täielikult eestlastest. Ideoloogiline surutis ühiskonnas oli eriti tugev Stalini ja Brezneri võimuloleku ajal. Poliitiliste olude liberaalsusest või rangusest hoolimata ei kadunud ühiskonnast kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur. Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripäradit, selleks hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Teise maailmasõja järel jagunes eesti kultuur kaheks: Välis- ja Kodu-Eesti kultuuriks. Pärast 1950 aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut umber tegema ja taluma repressioone. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrasuses, näiteks pilli-, rahvatantsu- ja näiteringides. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiüritusteks kujunesid laulupeod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid massiteabevahendid. 1960 aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest toimus linnastumine. Üleminek
Neid seostatakse varaste (varajaste?) soome-ugri hõimudega. Keeleteadlaste andmeil asub nende algkodu kuskil Kaama ja Uurali mägede vahel. Kammkeraamika kultuuri elanike ei saa samas veel pidada eestlasteks. Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. Jõudsid Eestisse veel omakorda uued hõimud. Neil olid kasutusel venet ehk paati meenutavad hästi lihvitud kivist kirved ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetataksegi seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Nendele iseloomulikuks olid ka nöörijäljendiga savinõud ja omapärased matmiskombed. Surnud asetati haudadesse külili, justkui nad magaks ja kalmistud paiknesid asulast veidi eemal mõne veekogu lähedal või kõrgema künka otsas. Hõimud hakkasid tegelema karjakasvatusega ja nende inimestega seostatakse ka maaviljeluse algust Eestis. Nende lähteala paikneb Dnepri ja Reini vahel. Tegemist oli indoeurooplasega. Muinasaja periodiseerimine
Elamud asetsesid ridastikku.Jahi-ja tööriistade valmistamisoskused olid võrreldes varasemaga kõvasti arenenud. Usuti elu pärast surma, selleks pandi surnule kaasa nuga ja ehteid. 4)Nöörkeraamiks kultuur Umbes 3000. a eKr. Savinõud ilustati nöörijäljenditega, sellest ka nimi.Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Ka see kultuur levis väga laialdlasel maa-alal. Rahvastik tegeles loomakasvatusega, maaviljelusega, jahi pidamise ja kalastamisega. Asulad paiknesid rohumaade juures. Kalmistud rajati asulatest väljapoole, kõrgematele küngastele. 5)Vahetuskaubanuds Sisemaise kaubitsemise kõrval lülituti 11.sajandist alates üha enam rahvusvahelisse kaubandusse. Tegeledi peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodavateks kaupadeks olid
Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Venekirveste kultuur- Umbes 2500 aasta paiku e.Kr .(neoliitikumis) jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. Aestid- Rooma geograafide ja ajaloolaste poolt kirjeldatud Läänemere rannikul
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
mitmesuguseid taimi ja nende omadusi · Täiuslikud püügivahendid, loodust kasutati maksimaalselt ära Nöörkeraamika kultuur · Umbes 3000. aasta paiku eKr hakkas levima Eestis · Savinõusid ilustati nöörjäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele · Nõud olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kirved · Selliste kirveste põhjal nimetatakse seda venekirve kultuuriks · Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pol...
