Levisid kase- ja männimetsad, sisse rändasid põdrad, karud, koprad ja teised metsavööndis elavad loomad. 9. aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste asulakoht Eestis. Swidry kultuur on kultuur , mis on paleoliitiline kultuur, mis on levinud ka läti ja leedu alal, ulatub kirde nurgast ka vene alaldele. Põhiliselt põhjapõtrade küttimisest elatuvad hõimud. I inim saabusid 9000 ekr ( Eestisse) .Swindry kultuuri mõjutusi on ka kunda kultuuril. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi 9000- 5000 ekr. Teada umbes sadakond asulakohta. Kõige vanem asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe ääres , Pullis. Pikka aega Pulli asula dateeriti 7500 ekr , kuid praegu dateeritakse seda u 9000 ekr-iks. Nende elust palju teada pole, on leitud mõningad lõkkeasemed, kus on süüa tehtud. Leitud mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud)
tajumist. SapiriWorfi hüpotees reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt. selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms. (see mida me enda ümber koguaeg tajume väljendub ka meie keeles. mida kogeme elus peegeldub automaatselt keeles. nt: visiitabielu) 27. Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid? HARJUTUS!!! Igal kultuuril on olemas ideed, mis sõnastavad ära selle ühiskonna jaoks tähtsad, väärtuslikud ja ihaldusväärsed asjad ja elu teised aspektid. Sellised abstraktsed ideaalid ja väärtused annavad inimeste käitumisele tähenduse ja suuna nende sotsiaalses maailmas. Normid on käitumisreeglid, mis väljendavad neidsamu kultuurilisi väärtuseid ja ideaale
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
348. 1. Jälgitav tasand - ... mille moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid, näit. mööbel, töövahendid jne. 349. 2. Jagatud väärtused ... sellised väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla motivatsiooni allikaks, näit. Lojaalsus, õiglane tasustamine jne. 350. 3. Ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised. Kõige abstraktsem avaldumisvorm. 351. Scheini järgi on kultuuril kolm tasandit: · Keskmes on inimeste põhjapanevad ja iseenesestmõistetavad eeldused ja uskumused, mis suunavad meie arusaama organisatsioonis toimuvast. Siia kuuluvad hoiakud ärikeskonna, inimloomuse ja töösuhete kohta. · Järgmisel tasandil on kultuurilised väärtused (mis baseeruvad eelmisele tasandile)
Väljendusvorm on väljendusasine psüühiline kujutis, so see, kuidas me tajume ja kujutleme keelemärki suhtlemisprotsessis sisuvorm üksustega.Vormi võib ainest eraldada ja uurida tead eraldi. Glossemaatikute ül on õieti väljendusvormi uurimine ja selle seoses sisuvormiga. 49. Londoni lingvistiline koolkond Põhijooned: *rahvuslik elavate keelte uurimise traditsioon (asumaad) *B.Malinowski kultuursotsioloogia. Keelel ja kultuuril on ühised om-d. *glossemaatika kriitika: iga täielikult aksiomatiseeritud matemaatiline lingvistika osutub praktikas kasutuks *biheiviorism ja positivism. Viini ringi liikmete mõju. Wittgenstein: "sõna tähendus on tema kasutus". *Funktsionaalne tähenduse teooria. Sõnadel on tähendus vaid kontekstis. Igas tekstis on kahte tüüpi seoseid: deskriptiivsed ja funktsionaalsed 50. Ameerika strukturalism 51. Nim ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik
Kiirreageerimine (QR) on tihedalt seotud tarneahela juhtimise, täppisajastamise, paindliku tootmise ja aja kompressiooni põhimõtetega. Sisuks on minimeerida täitmisaega sellise määrani et antud kauba tootmine toimuks maksimaalses vastavuses reaalse nõudlusega. Täitmisaeg minimeeritakse parandades tarneahela liikmete vahelist teabevahetust. Toyota tootmissüsteemi (LEAN) sõnavara TPS (Toyota tootmissüsteem, paindlik tootmissüsteem) - jaapani kultuuril põhinev tootmise korralduse viis, mis kätkeb erinevaid printsiipe, meetodeid ja tööriistu tootmise parendamiseks, arenes välja Toyotas 20 sajandi keskel Säästlik tootmine ehk LEAN - jaapani päritolu protsesside ja ettevõtete juhtimise filosoofia, mis rõhutab ressursside suunamist ainuüksi tegevustele, mis loovad väärtust, mille eest kliendid on nõus maksma; kasvanud välja Toyota tootmissüsteemist
