Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta- mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Vanimad kõrgkultuurid Kreeta ja Kreeka Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude
EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas här...
Eesti kiviaeg 1. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad väga hoolikalt
KIVIAEG. Mesoliitikumi asulapaigad. 1967. Aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. See on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lammasmäge, mis oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja
kultuur hävis järgnes kreeklaste sissetung Kreeklased olid madalamal kultuuritasemel kui kreetlased. Kreeklased võtavad üle kreetlaste kultuuri Kreetlaste kiri kohandati kreeta keelele, tekkis lineaarkiri B Ka mandrile tekkisid suured lossid – suurim Mükeene loss Kuna kultuur oli üsna sarnane Kreeta omale, nim seda Kreeta-Mükeene kultuuriks. See jaguneb: Minoiliseks ehk Minose kultuuriks kreeta saarel Mükeene kultuuriks Kreeta mandril Tume ajajärk (1100-800 eKr) Osa kreeklasi rändas üle Egiptuse mere Väike-Aasia läänerannikule -> muutub kreeklaste püsivaks alaks Rauaaeg Kreeka oli üsna vaene ja mahajäetud maa Välissuhtlus vähenes märgatavalt Ühiskond vähekihistunud Arhailine periood (800-500 eKr)
hinnaga, et vabaneda konkurentsist ja laiendada turgu. iseloomusta tööandja ja töövõtja suhteid- Tarbimine: iseloomusta tarbimise ja reklaami seoseid ning tarbimise mõju keskkonnale (lk 90-91), mida kujutavad endast liising ja krediitkaart (lk 88-89) Haridus ja kultuur: millistest astmetest koosneb Eesti haridussüsteem (vt skeemi lk 96), mida nimetatakse elukestvaks õppeks (lk 97), mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimseks kultuuriks (lk 101), milleks on inimesel kultuuri vaja (lk 102) Rikkus ja vaesus: milliseid erinevaid seletusi võib nendele mõistetele anda (lk 104-107), mis on SKT e. sisemajanduse kogutoodang, mida see näitab (lk 106)
· Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud · Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks. · Vaarao Ehnaton viis läbi usulisi reforme ning kuulutas peajumalaks Atoni (päikesejumal) · Rajab linnad, kultuskeskused ja templid 6. Minoa kultuur · Kreeta kultuuri hakati nimetama minotauruse kultuuriks · Aeg mil see oli 3000- 1500 eKr · Seda varajast kultuuri on nimetatud ka Kükloobiliseks kultuuriks.( nimetus on tulnud kujude järgi) · Sel perioodil ei olnud mingisuguseid kaitserajatisi · Inossos oli Kreeta saare peamine linn, kus oli samanimeline palee, mis pärineb 1800 eKr · Seal võetakse kasutusele sambad, mis olid üldiselt küllaltki jässakad, samba otsas oli nn
KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Egeuse ehk Kreeka- Mükeene kultuur omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kreeklased ei ole Kreeka põlisasukad. Kreeklaste saabumisel elas seal juba mingi tundmatu rahvas. Umbes 2000 a eKr jõudis see rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Minoiline kultuur hõlmas aastaid 2000-1400 eKr. Kreetalastel oli küll oma kiri, nn lineaarkiri A, kuid peamiselt
elukestvaks õppeks, Eesti haridussüsteem koosneb alusharidusest ja põhikoolist (kohustuslikud). Gümnaasiumist, Kutsekeskkoolist, Kutsekoolist, Ülikoolist ning sealt edasi minnakse tööle peale mida või mille kõrvalt on alati võimalik veel või juurde õppida. Elukestvaks õppeks nimetatakse seda, et inimene õpib kogu elu ning saab iga päev mingil määral targemaks ning kogub mõtteterasid ja laiendab silmaringi. mida nimetatakse aineliseks (e. materiaalseks) kultuuriks, mida vaimseks kultuuriks, milleks on inimesel kultuuri vaja; Aineliseks kultuuriks nimetatakse kõike tehnika ja materiaalsete asjadega seonduvat: nii arvuti protsessor, teksapüksid kui ka tuumapomm. Vaimseks kultuuriks nimetatakse inimtegevust laiemalt: nii teadus, kunst, filosoofia, religioon, kui ka mütoloogia kuuluvad vaimse kultuuri valdkonda. Inimesel on kultuuri vaja kuna kultuur on ainus keskkond, milles inimühiskond on võimeline eksisteerima
Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta poliseid. Sparta Ateena asend, linna välisilme Lõuna Kreekas. Peloponnosese poolsaael KeskKreekas,Atika maakonnas;Ateena
teooria kohaselt Kiviaeg Pulli asula- on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis, IX aastatuhande algusest e.K.r. Kunda Lammasmägi- enne Pulli avastamist tunti seda vanima muistisena,kuhu olid elama asutud siiski mõnevõrra hiljem. Arheoloogiline kultuur- Ühelaadste leidudeg muististe rühma,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust,nimetatakse arheoloogiliseks kultuuriks. Kunda kultuuri- kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. Tulekivi-kasutati kivimitest kõige enam,seejärel kvartsitükke, sest tulekivi leidus Eestis vähe. Kivikirved- olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt,puuvarre külge kinnitati rihmade abil. Talbad- väiksem kirves,varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Luudest ja sarvedest-valmistati mitmesuguseid töö-ja tarbeesemeid. Jaht- tähtsal kohal oli metsloomade jaht.
Kreeta ja Mükeene kultuuri sarnasused ja erinevused Kreeka ajaloo varaseim periood on tuntud kui Kreeta-Mükeene ajajärk. II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja
Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve Eesti kultuurikapital Hasartmängumaksu Nõukogu Eesti Filmi Sihtasutus Projekt ,,Kino tuleb tagasi" Pärimuskultuur Pärimuskultuur Kultuuripärandiks ehk pärandkultuuriks nimetatakse rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu. Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb aineliseks kultuuriks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks Pärimuskultuur on mitmetahuline ja keerukas nähtus ajas ja ruumis leviv ja muutuv protsess, alati keerukam kui mistahes definitsioon. Valitsuse roll Valitsuse kultuuripoliitikat täidab kultuuriministeerium. Riik toetab pärimuskultuuri programmide ja ürituste rahastamisega. Rahvakultuuri keskus koordineerib riiklikke kultuurialaseid programme ja UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konvektsiooni rakendamist.
Kreeka ajaloo põhiperioodid Asend Vana kreeka e. hellas hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa ,Egeuse mere saared ning Väike-Aasia lääneranniku, samuti kreeklaste poolt asustatud alasid Vahemere basseinis (eelkõige Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias),Põhja-Aafrikas,Marmara ning Musta mere rannikul. Kreeta-mükeene periood · U 2000-1100 aastat eKr · Nim ka egueuse kultuuriks · U 2000 ekr alguse omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsiion, tähtsaim keskus KNOSSOS · U 1600 eKr arenes tsivilisatsioon Mandri-Kreeks, tähtsaim keskus Mükeene. Tume ajajärk · U 1100 -800 eKr · Nim ka rauaajaks ja MOMEOSE AJAJÄRGUKS · Tsivilisatsiooni langus :lossid hüljatud, kiri unustatud,elanike arvu langus · Osa kreeklasi rändas üle Euguse mere Väike-aasia läänerannikule Arhailine periood · U 800-500 aastat eKr
Taoism Kristiine Soop Pärnu Hansagümnaasium 10D 2012 Mis on taoism? o Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus; o Mõnikord peetakse seda ka tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. o Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks kultuuriks; o See on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline Hiina kultuur ja ühiskond rajaneb o Taoismi põhimõte on dao(või ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm; o Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele o Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga; o Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teost ja väest"); o Vana pärimuse järgi arvatakse, et selle autoriks on 6. saj elanud Laozi, keda peetakse ka taoismi...