valitsemise ajal oli see suure kontrolli all, siis aga seda vahepeal enam nii kõvasti ei kontrollitud ja siis Breznevi valitsemise ajal hakati seda jälle kontrollima. 9.b Kõige suurem asi oli see,et kultuur lõhenes ja kuna eestist ei pääsetud kuidagi läänemaailma kultuurile ligi siis hakkas kultuur ka vaikselt venestuma. Nõukogude võimu kehtestamine lõhestas Eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Kiriku roll oli väga väike. 10. Tänu suure hüppe läbi kukkumisele ei uskunud paljud inimesed enam Mao Zedongi ja kultuurirevolutsiooni abil üritas ta nende usku endasse taastada. See seisnes selles, et ta pani oma parimatest meestest kokku rühmad kes hakkasid neid inimesi taga kiusama kes ei uskunud enam Mao Zedongi. 10.b See oli Mao Zedongi mõte ehitada kommunism üles võimalikult lühikese ajaga, see tähendas
Kaasa pandud esemed olid valmistatud kodulooma luudest, seega tegelesid nad juba algelise loomakasvatusega kasvatades kitsi,lambaid,veiseid ja sigu. Maaviljeluse algus Eestis. 3. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg Pronksiaeg – 2. Aastatuhande keskpaik kuni 5. Sajand Asulaid hakati piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga.Kõige tuntuma, Asva kindlustatud asula järgi Saaremaal nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab,et siinsed elanikud omasid teatud väärtusi,mis äratas võõrastes saagihimu (nt. Loomakarjad ja pronks ) .Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid,kitsi ja veiseid, vähem ka sigu ja hobuseid. Kõrvalalaks oli maaviljelus,millele viitavad viljaterade jäljed savinõudes.Elatuslisa andsid ka küttimine ja kalapüük(hülged-saadi liha,vettpidavat
sest saadi uusi oskusi põlluharimiseks ja enam polnud vaja liikuda kohe, kui toit otsa sai vaid sai seda juurde kasvatada. 9. Too näiteid, mille põhjal võib oletada religiooni olemasolu neoliitikumi inimestel. Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehted, arvatavasti eluks teises ilmas. Mesoliitikumi inimesed uskusid arvatavasti ka kujukestel olevaid maagilisi omadusi mis pidid omanikku kaitsma ja hoidma. 10. Miks on nöörkeraamika kultuuri nimetatud ka venekirveste kultuuriks? Milline võis olla venekirveste funktsioon? Sest nöörkeraamika kultuuri ajal hakati venekirveid valmistama. Võib arvata, et tegu oli luksusesemetega ja need ei olnud niiväga tööriistad vaid pigem rituaaliriistad ja ka relvad. 11. Miks on hakatud viimasel ajal teooriat eesti rahva kujunemisest ümber hindama? Sest pole selgeid arheoloogilisi tõendeid, et kammkeraamika- ja nöörkeraamika kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik uue rahva sisseränne. 12
lihtsustatud kirjas (dàojiào)) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Eriti palju taoiste elab Taiwanis. Hieroglüüf, mis tähistab sõna dao. Õpetuse alused
Omanik vms peab andma eeskuju töötajatele. Võivad tekkida infosulud. Töötaja töötaja Külastaja külastaja Külastaja kohalik elanik Kohalik ettevõte Majutusettevõte peab tegema maksimaalselt kõik selleks, et kõik suhtepaarid toimiksid võimalikult positiivselt. Suhtlemise osa teeninduses nimetatakse ka ettevõtte kultuuriks (kõik, mis puudutab suhtlemist) Majutusteenuse tarbimine toimub kindlas ajahetkes ja ressurssi ei ole võimalik juurde tekitada. On mõjutatud sellest, kui tihe on tarbimine. Nõudlust jagatakse tipphooajaks ja madalhooajaks. Tipphooaeg Majutusettevõtte on maksimaalselt koormatud ( Eesti tingimustes suvi- algab jaanipäevast ja lõpped augusti) Võimalikud paljud tipphooajad (nt Otepää) Tipphooaega saab määratleda erinevalt: kuust, aastaajast, nädalapäevast
Õhusaastumist saab vähendada kui kasutada tööle, kooli käimiseks rohkem ühistransporti, jalgratast või minna jala. Samuti saab õhusaastumist vähendada, kui ehitada näiteks ökohooneid, kuigi need on esialgu kallimad ning ökomaterialide tootjad võivad esialgu jääda kahjumisse, siis tuleviku jaoks kasulikumad ja kindlasti hakkavad ka kasumit tootma. Inimene ja kultuur. Inimesed loovad endale kultuuri. Kultuuriks võib olla näiteks: keel, mida räägitakse, traditsioonid, uskumused. Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad.
Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Palgid asetati rõhtsalt ja nende vahed täideti saviga. Püstkodasid kasutati mõnikord suveköökidena. Rannikualadel ja saartel hakati asulaid piirama paekividest laotud taraga ja palkidest kaitseseinadega. Tuntuim pronksiaja kindlustatud asula oli Asva asula Saaremaal, mis pärineb 8.6. sajandist e. Kr. Selle järgi nimetatakse ka kogu kultuuri Asva kultuuriks. Asulate kindlustamise fakt näitab, et siinsed elanikud olid visa tööga suutnud koguda teatud väärtusi, mis äratas võõraste saagihimu. Arheoloogilised leiud viitavad, et selliseks varaks võisid olla loomakarjad ja pronks. Kindlustatud asulates osati juba ise pronksi ümber valada. Selleks kasutati katkiseid või kulunud esemeid. Valmistati küllalt keerulisi putkega kirveid ja odaotsi. Leitud ehtenõelte, kaela- ja
riik puudus. Kunsti seisukohalt oli neil üsna suur roll. Nad võtsid kasutusele võlvi, mida kasutatakse tänapäevani. Metallitöödes ja pronksivalamises võib neid pidada nende vormide rajajateks või arendajateks. Nad olid rahvas, kes hindas väga kõrgelt hauatagust elu ning pühendas sellele palju ja ehitasid selleks hauakambreid ja dekoreerisid neid. Etruskidel oli euroopa kultuuri arengus ja edendamisel oma roll olemas. Ajapikku etruskide kultuur hääbus ning sulas ühtseks kultuuriks rooma kultuuri ja eripäraga. Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid#Etruski_kunst 2) ,,Tsivilisatsioonid kümme tuhat aastat ajalugu" Jane McIntosh ja Clint Twist, Varrak Tallinn 3) http://en.wikipedia.org/wiki/Etruscans 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Etruuria Sisukord 1.Etruskide ajalugu..........................................................................................................................lk.2 2.Kunst.........................................
Riiklik korraldus ja linnriigid. Kreeka. Sissejuhatus: Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. Tumeda ajajärgu lõpul hakkas Kreeka ühiskonna areng kiirenema ja 8.sajandist eKr ilmnesid taas kõik tsivilisatsiooni põhilised tunnused. Uuteks keskusteks olid saanud linnad. 8.sajandil hakkasid Kreeklastel kujunema linnriigid. Mitmes linnriigis vaikselt hakati käsile võtma seaduste üleskirjutamisi sellega oldi antud ühiskonna sisemisele ehitusele ja õigukorraldusele
Mõned Eestimaa piirkonnad - Virumaa idaosa suured tööstused muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest. 23) Iseloomusta Nõukogude kultuuripoliitikat- Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud "kodanliku ühiskonna pärandist". Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast. 24) Väliseesti kultuur- 1944. lõhestas Nõukogude võim kultuuri kaheks: välis -ja kodueesti kultuuriks. 1944 aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust. 25) Mida tõi kaasa EKP 8-s pleenum- Algas Eesti kultuuri osaline taastumine, mille järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond. 26) Laulupidude traditsiooni säilitamine- Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aastal üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku
heinakultuur. o Tsumiis õisik 15-30cm o Mohaar õisik lühike, kompaktne Iga pöörisharu tipus on üks üheõieline pähik. Sorgo · Haruline sorgo pööris hõre, pöörisharud pikad. · Tompjas sorgo pööris tihe, pöörisharud lühikesed. Bioenergeetiliseks kultuuriks hea. · Terasorgo terade saamiseks. · Suhkrusorgo söödaks, siirupiks, alkoholi tegemiseks; hästi võrsuv. · Luuasorgo luudade ja harjade valmistamiseks. Kasvab hästi, kuid head seemnesaaki ei saa. Riis · Väike riis ca 4mm · Harilik riis 5-7mm o India haru pika, peene, kitsa teraga.
....................................................................... 7 5. Kasutatud kirjandus................................................................................ 8 Sissejuhatus Egeuse kunsti Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kunst kujunes välja III aastatuhandel e.m.a. Egeuse mere saartel. Keskusteks olid Kreeta saared ja Peloponnesose poolsaar ning Küklaadide saarterühm, mis oli Kreeta saarte ja Mandri-Kreeka vahel. (1) Kujunes neoliitikumi- ja vase-kiviaegseist algeist pronksiaja kultuuriks ning avaldas mõju ka väljaspool Egeuse mere piirkonda. Näiteks Egiptuses, Süürias ja Palestiinas. (3) Kreeka-Mükeene kunsti õitseajaks loetakse 2000-1250 aastat e.m.a. Egeuse kunst jaguneb ehituskunstiks, tarbekunstiks ja kujutatavaks kunstiks.(3) Kreeta-Mükeene kultuur hõlmab III ja II aastatuhandel e.m.a. Kreetal arenenud Minose kultuuri, mis alates 16.sajandist e.m.a. avaldas tugevat mõju kultuuri arengule Kreeka
lossivaremetes. Kuulsaim on Persepolise loss, sammaste juures olid sageli kapiteelid loomafiguuridest. Kuulsaim= Susa linnas Dareiose kaadrivägi KREEKA KUNST Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk
12.saj ilmusid neumanootidele kandilised noodipead e vandraatneumad; täpsed helikõrgused 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. SUULINE KULTUUR-> KIRJALIKUKS KULTUURIKS Võeti kasutusele troop e liturgilise teksti laiendamine vaba tekstiga -> arenes välja liturgiline draama (Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega.
tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead.) balti hõimud- hilisemate leedukate,lätlaste ja preislaste eelkäiad Pronksiajal- hakati asulaid kindlustama(paekivist laotud tara, palkidest kaitsesein- Asva kindlustatud asula järgi saaremaal, nim kogu kultuuri Asva kultuuriks. peamised tegevusalad pronksiajal-karjakasvatus, maaviljelus, küttimine,kalapüük, kaubavahetus(võib järeldada metallihulga suuren.) Varane rauaaeg-üksikute raudesemete(mõõk,naaskel,suur nuga) levik(raskesti kättesaadavad,kallid) ei asendanud veel luust ja kivist tööriistu. Kalmed ja kultusekivid- surnuid hakati matma erilistesse maapealsetesse kivikirstkalmetesse. suurematest kividest tehtud ring ja keskel põhja-lõuna suunaline kirst.kirstu ja ringi peale kuhjate kivihunnik.
Kr.), vanem ehk rooma rauaaeg (Isajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni). Kiviaeg. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Kõige vanem inimasula on leitud Pärnu jõe kaldalt Pulli asulast. Enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Sellisel tasemel olevaid kultuure on leitud ka mujalt kui Eestist ning seda nimetatakse Kunda kultuuriks. Kunda kultuuri elanikud elasid veekogude läheduses ja tegelesid küttimise ning kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse, millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide. Kunda kultuuri esindajaid oli meie territooriumil umbes 2000. Keeleteadlased on välja selgitanud, et nende sõnavarasse
KREEKA GEOGRAAFILISED OLUD & NENDE MÕJU KREEKA TSIVILISATSIOONI KUJUNEMISELE Kreeka on vanim kõrgkultuur Euroopas. Kujunes Vana-Ida kultuurriikide äärealal ja seetõttu haaras endasse sealsete rahvaste kultuuri, traditsioone, jäädes sealjuures siiski originaalseks Kreeka kultuuriks. 19.saj läks Euroopa teadusringkondades käib lause:“Euroopa kultuur on tõusnud Egeuse merest.“ Kreeklaste esivanemad olid Indo-Eurooplased, kelle vanim asuala oli palkanipoolsaare põhjaosas. 3.a.t paiku laienesid nad lõunapoole, kus vanemad asukad nendega segunesid. U 2500 võeti kasutusele pronks. Hetiitidelt võeti üle raud. Palkanipoolsaar on tugevasti liigendatud sügavate lahtedega, mis sobivad hästi sadamateks. Lahed ja mäeahelikud jagavad Kreeka kolmeks osaks: 1
Siis muutub kõik igaveseks ja võib tulla surm, see kõige igavesem asi siin ajalikus elus. (lk. 355) Nii see siinilmas ikka on: ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud need, kes teevad midagi ja kes maitsevad oma tegude vilja. (lk. 366) Tugevam kannab nõrgemat. Aga maailmas on aina vastupidi: nõrgem kannab tugevamat. See maksab üksikute inimeste, kihtide, rahvaste ja rasside kohta ja seda peetakse kultuuriks. Kultuur on see, kui istud nõrgema kukil. Nii et kultuur on midagi röövtaime taolist, mis elab teisest taimest. Ning ometi usuvad kõik edu ja inimsoo paremat tulevikku kultuuri nimel. (lk.365) Miski ei suuda inimese õnne takistada, kui inimene ise seda kindasti tahab ja kui ta oma tahtmist niisama kindlasti usub. (lk. 385)
Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud, sündmused) inimene muudab kultuuriks läbi väärtustamise. Melville Herskovits (1895-1963) inimese poolt loodud osa keskkonnast (kas siis see pole, millel omistame tähenduse, loome rituaali aga mis algselt pole inimese loodud? Segane..) Tänapäeval sõltub kontekstis. KA algas Ameerikas (uuriti ka põlisrahvaid ameerikas, aga levis arvamus, et mustanahalistel pole kultuuri), sotsiaalantrop.- Inglismaal uurisid ,,tsiviliseerimata" rahvaid nt Aafrikas. MÕLEMAD kasvasid välja mitte-Lääne rahvaste uurimisest.
