Sest siin tuleb mängu piir ja selle ületamine. Üksnes siis saab tõeliselt ,,teist" sallida, kui on suudetud aktsepteerida tema olemuses sisalduvat tundmatut, jaatades samas oma võõristust. Ja võimalust, et ,,teine" pöörab alatiseks selja, kehtestab mingid omad olulised piirid ja tunded, mis on tema mälus olemas juba ehk kauem kui sallijal endal. Sest on ju inimesele ilmselgelt asetatud sisemised ja välised piirid; välised on kindlasti seotud inimliku kultuuriga, mis küll võib juhtida sallivuse eetikani, põhjendades väliste piiride ületamist tontliku keep smiling'uga ligimesearmastuse ja hoolivuse nimel4. Tõeliselt saab aga piire ületada ainult seesmiselt -väljendades seda nii isiklikul kui ka avalikul tasandil -, ,,armastades oma ligimest nagu iseennast, sest ta on nagu ,,sina"" (nii tuleb ju tõlkida seda käsku heebrea keelest) ja see ,,sina" on Jumala nägu... Seega peab kaplan suutma olla ,,omadele võõras, ja võõrastele
..........................................16 Lisa 1. Veji Apollo figuur........................................................................16 Lisa 2. Kapitooliumi emahunt.................................................................17 Lisa 3. Etruski templi rekonstruktsioon...................................................18 Lisa 4. Etruski hauakamber........................................................ SISSEJUHATUS Huvi etruski kultuuri vastu pärineb esimesest tutvumisest rooma kultuuriga. Ajendatud on see tõigast, et harilikult teame me rooma kultuurist (eriti just kunstist) põhiliselt vaid seda, kui palju roomlased võtsid üle kreeka kultuurist ja mil viisil siis seda interpreteerisid. Tegelikult on aga Itaalia aladel juba enne kreeka kultuuri valitsusaega elanud palju huvitavaid rahvaid, kellel oli oma väga põnev kultuur, mis kahjuks on pisut ära unustatud. Heaks näiteks leidsingi
Motivatsioon vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Esmalt on füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt söök, jook, hapnik Teiseks psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Need on tähtsad inimese psühholoogilisele heaolule, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine. Kolmandaks on sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga. Enamasti mõjutab inimeste tegevust mitu vajadust korraga, seetõttu on peamist liikumapanevat jõudu raske kindlaks teha. Aktivatsiooniteoorias üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 1954. aastal tegi ameerika uurija James Olds avastuse, kui ta paigutas katses elektroodi roti ajju valesse kohta. Optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Erinevus on erutuse tasemes
kultuurile ning seetõttu on loodud kvaliteedimärgis, mis garanteerib, et kahju loodusele on praktiliselt olematu. 1.2. Kriteeriumid Turismiteenuseid on olemas väga palju ning nende eristamiseks on kasutusele võetud mitmeid viise. Ökoturismi nimetus annab mõista, et tegemist on loodustsäästva turismivaldkonnaga, millel on omad kindlad kriteeriumid, et sellist tähendust omandada. EHE-märgisega teenusepakkuja peab olema teadlik kõikidest ohtudest, mida turism sihtkoha looduse ning kultuuriga teha võib. Seejuures peavad nad oskama vältida kõiki võimalike ohte ning teadlikust suurendama ka turistide näol. Oluline on, et ettevõtted väldivad taluvuspiiride ületamist ning ei tekita „ökoloogilist jalajälge“. Ettevõte peab analüüsima sihtkoha võimalike ohtusid ning neid iga reisiga vältima. Sihtkoha loodus ressursse peab kasutama minimaalselt ning nii, et see loodust ei kahjustaks. Analüüs on