Rooma rauaaeg ( u 50-450 pKr) - Keskmine rauaaeg( u 450-800 pKr) - Noorem rauaaeg Viikingi aeg( u 800-1050 pKr) Hilis rauaaeg( u 1050-1200 pKr) 4.Millise ühiskondliku korraga seostatakse Eesti muinasaega? Selle etapid. Vastus. 5.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad andmed asustuse kohta? Mida nimetatakse Kunda kultuuriks? Vastus. Keskmisest kiviajast e. Mesoliitikumist, IX aastatuhande algus eKr, Pulli Küla. Kunda kultuur-oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. 6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu? Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust.
praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. Mikita näeb suurte keskkonnaküsimuste puhul seost Eestlaste identiteediküsimusega. ,,Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see,
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. Aastatuhandeni 8. Miks rajati esimesi asulaid just Pärnu jõe suudmesse? Sest oli hea kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. 9. Miks eestlaste nahavärv muutus aastasadadega heledamaks? Seda mõjutas mitmed geenid ning keskkonnategurid. (Kliima) 10. Iseloomusta Kammkeraamika kultuuri kiviaja Eestis? Esimeseks neoliitiliseks kultuuriks Eesti alal oli Kammkeraamika kultuur, millele oli iseloomulik keraamika kaunistamine kammornamendiga. 11. Iseloomusta venekirves kultuuri kiviaja Eestis? Umbes 3000 eKr–2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid, mistõttu on seda kultuuri nimetatud venekirveste või ka sõjakirveste kultuuriks. 12. Mis olid Asva kultuuri tunnusteks?
Martin Sirel Taoism on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks". Nad on oluliselt mõjutanud ka Hiina naabermaade religiooni ja vaimuelu. Et taoismil on mitmekesiseid avaldumisvorme ning taoismi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, siis on taoismi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Taoismi põhimõiste on dao ehk Tao, mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust jpm. Taod võidakse mõista ka igavese ja määratlematu,
3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Nimetatakse vene kirveste kultuuriks kuna kirved olid tehtud vene kanuudega väga sarnaseks miniatuurseks objektiks.
PARAPÄHKLIPUU Tarvi Langus 6.klass Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kõrge parapähklipuu kasvab looduslikult Lõuna-Ameerikas Muutke teksti laade Teine tase Amazonase regioonis. Kolmas tase Kodumaal Brasiilias on Neljas tase Viies tase parapähkel jäänud metsapuuks. Peamiseks väljaveosadamaks on Amazonase suudmes asuv linn Belem, mis on ühtlasi Para osariigi pealinn. Nõnda ongi see pähkel väljaveo maakoha järgi saanud nimeks parapähkel, kuid sama laialdaselt tuntakse teda ka brasiilia pähkli nime all. Parapähklipuid on Muutke teksti laade kultiveerima hakatud ja Teine tase istandikke rajatud ...
Püüti hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandeid, sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud eesti kirjandusest. Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti ainult mõned raamatud ja nende kasutamiseks tuli taotleda eriluba. · Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Eesti kultuuri lõhestatus seisnes selles , et Nõukogude liit lõhestas selle kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Välis eesti kultuur on selline, et need inimesed, kes pagulusse läksid välisriikidesse võisid kirjutada, rääkida, maalida jms seda, mida nad tahavad, aga need, kes eestisse jäid, pidid valima, mida nad loovad ja kirjutavad. · Mille poolest erinesid nõukogude aja laulupeod praegustest? Nõukogude ajal lehvisid punased lipud sini-must-valgete asemel , keelati ära eesti hümni laulmine , aga rahvuslike riiete kandimine oli lubatud.
KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände
käske ja Eesti huve *Vaino-(1978-1988) äärmuslik valitseja käsumajandus- tehti nii nagu riik ütles küüditamine-1949-eestlaste vastupanu suruti maha metsavendluse nõrgestamine 1940-1950 aktiivne metsavendlus 1960-dissidentlus e. teisitimõtlemine 1970- avalikud vastuhakud Nõukogude kultuuripoliitika eesmärk: sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas Eesti kultuurielu jagunes kaheks välis- ja kodueesti kultuuriks EKP III pleeniumi tagajärjel olid paljud haritlased sunnitud oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone Laulupidude tähtsus- need olid eestlaste poolt tehtud massi- üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud dissidendid-teisitimõtlejad; ,,40kiri" eestlaste kiri ajakirjadele mida ei avaldatud, rõhuti probleemidele (vene ajaloo rõhutamine,
loodusnähtusi. Füüsika on vaid 1 loodusteaduste alaliik. Füüsika koosneb kõikidest asjadest mida sa näed. Peaaegu kõigel siin maailmas on füüsikaline seletus. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kogu loodus koosneb ainest ja väljast. Aine on asi millest koosnevad kõik kehad. Aine võtav enda alla ruumi, kuhu teisi kehi asetada ei saa. Aine ja välja võib-olla suurim vahe ongi see et ainel on mõõtmed aga väljal ei ole. Väli koosneb mitme keha vastastik mõjust. Väljad ei sega üksteist sega saab mitu erinevat välja eksisteerida segamatult. Ühed kõige tähtsamad seatused on füüsikas newtoni seadused. Sir Isaac
Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru Umbes 4000 eKr võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, mille pinda hakati kaunistama omamendiga
2.Pilet 1).Kiviaeg IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teada olev inimeste elupaik Eestis. Pulli kuulub nn Kunda kultuuri. Kunda elanikud rajasid ehitisi veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Samuti olid jõed ja järved head liikumisvõimaluseks. Töö ja tarbeasjad olid valmistatud kivist, luust ja sarvedest, väga palju ka puidust. Kivimitest kasulikum oli tulekivi, millel olid teravad ääred, Eestis kasutati ka kvartsi. Suuremateks tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid. 4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud lohuk...
Kultuur muutuvas ajas Kõikjal meie ümber on toimumas muutused, ka kultuur pole mingi erand, kultuur meie ümber on muutunud ja on praegugi muutumas. Kultuur, kui mõiste tuleb ladina keelsest sõnast ,,Colere", mis tõlgituna tähendab inimtegevust. Kultuur eraldub loodusest inimühiskonda. Kultuuriks saab nimetada inimtegevust, mis on antud rahvale, piirkonnale või ajastule omane. Seetõttu määratletakse kultuuri enamasti keele kaudu. Kultuur omandatakse ühiskonnast, kus inimene on üles kasvanud. Kultuuri alla kuulub moraal, tavad, oskused, traditsioonid jms. Tänapäeva ühiskonnas, eriti just Euroopa riikides esineb multikultuursus eksisteerivad kõrvuti mitmed erinevad kultuurid. Näiteks saab tuua ka oma kodumaa, väikese
Minoiline kultuur Kreeta saarel Enne kreeklasi elasid Kreekas mingi teadmata etnilise päritoluga rahvad, st et kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Need rahvad juba varasest ajast hakkasid harima põldu ja pidasid ülemereühendust idapoolsete naabritega. Umbes 2000 eKr jõudis too rahvas tsivilisatsiooni tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest.
JUDAISM Karilin Tõnisoja JUDAISM · Judaism ehk juutlus on juudi rahva religioon ja kultuur · Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. · Judaism ei nimeta ennast religiooniks. Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa, liturgia (religioosne kombetalitus), filosoofia, eetika, religioosne praktika jne. · Rabi Mordechai Kaplan on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks (Rabi- juudi õpetaja üldnimetus) · Rabi pole sama mis vaimulik või preester. · Rabi ei võta kedagi pihile, ei määra karistust patustamise eest, ei anna patte andeks ega oma otsesidet kõigekõrgemaga.