Plutarchos, Titus Livius Titus Livius oli moodne kirjanik, ta armastas kirjutada lahingutest, alati pidas alguses kõne (teoses). Infot veel vara-kristlike apologeetidelt* - palju infot rooma religiooni kohta Latium - oli Vana-Rooma piirkond Apenniini poolsaarel. 1200 a paiku ema saabusid indoeurooplased rooma U 753 a e.m.a. latiinid........... Rooma algne religioon erines täielikult kreeklaste omast. Roomlased võtsid üle kreeklastelt, etruskidelt Rooma ja Kreeka kultuuril nii erinevaid kui sarnaseid külgi. Numen ebaisikuline vägi, jälg muistsest animatistlikust (animatism) maailmakäsitlusest või ürgreligioonist. Atribuut võib olla käega katsutav (nt välk käes); võimukus, vääramatu vägi Viljakusjumalad: Tellus maapind, maaviljakusjumalanna Ops viljasaak, mida koristatakse, viljasaagi- ja rikkusejumalanna Liber viinamarjasaakide viljakusjumalus Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k)
· Religioon on lepingulist päritolu. Täites erinevaid religioosseid rituaale, siis jumal kaitseb, hoiab seda kogukonda. Praktiline, ratsionaalne leping. Testament ehk leping jumala ja juutide iidse kuninga vahel (Mooses I raamat). Jumal annab maa-ala Jordani jõe kaldal. · Eetika. 10 käsku ehk põhilised inimese käest nõutavad nõuded. 5. Vana Kreeka tsivilisatsiooni päritolu. Vana Kreekat peetakse euroopa kultuuri klassikaliseks päritolumaaks. Kultuuril suhteliselt pikk tekkelugu. · Kreeta- Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Kreeta ehk Minose kultuur (u 2000-1400 eKr), mis on väga kõrgelt arenenud kultuuri süsteem. Silpkiri, sõjatemaatikata kajastava kunsti puudumine, lossid (nt Knossos) kui majandus ja võimukeskused ja Mükeene kultuur (1600-1100 eKr) massiivsed kaitserajatised, sõjatemaatika esinemine kunstis. Kreeta- Mükeene ajajärku iseloomustab Mükeene kultuuri hiilgeaeg, kindlustatud losside rajamine.
ja faktidele tuginev juhtimine; 5) töötajate arendamine ja kaasamine; 6) pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine; 7) partnerluse arendamine; 8) vastutus ühiskonna ees. Kvaliteedijuhtimise mudelis on koondatud ühte mitu kvaliteedile lähenemise komponenti, kaasa arvatud meeskonnad, töövahendid statistiliseks protsessiohjeks ning kvaliteedisüsteemid , nagu ISO 9000. Olulist osa TQMi edukal kasutamisel on organisatsiooni kultuuril ja heal kommunikatsioonil. Kuid kõige tähtsam on kohustumus, seda mitte ainult tippjuhtide, vaid organisatsiooni kõigi liikmete poolt, eriti nende poolt, kes oma töös puutuvad otseselt kokku klientidega. TQM mudeli tuumaks on klient/tarnija- ahelad ja nende sees toimuvad protsessid. Juhtimise ,,suureks hitiks" kujunes terviklik kvaliteedijuhtimine 1990-ndatel . Hiilgeaeg kestis neli aastat ja kohati oli tööriist ka liigselt üles kiidetud
vaid on oma teooria. Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust. Igas kultuuris on mingid elemendid, mille kaudu saab avadas elle olemuse. Moodsad kultuuriteooriad näevad, et kultuuril pole kindlat tuuma. Tegelikult on ebaselge kultuurielementide kogum. Enkulturatsioon – kultuuri õppimine. Inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas levinud kultuurilised harjumused ja normid õppimise käigus. Kuidas inimene enkultureerub - 3 etappi: Individuaalne – kui laps omandab juba kultuurilisi teadusi, kuigi keegi neid spetsiaalselt ei õpeta, ta vaatleb ümrust jne ja õpib selle käigus.
alge, mis on oluline ka romantismi puhul. James Thomson (1700-1748) luuletaja, kes kirjutas sentimentalismi võtmes. Mõjukas teos Euroopas on ''Aastaajad''. Koosneb neljast aastaajast ja proloogist, vormilt klassitsislik, sisult uudne, tuuakse esile loodus. Vastandus klassitsismile, sest klassitsism on linnastunud suund. Looduslik loomulik loodus. ,,Aastaajad" tõlgiti mitmesse keelde. Sel sajandil tõlgiti üleüldse väga palju ja see võimaldas Euroopa kultuuril liikuda kosmopoliitsuse suunas teatud teemade kaudu. Inglise luules oluline veel: Edward Young, Thomas Gray Kalmistuluule. Tuleb juurde mõte inimese surelikkusele. (lisaks loodus seal) Murelikkus jalutades seal kalmistute vahel. Grayl on mässumõtted jne, ,,miks see peab niimoodi olema." Kalmistukoolkond. Tugev sentimentalism Luules kui proosas on tuntud nimi: Oliver Goldsmith. Väga tundeline autor, samas on ta teistele sentimentalistidele end vastandanud.
teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
ajaühikus. Erinevatel reklaamiliikidel on ka erinev geograafiline paindlikkus. Ja lõpuks, loevad ka võimalus oma reklaami paindlikult ajastada; see, kui kergesti saab reklaami turult tagasi tõmmata; kui suur on viivis reklaami teabekanalile üleandmise ja ilmumise vahel. Üldised reeglid reklaamiliigi valikul on sellised : valiku otsustab kauba või teenuse eripära ning päralejõudmine tagab TV, suure sageduse raadio, selektiivsuse ajakirjad. Igal kultuuril on oma eriomane kommunikatsioonimall ning sellest sõltub, kas eelistatakse valdavalt ratsionaalset psühholoogilist mõjustamist või emotsionaalset mõjustamist. Raadio ja telereklaam, kus apellatsioone kannab kõne, on sobivam emotsionaalsete protsesside kaudu mõjustamiseks nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus. Televisioonireklaamis kombineeruvad nägemismeele ja kuulmismeele
kohviserviis vms). · Alkoholi sobib kingiks viia vaid oma lähedasematele äripartneritele.. · Kui olete kutsutud kellegi koju lõunale, on tavaks, et viiakse ka väike kingitus (sokolaad, puuviljad, lilled). · Kinkida ei sobi riietusesemeid, aluspesu, kalleid ehteid. Need kingid on sobilikud vaid väga lähedasele inimesele. · Ettevaatlik tuleks olla köögi- ja majapidamisriistade kinkimisel. · Kollektsionääridele sobib kinkida täiendust nende kogusse. · Igal kultuuril on omad tavad. Kohtudes teiste kultuuride esindajatega ning soovides neile kingitustega meeldivaid üllatusi valmistada, peaks eelnevalt uurima nende kinkimis- kombestikku. · Nupukas on mõelda kingituse juurde ka lugu. Näit. Radisson SAS hotellis ootas esimest 1000 külalist toas karbike, milles olid esmavajalikud asjad uues majas tegutsemiseks: taskulamp, haamer, kruvikeerajate komplekt, plaaster, küünal ja tikud
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
saj. lõpp kuni 8. sajandi keskpaik. Teine ajastu on karloingide ajastu, kus tõuseb esile karolingide dünastia 8. sajand - 10 saj. algus Kolmas ajastu oli Romaani kunst, valitsev kunsti stiil kogu lääneeuroopas, 10.-12. sajand Neljas ajastu oli Gooti kunsti ajastu, 13.-16 sajandi algus. vanagootika (Põhja Prantsusmaal 12. sajandi II poolel) kõrggootika 13.-14. sajand hilisgootika 15-16. sajand algus. piibelgi on tõlgitud gooti keelde. Merovingide kunst on kõige suurem kundtilise ja kultuuril allakäik, mis tabab kogu rooma impeeriumi läänepoolset osa. Praktiliselt kaob kiviarhitektuur. Mõned üksikud kiviehitised on tehtd merovingide ajal ja meistrid selleks arvatavsti tulid iirimaalt või ... Unustatakse kuidas teha lubimörti või telliseid. Keelustatkse ümarskulptuur, ja järgitakse kõrggootikani väga rangelt. Ümarskulptuurid on suur haruldus nagu ka kiviehitised. Keelatud on ka tahvelmaal. Kultuuriline alakäik avaldub ka selles, et kaob avalik koolivõrk
tajuvad. Kultuuri võib käsitleda kui organisatsiooni liimi see ühendab organisatsiooni liikmeid. Ühised väärtused on need, mille ümber see asi tiirleb. Organisatsioon on kindlasti kogenud erinevaid lahendamise viise ja läbi parktika on leitud parim viis ja see tehakse uutele liikmetele kiiresti selgeks (kõige tähtsamad otsused tehakse suitsunurgas näiteks). See mida peetakse tähtsaks peaks ka tegudes ja sõnades väljenduma. Kultuuril on iseloomulik, et see ei ole nähtav. Me näeme kultuuri avaldumisvormi. Organisatsiooni kultuuri nähakse enamasti kui väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, millest firma lähtub oma igapäevases tegevuses. · Tõekspidamised kas tööd tuleb teha palehigis või siis kui kell kukub, kukub ka pastakas. · Normid · Hoiakd kuidas me ühte-teise küsimusse suhtume · Kõik need normid, hoiakud on edasiantavad uutele tulijatele, kuiad asjad meie