Franz Boasi ja Clyde Kluckhohni definitsioone)? Franz Boas: arvab, et igasugune kultuur on unikaalne. Selle asemel, et lugeda raamatuid teistest kultuuridest, tuleks hoopis kohale uurima minna. Ütleb ka, et kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade välj.vorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju. Kultuuriline relativism-> see, mida peame kultuuriks ühes kontekstis, ei pruugi seda olla teises. Clyde Kluckholm: arvab, et kultuur on nagu tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna, mis sellele tegevusele tähenduse annavad ja mida põlvest põlve edasi antakse, kuid mis samas on pidevas muutumises(tavad, uskumused, mõttemudelid). 2. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons)
Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed. Teine kultuur, mis neoliitikumi ajal tekkis 3000 eKr oli nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, ka maaviljelus muutus tähtsaks. Nöörkeraamika elanikud paiknesid looma kasvatuseks soodsates kohtades. Läänemerest kuni kaug siberini on levinud soome-ugri ja samojeedi keeled, mis lähtuvad ühisest uurali algkeeltest, olles tänepäevalgi omavahel suguluses. Meiele kõige lähedasemad sugulasrahvad on vadjalased. Järgmine periood on vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr.
suure kiiluna Inida ookeani. India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks. Induse kultuuri elanike (Harappa ja Mohenjo Daro) etniline päritolu on täpselt väljaselgitamata. Faktid nende linnade koht: 1) nendes elas kümneid tuhandeid inimesi. 2) linnad olid ristkülikukujulise põhiplaaniga, kus majad olid ehitatud suhteliselt ühesuurustena. 3) linn oli ümbritsetud 15m kõrge ja kuni 14m paksu müürgia, mille sees oli kindlustatud tsitadell. Tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku
Kultuur ja selle mõistmine Edward Burnett Tylor esitas 1871. aastal definitsiooni, mille järgi on kultuur ,,kompleksne tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ning kõiki muid oskusi ja harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena omandab". Seega kultuur hõlmab eluajal õpitut. (Raud 2013: 18) Tihti on seostatud kultuuri kõrgklassiga ja kõrge arengutasemega ning sellele vastandatud metslust. Tegelikult võib kultuuriks lugeda juba seda, kui rahval on neid ühendavad tegevused, näiteks rahvatants ja rahvalaul. Niisiis kultuuri ei peaks omistama ainult eliidile. Kultuur võib olla väga mitmetähenduslik mõiste ja seetõttu ongi vajalikud erinevad lähenemisviisid ja definitsioonid, mis kõik lähtuvad enda vaatenurgast ja aitavad mõistet paremini seletada. Kultuuriantropoloogia ja etnoloogia tegelevad erineva lähenemisnurga alt inimkultuuri ja kultuurilise käitumise uurimisega
7) Kirjelda araabia kultuuri Araablaste võimu alla oli sattunud mõningaid maid. Näiteks Süüria, Egiptus, Pärsia ja Kesk-Aasia. Nad ei surunud oma kombeid ja tavasid peale, kuid mõningaid asja võtsid neilt üle. Araablaste võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omaette tervikuks. Kõiki ühendas Islami usk. Kuigi oli palju mittearaablasi , kirjutati enamasti araabia keeles. Seda kõike nimetati Araabia kultuuriks. Islamimaade kultuuritase oli pikka aega kõrgeim Lääne- Euroopast. Samal ajal, mil Euroopasteadus ja kultuur kiratses, linnad jäid tühjaks ja võimsamadki feodaalid elasid süngetes ja ebamugavates linnustes, õitses araabia maades käsitöö ja kaubandus, arenes teadus ning ülikute elu möödus niisuguses luksuses, milles läänes unistada ei osatud. Ehituskunst.
