Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased. Visla ülemjooksu vahel sklaviinid, kellest pärinevad lõuna-slaavi rahvad. Andid ehk idaslaavlased jagunesid mööda Dneprit põhja poole. Tähtsamate teede sõlmpunktidesse tekkisid käsitööliste ja kaupmeeste asulad, arenesid linnad Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Lõunapool tegeldi
vaba aega ent see jätab võltsidentiteedi. Leavis ei taha jaotada ühiskonda halva maitsega madalklassiks ja hea maitsega kõrgklassiks. Massikultuur on midagi, mis vastab inimeste vajadustele, aga selle lahenduse vastused on võltsid(aseaine). Leavis tunnistab, et on olemas juba mingi teistsugune kultuur, kuid Arnold peab seda kaoseks. Alamklassi kultuur hakkas minema keskklassi omasse, seal tekkis vajadus ka madalklassi kultuuriks ja kõrgklassi kultuuriks. Keskklass hakkas liikuma kahte suunda, kõrgklassi ja madalklassi poole. Strinati "sissejuhatus populaarkultuuri" 11.09.2013 Peamine on siiski staatuse muutumine Briti sotsiaalklassis. Turu rolli sellisel kujul enne ei uuritud. Saadaval oli üha rohkem tarbekaupu pärast sõda, kujunes välja midagi mida saab nimetada tarbijaskonnaks, hakati uurima tarbimist. Oli olemas turg ja üha enam kujunes välja töölisklassist tarbijaskond
meeldi. Lastekirjanikud asetusid lapse sõbra positsioonile, nad usaldasid last ja kõnelesid tema kui omasugusega, andsid talle vabaduse luua jutu allteksti, olla kaastegev sõnumi kujundamisel. Kuuekümnendatel tuli tagasi ka vahepeal põlu all olnud kunstmuinasjutt. 20. saj. alguses tekkinud zanr oli sõja järel taandunud loomajuttudesse. Peale nõukogude võimu kehtestamist hakati nii siinset vene kui ka eesti kultuuri vägivaldselt sulatama uueks "nõukogude rahva" kultuuriks. Selle eesmärgi täitmiseks suunati kõik nõukogude propaganda jõud. Vene keelest kujunes mitte üksnes ühe kultuuri keel, vaid venestamise vahend. Kurb saatus ootas ka neid haritlasi, kes elades Eestis pühendasid oma talendi ja jõu vene kultuuri säilitamisele. Nõukogude võimu saabudes arreteeriti ning saadeti neist suurem osa välja. Peaaegu kõik intellektuaalid, kes moodustasid õhukese vene haritlaskonna kihi Eestis,
Max Ernst, ,,Kuningas Ubu", Miró katalaani kunstnik, omalaadne dekoratiivstiil erinevatest kujudest. Masson kasutas kunstis spontaansuse abi. Tanguy lähtus spontaansusest, sage element loomingus oli viburlased, rannakivisid meenutavad kujundid, mis olid pärit alateadvusest. Eesti kunst 3 Eesti kunsti lähtemeistrit olid Weizenberg, Adamson ja Köler. Kuni 19 saj lõpuni räägitakse Eesti ala kunstist, jagunes baltisakslaste kunstiks ja eesti talurahva kultuuriks (19 saj keskpaigas ilmus eesti rahvusest kultuuritegijad, alles sajandivahetusest hakkas välja kujunema eesti kõrgkultuur). Eesti rahvusliku kunsti teerajajaks loetakse kolme kunstnikku, kes olid Eesti päritolu ja Eesti juurtega, nad olid rohkem akadeemilise ja ametliku suuna esindajad. Köler siirdus kunstiharidust omandama Peterburi Kunstiakadeemiasse, esialgu oli Brüllovi stiilis maalija. Tema töödes ilmnes ka realistlik joon,
Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid
12,35%,Hiina 7,43%, Saksamaa 7,1%, Sveits 6,94%, Belgia 5,42%, Itaalia4,49%, Suurbritannia 4,0 3%, Holland 3,98% (2009). 4.2 Eksport Iisraeli tähtsaimad ekspordiartiklid on:masinad ja varustus, tarkvara, teemandid, põllumajandustooted, kemikaalid, tekstiilid ja rõivad.Iisraeli tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 35,05%, Hong Kong 6,02%, Belgia 4,95% (2009). 5 IISRAELI KULTUUR Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas onsünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.i 5.1 SABAT Sabati pidamine on üks juutluse alussambaid, mis on juudi rahvast ja juudi rahvust koos hoidnud aastatuhandeid. Kuigi sabatit tähistatakse eri maades eri viisil ja erinevate religioossete
Eesti ajalugu I Suulise arvestuse küsimused 2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Se...