Tänu globaalsete kommunikatsiooni võrkude arengule on suhtlemine inimeste vahel muutunud olulisemalt lihtsamaks. Näiteks Skype aitab inimestel tasuta suhelda olenemata nende asukohast. Ülemaailmastumisel on ka negatiivseid külgi, näiteks erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Erinevates kogukondades inimestel on sarnased probleemid ja mured. See tähendab, et erinevad ja väiksemad kultuurid hakkavad välja surema. Riikide isikupära on muutumas ühtseks suureks kultuuriks. Varsti polegi enam võimalust kultuurialaselt enda silmaringi avardada, sest igal pool on kõik ühesugune. Väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud, mis on ka kindlasti halb. Riigid, mis pole kunagi pidanud tundma terroriohtu võivad nüüd terroristide mõjusfääri sattuda. Globaliseerumisega kaasnevad ka globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel
pärandist". Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti vaid üksikuid aastakäigud perioodilistest väljaannetest ning mõned eksemplarid raamatutest. Kirjanduse tellimine välismaalt muutus äärmiselt piiratuks. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? V: Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Millepoolest erinesid nõukogude aja laulupeod tänapäevastest? V: Laulupidusid peeti maal ja lehvisid punalipud. Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? V: Massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. Miks hakkas maakultuur hääbuma? V: Maaelanikkond muutus senisest liikuvamaks: osa siirdus elama
Selle tagamist kindlustasid julgeolekuorganid, nagu KGB. Lisaks püüdis võim valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit, tulemuseks hävitati suur osa iseseisvusalgsest perioodikast ja ilukirjandusest. Sotsialistliku mõtlemise levikut aitas kiirendada propaganda riigi poolt. NSVLis oli selleks punapropaganda, mis pidi aitama kogu vaimuvaldkonda allutada kommunistliku reziimi korrale. Kultuurielu lõhenes väliseesti ja kodueesti kultuuriks. Need eestlased, kes põgenesid lääneriikidesse (Rootsi, Soome jne.) moodustasid väliseesti kultuuri said vabalt teha, mis loomingut tahtsid, ei olnud mingisuguseid piiranguid. Eestisse jäänutel tuli olla oma loominguga ettevaatlik, et mitte võimuorganeid pahandada. Paljud kõrgharitlaskonnas olid sunnitud oma senist loomingut ,,ümber hindama" ning taluma repressioone. Haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks. Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima
Mesopotaamia ja Ees-Aasia alad tänapäeval Koostajad: Anette Grünberg Kristi Rapper Joanna Parma 12.hu Mesopotaamia lühiajalugu Mitme maailma vanima kõrgkultuuri häll (nt Babüloonia, Sumer, Assüüria) 762. a viidi kaliifi residents üle Bagdadisse (Bagdadi kalifaat) Bagdad - araabia maailma keskuseks kuni liideti 1534. a Türgiga 1915.a Briti väed okupeerisid Iraagi 1958.a kukutati monarhia Iraagi Vabariik 1980-1988.a Iraagi-Iraani sõda 2003.a- Iraagi desarmeerimise kriis (USA, SB, Austraalia, Hispaania, Poola, Taani kukutasid sotsialistliku partei Ba`ath'i Partei) Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani 2004 2006.a riiki valitseb I vabade valimiste tulemusel võimule saanud valitsus Koalitsiooniväed viivad Iraagis läbi sõjalisi- ja julgeolekuoperatsioone Iraak riik Lähis-Idas, Ees-Aasias 75% Iraagi rah...
Küsimused: 2.Miks nimetatakse kõige vanemat kultuuri Kreekas Kreeta-Mükeene kultuuriks? 3.Iseloomusta iseseisvaid linnriike. 4. Mille poolest erineb hellenismi ajajärk varasematest Kreeka ajajärkudest? 5.Kes oli kreeklaste kõige armastatumad kangelased? 6.Nimeta Kreeka eeposed ja nende autor. 7.Nimeta kreeklaste tähtsamad jumalad ja jumalannad. (8) Anna nende kohta lühike iseloomustus (kirjeldus). 8.Nimeta Kreeka tähtsamad linnriigid. 9.Kuidas valitseti poliseid? 10.Milline oli Sparta riigikord? 11.Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? 12
Vana-Kreeka Kreeta: U. 2000 aastat ekr. Jõudsid Kreeta saarel teadmata etnilise päritoluga rahvad tivilisatsiooni tasemele. (sama rahvas on ka kreeka põlisasukad). Tsivilisatsiooni tekke ajal valitses Kreeta saarel kuningas nimega Minos. Seetõttu nimetatakse Kreeta saarel tekkinud kultuuri tihti ka Minoliliseks (e. Minose) kultuuriks (2000-1400 a ekr). Kreetal oli kasutusel lineaarkiri A. Seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid eelkõige kindlustamata lossid, mille eesotsas seisid preesterkuningad. Lossid olid ka peamised usukeskused ja poliitilise võimu keskus. Kõige tuntum loss Kreetal on Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Laoruumid ja käsitöökojad olid nn. majanduskeskused. Savitahvleid kasutati majapidamisdokumentidena. Kreeta kultuuris puudusid relvad,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MIDA PEAB JUHT TEADMA ORGANISATSIOONIKULTUURIST Lühikokkuvõte Ärinduse õppekava Tallinn 2018 1 Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga, mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks. Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust. Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine.
