jalgratast või minna jala. Samuti saab õhusaastumist vähendada, kui ehitada näiteks ökohooneid, kuigi need on esialgu kallimad ning ökomaterialide tootjad võivad esialgu jääda kahjumisse, siis tuleviku jaoks kasulikumad ja kindlasti hakkavad ka kasumit tootma. Inimene ja kultuur. Inimesed loovad endale kultuuri. Kultuuriks võib olla näiteks: keel, mida räägitakse, traditsioonid, uskumused. Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Kultuure on varasematel aegadel jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Kaasajal
Referaat Koostaja: Katriin Mangus Juhendaja: R.Palmaru Tallinn 2014 1 KULTUURI ARUSAAMAD INIMLOOMUSEST, -TEGEVUSEST JA -SUHETEST 1) Arusaamad inimloomusest Mida tähendab olla inimene? Millised on kultuuri arusaamad õigetest ja korrektsetest inimsuhete mudeleist? Igal kultuuril on omad arusaamad sellest, mida tähendab olla inimene, millised on meie põhiinstinktid ja millist käitumist peetakse ebainimlikuks (mis võib põhjustada isegi grupist väljasaatmist). Inimeseks olemine ei ole ainult füüsiline vaid ka kultuuriline süsteem, mida on näidanud meile ka ajalugu. Näiteks õigustati orjandust ühiskonnas selle kaudu, et orje ei peetudki inimeseks. Etnilistes ja religioossetes konfliktides mõistetakse "muu" all neid, keda ei defineerita kui inimesi
Kultuuritust ei ole olemas Sõna kultuur on tulnud ladinakeelsest sõnast colere, mis tähendab ,,harima" ja seda kasutati varasemal ajal just maaharimise tähenduses. Kuid kõige tavalisem tähendus kultuuril on siiski kunst , kirjandus ja muusika, mis kuuluvad kõik loomingu alla. Kultuur on kui tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, moraali, seadusi , tavasid ja harjumusi , mida inimene omandab olles osa ühiskonnast. Iga inimese kultuur on erinev , kuid ükski inimene ei ole ilma kultuurita. Kultuuri ei saa ka liigitada kas heaks või halvaks , sest igal kultuuril on omad tõekspidamised. Eesti kultuurile on omane näiteks emapalga seadus , Vabadussõja võidusamba püstitamine
Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6
● Postmodernismis nähakse sammaste ja muude varasemate stiilielementide tagasitulekut. ● Mõnikord kasutatakse Vana-Kreeka ja Rooma stiile, kuid neid ei kopeerita, vaid kohandatakse vastavalt vajadustele. ● Postmodernismi peetakse seguks kõigi sellele eelnenud stiilidega ning oluline on rahvaliku maitse ja populaarsuse kasutamine. The Sony Tower Piazza d´Italia Philip Johnson Charles Moore Postmodernistlik kunst ● Kaasajal pole ei ühiskonnal ega kultuuril üht ainuõiget suunda. ● Valitseb ideede ja püüdluste pluralism. ● Erinevatel, sealhulgas seni tõrjutud või alandatud inimrühmadel on õigus oma huvide eest seista. ● Selline postmodernismi tõlgendus soosis igasuguste vähemuste, aga ka feministide ideede väljendamist kunstis. Tänan kuulamast!
Motiivilt eristatakse näiteks geomeetrilist, taim-, loom- ja kalligraafilist ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja abstraktseni. Ornament on varasemaid ja üldisemaid kunstilise väljenduse vorme, selle algeid oli juba paleoliitikumis. Neoliitikumis saavutas ornament tarbeesemete, ehitiste ja inimkeha kaunistusena suure vormirikkuse. Igal ajastul ja kultuuril on oma iseloomulik ornamendisüsteem (ornamentika). Eriti on ornament arenenud neis kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis. Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament
lapsed ja teismelised. Ajakirjandus tegi ka jazz muusikat maha ja halvustas seda. Üks põhjus oli kindlasti ka see, et miks jazz'i halvaks peeti, nimelt üritused toimusid klubides, kus siis tantsiti, suitsetati ja tarbiti ka alkoholi. Inimestele oli vastukarva ka see, et jazz sündis lihtsalt improviseerides, jazzi ei noodistata, see oli ka loomulikult kõigi jaoks väga võõras. 60-nes kohas keelati ära jazz muusika. New Orleansis oli esimene jazz'i keskus, mis põhines afroameeriklaste kultuuril. Muusikaga tegelesidki enamasti mustanahalised. Mustanahalistel tekkis mõte Lõuna- Ameerikast lahkuda ning nad suundusid Põhja-Ameerikasse, lootes leida sealt paremaid tingimusi. Suuremad klubid esialgu tekkisid New Yorgis ja Chicagos. Jazz klubisid oli 20-ndatel kokku juba umbes üle saja. Tol ajal sai ainult seal alkoholi. Rassid segunesid jazz klubides. New Orleansis ei olnud jazzi mängimine vaid mustade privileeg. Valgete orkestrid hakkasid tegutsema ka mustade orkestritega