mõjud tuntavad. Nii ongi vale rääkida sellest, kuidas on erinevad kultuuritraditsioonid mõjutanud eesti rahvuskultuuri: erinevad kultuuritraditsioonid on alles teinud eesti rahvuskultuuri eesti rahvuskultuuriks. Eesti rahvuskultuur ilma nende mõjudeta pole mõeldav, eesti rahvuskultuur ei ole mingi puhas "ehtne" eesti (ürg)kultuur ilma võõrmõjuta. See aga pole midagi erilist, kõik kultuurid on sel viisil kultuuriks tehtud, pole ühtki kultuuri olemas, kus poleks teiste kultuuride mõjud jälgitavad. Rahvuskultuur on seega tinglikult siiski olemas, sest iga segu on omamoodi spetsiifiline. Eesti rahvuskultuur on eesti rahvuskultuur tänu saksa, rootsi, soome, vene ja teiste mõjudele, mitte nendest hoolimata. Nii on näiteks ka nõukogude kogemus osa eesti rahvuskultuurist." Uurimistöö tulemused ei olnud autorile etteaimatavad, vaid pigem üllatavad, sest olles
tekstides. 15. Mida kujutab endast propaganda? -Poliitilise kommunikatsiooni võtet, mille põhivahenditeks on lihtsustatud ning laetud sõnumi pidev kordamine. 16. Milliseid komponente koondab endas Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel? -Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga? POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Inimrühma poolt jagaatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: b.) poliitiliseks kultuuriks 2. Ideoloogia võib avalduda erakonna programmis, keeles, tänukõnedes, poliitilises kultuuris. 3. Ideoloogiad istitutsioonilises võtmes avalduvad erakonnaperekondades. 4. Mõte "Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab ideoloogia ebaolulisusele. 5. Ideoloogia ülesandeks on anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele, õigustada poliitilisi otsuseid ja lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul. 6
püstitada rippaiad · Kuningalossi juures asus ka peatempel Marduki tempel · Marduki templi juures oli ka tsikuraat Piibli Paabeli torn VI Egeuse kultuur ja kunst · Egeuse meri on Kreeka ja Väike-Aasia vaheline Vahemere sopistus · Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur · Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks
Maalides valitses elurõõmus ja maaliline käitluslaad. Leitud vaasid kõnelevad heast vormtunnetusest. Kreeta saarel kaeti varajasemal perioodil musta, pruuni või punase värviga. Millega valge värviga kanti joonis . Keskmist perioodi iseloomustab range mustri asendumine spiraalidega ja taime ornamendiga. Selle perioodi lõpus kaotavad vaasid oma värvirikkuse. Neid vaase nimetatakse leiukoha järgi kamarese vaasiks. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks. Mükeene kultuuri õitseaeg 1600-1100 eKr. Juhtiv osa on arhitektuuril. Ehitatakse kindlustatud losse. Mandrilossid on ümbritsetud paksu kivimüüriga. Siseruumide seinu katsid dekoratiivsed freskod. Mükeene Lõvivärav on monumentaal skultuuri näide. Vanakreeka kunst Arhailine ajajärk 7-6 saj eKr Klassikaline ajajärk 5-4 eKr Hellenismi ajajärk 330-146 a eKr Muistne Kreeka asus Balkani ps lõuna osas. Kultuuri arenemiseks oli määravaks ühendus merega
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
· NEOLIITIKUM E NOOREM KIVIAEG (V at e.Kr. II at keskpaik e.Kr.) Kammkeraamika kultuur sai alguse u V at algul e.Kr. Siis jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid neil varasemaga võrreldes palju barenenud. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna. Tegeleti endistviisi kalastamise ja küttimisega. Kammkeraamika kultuuri muisteid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Venekirveste kultuur sai alguse u III at algul e.Kr. Nende poolt kasutatud venet ehk paati
See kahandas oluliselt eestalste osatähtsust elanikkonnas, mõned piirkonnad muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid ka linnastumist. Kultuur oli ideoloogilise surve all ja valitses range tsensuur. Infosulg tekitas orienteerituse vene kultuurile. Püüti hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogusid. 1944. Lõhenes kultuur väliseesti jakodueesti kultuuriks, kuna palju loometegelasi põgenes läände. Massiteabevahendite hulk kasvas, aga nad olid allutatud tsensuurile ja levitasid valitsuse propagandat. Alates 1959 aasast kehtis 8kl kohustuslik haridus. Ametlikult tunnistati usutunnistuse vabadust, kuid igapäevaelus tehtiu usklikele ja kogudustele takistusi. Kultuurielu ideoloogiline juhtimine, kakskeelsuse ülistamine ja tsensuuriolude karmistamine tekitas protesti haritlaskonnas.