STEPIHUNT XX SAJAND Kultuur ,,Igal ajal, igal kultuuril, igal moraalil ja traditsioonil on oma stiil, on oma vastav õrnus ja karmus, ilu ja julmus, ta peab enesestmõistetavaks teatavaid kannatusi ja talub kannatlikult teatavaid pahesid. Tõeliseks kannatuseks, põrguks muutub inimelu alles seal, kus kaks aega, kaks kultuuri ja religiooni lõikuvad. Antiikaja inimene, kes oleks pidanud elama keskajal, oleks selles armetul kombel lämbunud, just nii nagu lämbuks metslane meie tsivilisatsioonis."(1993. aasta väljaandes lk 21). ,,Miks ei peakski ma olema Stepihunt ja sakkus eremiit selles maailmas, miile sihid mulle midagi ei paku, mille rõõmud mulle midagi ei ütle! Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalhete, harva moodsat raamatut lugema, am ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hote...
Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Kliima on põllumajandusega tegelemiseks küllaltki paras, kuid põllumajandusega tegeldakse vähe, seda ptakistab künklik reljeef ja kivide rohkus. Kuid vähesel määral tegeldakse põllumajandusega ikka. Kogu maa-alast on põllumajanduslikus kasutuses vaid 3,2% maa-alast. Peamiseks kasvatavaks kultuuriks on teravili. Norras tegeldakse vähesel määral ka lambakasvatusega (~3 000 000 isendit). 6.Kasutatud allikad. http://et.wikipedia.org/wiki/Norra# http://hdr.undp.org/en/ http://www.sacmeq.org/statplanet/StatPlanet.html http://www.norra.ee/ http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/norra.htm http://picasaweb.google.com/swedishforests&imgurl=http://lh3.ggpht.com/_57LB2fI6NCc/ RvFkdnWIPmE/AAAAAAAADdc/6LV8jYUIyYg/NorraVentikkovaaraPajalaSvea.jpg&w= 1600&h=1200&ei=w62hTb-
19. Iseloomusta nõukogude kultuuripoliitikat! Kuidas mõistad lauset ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik"? Eesmärk kultuuri juurutamine ühiskonnas mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Poliitiliste olude liberaalsus ja rangus, tsensuur. Hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, kirjanduse tellimine välismaalt piiratud. 20. Mida tähendas ,,kultuurielu lõhestatus"? Mida see kaasa tõi? Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuid nende looming jäi suurele osale eestlastele kättesaamatuks. 21. Miks peatus kultuuriline tegevus Eestis? Kuidas see taas algas? Oli tsensuur ja paljud kolisid välismaale. Haritlaste uus põlvkond kasvas peale. 22. Milliste kultuurialadega tegeles rahvas? Kas see muutus nõukogude perioodi jooksul? Kuidas?
intensiivsed ja okoloogilised tehnoloogiad aianduses, nende plussid ja miinused; Maailma olulisemad aiandustootmisega tegelevad riigid. Põllumajandusel on üldises majanduses maailma mastaabis üsna suur osatähtsus. Samuti on suur osakaal aiandusel kogu põllumajanduslikku tootmist arvestades. Taimsete toiduainete aastase kogutoodangu osas on köögiviljad maailmas 4 kohal nisu, riisi ja maisi (teraviljaks) järel. Kui aastate 1979... 1981 keskmisena oli köögivilja kogutoodang maailmas 358 milj. tonni, siis aastaks 1992 oli see tõusnud 26%, ehk 452 milj. tonnini. Üle poole maailma köögiviljatoodangust pärineb Aasiast, millele järgnevad Euroopa ja Ameerika. Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias on puuviljanduse toodang suurem kui köögiviljanduse. Puu- ja köögivi...
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk.
Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Kultuurielu arengujooni: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisuslt sotsialistliku ja vormilt rahvusliku'' kuktuuri juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis – ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse palju loovinimesi, kes jätkasid mujal oma tegevust. Paljud haritlased pidi oma loomingu ümber hindama kuna nende eelnev looming ei sobinud nõukogude võimule. Kogu senine iseseisvusaegne haridussüsteem, asendati uuega – kasutusele võeti ühtsuskooli süsteem, loodi 8-klassiline haridussüsteem ja kohustuslikuks muudeti keskhariduse omandamine. Kiriku hooned riigistati ja nende kasutamise eest tuli kogudustel üüri maksta. Tartu ülikoolis kaotati
Hellenite maalikunstist saab ettekujutuse ainult vaasimaalide põhjal KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt tuntakse seda perioodi arheoloogiliste leidude põhjal. Seda sellepärast, et
Pilt 1.Kreeka asukoha kaart Ajalugu Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka-Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis too rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri 6 nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr
- Venekirveste kultuur - Sõjakirveste kultuur Teada mitmeid matuseid. Need on omaette kalmistutel. Põlved on krõnksus, käed on vastu rinda. Nöörkeraamika matusepaigad: Sope kalmistu Ida-Virumaal. Pikka aega arvati ka, et matmine külili, sageli kokkusurutud jäsemetele, võib viidata erilisele matmiskombele, võisid olla ka kinni seotud, loomanahkadesse maetuna. Nöörkeraamika kultuur on kujunenud Musta mere äärsetes steppides, nim Jamnaja kultuuriks. Sealt on see siia levinud. Esimesed pronksist esemed. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid 9. loeng Uurimissuund, mis tänapäeval pole nii soositud. Samal ajal on võimalik saada uusi andmeid. Lähiajal võib see suund muutuda aktiivsemaks. 100%-liselt pole võimalik kindlaks teha, mis territooriumil see rahvas on elanud, sest tänapäeva eurooplased on märkimisväärselt segunenud. Tänapäeval õigeid eestlasi pole olemas. Õiged eestlased olid Lembitu ajal.
imporditakse sinna nisu. Samas UK-s tuuakse villa, liha, metalli ning teed. Atlast vaadates märkasin seda, et Suurbritannial on suurem eksport ning sissevedu kui Brasiilial. Kesine on ka Brasiilia põllumajanduse toodang ühe elaniku kohta, sest arvestades kui suur on see riik, võrreldes UK-ga, siis on 2 või isegi 3 korda viletsam. Erinevaid andmeid lugedes sain peatselt aru, et mõlematel riikidel on tehniliseks kultuuriks suhkruroog e. suhkrupeet, mida nad ka ekspordivad teistesse riikidesse. Leidsin ka, et Brasiilia ekspordib tehnilisest kultuurist veel kohvi 30 miljonit kotti aastas, tsitrusvilja 320 miljonit aastas ja tubakat. Samuti ekporditakse Brasiilias maavarasid (näiteks: naftat, boksiidi), toorainet (veise ja vasika liha) ning safrani suuremates kogustes. Suurbritannia eksportib kõige enam Inglismaa mandri osalt suur riikidesse- USA-sse 13,9%, Saksamaale
orientatsiooniga maadeks, kuid mitte kõiki – näiteks Filipiinid pole seda mitte. Enamik Euroopa ja Ameerika maid on pigem lühiajalise orientatsiooniga. Hollandlased, keda peetakse Euroopas äärmiselt ihneks, on siinsete standardite järgi pikaajalise orientatsiooniga. Aafrika maad ja Pakistan on seevastu aga iseäranis lühiajalise orientatsiooniga. Seda, kuidas mingi rühm neid viis valdkonda enda jaoks lahendab, kutsume kultuuriks. Dimensioon Üks äärmus Teine äärmus Identiteet Kollektivism Individualism Hierarhia Suur võimudistants Väike võimudistants Sugu Feminiinsus Maskuliinsus Tõde Tugev ebakindluse Nõrk ebakindluse