Samas oleme me ka indiaanlased, kes on loodusesõbrad, kuna Eesti on ka tuntud ilusa looduse poolest, samuti muudab meid indiaanlasteks see, et me oleme oma maa ja rahva eest palju võidelnud. Indiaanlasteks muudab meid pigem ka see, et me oleme oma kultuuri edasikandjad. Sellegi poolest pole vahet, et kas oleme eurooplased või indiaanlased, oma kultuuri tahame ikka edasi kanda , nagu kõik teised rahvadki. Kuna me oleme väike rahvas ei tähenda, et me peaks laskma meil ja kultuuril välja surra. Eestlaseid on alati eurooplasteks peetud , seega ei oskagi võtta seisukohta, et kummad me rohkem oleme, järelikult oleme pooleks, nii üht kui teist ning kui mõtlema hakata, siis lisanduks veel mõni kolmas ka valikute hulka. Anu Anton 10b klass
Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust võõrmõjude ja välisvaenlaste eest. Egiptuses puudus tihe suhtlus naabritega. Erinevalt Egiptusest, oli Mesopotaamia välismaale avatud. Põlluharimine Egiptuses oli võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Mesopotaamias sõltus see Tigrise ja Eufrati jõgedest. Üleujutused jätsid maha pehme ja viljaka mulla, kuhu hiljem oli oli hea seemneid külvata. Mõlema riigi puhul on sarnasuseks see, et üleujutused aidasid kultuuril areneda. Egiptuses on hieroglüüfkiri , Mesopotaamias aga kiilkiri. Mesopotaamias ei pööratud eriti tähele panu elule pärast surma. Egiptuses aga usuti, et surnu sattus Osirise riiki. Pärast surma toimus matuseseremoonia, mis kestis kaua. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda pandi kaasa ehteid, riideid jpm. Seintele raiuti püramiidiraamatud.
Kas ühiskonna ühendajaks on kodakondsus või rahvus? Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja / või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Arvamus põhineb mul tänapäeva suhtumises rahvusesse ja kodakondsusesse. Eestlastel on väga tugevad rahvuslikud juured. On näidanud kuidas rahvas tervikuna suudab mõjutada ka kõige tugevamaid, alustades näitest Laulvast Revolutsioonist, mille eesmärk oli vabariigi iseseivumine ilma igasuguse verevalamiseta. Vaadates olukorda siis ei olenenud mis
Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. Riigile on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Veendumaks, et ka kodanik nii käituks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ning seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. See põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujuneb ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Riiklik identiteet on saavutatav nii koduse kui koolikasvatusega. See ei ole lühiajaline projekt, vaid eeldab vaatamist tulevikku. Kodu ja kooli koostöös kujuneb edukas riik, mis paistab Euroopas silma lisaks headele palkadele ka oma elamis- ning õppimistingumustega. Kokkuvõtvalt ütleksin, et riigi moodustabki riigi rahvas ning riik saab olla edukas, kui jätkub teineteise mõistmist ning toetamist.
suurenesid. Murre on piirkondlik keelekasutus, mis erineb kirjakeelest mõnede tunnuste poolest.7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane. Murded jagunevad väiksemateks murrakuteks, mille kasutuspiirkond on tunduvalt väiksem kui murdel. Murdeid võib olla palju, kuid kirjakeeli on igal rahvusel, kultuuril või riigil enamasti üks. Keeled: eesti, vene, soome ( väikese tähega) kohanimelised murded, murrakud: Võru murre, Haljala murrak. Murded ei ole kadunud, sest murdekeelst on eesti kirjakeelde tulnud palju sõnu. Nt. kääbus, leebe, hajuma, peibutama, sebima, meeldeldi, äsja.