..10 ha. 60 ha:10 ha=6 välja. Seega tuleks rajada 6 kohaline külviväli. Külvikorda kavandades tuleb arvestada: külvikord sisaldab toitainete kogumise ja toitainete tarbimise faasi. Kogumisfaasis suurendatakse mulla huumusvaru ning kasvatatakse liblikõielisi või nende segusid (näiteks ristik, kõrrelised), hernes. Kasutusfaasis kasvatatakse teravilja, kartulit ja teisi üheaastaseid kultuure. Külvikorralüli: koosneb kultuuridest, kus esimeseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on kultuur(id), millel on mullaviljakust tõstev ja taastav funktsioon; teiseks kultuuriks (kultuuride grupiks) on mullaviljakust põhiliselt tarbivad kultuurid. Näiteks tõstvas faasis kaheaastane põldhein, tarbivas faasis talinisu; tõstvas faasis hernes + kartul + sõnnik või raps (ei tõsta küll viljakust kuid kogub rohkesti orgaanikat), tarbivas faasis suvinisu ja oder Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed
asulaid, mis koosnesid keskse õue ümber savistellistest tehtud mitmeruumilistest hoonetest. Juba enne kõrgkultuuri kujunemist on olemas tõendeid künnipõllundusest. IV-III at vahetusel eKr levis metallikasutus ning hakati valmistama pronksi. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode- Indias) tekkis III aastatuhande keskel varase pronksiaja tsivilisatsioon, mida on nimetatud Harappa või ka Induse kultuuriks. Selle kultuuri suurimad keskused olid Harappa, Mohenjo Daro, Kalibangan ja Dholavira linnad. Induse kultuuri elanike etniline päritolu on täpselt välja selgitamata. 2.3. Induse kultuuri linnad: Umbes 2600 eKr kerkisid Induse kultuuri aladel (Himaalaja jalamilt kuni India ookeanini) uhked linnad, millest suurimad olid Harappa ja Mohenjo Daro, mille pindala ületas tublisti kaks ruutkilomeetrit ning kus elas
palestiinlaste võimuorganid. Oma iseseisvust kuulatati 15. novembril 1988. aastal. Sionismi mõjul algas 1870. a-tel juutide naasmine Palestiinasse ja hoogustus eriti 1920.-30. a-tel, pärast seda soosivat Suurbritannia-poolset Balfouri deklaratsiooni 1917. aastal. II maailmasõja aegne juutide hävitamine natsistliku Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas on sünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni. 1923
... · Kultuuri loomuse kohta · Kultuuri ja inimese vahekorra kohta(kultuuri rolli kohta inimese olemises) · Kultuuride paljususe ja erinevuse kohta(küsimus kultuurirelativismist) Kuidas kultuuri defineerida? (saab väga erinevalt defineerida) substantsiaalsed definitsioonid(mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?) · materiaalsed asjad: kunstlikud esemed · sotsiaalsed asjad: ühiselu reeglid, normid, institutsioonid kultuuriks võib pidada neid reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...
4. Klassikaline ajajärk - V sajand eKr. Vana-Kreeka õitseaeg. 5. Hellenismi aeg - 330 eKr-146eKr. 6. Rooma aeg - 146eKr-395pKr. 1.2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga. Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale. Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos. Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet. Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks.