NO-TEATER JA KABUKI TEATER · 7.saj kloostrite rituaaltantsud · 14.saj No-teater (ülistati jumalaid, väejuhte jne.) · 17.saj kabukiteatrid (olustikudraamad) · Näitlejad ainult mehed. Rituaalsed maskid ja kostüümid. India kunst 2500 eKr · Territoriaalselt: India, Indo-Hiina, Indoneesia · Juba 4500 a tagasi eksisteeris kõrgkultuur · Maailma rahvaste algasustusala · Läbi ajaloo saanud väga palju erinevaid mõjutusi ja sulanud kokku ühtseks kultuuriks. · Valitsevad usundid: budism, hinduism, dzainism eksisteerivad üheaegselt, on omavahel läbipõimunud, ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku (v.a islam) · Kunst on väga tihedalt seotud usunditega, ülifantaasiarikas, elurõõmus. · Hinduismi mütoloogia peajumal kõige looja Brahma, kõige säilitaja (elujumal) Visnu, kõige hävitaja (surmajumal) Siva; lugematu hulk teisi jumalaid, peajumalaid,
Tartu Ülikool Usuteaduskond Hendrik Valgma Džainismi ajalugu India traditsioonis India usundid Tarmo Kulmar Referaat Tartu 2019 Sisukord Džainismi ajalugu 1 Sissejuhatus džainismi 1.1 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses 1.2 Mahavira aegsed India usundid 1.3 Keskaegne Lõuna-India 1.4 Tänapäeva džainismi arengusuunad 1.5 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi “Džainismi ajalugu India traditsioonis” eesmärgiks on uurida India ajaloo jooksul väljakujunenud džainistlike kogukondade tekkelugusid, omapärasid, erinevusi ning nende kuulumist India traditsiooni. Uurimismeetodiks on erinevate tuntud ning vähemtuntud India džainistlike liikumiste analüüs. Tööle etteantud maht võimaldab esitada piisavalt erinevaid seisukohti ja argumente vajalike üldistuste ja kokkuvõtete tegemiseks. Ki...
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja ...
algusest peale osa võtnud. Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa) elasid, arvati, et nad olid lõuna poolt pärit nimetatakse Kunda kultuuriks. 3. aastatuhande teisel poolel saabusid siia inimesed, kes jätsid endast maha kammkeraamika jälgi. 2. aastatuhande algul ilmusid siia balti hõimud. Nad segunesid omavahel. Mustamäelt olevat leitud münte, mis olid vermitud Roomas ning pärit aastast 139-161. Maurer oleks tahtnud linnast ja selle ajaloost vähem teada, kuid nüüd oli juba hilja kahetseda. Aastaarve puistas ta une pealt ning demograafia ei valmistanud talle raskusi.
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale)
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? ... nimetatakse teadust, mis uurib inimeste käitumist grupis, s.h. grupi konstruktsiooni ja seda, kuidas inimene mõtestab isesisvalt oma kogemust. Ei uurita üksiku inimese käitumist, sest inimesed elavad gruppides. Üksikinimese käitumist ei saa prognoosida, küll saab aga ette ennustada grupi käitumist. Sellepärast kasut. sotsiol. poliitikas, viiakse läbi küsitlusi. 2. Sotsioloogia peamised lähtekohad. 1). Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu, s.t. seostamine (seoste leidmine) majanduse, perekonna, uskumuste ja teiste valdkondade vahel. 2). Uuritakse, kuidas ühiskonnaprobleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 3). Rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile ehk välistele jõududele, mis suunavad ja kujundavad indiviidide otsuseid. 4). Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse vastasmõju tulemusena. 5). Rõhu asetamine indiviidi ja ühiskonnavahelistele suhetel...
Kui kaubad x ja y on asenduskaubad, siis on ristelastsuse väärtus positiivne. Kui kabad x ja y onkaaskaubad, on ristelastsuse väärtus negatiivne. Kui kaubad teineteisest ei sõltu, siis ristelastsus . Kuivõrd ristelastsus on positiivne, siis järelikult on tegemist asenduskaupadega. Kalja hinna tõus toob kaasa koka nõutava koguse suurenemise. 6) Olgu tegemist riigiga, kus peamiseks toodetavaks kultuuriks on kartul. Kartulit saab kasutada kas toiduks või piirituse tootmiseks. Tabel iseloomustab tootmisvõimalusi kui kõiki ressursse kasutatakse efektiivselt. Toidukartul 200 180 140 80 0 Piiritus 0 5 10 15 20 a) Joonista toidukartuli ja piirituse tootmisvõimaluste piir. Arvestades olemasolevaid ressursse ja tehnoloogiat, saame toota vaid piiratud koguses
aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreeklaste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrgkultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka maismaal. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. hakkas kreeka ühiskonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