Neandertallane Koostas: Klass: Aasta 2015 Sisukord 1. Eesmärgid 2. Aeg 3. Välimus 4. Käitumine 5. Pildid 6. Miks välja surid 7. Faktid 8. Kasutatud kirjandus Eesmärk Selgitada käitumis iseärasused ja miks toimusid rituaalid Miks neandertallased välja surid Esitada teave klassile selgelt ja arusaadavalt Saada positiivne hinne Aeg Kiviajal, paleoliitikumi perjoodil, Moustier’i kultuuril 150 000-40 000 aastat tagasi Tegutses Euraasias, koobastes Välimus 160-165 cm Lai, massiivne, musklis keha Lühike kael, lai nägu Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha
Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdisin ma riigi kirdepiiril sakside ja friiside vastu. Raskete sõdade tagajärjel sundisin ma kõik ümberkaudsed valitsejad enda ülemvõimu tunnistama. Leidsin et kui soovin olla tõeline keiser, pean saama ka kirikliku võimu ning paavsti heakskiidu. Ning üks päev see võimalus mul avaneski. Rooma paavst Leo III oli hätta sattunud ja ta kutsus mu sõjaväe endale appi korda looma
Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt
Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlmab oskusi ja teadmisi, mida läheb igal kodanikul vaja kodanikukultuur, tsiviilkultuur · Võimude aktiivne tegevus kultuuri suunamisel ja juurutamisel Teadmised poliitikast ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate alusel kool, sõbrad, meedia jmt. Poliitilisel kultuuril on väärtusi, mida hindavad kõik ühiskkonna liikmed, aga ka ideoloogiaid, mis kõigile ei ole sobivad. (vasak-ja parempoolsus). Poliitilise kultuuri osaks saab vaid selline tegevus, mis on laialt levinud ja mida tuleb ette korduvalt. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. · Peavad esinema need sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. ( kolooniate iseseisv
Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see
Kas teie olete globaliseerumise poolt või vastu? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Ehkki globaliseerumisega kaasnevad ka väga paljud ohud (näiteks kultuuriline mitmekesisuse vähenemine) arvan ma, et globaliseerumisel on rohkem positiivseid kui negatiivseid külgi. Sellele ajendatult olen ma ka globaliseerumise poolt. Tänu globaliseerumisele on toimunud rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis omakorda edestab maailma majanduse kasvu. Mida suurem on riikide omavaheliste tehingute efektiivsus, seda kõrgem on tõenäosus majanduse kasvule maailma tasandil. Sellest tingituna on loodud ka rahvusvahelisi finantsorganisatsioone (nagu IMF ja Maailmapank), mis jällegi aitavad kaasa luua majanduse suuremat kasvu. Rahvusvaheliste kokkulepete tõttu on hakanud vähenema ka riigipiiride ...
· sõdu ei peetud · keeruline losside ehitus · lossides olid majapidamisruumid, eluruumid ja kultuseruumid · seintelt on leitud palju pilte naistest ja härgadest 2. Mükeene kultuuri tunnused: · lossikultuur · lossid kindlustatud, paksud lossimüürid · linnad losside ümber puudusid · sõjaline kultuur, Peloponnesese lossid omavahel vaenujalal 3. Tumeda ajajärgu tunnused: · hävines Kreeta-Mükeene kultuuril · losse üles ei ehitatud · kiri unustati · vähenes rahvaarv · rände tõttu muutus Eugese meri Kreeka sisemereks · võeti kasutusele raud 4. Arhailise ajajärgu tunnused: · tekkisid linnriigid (Sparta, Ateena) · kujunesid ülekreekalised usukeskused (Delfi, Olümpia) · tekkis Kreeka kolonisatsioon · võeti kasutusele hõberaha · tekkisid kaunid kunstid (arhitektuur, skulptuur) 5
seoseid (rida 29). Kolmandaks on kultuuris olulisel kohal eetiliste valikute küsimus (read 43–44). 2. Nimeta 3 põhjust, miks on autori arvates vaja kaitsta eesti kultuuri. Põhjenda, millist neist pead kõige olulisemaks. (15 punkti) Eesti kultuuri on vaja kaitsta, sest – eesti kultuur on eestlaste viimane ja otsustav kaitseliin (rida 18); – eesti kultuur aitab meil olla Euroopa ja NATOga ühises väärtusliidus (read 23–25); – kultuur on kommunikatsiooninähtus, s.t igal kultuuril on kommunikatiivne roll, see on inimestevaheliste seoste ja suhete looja (read 29–31; 35–36); – see peab võimaldama neil, kes seda soovivad, elada oma elu eesti keeles ja oma suguvõsa traditsioonide kohaselt (read 51–52); – eesti kultuur peab aitama kaitsta eestlust (rida 60). Põhjendused õpilaselt. 3. Missugusele 3 eetilisele põhimõttele autor kultuuri üle arutledes tugineb? Mis on autori arvates neist olulisim? Miks? (15 punkti)
Mida hindate Vana-Ida rahvaste kultuuris Minu arvates on kultuuril väga suur osa riigi arenemisel.Vana-Ida kultuur on väga huvitav ning mitmekesine. Vana-Idas leiutasid inimesed asju ilma milleta ei kujutaks me oma igapäeva elu ettegi Egiptuses kujunes kiri,mis meenutas välimuselt piltkirja ja oli tõenäoliselt sellest ka välja kujunenud. Kiri oli küllaltki keeruline ja märke palju kasutusel,ligi 100 hieroglüfi. Kuna hieroglüüfide väljajoonistamine nõudis palju aega,siis kirjutati nendega enamasti ainult
Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad- poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitilisel kultuuril on selliseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuririikidele:*kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, *on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele idiviididele, *on jäik poliitiliste muudatuste suhtes, *suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Pollitika hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja. Teiseks poliitilise kultuuri erijooneks on võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus poliitilise kultuuri suunamisel ning juurutamisel. Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. Kodakondsus poliitilise
probleemidega hakkama ja emolik kultuur aitab neil need mured unustada.Ka need noored, kelle vanemad neid piisavalt ei jälgi.Vanematel ei ole oma lastele piisavalt aega, nad ei jõua oma laste muresid kuulata, neile tähelepanu pöörata. Selle subkultuuri liikmed on noored ning pigem on emode stiil levinud noorte tüdrukute seas, kuigi on ka poisse. 6. Kas selle subkultuuri liikmetel on olemas arusaamine endast kui selle kultuuri liikmest, st. kas kultuuril on olemas eneseteadvus, ühtsustunne? Selgitus: Mitmed subkultuurid on sellised mis tekivad ja püsivad tänu liikmete enda initsiatiivile, sellisel juhul on liikmed kindlasti teadlikud sellest, et nad kuuluvad sellesse kultuuri. Aga mõned subkultuurid on nö. avastatud inimeste poolt kes ise sellesse kultuuri ei kuulu, sellisel juhul võib olla, et need inimesed keda selle kultuuri liikmeiks peetakse
- tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. Kultuuril tihe side religiooniga. Ei tuntud tulirelvi, tugevaid metalle ja ratast. Väga kõrgelt oli arenenud arhitektuur, ehtekunst, rituaalsed spordimängud, tarbekunst. Arhitektuur Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane. Nagu Tiahuanaco ehitajadki kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda. Sagedaste maavärinate tõttu on inkade ilma mördita laotud müürid lukustatud üheks tervikuks
tunde et nad ei ole kehvemad kui teised rahvad ning suudavad iseenda eest vastutada ja enda elu organiseerida. Suur alus pandi ka Eesti riigi tekkele, seda läbi eneseteadlikusele. Rahvuslik ärkamisaeg tekitas eestlastes ühtekuuluvustunde, andis kogemusi juhtimis vallas, suurendas eneseaustust ja suurendas eestlaste haridustaset ning pani aluse eestikeele arendamisele. Võib öelda, et ärkamisaja õnnestumisi oli tunduvalt rohkem kui ebaõnnestumis, mis ei lasknud eesti keelel ja kultuuril kaduda. Leemet Käär 11.b 2010
Keel näitab meie isiksust ja kuuluvust. Eesti keele kõnelejaid võib lähedases tulevikus olla niivõrd vähe, et ei suudeta mõista ega elus hoida selle keele kõiki nüansse ega tähendusregistreid. Eesti keeles kirjutatakse, teadmata, kas meie järglastele ei osutu need kirja pandud sõnad vaid keelt meenutavateks ridadeks. Siinkohal areneb edasi eestlaste absurdsus, me ei saa lapsi, uusi eestlasi, lihtsalt tehastes juurde toota. Ka immigrante on raske eestistada, sest meie kultuuril pole piisavalt ümberrahvustumist motiveerivat prestiiži. Kui immigrant ei ole valmis saama eestlaseks meie motiveeriva prestiiži puudumise tõttu, siis polegi ta eestlaseks saamist väärt. Kuigi meie tulevikuprognoos on tume, mõtleme ja elame eesti keeles edasi, sest absurdi loogika lihtsalt nõuab seda. Just nagu tegutses Kretuzwald „Kalevipoega“ kirjutades. Elame paratamatul oma absurdis edasi, olenemata sellest, mis tulevik meile toob, sest vastasel juhul
Globaliseerumise mõju Eesti kultuuril Globaliseerumine on kaasaja maailmas üks kõige suuremaid püsivaid muudatusi põhjustav protsess, mis hõlmab nii poliitika, majanduse, tehnoloogia, ökoloogia kui kultuuri valdkondi. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas nn. globaalne küla. Rääkides kultuurist, saab ütelda, et see on sündinud ühes kindlas kohas ning alles seejärel - pidevalt muutudes ja arenedes, kuid äratuntavaid ühiselemente säilitades - valgunud üle maailma. Mõnikord arvatakse, et ka globaliseerumine viib välja ühiste kultuurielementide omaksvõtmisele kogu maailmas. Seega saab globaliseerumist teatavate mööndustega käsitleda kultuuridifusioonina, mis aga, haarates kogu maailma, suunab kõiki ühtmoodi ja takistab mitmekesisust. Ajakirja Foreign Policy ja konsultatsioonifirma A.T. Kearney koostatud globaliseeru...
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval.