kuningas ,despoot, kes nimetas ennast ,,suurkuningaks" ja ,,Hatimaa kuningaks", sõlmis rahvusvahelise lepingu Egiptuse suurkuninga Ramses IIga 5) Egeuse tsivilisatsioon Schliemann saksa päritolu kaupmees, arheoloog , pühendas elu Trooja leidmisele ja väljakaevamisele. Kaevas ka Mükeenes. Evans Knossose väljakaevaja, restaureerija , inglise arheoloog, hakkas Kreeta kultuuri nimetama Minose kultuuriks, avastas lineaarkirja B Ventris inglise arhitekt,desifreeris lineaarkirja B; II MS ajal töötas sifritega britannia armees Jason Vana-Kreeka mütoloogias kangelane, kes juhtis argonaute (laev "Argo" järgi) nende retkel kuldvillaku järele. Perseus Zeusi ja Argolise kuninga Akrisiose tütre poeg. Pärast surma tõsteti Perseus tähtkujuna taevasse.Oraakel ennustas Akrisiosele, et tolle tapab kord tema
[redigeeri] Ajalugu Next.svg Pikemalt artiklis Eesti ajalugu [redigeeri] Esiajalugu Next.svg Pikemalt artiklis Eesti esiajalugu Pronksiaegsed kivikirstkalmed Põhja-Eestis. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased
Seega sisaldub turunõudluses väga 8 erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista kuidas ikkagi kujunevad need otsused mille tulemuseks on turunõudlus. 6) Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. Toidukartul 200 180 140 80 0 Piiritus 0 5 10 15 20 a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses
· Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais Üle 80% põllukultuuridest pärinevad Vanast Maailmast Aasiast, Aafrikast, Euroopast Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2
Kr toimub palju muudatusi inimeste igapäevases elus. Moodustuvad maakonnad, iseseisvaks muutub sepatöö ja savinõude valmistamine. Alguse saab kolmeväljasüsteem KIVIAEG 1967.a leiti Pärnu jõe äärest seni teadaolevalt vanim inimeste peatuspaik Eestis - Pulli asulakoht. Sealsed tulekiviesemed (nooleotsad, uuritsad jne) on ca 10 000 aasta vanused. Enne Pullit tunti vanima leiukohana Kunda Lammasmäge. Selle leiukoha järgi on vanimate Eesti asukate kultuuri kutsuma hakatud Kunda kultuuriks. Toonased inimesed rajasid asulad veekogude lähedusse, peamisteks tegevusaladeks olid kalastamine, küttimine ja korilus. Elati koonusekujulistes püstkodades. Peamised kivist valmistatud tööriistad olid kirved, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad. Luust tehti ahinguotsi ja õngekonkse. Tunti kalavõrke, kodustatud oli koer. Kunda kultuuri inimeste päritolu pole tänaseni päris selge, arvatavasti tulid nad lõuna poolt, kuuludes europiidsesse rassi
Homo habilise ilmumisega algab arheoloogilises ajaarvamises varapaleoliitikum, mis kestis ajavahemikus 2,6/2,5 miljonit 150 000 a tagasi Homo habilis eksisteeris u 2,61,5 milj a tagasi. Homo habilise ilmumist ja tema poolt valmistatud tööriistade kasutuselevõttu loetaksegi paleoliitikumi alguseks. Paleoliitikumi jagatakse väiksemateks allüksusteks, millest esimene varapaleoliitikum. Esimeseks arheoloogiliseks kultuuriks on Homo habilisele omistatav Olduvai kultuur. Esimese H. habilise aju- ja näokolju fragmendid leidis Louis Leakey 1960. a. Olduvai mäekurust Tansaanias. Leiukihi vanus 1,81,6 milj a. Need luud erinesid oluliselt samas 17 kihis leitud Australopithecus boisei omadest gratsiilse ehituse ning oluliselt suurema ajukolju mahu poolest. Leitud uue liigi ehk H. habilise ajukolju maht oli kuni 675cm³.
jäljed ümber. Võib-olla pandi nöörikohtadele kandesangad? Seal kasutati ka venekujulisi kirveid, need on väga hoolikalt lihvitud, neil on välja lihvitud esi ja tagaküljel randid, laienev kand. Ehk olid nende tegijad tuttavad vask-kirveste tegijatega, kel oli ka randid peal (ei osatud neid ära lihvida), ehk mõtlesid nad, et need kirved on paremad.. ehk kasutati neid kirveid, et purustada vaenlase kolpa, mitte metsa. Nii kutsuti seda ka sõjakirveste kultuuriks, vahel ka üksikhaudade kultuuriks, kuna neil on omapärased matmiskombed. Maetud on in tavaliselt asulast väljas ja külili, põlved konksus, käed rinnal... Ehk olid nad kinniseotud? Viidi välja jne, ehk kardeti neid? Üritati lihvida ka tulekivi. Muistiseid leitakse enam-jaolt palju jõeluhtadelt, st nad on seal elanud. Paari savinõu seest on avastatud ka viljatera jälgi, tõenäoliselt on need hõimud tegelenud rohkem viljelusmajandusega, neil olid ka koduloomad,
Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. b)Venekirveste kultuur e nöörkeraamika Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 6)Pronksiaeg Eestis (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu ,,...