50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg eestis u 1800-500ekr Asva kultuur kindlustatud asulad:
Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid, kraed, taldrikud, peekrid, maskid ja kuldsuled, rajati isegi kullast ehitisi. Põllundus. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala.Nad kasvatasid põldudel puuvilju, punast pipart, mitmesuguseid tomati ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat ja maisi. Seal maal ei olnud mais loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasutuskõlblikena hoiti.Üheks inkade saavutuseks oli ka oskus põldusid väetada.
Kultuuriks võime nimetada kõike, mida inimene on loonud. Kas vaimselt või füüsiliselt, see ei oma tähtsust. Kultuur on loonud rahvad ja riigid, tekitanud esimesed tsivilisatsioonid. On raske öelda, millised me praegu oleksime, kui ei oleks toimunud sellist arengut. Pealiskaudse vaaltluse põhjal võiks arvata, et kultuur on pigem tüliks, takistab see eri rahvusest inimeste suhtlemist ja mõistmist. Selline arvamus tuleks aga kohe maha matta. Esimestel inimlastel, kes Maa peal kõndisid, ei olnud kuigi palju sarnasusi tänapäevaste inimestega. Elati ehk koos väikeste perekondadena, elatuti metsaandidest ja loomadest, keda oli võimalik kätte saada. Varsti hakkasid nad teistest metsloomadest eristuma avastati, et küttida on parem odadega ja küpsetatud toit on palju maitsvam. Jahi paremaks koordineerimiseks täiustusid seni väheütlevad häälitsused tekkis algeline keel. Edasine areng toimus üsna kiiresti. Peagi leiti endas ka k...
Selle tagamiseks aitasid kõvasti kaasa ka julgeolekuorganid. Raamatukogud puhastati sõjajärgsetel aastatel '' kodanliku ühiskonna pärandist'' . Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms. pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Samuti lisandus kõigele sellele ka punapropaganda, mis pidi kaasa aitama kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eesti kultuur muutus kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994 aastal siirdus pagulasse palju loovinimesi, kes jätkasid uutes kohtades oma loomingut, mis jäi kahjuks suuremale osale kodueestlastele kättesaamatuks. Samuti olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut ''ümber hindama''. Haritlased püüdsid leida positiivset programmi, et nõukogude korra ''viljastavates tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses
kadunud tsensuur, millega üritati takistada vaba mõtte levikut. Eesti NSV oli samuti ka eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja edasijõudmistest. Nõukogude võim hävitas palju põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogud ja hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, alles jäeti üksikuid. Samuti oli äärmiselt piiratud kirjanduse tellimine välismaalt. Eesti kultuur lõhestati kaheks: välis-ja kodueesti kultuuriks. Paljud loomeinimesed siirdusid pagulusse, et jätkata muil maadel oma senist tegevust. Kuid eesti kultuuri järjepidavuse ka nõukogude aastatel tagas just nende enamike eestlaste vastupanuvõime ja elujõulisus. Kuid siiski paljud loomeinimesed ja haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Õnneks 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes mingil määral ja võimaldas haritlastel oma esialgse loomingu juurde naasta
1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud...
