingesid ning seda, et igal esemel on oma nimi ja hing. Midagi sarnast indiaanlaste religioonile. Tekkisid esimesed väikesed kuningriigid ja ühes sellega toimusid ka esimesed kodusõjad. Kofuni periood on vanim, kus jäädvustati Jaapani ajalugu pildi ja sõna kujul. Sest 400 aastat pKr.
turisti kaameks. Sai alguse uus lääne kummardamine ja mõnes mõttes ka lääne Eesti dekoloniseerimine lääne poolt. Me hakkasime oma panku ja koole ajama nii nagu läänes, teid korrastama ja looduskaitsega tegelema. Me soovisime niivõrd läänega sarnaeda et kogu meie elu sai lääne maigu juurde, miks? Sest kui lääs ei usu et me nende moodi ei ole siis ei võta nad ka meid omaks. Ja läänest on mei ju nii mõndagi õppida Vene mõju Eesti kultuurile suunav, ta suunas Eesti rohkem läände. Meil on igast küljest venelastega rohkem ühist kui Ameeriklaste või Prantslastega. Meil on ühised geenid ja ühine ajalugu aga miks siis ikkagi me üritame niiväga sarnaneda Ameeriklastega. Lootes kaitsele mida nad meile pakkuda võivad, või olles tüdinud oma praegusest tantsupartnerist ja lootes on uus kopsakam daam, on parem kui naabri neidis. Nõokogude liit kasvatas meist egoistid nii indiviidina kui ka rahvan
1 kõigis loodusnähtustes puudest veeni, pilvedest koobasteni jne. Maiade vägagi iseloomulik maailmavaade on vaid üks variatsioon kõigi indiaanlaste ühisest filosoofiast, mille keskmes on elu, surm ja loomulik maailm. (Nicholas J. Saunders 2007: 85) Maiade tsivilisatsiooni kõige varajasemat ajastut tuntakse eelklassikalise ajastuna ja see kuulub aja vahemikku 2000 aastat eKr – 250 aastat pKr. Perioodi lõpuks tulevad seal esile mitmed maiade kultuurile omased tunnused: kobaras ümber keskse siseõue avad majad, majapõranda alla maetud surnud, kivist tööriistade valmistamiseks kasutatud kiltkivi, samuti iseloomulikud punased savinõud nagu vaagnad ja kausid. 400 eKr - 250 pKr toimus suur muutus maiade maailmas. Sel ajal ilmnevad esmakordselt klassikalist maia kultuuri iseloomustavad jooned: tohutu ühiskondlikud ehitised, jumalike valitsejate sümboolikaga
SISUKORD 1. AJALUGU................................................................................................. 3 2. RÜÜTLIKASVATUS................................................................................. 3 2.1. ALGUS................................................................................................ 3 2.2. PAAŽI TEENISTUS .......................................................................... 4 2.3.RELVAKANDJA TEENISTUS........................................................... 4 2.4. RÜÜTLIAU........................................................................................ 5 3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK........................................... 6 3.1. KIRIKUIDEOLOOGIA...................................................................... 6 3.2. RÜÜTLI MÕÕK................................................................................. 6 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕ...
Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr
käskis tal hakata kuulutama usku ainsasse jumalasse. Islami kultuur Raamatukultuur. Kalligraafia. Armastusluule. Elusolendeid kunstis väga ei kujutatud. Mošee - hoone palvetamiseks. Medrese - mošee + õppeasutus Islam - antiikkultuuri talletaja ja vahendaja Araablased vaimustusid kreeka kultuurist, õppisid keelt, filosoofiat, matat jpm. tõlkisid araabia keelde. Hiljem eurooplas tutvusidki kreeka autoritega tänu araabia tõlgetele. Araabia mõju eu kultuurile on suur, nt keeltes sõnad alkeemia, algebra. Ibn Sina - tuntuim islami õpetlane Keskaegse Euroopa sünd Rooma tsivilisatsiooni hääbumine Miks (Lääne-)Rooma tsivilisatsioon hääbus? Lääne-Roomas oli juba poliitiline ja majanduslik kriis + germaanlased ründasid + katk. Rahvaarv vähenes. Põllumajandus ja kaubandussüsteem + käsitöö varisesid kokku, levis naturaalmajandus e saaduseid ei müüdud enam, vaid kasutati enda tarbeks = raharinglus on halb. Kuldraha kaob käibelt