eKR: Hellenismi all mõistetakse perioodi antiikühiskonna arengus, mis algas Aleksander Suure vallutustega ja lõppes 30 a. eKR Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse, kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Tuletatud sõnast ,,hellen"- hiline. Uueks keskuseks saab Aleksandria linn Egiptuse territooriumil. Tulnud A. Suure nimest. Aleksander püüdis luua ühtset suurt riiki, kultuuri, mis kokkuvõtteks ei õnnestunud. Seda kultuuri nimetati Hellenistlikuks kultuuriks. Aleksander koondas Aleksandriasse erinevaid kultuuriväärtusi- 1 raamatukogu. Rohkem kopeeriti, kui loodi. A. Suure väed jõudsid välja India piirideni ja levitasid kreeka kultuuri kõikjal vallutatud aladel. Rooma vallutas Kreeka sõjaliselt, aga Kreeka vallutas Rooma kultuuriliselt. 6) Kreeka- Rooma periood 1saj eKR- 1saj. peale KR. Seotud Rooma linnaga. Linna esimesed asukad Etruskid, Apenniini ps. asukad. Vallutati vahemere äärsed maad. Impeeriumi loojaks Augustus
Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. 3 Asva kindlustatud asulast leitud savinõusid KINDLUSTATUD ASULAD Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Valter Lang on oletanud, et kindlustatud asulad olid seotud rahvusvahelise pronksikaubandusega, kuivõrd nad asuvad põllumaade suhtes äärealal kunagise
ja vallutasid Pärsia, Mesopotaamia ja Bagdadi. Bagdad kuulutas türklaste pealiku oma peamiseks abiliseks ehk sultaniks. Türklaste vallutused jätkusid. Nende kätte langesid Kaukaasia ja suur osa Väike-Aasiast. Türklaste riik ei püsinud aga kaua, sest riigis tekkisid sisetülid. Araabia kultuur Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks. Araabiamaades oli kultuur väga tasemel. Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk moseed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mosee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid. Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt. Araabia õpetlane Ibn Rusd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid
kanntalikus ja tolerants. Usutakse, et elu on nii või naa raske, see on ka kehva majanduse põhjuseks. Budism on väga tolerantne. Oluline, et kõik saaksid aru, tekstide tõlkimine kohalikku keelde. Võib rääkida hiina budismist, Jaapani budismist jne, sest budism sulandub keskkonda, olles mõjutatud kohalikust kultuurist ning ise mõjutab kohalikku kultuuri. Hiina tsivilisatsioonile pandi algus 1500 ekr. Levinud on taoism, konfutsianism ja budism, mis on sulandunud ühtseks hiina kultuuriks.. Taoismi põhiteos on raamat „teest ja väest“, „kulgemise raamat“. Tao liikumised pole peale sunnitud, esineb palju kulgemist. Konfutsianism on Hiinast pärinev kaug-ida eetika, poliitika ja filosoofiasüsteem. Tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine. Neil on kaanon (raamat).Hiina tsivilisatsioon on väga võimukuulekas, perekeskne. Seal pole kunagi olnud demokraatiat. Jaapani tsivilisatsioon asutati 1000 ekr. Levinud on budism, taoism jne. Osade uurijate
põranda alla. Surnutele pandi kaasa väikseid luust näokesi, maske. Neid on just leitud asulasisestest matmispaikadest. Kõikidele ei pandud asju kaasa. Võib-olla pandi vaid pealikele ja samaanidele, tähtsatele inimestele. Neid kasutati ka ehetena. Ka merevaigust ehted olid olemas. Merevaiku lihviti ning sellesse puuriti auke, tehti nööpe, helmeid. Kolmas neoliitiline kultuur on nöörkeraamikakultuur, mis haarab enda alla suure osa Põhja-Euroopast. Seda on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (valmistati suuri ilusaid ja lihvitud kirveid), venekirve kultuuriks (vene paadi moodi). Savinõusid kaunistati nööri vajutamisega, venekirvestel on tehtud rant. Tegijad olid võib-olla kokku puutunud metallkirvestega, mida valati ja jäi valurant. Kuna nad ise ei oskanud metallist teha, siis tegid nad kivist kirvele randi. Võib-olla nad mõtlesid, et just väline kuju on tähtis. Metallkirved olid väga head ja nemad tahtsid ju ka häid kirveid. Teatakse asulapaikasid, aga