algselt jumalateenistusi. Paljusi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult kristalsed ning mis viitasid jumalale või jumalikule tegevusele. Sealt sai alguse keerukas kritliku sümbolite süteem. See aga tähendab seda. et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele, jumalikkusele ja piiblitegelastele. Samas pole ristiusk ainuke religioon, millel on omad sümbolid kindlate tähendustega. Sümbolid on seotud ka kultuuriga. Kõige lihtsam näide on keel ja ka kiri. Keel ja kiri pole küll omane vaid kristlastele aga see võimaldab lihtsalt seletada sümbolte seotust kultuuriga - keel koosneb ju tähtedest, millest saab moodustada sõnu ja sõnad on aga mõtete sümbolid. Samas ka rist mõne näiliselt lihtsa maja katusel annab märku, et tegemist on ristiusu kirikuga. Paljud religioossed sümbolid omavad mitmeid tähendusi. Näiteks haakristi sümbol. Algselt kandis see nimetust
mis halvas vastupanu; g) Nrgaks kljeks oli ka koost puudumine naaberrahvastega; h) Tsisteks vastasteks vabadusvitluse algperioodil olid venelased. 5) Tagajrjed: Eesti langes pikkadeks aastasadadeks vrvimu alla. Eestlaste hiskondlikul pramiidil ligati ra tipp, eestlaste valitsejateks ja nende saatuse otsustajateks said sakslased. Tegelikud valitsejad, kellest kujunesid hiljem nn. baltisakslased tundsid ennast Eestis vrana, mis takistas eestlaste eneseteostust. Positiivsed tagajrjed on seotud kultuuriga. Eesti llitus Euroopa kultuuriruumi, mille mju tugevnes. 6) Thtsamaks kirjalikuks allikaks oli Lti Henriku "Liivimaa kroonika". Autor oli hinnangutes iglane, sest ta oli ngi seda kohapealt. 7) Agressiooniga 8) Ajalooliseks seadusprasusek
Milliseid probleeme võib märgata eesti ühiskonnas Maiu Rosin Veel mõnikümmend aastat tagasi ei uskunud paljud inimesed, et pääseme võõrvõimudest ning omame oma riigipiire ja presidenti. Nüüdseks on meie kiirelt arenenud muutused riigis viinud selleni, et oleme jõudnud Euroopa Liitu ning isegi NATOsse. Igapäevaselt võime näha linnu, eesotsas Tallinnaga, mis aina suurenevad ning muutuvad võimasamaks. Poodides on saadaval inimesele kõik vajalik ja isegi rohkemgi. Kuid, miks valitseb Eesti kodanike seas juba mõnda aega üleüldine rahulolematus? Rahulolematus on tingitud lahendamata probleemidest, millele pole vastuseid veel leitud. Juba 90nendate algul tekkis Eesti riigis tugev demograafiline probleem. Seoses NSVLi võimu lõppemisega jäi meie riigis inimesi tunduvalt vähemaks, sest toimus suur väljaränne. Samuti on aastatega ...
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlaste muistne vabadusvõitlus on Balti ristisõdade üks osa, mis toimus aastatel 1208- 1227. Sõja põhjuseks loetakse katoliku kiriku soovi laiendada oma võimupiire Euroopas ning vallutada uusi maid. Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti Eesti Lääne- Euroopa kristliku kultuuriga. Peale Eestimaa vallutamist toimus pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks
Euroopa unistus Euroopa koosneb 44 riigist, kus kõik on erineva suuruse ning kultuuriga. Seega on ajaloolt erinevad riigid omavahel proovitud ühtsemaks tervikuks kokku vorpida, et üheskoos tugevamad olla. Aeg-ajalt on tekkinud õhku küsimus, kas Euroopat tuleks võtta kui liitriiki või riikide liitu. Selleks aga, et Euroopat võiks üldse maailmas tõsiselt võtta, tuleks kindlasti mitmed asjad omavahel paika panna ning tuleviku suhtes kindel visioon valmistada. Esimeseks märksõnaks, mida võib pidada väärt unistuseks, mille poole püüelda, on ühtsus
oleksid Balti riike aidanud, poleks Venemaa okupeerimisega hakkama saanud aga ilma igasuguse välisabita olid Balti riigid igati Venemaale määratud. 4. Kuivõrd oli omariiklus rahvuskultuuri kiire arengu eelduseks? Ükski varasematest võõrvõimudest polnud Eesti kultuuri sisse tunginud, ei eestlastele ega ka teistele baltikumi rahvastele ei sunnitud peale uue valitsuse kombeid ja kultuuri, tänu millele said eestlased oma kultuuriga sama rada pidi edasi minna. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Suureks muutuseks oli kindlasti 1925. aastal loodud Kultuurikapital, kogu sissetulek jagunes 6 sihtkapitali. Kaasa aitas kindlasti auhindade jagamine aga samas kultuurile mitte surve avaldamine. 5. Mil moel muutus inimeste olme ja elulaad iseseisvusajal võrreldes varasema ajaga?