Ilmar Raag, ,,Kultuuritust ei ole olemas" Tänapäeva maailmas on mõiste ,,kultuur" muutunud, võrreldes mineviku omadustega. Filmirezissöör Ilmar Raag seletab veenvalt, miks ei saa öelda, et kultuuri pole, tuues näiteid oma isiklikest kogemustest, ajaloost ja praegu kehtivast ühiskonnast. Ta mõttearutlus on konkreetne ja igati põhjendatud. Üheks väiteks esitas ta liigse üldistamise. Visandades ettekujutluse oma vanaemast, põhjendas ta ära, miks ka vanamemm oli kultuuri osake, kuigi ooperisaalide asemel veetis õhtuid piibli ees. Inimestel on tõesti harjumus ümberringi toimuvat süstematiseerida, luua enda jaoks seoseid, et elu kergemini mõista. Kultuuri all mõeldakse automaatselt ,,teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, tavasid", ent mõiste tekke alguses omas see vaid ,,harimise" tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piibl...
Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma kultuuri ühiseid jooni ning erinevusi. Antiik-Kreekal ja Antiik-Rooma kultuuril on nii erinevusi, kui ka sarnasusi. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu mitte midagi. Tõeline kirjandus, millest on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul 3.saj.eKr. Seega olid roomlased varasest ajast alates neist kõrgema etruskide ja kreeklaste mõju all. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjutuse alal oli roomlastele suuremal või vähemal määral toeks kreeka pärand.
poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Inimese kui bioloogilise organismi omadused on kaasa sündinud, st antakse edasi pärilikkuse teel geenidega. Inimese kui ühiskondliku olendi areng toimub sünnijärgsel perioodil. Erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest, kultuurierinevustest jmt. Sellest tuleneb sõna ´´kultuur´´ teine tähendus. 1.2 KAS KULTUURI TARBIMIST MÕJUTAVAD KA ARENGUTASE JA SILMARING Nagu ma juba enne rääkisin, siis kultuuri saab jagada mitmesse rühma. Samuti saab jagada rühmadasse inimesi selle alusel, millist kultuuri nad tarbivad. Kuna minu teema puudutab Kunda gümnasistide kultuuritarbimise eelistusi, siis küsitlusi analüüsides selgus, et valdavalt
ul Seikilose auasambal); arenes välja tragöödia ja komöödia Kõigis kolmes on ühine see, et igal kultuuril olid olemas oma pillid,kuid vanades kõrgkultuurides oli muusika ebamäärane. Tehti vaid oletusi, mida arheoloogid parajasti leidsid. Loodusrahvaste hulgas mängis rolli lindude-ja loomade keel ja selle juurde kuuluv tants oli ka tähtis. Kreeka ajaloost on pärit ka oma nö laulikud. Pillidest eelistati kasutada siiski keelpille rohkem ja luges kindlasti ka rütm. Vanades kõrgkultuurides olid jumaliku andega muusikud ja poeedid,keda austati väga
Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871. aastal ning venestamine 1887. aastal aeglustasid eestikeelse hariduse arengut. Samuti oli raske hoida oma keelt ja kultuuri ühiskonnas, kus valitseti ühes keeles ning turul kõneldi hoopis teises keeles. Võib oletada nii palju, et mis oleks olnud kui Eestimaa ning -rahvas oleks vabanenud võõrast võimust juba näiteks 1820ndate aastate alguses, kuid kindel on see, et 19. sajandi sündmused olid need, mis aitasid Eesti rahval, keelel ja kultuuril püsima jääda ning need sündmused olid kui ime. Seda kirjeldas ka president Lennart Meri oma kõnes 2000. aastal 23. aprillil kui ta ütles: ,,Meie oleme eeskujuks maailmale – kas see ei ole ime?”. 19. sajand kujunes Eesti rahvale murranguks, sest rahvas sai isikuvabaduse ja õigused, mis muutsid nad teiste inimestega võrdsemaks. Haridus arenes ning suudeti hoida keelt ja kultuuri ning hakati rohkem väärtustama Eestit kui isamaad.