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr
· Skandinaavias tekkisid esimesed Skandinaavia riigid · Norra riigile pani aluse Haarald Kaunisjuus 860-933 · Taani riigile Knutt Suur 1016-1035, kelle ajal Taani ja Daneslaw ala moodustasid ühtse riigi · Rootsi riigile pane aluse Olaf Sülekuningas 995-1022 VANA-VENE RIIK! Slaavlased: · Esimesed teated slaavlastest on 6-st sajandist Oderi ja Dnepri jõe keskjooksu vaheliselt alalt. · Seda aega kutsutakse Praha kultuuriks. · Slaavlased jaotatakse kolmeks: 1. Lääneslaavlased (Veneedid)-poolakad, slovakid, tsehhid, sorbid 2. Idaslaavlased- venelased, ukrainlased, valgevenelased. 3. Lõunaslaavlased- bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid, tsernoboolased e monteneegrolased Idaslaavlases: · asualaks kujunes territoorium Novgorodis Kiievini. · Peamisteks tegevusaladeks oli põlluharimine, karjakasvatus. Mida rohkem Novgorodi poole-kaubandus, käsitöö.
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik
metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab
metsikute loomade piinamist ja lasevad neid koertel pureda ning lõhki kiskuda. Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest – Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab
Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr
väärtused, mis ühendavad kultuuri terviklikuks ning mis annavad võimaluse kultuure omavahel võrrelda. · Enkulturatsioon (inimese kultuuri sisestamine õppimise teel). Protsess, mis ühendab inimesed sarnaste ettekujutustega sotsiaalse grupi poolt tunnustatud uskumuste, väärtuste, pärimuse, reeglitega. See aitab ületada erinevusi inimeste vahel ning seob nad ühtseks kogukonnaks, kultuuriks. Enkulturatsiooni 3 tasandit: 1) Individuaalne situatsiooniline õppimine kõige varasemas lapsepõlves. Laps õpib spontaanselt tundma iseennast ja ümbritsevat. 2) Sotsiaalne situatsiooniline õppimine inimene õpib sotsiaalse toimimise kaudu spontaanselt 3) Kultuuriline õppimine inimene räägib teistele, kuidas asjad on. · Reaalne/ideaalne kultuur Mõisted iseloomustavad olukorda, kuidas inimesed
Peale nooremat kiviaega saabus vanem pronksiaeg, seejärel noorem pronksiaeg, Eel-Rooma rauaaeg ning lõpuks Rooma rauaaeg. Pronksesemed olid imporditud, kuna siin ei leidu looduses inglistina ja vaske. Metallesemeid jõudis Eestisse vähe ja need üksikud olid pigem uhkustamiseks, seetõttu jätkus kirveste ja paljude teiste esemete valmistamine kivist, luust, sarvest. Seoses väärtuste kogumisega (karjaloomad, pronks jne) tekkisid kindlustatud asulad- seda perioodi nim Asva kultuuriks. Tähtsamad eluallikad: karjakasvatus, käsitöö, vahenduskaubandus (Kesk- Rootsi, Ojamaa, Edela- Soome). Noorem pronksiaeg eristub vanemast uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed, lohukivid. Sel ajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis, neis elati püsivalt. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid, ehitati ka mõned laevkalmed. Eesti oli
Kiviaeg Kiviaeg jaguneb: * Vana kiviaeg ehk Paleoliitikum (u 2.6 mil ekr.- 9600ekr) ehk jääaja lõpuni. Võeti kasutusel tööriistad. * Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum (u 9600-3500 ekr). Pronksiaeg hakkati kasutama pronksist tööriistasid ja ehteid ningi võeti kasutusele savinõud. * Noorem kiviaeg ehk Neoliitikum või rauaaeg (u3500-1500ekr.). Tehti rauast asju ja hakati Rohkem loomi karjatama. * Pärast jääaja lõppperioodi nimetati Kunda kultuuriks (Lammasmäe leiukoht) * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad.