Fookusgrupi intervjuu trumbid ja puudused võrreldes süvaintervjuuga · Kerge analüüsida · Raske juhtida · Vastastikku mõjutavad · Raske leida ühist aega · Ebaõnnestumise oht Kuidas teha etnograafilist uurimust? Kvantitatiivsed uurimismeetodid on ankeet ning test. See meetod on ametlik, tähtsad on numbrid, tulemus on kontrollitav ja mõõdetav, etapid on erinevad, uurija ja inimene on sõltumatud. Kollektivismi tunnusjooned on tihedalt seotud kultuuriga, toimuvad läbirääkimised. On liikmelisus, vanemate mõju, austusväärsus, välditakse võõraid, ei küsita, pikad suhted, ohverdus. Eksperimendi kavandamine: · Mis on eesmärk? · Kuidas korraldada kus, milline maht, millal, kuidas? · Gruppide suurus tuleb fikseerida ja põhjendada · Keda valida eksperimenti · Osalejate iseloomustus Demagoogia - kõnedes, vaidluses, arutluses jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Post-modernismi olemus ..
mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates. Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991. a. Sellest ajast peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sündmustega. · Endla Jaanus ja segakoor "Heli" Viited · http ://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Veevo · http://www.johvi.ee/index.php/mod/site/act/nav/id/61/i/9 · http://74.125.77.132/search?q=cache:uBeUwRrG2v0J: · http://www.johvi.ee/index.php/mo d/events/act/allEvents/mode/cale nder/groups/0000/pagenr/0 · http://www.kooriyhing.ee/est/news/Pre ssiteated/index.php?articleID=956
Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti keelt, kui teevad seda vanemad inimesed. Oleme omaks võtnud palju võõrkeelseid sõnu, mida kasutame iga päev, nagu see olekski meie enda eesti keel. Kultuuriga on asjad samamoodi. Välismaalased toovad endaga kaasa oma maa traditsioone. Ei usu, et iga eestlase jõululaual näeb verivorsti ja hapukapsast, pigem hoopis midagi teistsugust, erinevat meie tavadest. Ei tohiks lasta lahti meie esivanemate arvamustest ning kommetest, vaid jätkata nendele kommetele vastavaid käitumisviise. Traditsioonid on nagu pärand, mis on meile antud ning millest oleks vale loobuda. Praegusel ajal on väga paljudes riikides üleüldiselt rasked ajad, ka Eestis
Vastseliina 2009 Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" Referaat ,,Kalevipoeg suur Euroopa eepos" on kirjutatud Jüri Talveti artikli põhjal, mis räägib "Kalevipoja" saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on "Kalevipoeg" siis teistes riikides on teistsugused eeposed. Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme. Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" muinaskreeka ,,Iliase", keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
Vaatamata eelnevale, tunneb rahvas head meelt vabade päevade üle. Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kuigi diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi. Eesti on niigi väike, sama lugu on ka kultuuriga. Suurem osa on kristlased, kuid alati onolemas ka teisi. Kuid miks surutakse maha uusi võrseid, mis võivad leida paljusid toetajaid. Kui Eesti räägib usuvabadusest, siis peaks see olema täiesti võrdne kõikide suhtes. Vahet ei ole, kas inimene usub millessegi või mitte, sellest sõltumata peaks olema kõigil võrdsed õigused. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Raske on täpselt välja tuua, kuidas mind kristlik kultuur mõjutanud on, sest kirikus ma ei