seerida ehk pakkuda kõikidele turgudele sama kaubavalikut, teiselt poolt on võimalik kaubavalikut kohandada vastavalt sihtriigi klientidele. Standardiseerimise toetuseks räägib asjaolu, et kõikidel klientidel üle maailma on sarnased vajadused ja ettevõtjad peaksid need ära tundma. Seejuures tuleb siiski tarvitusele võtta spetsiifiline turunduskommunikatsioon, mis sobib sihtriigi turule. Samas kiiresti liikuvate tarbe- ja toidukaupade puhul tuleb kindlasti arvestada kultuuril põhineva maitsega. Jaekaubanduses on kohandumise tase tugevas sõltuvuses kaupluse brändi kuvandist ja sellest kas seda brändi annab üle kanda sihtriiki. Üldiselt toetatakse standardiseerimist, kuid teatud määral tuleb kaubavalikut kindlasti kohandada vastavalt sihtriigi tarbijale. (Fernie jt. 2003, 334) 1.4. Rahvusvaheline ettevõtluskeskkond Iga firma tegevust mõjutab teda ümbritsev keskkond. Ettevõtluskeskkond hõlmab kõiki
ne roll just baltisaksa haritlastel. Küllap tundis eesti soost talupoeg 18. ja 19. sajandil põhjalikult kohaliku looduskeskkonna omadusi ning oskas selle võimalusi ka praktiliselt hästi kasutada. Seda kinnitab väga suur hulk Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides säilitatavaid pärimustekste, milles sisalduvad tähelepanekud loodusolude, ilmastiku, loomade- lindude elurütmi, taimede omaduste jms kohta. Baltisaksa ja sealtkaudu euroopa kultuuril oli aga vaieldamatult teeneid selles, et looduskirjeldu- sed jõudsid eestikeelsesse kirjasõnasse selle esimeses laines ning oman- dasid seal kindla koha. Loodus, selle ülistamine ja ilustamine oli Euroopa kultuuriruumis oluliseks teemaks nii valgustus- kui romantismiperioodi kirjasõnas (vt Eesti looduskirjanduse lugu 243 nt Goethe, Tobler 2004). Loodusehuvi kõrval pöördus toonase haritlas-
lugedes. Kelle käes on tähendus? - Tähenduse määrab teksti autor. - Tähendus on tekstis. - Tähenduse loob kuulaja/lugeja. Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja kujundusmärgid, konventsionaalsed esitusviisid (nt tabel, skeem). Neid pole aga keeles sees, vaid need on kultuurivalikud. Kirjalik tekst pole suulise kõne tuletis, vaid on jagamatu tervik, kus kirjutatusel ja kirjalikul kultuuril on oma tähendus. Tekst erineb sündmusest, mida see kirjeldab. Teksti peab olema võimalik vaadata eraldi teksti ja reaalsusena. Tekst nimetab asju, jagab asjad teadaolevateks ja uuteks, väljendab suhtumist – seda kõik teeb ainult tekst, sest maailmas pole tegelikult teema-reema jaotust, hukkamõistu või ebakindlust jne. Analüütik vaatleb, mida tekst räägib keelevälisest maailmast, mille tagaplaanile
.., Indrek (Tõde ja Õigus). 70-date lõpus j 80-datel tulevad uued lavastajad: Peeter Simm, Olav Neuland. Vanad tegijad tegutsevad samuti edasi. Peeter Simmi ,,Ideaalmaastik", Kõrboja peremees, Nipernaadi, Uppunud alpinisti motell. 80-date keskpaigast sai võimlikuks ka teistsuguste teemade käsitlemine filmides: sotsiaalsed probleemid ja erinevused: Naerata ometi, Tants aurukatla ümber. Võimalikuks sai uus lähenemine filmidele. 17.11.2009 VÄLIS-EESTI KULTUUR Nooremal välis-eestlaste kultuuril on Eestiga väge nõrk side ning nende kultuuri kohta ei saa enam kindla peale öelda, et nad just eesti kultuuri esindajad on. Eriti on see problemaatiline kunsti koha pealt, kuna tavaliselt seostatakse tavaliselt kunstiteost mitte kunstniku rahvusega vaid sellega, kus ta elas ja on kunsti lõi. Sõja ajal lahkus Eestist u 70 000-75 000 inimest läände, peamisteks sihtkohtadeks olid Soome ja Saksamaa. Saksamaale jäi väga väike kogudus
16 Maidla Mõisa Köögi internetilehekülg [WWW] http://www.maidlamois.ee/peielaua_menyy.html , viimati vaadatud 2.10.2008 15 iganes ta ei suunduks. Muidugi puudutavad käesolevad mõtisklused religioonis kahtlevaid inimesi, mitte usklikke leinajaid. 4. Matusekorraldamisest tänapäeval Matmiskombestik on igal kultuuril omanäoline. Selles kajastuvad inimestevahelised suhted ja ühiskonna moraalinormid. Austus surnute vastu jutustab lugupidamisest elavate vastu. Kui ühiskonnas on moonutatud ja nõrgenenud perekondlikud, sugulus- ja sõprussuhted, pole mõtet oodata siiraid ja sügavaid tundeid sellest ilmast lahkunute vastu. Varasemal ajal tegeles matuste korraldamisega leinav perekond, ümbritsev kogukond ja kirik. NSV ateistliku ideoloogia levikuga tuli kirikliku matuseviisi kõrvale uus termin ,,ilmalik