17 9. AJALUGU 9.1. Esiajalugu Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi hilisem on Kunda Lammasmäel olnud asulapaik, mille järgi varaseimat inimasustust on nimetatud Kunda kultuuriks. Umbes samasse aega paigutatakse ka Reiu asulakoht. Eestlased on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi. Sel ajal tõusis teiste majandusharude seas esikohale põllundus. Põlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Nagu teisedki varajased agraarühiskonnad, elasid eestlased algselt
poliitilist kultuursust või kultuuritust e poliitilist kultuursust või kultuuritust isvat fenomeni väärtuskaardil? d ja Sidney Verba õõrandunud-kolklikuks uvana ning ei soovi seda välja näidata uerakondade avaldusi seelnõusid parlamendis publikuni jõuab. sõnumi pidev kordamine ühiskondlike probleemide keerukusele 1. Inimrühma poolt jagatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetataks a. ideoloogiaks b. poliitiliseks kultuuriks c. avalikuks arvamuseks d. poliitiliseks teooriaks 2. Ideoloogia võib avalduda a. erakonna programmis b. keeles c. tänukõnedes d. poliitilises kultuuris 3. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes a. on omased vaid totalitaarsetele riikidele b. on omased teatud valitsemisviisidele c. avalduvad siduvates poliitilistes otsustes d. avalduvad erakonnaperekondades 4. Mõte ,,Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab a. ideoloogia olulisusele b
8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis on üles ehitatud vastavalt hinnangule ja ametipositsioonile ja mida aeg-ajalt korrigeeritakse. 9. Konflikti tolerants millisel määral on organsiastioonis levinud kriitika ning milline on konfliktide iseloom. 10. Kommunikatsioon see on eelkõige mitteametliku kommunikatsiooni osa informatsiooni liikumisel org-s. Organisastiooni kultuuri võib jagada vaadeldavaks kultuuriks ja süvakultuuriks. Vaadeldav kultuur on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajatele, klientidele ja töötajatele. See väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Vaadeldava kultuuri koostisosadeks on ka lood, mida suuliselt levitatakse, kangelased, kelle tähtpäevi ja kordaminekuid ja sümbolid. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused,
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
Niisuguseid massiivseid kiviehitisi nimetasid kreeklased kükloopilisiks. Eriti paistis silma oma iluga kahe kivist lõvikujuga värav. Samuti avastati suur hauakamber, mille Schliemann nimetas kuningas Atreuse (Agamemnoni isa) varakambriks. Hiljem teostas Schliemann väljakaevamisi ka teistes Kreeka osades. Sealt leidis ta samuti mälestusmärke, mis sarnanesid Mükeene omadega. Kõik need kõnelevad varasest, ülivanast kultuurist, mida nimetatakse mükeene kultuuriks. Section II.2 Evans. Knosose palee. Pärast Schliemanni tegi ülitähtsaid avastusi Kreeta saarel peamiselt inglise õpetlane Evans. XX sajandi algul toodi siin Evansi juhtimisel toimunud väljakaevamiste tulemusena päevavalgele veelgi vanema kui mükeene kultuuri mälestusmärke. Kaevati välja kaks lossi - Knososes ja Phaistoses. Eriti üllatavad oma suurusega Knosose palee jäänused, mis koosnesid hulgast ruumidest.
Kuigi kõikidel riikidel olid erinevad valitsejad, oli neil kõikidel üks keel (araabia keel) ja õks usk (moslem). 11. sajandil tulid Kesk Aasias võimule Türgi väepealikud, kes oma vägedega tungisid Pärsiasse ja Mesopotaamiasse ning purustasid kaliifide sõjaväed. Nendest sai kuninga tähtsaim abiline sultan. Tänapäeval on sela Türgi ja Aserbadzaan. 13) Araabia kultuur Kõigi Araabia kalifaadile allunud maade toonast kultuuri nimetatakse araabia kultuuriks Kõige silmapaistvamad ja olulisemad ehitised olid islami pühakojad moseed. Hooneid toestati arvukate sammastega ning neid kaeti kuplitega. Iga mosee juurde kuuluvad minaretid kõrged sihvakad tornid, mille tipust vaimulikud viis korda päevas rahvast palvusele kutsuvad. Kaliifidele ning teistele kõrgetele aukandjatele rajati paleesid. Araabia valitsejad hoolitsesid teaduse arengu eest. Palju kreeka õpetlaste töid tõlgiti araabia keelde. Eriti kõrgelt hinnati Aristotelest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