Mõistete töö 10.klassile 1. madlääni kultuur- Lääne-Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks, 150 saj. tagasi 2. tsikuraat- Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varali...
Muidugi pole Eesti erand ning taolisi artikleid dopingupatustest ning kokkuleppemängudest leiab kõigilt spordiveergudelt üle maailma, mis laias internetiruumis kergesti ligipääsetavad. Tegelikkuses on probleem meedias käsitletavast hoopiski hullem ning isegi mitte Postimehe ,,lapsajakirjanikud" ei suuda kajastada kõike, mis toimub spordimaailma kardinate taga. Äärmiselt keeruline on spordi nimetamine kultuuriks, kui see sisaldab endas sellisel määral kihlvedude sõlmimist, kokkuleppe-mänge ning sportlaste EPO-t või mõnda muud ergastavat ainet täis süstimist. Sporti, ka eelpool mainitud olümpiamänge , iseloomustab atleetide soov olla oponentidest kiirem, tugevam ja täpsem ning tihtilugu kasutatakse edu saavutamiseks kõikvõimalikke ebaausaid võtteid. Tänu sellele jooksebki tablette täis aafriklane, ise must
Eesti venestamise ja valikulise kultuuripärandi hävitamisega. Selleks ajaks oli Stalin ammu surnud, seega tehti rohkem mitte füüsilist, vaid vaimset hävitustööd. Keskharidus muutus kohustuslikuks ja hariduse kvaliteet alanes. Kirikut püüti aina enam kultuurielust välja tõrjuda. Rahval ei lubatud olla ettevõtlik. Kõik see tõi ajapikku kaasa Eestis nõukogude kultuuri, kui seda omamoodi kultuuritust võib kultuuriks nimetada. Nõukogude valitsuse eesmärk oli eelkõige inimeste võrdsustamine nii liiduvabariigisiseselt, kui –vaheliselt. Kahjuks ei saadud aru, et halba võiks heaks muuta, mitte vastupidi, isegi siis, kui halb on selges ülekaalus. Plaanimajandus välistas paindliku arengu. See tähendab, et madalseisus sunniti plaani täitma mistahes vahenditega ning siis, kui võiks toimuda hüppeline areng, olid inimesed survest väsinud (eelkõige ideoloogilisest
Sport - kas kultuur või äri? Sport on tänapäeval üks paljudest ajaveetmis võimalustest, mida harrastavad miljonid inimesed üle maailma. Sport haldab suures valdkonnas erinevaid alasid, kus peaks iga inimene leidma midagi, millega talle tegeleda meeldib. Inimeste jaoks on sporti kas hobi, enda kehaliseks treenimiseks või igapäevaseks raha teenimis viisiks ehk tippsport. Sellest tekib küsimus, kas sport on siiani üks kultuuri osa või on muutumas tänapäeva maailmas üheks ärisuunaks? Kahtlemata saab öelda, et sport on äri. Tänapäeva tippsportlased teenivad miljoneid ning nende treenerid suurtesse summadesse ulatuvaid palkasid. Tippsportlane teeb samamoodi tööb nagu kontoriinimene. Ta ärkab, sööb hommikust, teeb hommikuse trenni, peab lõunapausi ning seejärel läbib õhtuse trenni. Tema jaoks on enda treenimine töö. Võrreldes tavainimestega on tippsportlaste toidukorrad rangemad. Jälgima peab igat ampsu, mis v...
President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus.18. sajandi järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000. aastani eKr. Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr. II aastatuhande II poolel eKr tungisid
Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine. Kultuur jagunes välis- ja kodueesti kultuuriks. See juhtus seetõttu, et paljud kultuuritegelased põgenesid nõukogude võimu eest välismaale, vabadesse riikidesse. Nad tegelesid seal loominguga edasi, kuid see looming ei jõudnud Eestisse, sest seda takistas nõukogude kord. Erandiks oli Põhja-Eesti, kus sai salaja vaadata Soome televisiooni saateid. Rahvas oli kogu aeg kultuuriliselt aktiivne. Maal ja külades tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Korraldati edasi üldlaulupidusid. 1950
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