loomist (Muldma, 2008, 167). Laste väärtushoiakute kujundamine on tihedalt seotud lapse sotsialiseerimisega. Muusikaline mõtlemine kujuneb välja muusikaliste tegevuste käigus, seetõttu võib seda käsitleda ühe olulise kommunikatsioonivahendina. Peter Berger ja Thomas Luckmann (1966), Melville J. Herskovits (1967), Lev Võgotsky (2003) ja mitmed teised uurijad seostavad lapse sotsialiseerumisprotsessi nn inkulturatsiooniga ehk oma kultuuriga kohanemisega. Selle lõpptulemusena saab lapsest kultuuriliselt pädev inimene ( keeles, rituaalides, väärtustes). Muusikapädevused Üldise ja muusikalise pädevuse arendamine kujundab õppimiseks ja elus toimetulekuks vajalikke baasoskusi ning aitab ühtlasi õpetada lapsele väärtusi. See on saavutatav muusikaõpetuse kui terviku kaudu ning selle lähtepositsiooniks on lapsekeskne pedagoogika. Muusikaõpetus peaks toetuma teguritele, mille eesmärk on lapse edukas eneseteostus:
KÕRBE PEALETUNG JA KÕRBELISTE ALADE LAIENEMINE NIMETA RIIKE, MIS ASUVAD SAHELI PIIRKONNAS KÕRBESTUMISE PÕHJUSED LOODUSLIKUD: 1. SADEMETE VÄHENEMINE JA PÕUA- PERIOODIDE PIKENEMINE 2. LOODUSLIKUD SAVANNIMETSADE TULEKAHJUD INIMTEGEVUSEST PÕHJUSTATUD LAIALDANE PÕLDUDE RAJAMINE JA LOODUSLIKU TAIMKATTE HÄVITAMINE ALGELISED TÖÖVÕTTED - MAADE VÄLJA-KURNAMINE ÜHE JA SAMA KULTUURIGA ÜLEKARJATAMINE, LOOMAD HÄVITAVAD TAIMEDE JUURESTIKU METSATULEKAHJUD, PUUDE RAIE EHITUSMATERJALIKS JA KÜTTEKS TAGAJÄRJED AAFRIKAS TOIMUB DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS – RAHVAARVU JÄRSK SUURENEMINE JA ÜLERAHVASTATUS: MAARESSURSSIDE JA ELUPAIKADE VÄHENEMINE MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS
Academic Conceptions of Cultural Identity" (2007) on samuti räägitud murest algupärase kultuuri identiteedi püsimise pärast. Young Yun Kim rõhutab, et kultuuridevahelise identiteedi arenemisega kaasnevad ka kaotused ning, et pikaaegne identiteedi evolutsioon assimilatsiooni suunas viib lõpuks oma algupärase identiteedi hülgamisele või sellest mööda vaatamisele. Assimilatsionism väärtustab identiteeti, kuid näeb ette, et uue kultuuriga tuleb sulanduda. Kindlasti võivad uues kultuuris ,,ära ununeda" inimesed vanad kombed ja tavad ning see on täiesti normaalne. See ei olekski võimalik, et näiteks Indiasse kolides vaadata mööda nende traditsioonidest ja igapäevaelust ning üritada oma vanu kombeid neile peale suruda või nendega üritama edasi elada. Tuleb olla avatud kõigele uuele ja austada ja teisi kultuure. Miks veel kultuuride sulandumine hea on, on see, et kindlasti on palju õppida teistelt riikidelt ja
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne,
Popkunstile mõeldes tuleb pidada laiemalt kogu muutust kultuurist, tegelikult noortekultuuri algust oma muusika, krijanduse ja visuaalkulltuuriga. Kõige olulisem om, et loobuti otsustavalt mõtteviisist, mis pidas traditsioonilist Pariisi kooli esteetikal põhinevat maalikultuuri eesti kunsti identiteedi kandjaks. Kuuekümnendate lõpus hakati identiteeti otsima viisil mis põhines mitte traditsioonil aj slele kaudu sidemeotsimisel lääne kultuuriga, vaid aktsepteerides kaasaegset elu ja selle toimismehhanisme sellisena, nagu muutuv keskkond neid esitas. Selleks, et luua omaenese identiteet, polnud mitte vaja siduda ennast minevikuga, vaid tuli ennast sellest lahti siduda. See oli kõige tähtsam murrang eesti sõjajärgses nõukogude kunstis. Hoiakud taolises olukorras võisid olla küll erinevad, kuid koos moodustasid nad kohaliku popkultuuri olemuse.