Kõik need ebameeldivad asjad olid nähtaval, aga selle pärast kõigele kriipsu peale tõmmata ei ole ka õige. Tuli ikka lähtuda sellest reaalsusest, mis oli. Kõik, kes on proovinud eksperimenteerida ühiskondlike asjadega, on alati ummikusse lennanud. Teatud mõttes oli neil noortel kuttidel õigus: me pidime teise, alternatiivse süsteemi kogu naha ja karvadega vastu võtma. -- Aga kuidas hindate kitsamalt kultuuripoliitikat? -- Vähemalt rahastamise mõttes ei ole kultuuril kunagi nii lahe olnud kui praegu. Kirjandust head kirjandust ilmub viis korda rohkem kui Nõukogude ajal. Filmikunst, mis on kogu aeg olnud Eestis peksupoiss, on viimasel ajal toonud rohkem rahvusvahelisi auhindu kui ükski teine kunstiala. Ja minu arust kultuurkapital on mõjunud meie kultuurile väga ja väga hästi. Võib nuriseda komisjonide koosseisu üle ning kõigile ei jätku raha, see on alati nii. Aga kogu "kulka" süsteem töötab pagana hästi ja kõik IdaEuroopa riigid
Ferdinand Linnus (1895–1942) — ERMi direktor aastast 1929. Gustav Ränk — I TÜ etnograafia professor. 20 4.2.2 Nõukogude Eesti Osa ERMi kogusid anti Kirjandus- ja Kunstimuuseumile, kaotati etnoloogia professuur TÜs. Uurima hakati vennasrahvaid, Soome-Ugri ja slaavi rahvaste vahelisi sidemeid. 1957 asutati vabaõhumuuseum, mis baseerub ERMil, TÜ-l ja Ajaloo Instituudi etno- loogia sektoril. Peamine rõhk oli materjaalsel kultuuril, vaimne oli kirjandusteadlaste rida. ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on Akadeemias. 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1. Rahvapärased ehitised: Karl Tihase Eesti talurahva arhitektuur 1974 2. Rahvariided 3. Rahvakunst (tekstiil, ornamentika, kudumid) 4. Majandusvormid (põllum, kalastus, jahindus, karjakasv) 5
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti
filmis veel soomeugrilasi (udmurdid, vepslased). Kineesika (kinesics) – kuidas antropoloogilisi võtteid on kasutatud kehakeele uurimiseks. Filmi ja fotograafiat kasutatakse sellise kehakeele analüüsimiseks, mis tavaliselt jääb tagaplaanile/varjule. Nii võib päris palju kultuurist teada saada. Sellel on pikk traditsioon ja eriti aktuaalseks muutus 50ndatel. Inimeste kehakeelt on vajalik uurida selleks, et mingi 70% suhtlusest toimub kehakeele abil, mittevebraalselt. Arvatakse, et igal kultuuril on oma spetsiifiline mitteverbaalne suhtlusviis, sel on olemas omad kindlad reeglid jne. See oligi sajandi keskel äärmiselt popp uurimissuund. Kaamera on olnud väga heaks abivahendiks, jäädvustataskse kadudeta inimeste käitumist, infot on võimalus pärast mitu korda uurida. (võrdlus foneetikaga nt). Kineemid on individuaalsed füüsilised signaalid. Kehakeel on mõnes kohas täiesti erinev ja võõras võib tunda seal täietsi segaduses isegi kui jutust saadakse aru (vestlus tervikuna
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari
· Ruumilise planeeringu põhimõte · Demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ja pikaajalisusele orienteeritud · Demokraatlikkus, planeering tuleb läbi viia selliselt, et oleks tagatud inimeste ja nende poliitiliste esindajate osalus · Kõikehaarav, planeerimine peab tagama erinevate sektoraalpoliitikate koordineerimise ning nende integreerimise üldistesse lähtealustesse · Funktsionaalsus, planeerimine peab arvestama ühistel väärtushinnangutel, kultuuril ja huvidel baseeruva regionaalse teadvuse olemasoluga, mis mõnikord ületab administratiivsed ja territoriaalsed piirid · Orienteeritus, peab analüüsima ja arvesse võtma pikaajalisi muutusi: majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja keskkonna trende, muutusi ja arenguid · Integratsioon EU, raudteeühendus, head maanteed ,piiriületamise kiirus jne. NB! Aruteluks Eesti ja Euroopaga ühendusteed? · Rohevõrgustik, rohealade terviklikkus
mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat. · Kultuuri mõistet nägi ta üldiselt kahte moodi. 1. Kultuur oli talle teadmistevaramu. Ta ültes: ,,Parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". 2. Kultuuril on omadus kindlustada jumala tahte valitsemist maailmas. · Seega on kultuur lisaks teadmistevaramule ka miski, mis kindlustab jumalikku korda. · Kultuur on moraalselt kasulik. · Kultuur pole kogum tekste või saavutusi või väiteid, ta on sotsiaalselt toimiv ja kasulik. Ta hoiab korda, muudab inimese paremaks. · Kultuur tähendab seda, et teadmised on head ning neid ka rakendatakse.