(Neenetsimaa (Nenetskiy Avtonomnyy Okrug, 2018)) 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neenetseid Venemaal 44 640. 2002. aastal oli neid 41 302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190. Neenetsi keelt, mis on neenetsite emakeel valdab vaid 50% neenetsitest. (Neenetsid, 2018) Neenetsi autonoomses ringkonnas on rahvaarv 19 aastaga rohkem kui kuuekordistunud ning seda mitte neenetsite, vaid venelaste arvelt. See mõjub pärssivalt neenetsi kultuurile ning keelele. (Neenetsid, 1995) 1.3 Neenetsi keel Neenetsi keele kõnelejaid on üle 31 tuhande. Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Neenetsi keelel on kaks peamurret: metsaneenetsi (kõneleb tuhatkond) ja ülejäänud kasutavad tundraneenetsi keelt. Täishäälikuid on neenetsi keeles ainul 7, kaashäälikuid 18, lisaks 14 peenendust (vt. tabel 1) Neenetsikeel on tõsiselt ohustatud ja neenetseid kelle emakeel on neenetsikeel jääb aina vähemaks (vt tabel 2)
Võimalik, et koos rästikukujuga Tõrvalast avastatud mittekalastusvahendeid (nooleotsad, pistodad) on vette heidetud ohvriannina, tagamaks õnne kalastamisel ja veelindude jahil. On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti ala elanikud looduse hingestatusesse. Mõisted: Asva kindlustatud asula- Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja- Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded
otsustada oma kultuuri standardite põhjal. Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Oluline roll on ka sotsiaalse solidaarsuse tugevdamisel ühiskonnas. Kultuurirelativism on arusaam, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. Segi ei tohi ajada reaalset elu ning ideaalset kultuurilist nägemust. Katsed need kaks lähendada, lisavad dünaamilist pinget nii kultuurile kui ka ühiskonnale. Sotsiaalsed normid on käitumisreeglid ehk ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Tavad on tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele. Moraalinormid on tavad, mis reguleerivad ,,peab" valdkonda kuuluvat käitumist. Seadused on normid, mis reguleerivad ühiskonnale kõige olulisemaid sotsiaalse tegevuse
organiseerijad. Ligi 1000 aasta jooksul tagas Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Sel ajal ehitati väga palju, loodi hulgaliselt uusi kunstiteoseid. Miski pole igavene, ka Rooma riik langes lõpuks. Suur rahvasterändamine 3.-5. sajandini m.a.j tegi lõpu Lääne-Rooma keisririigile (aastast 476, mil kukutati viimane keiser peetakse antiikaja lõpuks ja keskaja alguseks). Sellegipoolest pani Rooma riigi rüpes sündinud ristiusk aluse keskaja kultuurile. Ligi tuhandeks aastaks jäi püsima Ida- Rooma keisririik, mida edaspidises ajaloos tuntakse Bütsantsi nime all. 3 Rooma kunsti mälestistel on olnud suur tähtsus hilisemate ajastute kunsti jaoks. Neist on inspiratsiooni saanud renessansiaja kunstnikud, eeskuju on neist leidnud klassitsistliku (classicus ladina keeles `esmajärguline') laadi harrastajad hiljemgi Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks.
3.omahind (kr/kg) Söötade kontsentratsioon näitab mitu söötühikut sisaldab 1 t kuivainet. Mida rohkem on kuivaines SÜ-d seda väärtuslikum on söödakultuuri saak. 40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1.Anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri ( tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemisele. 2.Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt ) ning kapitalimahutuste (nt niisutussüsteemide) efektiivsuse konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel
39. Põllukultuuride majandusliku efektiivsuse põhinäitajad 1)hektarisaak(söötühikutes, energiaühikutes) 2)töömahukus (töökulu tundides 100 söötühiku kohta) 3)omahind (kr/kg) 40. Maakasutuse ja põllukultuuride majanduslikule hindamisele lähenemine 1) anda viljelevatele kultuuridele hinnang tegelike tulemuste järgi, mis on saadud maaviljeluse kultuuri (tehnoloogia) konkreetse taseme puhul. Sisuliselt tähendab see hinnangu andmist mitte niivõrd kultuurile kui selle viljelemise tasemele. 2) Selgitada, millist efekti üks või teine kultuur on võimeline andma täiendavate kulutuste tegemisel (üleminekul intensiivsemale viljelusele). Sel juhul hindame ressursside (väetiste jt.) ning kapitalimahutuste (näit. Niisutussüsteemide) efektiivsust konkreetse kultuuri viljelemisel. 41. Toodangu majanduslik hindamine realiseerimistulemuste ja väärindushinna alusel Põllukultuurid hindamine tasuvuse järgi on erinev kaubalistel ja
Malinowskis huvi Austraalia põlisrahvaste vastu; mõjutajaks ka Westermark Läks uurimisretkele Austraaliasse esimese ms ajal, 1914 Austria-Ungari kodanikuna (Austraalia vaenlane sõjas) elas Austraalias metsikut elu Inglismaale naastes lõi uue distsipliini Välitöö 1915-16, 1917-18: Alustas Paapua Uus-Guineas, hiljem Trobriandi saartel Võrdleva meetodi asemel keskendus ühele kultuurile Päästeetnograafia kolonialismi ohu tajumine kultuuridele, vajadus nö päästa, mis päästa annab; üheks väljundiks ka Torrese väina uuring Seega ka suurem vajadus intensiivse andmekogumise järele Malinowski rõhutas välitöö pika kestvuse olulisust, mida varem ei peetud oluliseks Antropoloog üksi kohapeal elades hakkab märkama struktuure ühiskonnas Malinowski leidis, et evolutsionistide probleemiks oli vale meetod