Kui me jätkame selliselt läänemaailma poole pürgimisega siis meie kultuur võib isegi väiksema ajagagi muutuda märgatavalt. Sest kui me tahame olla nagu lääneriikide inimesed siis tahest tahtmata hakkame tegema ka asju mis on nende kultuurile omased. Näiteks on Ameerika Ühendriikides omane halloween-il käimine, Eestis ei ole seda tähtpäeva olnud kombeks, aga aasta- aastalt käib rohkem eestlasi halloween-i jooksmas. Eesti kultuuril on palju väga mõjusid olnud, seda okupatsioonist tehnoloogia arenguni. Need on muutnud ja räsinud Eesti kultuuri igast küljest aga ikkagist on Eesti kultuur alles ja eestlaste hing vaba. Eesti kultuur on kannatada saanud piisavalt, et seda veel rohkem rikkuda. Eestlased peaksid rikkaks saamise asemel üritama kultuuri säilitada ja hoida harjumusi ja tavasid peredes, mitte vahetama neid mingite läänemaailma riikide tavade vastu. Ainult nii saame säilitada Eesti kultuuri
Minu ID-entiteet Identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel.Inimeste arusaam sellest on aga erinev ja iga ühe jaoks tähendab see midagi teist kui kellegi teise jaoks. Minu jaoks tähendab id-entiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. Selles on olemas minu iseloom ja see, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid id- entiteedi tähendus on ajaga muutund, tänapäeval ei ole ta enam see mis oli ta vanast. Id-entiteedi mõistet ei ole alati sama olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud
Keelteoskus on rikkus Miks üha enam ja enam propageeritakse noori õppima uusi ja erinevaid keeli? Mida annab tulevikus oskus kõnelda vabalt võõrkeeli? Kas keelteoskus tagab meile elus edu? Kõigile neile küsimustele saab anda positiivse hinnangu, sest maailma kiire areng, oma tee rajamine tulevikus ja keelte alalhoidmine on ühiskonna ühed põhiaspektid. Eelkõige võime öelda, et mida nooremana hakkab inimene keeli õppima, seda kasulikum on see talle tulevikus, sest lapseeas keelteõpinguid alustades omandab aju rohkem informatsiooni ja täiskasvanu ikka jõudes on inimesel võimalus ennast sel alal täiendada. Võime üles loetleda veel mitmeid põhjuseid, miks just nooremana on tore keeli õppida. Esiteks avab see meie silmaringi. Keelteoskus võimaldab noorukil maailmas palju reisida ja nö ''kaugemale vaadata'' ning anda talle kogemused tulevaseks eluks. Niimoodi näeb teismeline, milline on elu maailma...
... Niisiis on kultuur ajalooliselt kujunenud semiootiliste süsteemide (keelte) kimp, mis võib moodustada ühtse hierarhia (ülemkeel), kuid võib endast kujutada ka iseseisvate süsteemide sümbioosi. Kuid kultuur ei sisalda mitte ainult teatud semiootiliste süsteemide kombinatsiooni, vaid ka kõigi nendes keeltes ajalooliselt eksisteerinud teadete (tekstide) summat. (Kultuur ja keel. 1970) KULTUUR III Esiteks, kõigi definitsioonide aluseks peetakse veendumust, et kultuuril o n t u n n u s e d. Kogu näilise triviaalsuse juures ei puudu sellel väitel tähendusväärne sisu: siit johtub veendumus, et kultuur ei kujuta endast ilmaski universaalset kogumit, vaid on üks selle teatavat viisi korrastatud osahulk. Ta ei kätke endas kunagi k õ i k e, vaid moodustab teatud kindlal moel piiritletud sfääri. Kultuur on käsitatav fragmendina, mitte-kultuuri foonil eralduva alana. Vastandamise iseloom on muutuv: mitte-kultuur võib endast märku anda
Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds
fotograafid sõitsid kaugele, et näha ja pildistada virmalisi. See oli nende reisi peamine põhjus, aga mehed, kes olid kohalikud ja olid nendega kaasas, ei osanud virmalistes midagi erilist näha, sest virmalised oli nähtus, mis ei olnud nende kultuuris üldse eriline, kuid kuna fotograafid olid teistsuguse eluga harjunud, siis tundusid virmalised neile väga erilisena. Loo mõte on selles, et igal inimesel, kultuuril ja rahvusel on omad väärtused, mida teised ei oska võib-olla hinnata või just vastupidi, hindavad rohkem kui teised. Kuidas viisnurkadega aluspüksid Eesti asja ajasid See peatükk räägib põhiliselt rahvariiete tähtsusest. Esimeses loos on juttu sellest, kuidas inimesed panevad peole oma rahvariided selga ning kõik tulevad nende juurde küsimusega: ,,Kas hakkate rahvatantsu tantsima?" See on nende arvates tüütu küsimus, sest et nende
SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teistega suheldakse o PROGNOOSIMINE-kui..,siis... Seletamine, ennustamine BIOL+ KESKK tegurid = klassikalised õpetus, kasvatus, enesearendamine= laiendatud Uurimismeetodid: keeruline uurida- toimub pikema aja jooksul+ bio+psüh tegurid; mitut tegurid- pea võimatu Last veelgi raskem uurida, tk kultuuril põhinevad uskumused võivad mõjutada hinnangut VAATLUS: sise- ja välisvaatlus(loomulik, sekkuv) LONGITUUDNE UURING: pikaajalised, võib võtta aastakümneid + annab täpseid andmeid, varajasem-hilisem seos, seaduspärasused -kaua aega võtab, rahakulukas LÄBILÕIKE MEETOD ristlõike: ühel ajalhetkel sama meetodiga erivanusega katseisikute uurimine +ealised iseärasused -väga vähe andmed, ei saa teada arengusuundasi
eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga. Sarnased muuseumid on paljudel riikidel, näiteks Suurbritannial British Museum, ja see on rahvusriigi oluline komponent. Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust. Üks rahvusriigi tunnus on, et elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72% ja eesti keel oli emakeel 68,54% kõigist püsielanikest, mis viitab eestlaste enamusele. Vaatamata võõrriikide kontingendi sisenemisele ja globaliseerumisele oli 2011. aastaks märgata hoopis püsielanike seast eestlaste
Endiselt süüdatakse võistluste alguses olümpiatuli ja võistluste lõppedes see kustutatakse, kehtib olümpiarahu jne. Kuna tavad kipuvad aja jooksul täiustuma ja edasi arenema, on tänapäeval veel lisaks suvealadele ka talialad, sest mängud ei toimu enam ainult Kreekas, kus lihtsalt ei ole võimalik talialadega tegeldagi. Minu arvates on see tore, kuna tänu sellele on rohkematel riikidel võimalik võtta osa olümpiamängudest. Euroopa kultuur on minu arust selgesti Vana-Kreeka kultuuril põhinev. Seda suuresti tänu sellele, et aegade jooksul on kultuuri põlvest-põlve edasi kantud ja elavana hoitud, mitte unarusse jäätud. Kuna erinevate vallutuste ja rahva ühinemise ja info vahetuse toimel on iga ühiskond saanud teistelt mõjutusi, on kujunenud enam-vähem ühtne Euroopa kultuur, mis on alguse saanud Kreekast ja sealt edasi levinud ja arenenud. Kreeka kultuuri mõjutusi võib märgata erinevates eluvaldkondades, kui seda vaid otsida.
Mis juhtub, kui kultuur kaob ,,Hoolimata definitsioonide rohkusest mõistetakse akadeemiliselt kultuuri mingi kindla väärstuse koguna, mis määrab ära meie käitumist,’’nii kirjeldab Ilmar Raag oma arutlevas kirjandis ,,Milleks kaitsta eesti kultuuri?’’ kultuuri akadeemilist tähendust. Samuti väidab Raag oma essees, et kultuur on viis mille abil lahendame me oma probleeme ning suhestume maailmaga. Tänapäeval on palju räägitud meie kultuuri kadumisest. Mis mõjutab meie kultuuri ja mis võib juhtuda kui ühtne kultuur kaob? Eestlastel on olnud oma kultuur juba väga pikka aega. Ajapikku see paraku natuke muutub või ühestub välismaailmaga, kuid on ka asju mis võiksid või peaksid kindlasti alles jääma. Traditsioonid, mis on meid eluteel saatnud on saanud meie eluviisiks. Kui vanasti näiteks kadri- või mardipäeval jooksid lapsed mööda küla, kommikorvikesed käes ning laulsid või tantsisid naabritele, siis tänapäeval e...
Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma olulisimad teosed Antiikaja teosed on suuresti kujundanud tänapäeva kirjandust. Lisaks sellele on Vana-Kreeka ja Vana-Rooma teosed aidanud areneda Euroopa keeltel ja kultuuril. Seetõttu ongi vajalik teada tähtsamaid antiikaja teoseid ja nende mõju tänapäeva ühiskonnale. Homeros (8.-7. sajand eKr) on väidetavalt kirjutanud Vana-Kreeka eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Mõlemad teosed on kirja pandud värsivormis ning just nende järgi õppisid noored kreeklased mitusada aastat oma keelt. Eeposed on oluliseks allikaks Antiik-Kreeka mütoloogia ning eluviisi tundmaõppimisel. Loomulikult on raske lugeda neid teoseid
1. Iseloomusta nõukoguliku võimustruktuuri põhielemente ja olemust? Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Eestimaa kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses saadud juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissaridest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. ENSV ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Sinna valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 2. Mis oli nõukogude vägivalla poliitika eesmärk? Selle eesmärk oli allutada kogu ühiskond täielikult oma kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ja otseseks elluviimiseks olid julgeolekuorganid. 3. Mil moel mõjutas suurküüditamine metsavendlust? Suur-küüditamine nõrgestas oluliselt metsavendade vastupanu. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodueestlastest. 4. Milles seisnes vastupanuliikumise eripära 1970.aastatel? 1970.aastatel muutus vastupanuliikumine taas avalikuks. Peamiseks võitlusvahendiks kehtiva ...