või lasta näole vajuda, ka oli sel ühe kõrva peale langev lapakas. Soovi korral sai 17 kübarat ümber kaela kinnituva paelaga lasta seljale vajuda. Pidulikel puhkudel kinnitati kübara külge erksavärvilisi linte. Etruskid. Üheaegselt Mükeene paleede murenemisega hakkasid Etruuria, preguse Toscana aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast
Tänavune Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule külaseltsile (Lukas: 2007). 4 Vaiatu rahvamajas on alati elav tegevus toimunud. Seal askeldava küla vanimad ja ka küla noored saavad ringides käia. Sisemised ruumid on saanud kauni ja moodsa väljanägemise. Renoveerimine aitab kultuuril säilida kauem ja näidata järgmistele põlvedele, mis nende külades olemas on. Samas on see hea koht, kus on võimalik põlvkondade järjepidevust kogeda. 86. Põltsamaal Pajusi maantee ääres Kippuse pere põllumaal võeti eelmisel nädalal vilja nagu vanasti: niideti viljalõikusmasinaga ja pandi rõuku järelvalmima (Kivimets: 2007). Vanasti oli niitmine palju energiatnõudvam kui nüüd. Mehhaniseeritud töö saab kergemini
Sissejuhatus sotsioloogiasse - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast Marvin Harris, Julian Steward – kultuurimaterialism e
või lasta näole vajuda, ka oli sel ühe kõrva peale langev lapakas. Soovi korral sai 17 kübarat ümber kaela kinnituva paelaga lasta seljale vajuda. Pidulikel puhkudel kinnitati kübara külge erksavärvilisi linte. Etruskid. Üheaegselt Mükeene paleede murenemisega hakkasid Etruuria, preguse Toscana aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast
humanism ei ole inimsõbralikkus, see on inimkesksus. mõlemad püüdsid luua paradiisi maa peal, ja jumal oli välja visatud. nagu münchausen, kes tirib ennast juukseidpidi soost välja. mõlema idee on seotud valgustusideedega. muidugi ei läinud adorno tagasi religiooni juurde. tema väide oli, et eriline roll saab olema just kunstil, just sealtkaudu saab maailmas midagi muuta. kapitalismi ja kultuuri vastandus. kultuur on absoluutse autonoomsuse vald. kultuuril on oma eriline autentsus. kunstiteose erilisus on kestvas konfliktis turuloogikaga, kultuuritööstuse mõistega. kaks aspekti adorno ei kasuta sõna massikultuur, ta kasutab sõna kultuuritööstus. kultuuritööstus osutab loomulikult sellele, kuidas kultuur toodetakse ülevaltpoolt masside jaoks (massikultuur oleks masside loodud kultuur, seestpoolt) kultuuritööstuse alla kuuluvad ka klassikalise muusika teosed. kunstiteos ei suuda sellele survele vastu seista. kaks näidet.
arvesta). Mehed näevad kõiki kontakte vastassugupoolega läbi seksuaalsuse prisma ja tõlgendavad vihjeid seksuaalse käitumisena. Suhete purunemisel on kõige suurema mõjuga omavahelised suhtlemisprobleemid. Ka siin esinevad sugudevahelised erinevused. Naised on enam pretensioonikad. Mehed Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 tõmbuvad eemale. Konfliktide vältimiseks soovitatakse pakkuda teisele tasusid ja mõista asju läbi teise silmade. Suur mõju on ka kultuuril. Meie kultuur on individualistlik, väärtustab tundeid enam kui kohustusi ja sel põhjusel individuaalsed kahjud muutuvad inimestele oluliseks ja võivad viia suhte purunemisele. Mõju omab ka see kui vanalt on abiellutud. Purunevad rohkem suhted mis on tekkinud varajases nooruses või hilises eas. Vanas eas kõige suurem probleem on see, et inimesed on välja kujunenud, kooselu eeldab kohandumist. Õnnelikud paarid kasutavad suhet upitavat omistamisstiili suhe on meile oluline.
muusika, toidud jm). Folkloor kandub edasi inimeste suhtlemise kaudu. Vanasti levis rahvaluule suuliselt. Tänapäeval levib rahvaluule ka kirjalikult, samuti televisiooni, raadio, helikandjate ja arvutivõrgu kaudu. Rahvaluule alla ei kuulu professionaalne kunst, teadus ega religioon, mida teevad vastava eriala hariduse ja elukutsega isikud. Rahvaluulel ja professionaalsel kultuuril leidub aga oma kokkupuutepunkte ja üleminekualasid. Ka akadeemilise muusikalise hariduseta inimene võib saada elukutseliseks muusikuks (eriti levimuusikas) või selgeks õppida professionaalsete heliloojate teoseid. Rahvaluule on oma (pärimus)rühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on
-) Alates 1921 aastast töötas ta väga ulatusliku inimkonna kultuuriarengu käsitluse kallal. -) Teosed: *) History of the World (12 volumes, 1925-1961); *) War and Civilization (1951). -) Ta käsitles ajalugu kui erinevate kultuuride arengu ajalugu, mis üksteist mõjutavad. -) 21.kõrgkultuurist, mis 6000 aasta jooksul on eksisteerinud, on säilinud vaid 5. -) Kõige määravam mõju on olnud lääne-kristlikul kultuuril. Kõik kultuurilised arengud rajanevad ta arvates situatsioonidest tingitud väljakutsetel (challenges) ja spetsiifilistel vastustel (responses). -) Teatud kultuuri tõusu eelduseks on mingist juhtivast isiksusest lähtuv "loominguline elan", see on sarnane Bergsoni "elan vital"ile. -) Erinevalt Spenglerist eitas ta paratamatut allakäiku. Kuid tsivilisatsioonide langemine on ka tema käsitluses tingitud elu igavesest rütmist, kuid ette võib tulla ka juhuslikku taaselustumist.