mille keskmeks võib siiski pidada antiigiihalust ja huvi idamaiste, eelkõige araabia ja pärsia vormide ja motiivide vastu. Kui üldse on mõni katusmõiste või zanrimääratlus, mis haaraks Kaalepi luulet kogu selle mitmekesisuses, siis on selleks ,,akadeemiline" või ,,intellektuaalne". Ja sedaviisi kokkuvõetuna ei kujuta Kaalepi luuletused endast mitte ainult huvitavat ekskurssi kirevasse luuleilma, vaid ka õpetlikku vaadet maailma vaheldusrikkale kultuurile. mängulisus, tekstimõnu, värskus ja muidugi naljaga seonduvad troobid. Nagu kõik Kaalepi luules, on ka huumor kaalutletud; mitmes kohas on nali ise luuletuse teemaks. Sonettide puhul on Kaalepi jaoks oluline soneti iseloomulikem omadus, selle vormiline ebasümmeetria, mis mõjutab ka tähendustasandit. Tavapäraste sonettide kõrvalt leiame Kaalepilt ka sonette skeemiga 4+4+1+4+1, 4+4+2+4, 4+4+2+3+1. Soneti piirid ei ole reeglites. Tegu on sonetiga täpselt nii kaua, kuni lugeja seda tajub
pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest
...................6 Ohverdamine...................................................................................................6 Preestrid..........................................................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 Sissejuhatus Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid: monoteistlikud ja polüteistlikud usundid, maailmareligioonid ja rahvausundid jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse
Võõrvõimude seatud piirangute kadudes ning eestlaste eneseteadvuse ja ka jõukuse suurenedes kasvas hüppeliselt eestikeelse kirjasõna hulk: ilmunud raamatute arvult ühe elaniku kohta ületas Eesti peagi enamikku Euroopa riikidest (19181940 ilmus kokku ligi 25 000 nimetust raamatuid ja brosüüre). 1923. aastal alustas ilmumist Kirjanike Liidu ajakiri "Looming", millele hiljem lisandusid muudki kirjandusajakirjad, nagu "Eesti Kirjandus", "Akadeemia", "Varamu" jt. Sarnaselt kogu Eesti kultuurile levisid kirjanduses Lääne-Euroopa mõjud ja moevoolud. Ka Eesti igapäevaelu laad, eriti linnades, lähenes kiiresti Lääne-Euroopa omale. Seda on nimetatud fläpperite ehk vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Inimesed oli vabad ja iseseisvad ning armastasid kanda mugavaid riideid. Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli hoopis vabalt langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid ennast tugevalt ja kohe silmatorkavalt meikima
Martõnoviga. Dostojevski Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate aastate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke (saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng). Dostojevski tunnetas oma lähedust demokraatlikule kultuurile kui põhilisele ja määravale suunale. Ta lähenes sotsialistlikele ringidele ja käis agarasti nende koosolekutel. Lõunal Butashevitsh Petrashevski juures luges Dostojevski laudkonnale ette Belinski "Kirja", mis Venamml keelatud oli. Ja kui petrashevskilased provokaatori salakaebuse peale arreteeriti ning türmi pandi, jagas Dostojevski nende traagilist saatust. Ühes teiste petrashevskilastega mõisteti ta surma ja toodi avalikule väljakule otsuse täideviimiseks
3. Katakombid on maaalused matmispaigad. Neid rajati, sest ristiusk oli keelatud. 4. Basiilikad olid levinud äri- ja kohtuhooned, mis võeti eeskujuks kirikute ehitamisel. 5. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis oli alati paigutatud läänest itta. Kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks lööviks. Uks asus alati läänepoolses osas. 6. Skraalehitis on kirikuehitis( basiilika kasutuselevõtt). 7. Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss oli Saksamaal Aachenis( see muutus omamoodi kultuurikeskuseks). 8. Käsitsi maalitud raamatumaale nimetati miniatuurideks, sest neis kasutati punase värvimulla mennikut. 9. Tallinnas on basiilikatüüpi näiteks Niguliste kirik. Bütsantsi ja Vanavene kunst 1. Bütsantsi riik sai oma nime Byzantioni järgi, mille rajas Rooma keiser Constantinus Konstantinoopolisse. 2
Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera. Enam ei olnud tähtis elada suurte veekogude läheduses. Üksikpereline asustusviis, enam ei elatud küladena, vaid hajataludes. Kalmed paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel ja üldiselt elamispaikadest eemal. Surnud olid kägarasendis, sageli külili. Naised paremale ja mehed vasakule küljele. Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas. Nõude ümber on keritud nöör, mis jätab efektse mustri. Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk paadikujulised kivikirved. 1. Külasema ehk kontinentaalne tüüp lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont 2
Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring laienes tunduvalt. Idamaadelt levisid Euroopasse uued tavad ja ideed. Need avaldusid nii peenemates kommetes, idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. 7. Kuidas kujunesid välja tsentraliseeritud monarhiaga Prantsusmaa ja Inglismaa? (valitsejad) Prantsusmaa oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud , kuid tegelikku võimu valitsejatel vasallide üle polnud. Inglismaal valitses tugev kuningavõim. XII sajandil puhkes terav konflikt Inglise ja Prantsuse kuninga vahel maavalduste pärast Prantsusmaal. Kuna Inglise kuningad olid Normandia hertsogite järeltulijad, siis kuulus see piirkond neile enestmõistetavalt ka edaspidi
otstarbekohased vahendid; Organisatsioonikultuur on vahend, mis aitab töötajate käitumist normeerida ja nivelleerida; Selleks, et kultuur töötaks taolise instrumendina, tuleb normid ja väärtused teadlikult välja töötada ja ametlikult kehtestada; Kultuuri perspektiivid 2 FUNKTSIONALISM: Muutujate süsteem ja kohanemismehhanism Tagab organisatsiooni säilimise. Organisatsioon on elav, õppiv ja kohanev organism Organisatsiooni liikmed omandavad ja arendavad kultuurile omaseid põhiväärtusi ja uskumusi Ühised väärtused, ühine kultuur aitab neil väliskeskkonnaga kohaneda ja organisatsiooni sisemist ühtsust säilitada Oluline on kultuuri õppimine, omandamine; Tähtis: mida kultuur teeb, kuidas see funktsioneerib, mis ülesandeid täidab, kuidas tekib ja kuidas muutub Kultuuri perspektiivid 3 SÜMBOLISM: Kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Organisatsioon on sotsiaalne konstrukt, mis toimib oma liikmete teadvuses;
Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca ...
venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber,
planeerida; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks; paranevad ametnike töötingimused; valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub; valitsemiskulud vähenevad; seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab; teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb; raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: identiteedi kadumine; ääremaastumine; volikokku saavad suurema valla inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid ja ei esinda liidetavaid valdu, võim kaugeneb rahvast; raha kulutatakse vaid keskuste tarvis; teenuste kättesaadavus halveneb: koolid ja postkontorid pannakse kinni, bussid enam ei sõida ja lund ei lükata; kommunaalteenuste hinnad tõusevad ja elu läheb kallimaks; ametnike hirm kaotada oma töökoht; bürkoraatia kasvab, asjaajamine läheb keerukaks
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala.
Hellenistlikud linnad: -rajati uusi linnu -suurim ja tähtsaim Egiptuses asuv Aleksandria -linnaarhitektuur muutus kreekapäraseks -rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta
Näiteks kerkisid esile prohvetid, kelle eestvedamisel hakati hävitama vanu hiisi ja ohverduskohti. Hernhuutlaste mõjutusel loobuvad naised ka ehete ja kirevate rahvariiete kandmisest, selle asemel eelistati hoopis lihtsamaid ja mitte nii toretsevaid rõivaid. Mõnikord kaldusid hernhuutlased oma nõudmistega 49 R. Põldmäe, Fr. R. Kreutzwald, 403. 50 Jaanus Paat. Kristlike usuliikumiste mõju eestlaste ja eestirootslaste rahvakunstile ja kultuurile. Mäetagused nr 42, 9. 51 K. Leichter, Seitse sajandit, 14. päris äärmustesse, näiteks keelasid usuliikumise kohalikud juhid mõnel pool Saaremaal laupäeviti ja neljapäeviti töötamise.52 52 J. Paat, Kristlike usuliikumiste, 9. Kokkuvõte 18. sajandil teisel kümnendil Saksa aladel alguse saanud ja Balti provintsidesse levinud usu uuendusliikumine hernhuutlus saavutas siin kiire populaarsuse, kogudes lühikese ajaga hulga järgijaid
(Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine, haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.) Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