tagasisidet põhjalikumalt, kui seda saaks teha suulise arutelu käigus. Erinevad küsimustikud on oluline allikas, et saada lisainfot ja toetada näiteks arenguvestlusi, sisemisi koolitusi ja üritusi. Kuid ainult anonüümse tagasiside kogumine on vaid jäämäe tipp. Selleks, et töökeskkond ja -kultuur paraneksid ning et inimesed annaksid rohkem tagasisidet, on väga suur roll ettevõtte sisemistel väärtustel ja kultuuril. Meeskonnajuht peaks selleks näitama eeskuju avatud, ausa ja läbipaistva suhtlemisega ning julgustama tiimi liikmeid avaldama arvamust ka juhul, kui tegu on kriitiliste mõtetega.Töötajate arvamust ja avatust tasub väärtustada ning küsitlustele vastajate protsent annab aimu, kas arvamust julgetakse avaldada ning milline on kaasa rääkimise soov. Juhi roll on tajuda meeskonnas toimuvaid muutusi, tõlgendada neid küsimustike ja vahetu suhtluse kaudu ning pakkuda välja lahendusi koos
Enamasti valmistati neist riietusesemeid, nipsasju ja ehteid. Suurem osa kullast saadi kullapuistu jõgedes, kus kuld oli maapinna lähedal. Pinnase murdmiseks kasutati karastatud kaevekeppe ning kulla pesemiseks lamedaid anumeid. Kullale omistatud väärtuse tõttu osutas kuldehete kandmine kandja jõukusele ja võimule. Kuigi puuduvad kirjalikud allikad teame me üpris palju inkade kõrgelt arenenud kultuuri kohta tänu arhitektuuri, keraamika ja haudade uurimisele. Sellel kultuuril olid nii tugevad kui ka nõrgad küljed. Tugevad küljed: terrasside-ja niisutussüsteemi kasutamist põllumajanduses, hästi arenenud teedevõrk, imeilusad kootud kangad, hea kvaliteediga keraamika ja suurepärased väärismetallist seemed. Nõrgad küljed: kivist tööriistad, polnud veoloomi ning palju tööd pidid inimesed ise ära tegema, ei tuntud ratast, kirja ega pottsepa ketra.
uueks sõjaretkeks Araabiasse, kuid siis suri Aleksander ootamatult. Kohe peale seda hakkasid sõjad tema riigi jagamise pärast. 34. Spartas aristokraatlik oligarhia, vähemalt 2 päritava võimuga kuningat, kellel ka ülempreestri õigused. Riigile hea valitsemisvorm, üksikisiku kohapealt mitte. Ateenas demokraatia, 500- inimeseline nõukogu iga aasta. Kohtuvõim rahva käes, kodanike elu oli mugav. Spartas keskenduti lahingukunstile, vähem kultuurile. Ateenas oli suur osatähtsus kultuuril ja kodaniku heaolul. 35. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kohustused olid maksta makse ja osaleda riigikaitses.
on sugu. Lähtudes Jan Uuspõllu etendusest ,,Ürgmees", saavad mehed rahuldust küttimisest ja naised korilusest. Muidugi on tänapäeval nende kahe tegevuse iva muutunud, kuid siiski leidub palju asju ja tegevusi, millest ainult üks sugupool naudingu saab. Kuna iseloom sõltub nii mitmest osast, siis on ka taju õnne suhtes väga sõltuv. Igaüks mõistab ja tõlgendab seda omamoodi, mis on määratud üksikisiku omadustest. Oluline roll õnnest arusaamisel on kultuuril ja tõekspidamistel. Rahvaste ühised maailmavaated ja läbielamised ajaloo vältel kujundavad etnilised väärtused, mis emapiimaga pärandatakse ka oma järglastele. Seal saavadki alguse lahkhelid ja möödarääkimised. Lõunamaalased Hispaaniast ei suuda mõista, mis mõnu pakub soomlastele mitu korda nädalas istuda väikses hämaras ruumis, kus temperatuur on 100C. Samamoodi jääb arusaamatuks põlisele eestlasele prantslase kombel konnakoibade söömise võlu
kasvutingimuste suhtes. Eelistavad heaks kasvuks päikeselist paika ning mitte väga viljaka pinnasega kohta. Kasuks tuleb kuiv õhk, seega ei sobi kasvama veekogude vahetusse lähedusse. Põõsasja kasvukuju soodustamiseks on soovitav igal aastal veidi kärpida lõigates samas välja ka kuivanud oksad. Hea hoolduse korral võib taim elada 60-80aastaseks. Paljundada saab pistikutega. Kasvukoht: päikesepaisteline avatud koht on ebaküdoonia jaoks parem kui vari, kus nad kasvavad halvasti. Sellel kultuuril on külmakindlus reeglina keskpärane, külmadel talvedel üheaastased võrsed saavad külma. Sellepärast on soovitav ebaküdoonia jaoks valida koht, kuhu talve jooksul koguneb piisavalt lund, mis kaitseb tugevate külmade eest (alla -30 °). Pinnas: lehemuld, turbakompost ja liiv vahekorras 2:2:1. Istutamisel antakse orgaanilist ja mineraalväetist: 10 kg sõnnikut, 200 g superfosfaati, 30 g kaaliumnitraati ühte auku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