loogiad. Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud (antiik ehk apollolik, araabia maagiline kultuur, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule. Kultuuri areng on tsükliline; mõttetu on rääkida progressist ja igavestest tõdedest. Igal kultuuril on oma saatus, mis väljendub kultuurikandjate mentaalsuses. Üks kultuur ei mõista kunagi teist kultuuri. Kultuur sureb siis, kui on ammendatud kõik tema võimalused. Viimane faas on tsivilisatsioon, mis kestab 200-300 a. Roomlaste kultuur on kreeka kultuuri mandumise periood: kreeka kultuuri ja rooma tsivilisatsioon. Lääne-Euroopa kultuuris on konflikt plastilise apolloliku (mis väljendub kujutavas kunstis) ja 10. sajandil tekkinud faustliku alge (mis seob lõpmatuse perspektiiviga) vahel
Eelkõige avaldub just see kirjutamata seadustes, mille täitmine on igale heale meremehele auasjaks. Võiks öelda ka nii, et iga mere-eetikast kinnipidav meremees seisab alati mõnevõrra eespool kirjutatud seadustest ja määrustest. Erinevalt seadustest ja õiguslikust süsteemist ei ole mere-eetikat kehtestada ei rahvahääletuse, parlamendi, valitsuse ega presidendi volil. Eetika ja selle seisukohad ning normid märksa keerulisemaid radu pidi, kus on oluline koht kultuuril, traditsioonidel, usul, kommetel.“ 2.3 MEREMEHELE KEHTIVATEST ETIKETINÕUTEST. Kõige rohkem etiketinõudeid kajastub laevas ühiskajuti ehk messi kasutamisel Järgnevalt Rein Albri poolt kirjapandud mõtiskluse ühiskajutist: Mis on laevas ühiskajut ehk mess ja kus ta asub, seda teab iga meremees. Kuivamaainimene võib ses suhtes oma võhiklust pisut leevendada Mereleksikoni leheküljelt 274 infot otsides,
deterministlikku looduskäsitlust ja spekulatsioonid loodusteaduste ja humanitaarteaduste uuest liidust on ekslikud. Foucault. Nietzshe, Freud, Marx. Vikerkaar.1/1993. lk. 4453. Keel on alati enda suhtes alati sünnitanud kaht liiki kahtlusi: kõigepealt kahtluse, et keel ei ütle mitte päris täpselt seda, mis ta ütleb. See teine on Sõnadetagune tähendus. teine olulisem tähendus on see, et maailmas on olemas veel palju muidki asju, mis kõnelevad ega ole ometi keel. Igal kultuuril on olemas oma tõlgendamissüsteem, 16. sajandil oli oluline roll sarnasusel. 19. sajand ning iseärnis Marx, Nietzsche ja Freud asetasid taas meie ette uue tõlgendamisvõimaluse, panid uuesti põhja hermeneutika võimalikkusele. Marx, Nietzsche ja Freud üldse ei ole suurendanud märkide hulka õhtumaises maailmas. Nad ei ole andnud sugugi uut tähendust asjadele, millel tähendust kunagi olnud ei ole. Tegelikult on nad lihtsalt muutnud märgi tõlgendamiseviisi
10 11 RAHVUS Rahvuse kontseptsioonil on pigem psühholoogiline ja emotsionaalne alus, kui legaalne või funktsionaalne. Rahvust on defineeritud kui inimeste hulka, kel on ühesugune identiteet ja fundamentaalsed harjumused. Rahvuslus võib baseeruda ühisel sünnipäral, kultuuril, geograafilisel ruumil, religioonil, keelel ja majanduslikul korral. Rahvus on kogukond ühtse arusaamaga, kommunikatsiooniga ja usaldusega. Näit "meie" vs "nemad" Rahvusriik on riik, mille rahvus mahub täielikult selle riigi piiridesse. Mitme rahvusega riigid on suur probleem praeguses maailmas. Näit: Endine Jugoslaavia, NSVL, India, YouKay, Aasias & aafrikas on riike mille territoriaalsed piirid ei lähe kokku rahvuslike piiridega. WoW! Eesti on ka raamatus! POLIITILINE SÜSTEEM
etnose huvides. See on etnosisene solidaarsus, mis sunnib inimesi toetama oma juhti isegi siis, kui see toob kahju tema isiklikele huvidele. Isegi mitmeparteilises tänapäevases süsteemis moodustab tihti ühe partei üks etnos. Isegi kui mõni poliitik on Euroopas haritud, ei tähenda see seda, et ta peab ennast Nigeerlaseks, vaid tihti mõne konkreetse etnose esindajaks. Eksisteerib ka muidugi haritud inimesi, kes nimetavad end riikide järgi, aga ka selles on taust tema enda kultuuril. Nt ehitas üks valitseja kõige uhkema maantee riigis pealinnast oma kodukülla. Tribalismiga kaasnes pahatahti üheparteisüsteem. Kui Aafrika riigid iseseisvusid, siis ei sobinud sinna hästi Euroopa rahvusriigi mudel. Kolmanda maailma riikidest on ainult 9% etniliselt homogeensed. Etniliselt killustatud ja stratifitseeritud ühiskonnad on viljakaks pinnaks etnilistele konfliktidele. T. R. Curr on rõhutanud, et külm sõda on etniliste konfliktide puhul väga ületähtsusatud
organiseerituna, mida kujundatakse lähtuvalt oma huvidest. Nad tahavad luua sporti selliselt, kuidas nemad maailma näevad. Nad tahavad sporti kasutada suhete, orientatsioonide ja väärtuste reprodutseerimiseks ning nende priviligeeritud positsiooni kindlustamiseks ühiskonnas. Jõu ja soorituse mudel on spordis laialt toetatud ja edendatud eelkõige PõhjaAmeerikas, see sport põhineb kultuuril, kus ülistatakse võitjaid ja idealiseeritakse mõnede inimeste domineerimist teiste üle. See spordimudel selgitab, et ainult õiglase ja loomuliku võistlemise kaudu on võitja ära teeninud võimu ja jõu ning priviligeeritu seisuse ühiskonnas, sellepärast et ta võistles edukalt. II Inimesed, kes on otsustanud spordist osavõtta, alustavad oma sportlikku
Suits. (lausekujund, mis põhineb inversioonil tavapärasest erineval sõnajärjel). kulminatsioon vt süzee. kultuur aineline või märgiline semiootiline (tähendust kandvatest märkidest koosnev) süsteem, mis tagab mingi inimgrupi eksisteerimise kollektiivse isiksusena. Kultuur jaguneb aineliseks (arhitektuur, mööbel, mänguasjad jmt) ning vaimseks (kujutav kunst, kirjandus, muusika, teadus jmt). Ühiskonnad sisaldavad endas tavaliselt erinevaid kultuure on multikultuursed. Kultuuril põhinevad rahvuste identiteet ja kooseksisteerimine. kunstmuinasjutt muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputigake". kunstmuistend vt muistend. kuplee koomiline või satiiriline naljalaul, mida kantakse ette estraadil, operetis või vodevillis. Näiteks:
arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite seaduslikkuse, suunab oma liikmeid otsima ja kasutama ka ebaseaduslikke vahendeid. Thorsten Sellin kultuurikonflikti reooria erinevate kultuuride kokkupõrked võivad põhjustada kuritegelikku käitumist. Igal kultuuril on omad käitumisnormid ning osa tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Kurjategijad omandavad neutraliseerimise meetodid, mille abil nad püüavad endale
allergiad. Enesekindluse puudumine, koduigatsus, identiteedikriis jne. Kultuurisokil on 5 faasi: 1. faas - eufooria lühike periood, naudib uut ümbrust, on kõigega rahul; 2. faas tekivad kriisid igapäevaelus, raskused, kommunikatsioonihäired. Inimene tunneb kurbust ja üksindustunnet; 3. faas inimene tunnetab, et ta mõistab võõrast kultuuri, tunneb teatavat rahulolu ja on psüühiliselt tasakaalus; 4. faas inimene mõistab et uuel kultuuril on nii häid kui halbu külgi. Inimene hakkab ennast tunnetama koduselt uues kultuuris, toimub integreerumine. Kultuuriga kohanemine, kujuneb lõplik hoiak kultuuri suhtes; 5. faas nimetatakse nn. tagasituleku sokiks kui inimene pöördub oma kodumaale tagasi. Leiab, et asjad pole enam endised. Igal inimesel erinev, mõned faasid kestavad kauem. Sõltub paljudest asjaoludest iseloomutüüp, eelnevad kogemused, kui võõras kultuur on, toetussüsteemide olemasolu
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Mittelineaarsete seoste esitamine valemite kujul on äärmiselt keeruline ja ilmselt pole ka mõttekas. Nimetatud teooriad on valmistunud ette pinnast uut tüüpi organisatsiooni tekkeks, milleks on saanud õppiv organisatsioon. See pole mitte uus organisatsiooni vorm, vaid eelkõige uus mõtlemisviis ja ideoloogia. Õppiv organisatsioon põhineb väikestel hierarhilistel erinevustel organisatsiooni struktuuris, õiglusel, info kättesaadavusel ja ühtsel kultuuril, mis tagab kohanemisvõime ja loob tingimused kriisiga toimetulekuks. Niisugune organisatsioon võimaldab pidevat eksperimenteerimist ja täiustumist ning töötajate võimekuse tõstmist ja võimaluste avardamist. Et organisatsioonid suudaksid kiiresti kohanduda ja muutuda, peavad nad nagu inimesedki pidevalt õppima. Niisugune kontseptsioon levis juba XX sajandi teisel poolel ja saavutas populaarsuse 1990. aastatel, mil Peter Senge avaldas raamatu ,,Viies distsipliin"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