Ka see on kakskeelsus kui laps õpib lisaks emakeelele kõrvale viipekeele. Kakskeelsena peab omandama kõike topelt : erinevate sõnade hääldamine ( kirjutamise puhul ka ortograafia), sõnavara ja sõnavormid, oskuse moodustada lauseid ning oskuse moodustada mõlemas keeles teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta)
keeruline, või sobiv, et te seda oma üliõpilastöödes kasutamiseks kaaluksite? Miks? (1p) Kõik oleneb inimesest, mulle tundus see artikkel päris hea olevat just selles mõttes, et seda oma üliõpilastöödes kasutada. Kuna mul eriti hea sõnavara ei ole, siis oli kergelt öeldes tülikas vaadata, mida mõned võõrsõnad tähendavad see on osaliselt tingitud ka halvast mälust. Kokkuvõteks ütleksin nii, et kui õpiksin oranisatsioonilise kultuuriga seotud ala või teeksin lõputööd sellel teemal, siis kasutaksin kindlasti ka Danieli artikleid. Minu meelest on ta piisavalt mitmekülgselt mõisteid defineerinud ja probleeme lahanud. Samuti 4 on tal endal hea sõnastusega artiklid, millest ka mina võiksin aru saada. Täiendav tekst (10p) a) Mis oli teie täiendav tekst?
1.olemasolevatest eeldustest järestise tuletamine 2.loomuomane riiklik ühiskonnaelu. Ta ei saa elada väljaspool riiki. Inimene- riiklik elusolend 3. Talle meeldisid keskmise jõukusega kodanikud. Hindas kõrgelt, riigikorda, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli välja kujunemata. Hellenism ja Aleksander Suur - lk 128-133, konspekt Hellenism-ajajärk Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni, kui kreeka ja makedoonia kultuur segunes idamaade kultuuriga. Aleksandria- hellenistliku keskus, Pharose tuletorn- maailma imede hulgas Hellenistlikud riigid pärast Aleksandri surma: 1.Egiptus 2.Selakuiidide riik (Aasialased) 3.Makedoonia (sh. Kreeka linnriigid) · Hellenistlike suurriike valitsesid monarhid · Kreeka linnades säilisid rahvakoosolekud · Aleksandria- · Luule-loodus, valitseja, armastus · Filosoofia-üksikisiku elu, õnn ja hingerahu · Religiooni segunemine idamaadega
oli kreeklaste jaoks. Teatrietendused olid mõeldud inimeste naerutamiseks ja lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Nad uskusid, et riigi edu sõltub jumalate heasoovilikkusest, seepärast austati jumalaid vääriliselt. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all. Rooma riik suhtus ka sallivalt alistatud rahvase usundeisse. Nad
1. Etruski kunst Etruskid elasid Appenniini poolsaare põhja ja keskosas ja nende hiilgeaeg jääb umbes 8-3 saj. e.Kr. Tähtsaimad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel. Isegi Rooma kuulus mõnda aega nende võimu alla. Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asuala vallutamist hävitasid kõik, mis hävitada sai. On säilinud väheseid kirjalikke muistisi, aga neid pole suudetud siiani tõlkida. Ainsaks tõsiseltvõetavaks etruskide säilmeks ongi nende hauad, kune neid roomlased ei puutunud. Hauakambreis on etruskid sarnaselt egiptlastele püüdnud luua oma hingedele meeldivat ümbruskonda, maalides seintele stseene igapäevaelust, pidustustest, tseremooniatest ja muust. Värvidest kasutati kollast, pruuni, punast, rohelist ja helesinist. Kuna jõeorgudes oli ohtralt heakvaliteedilist savi, olid etruskid osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid. Etruski arhitektuuri on ...
Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni. Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks saab lugeda Speyeri kirik. Inglismaa Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks.
Ühiseks jooneks on meessugu. Tegelased on surnud ning vaatavad oma elule tagantjärgi. 1.Üheks läbivaks teemaks on ka vene rahvus. Paljud mehed on kas ise venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi!
Voodoo Voodoo, mõnikord kirjutatud ka Voudou, Voudu või Voudun, tähendab tõlkes ,,Jumal" , ,,Looja" , või ,,Suur Hing". Sõna voodoo on kasutatud valesti väga palju. Näiteks vampiirid, kuradid jne on kõik väljamõeldised. Tegelikult ei ole need üldse Voodoo kultuuriga seotud. Voodoo on pärit Aafrikast, tänapäeval on see juba üle maailma levinud. Sellest on kujunenud välja palju erinevaid vorme, kohati on sinna isegi katoliiklust sisse segatud. Kuid voodoo üldine mõte jääb samaks ,,Ravida individuaali suhtes tema endaga, teisega ja lõpptulemusena Jumalaga. Voodoo levis kuueteistümnenda sajandi paiku, kui hakati orjadega kaubitsema. Orjad, kes viidi ära nende kodumaalt, kultuuri juurest ja pere juurest, hakkasid korraldama rituaale, et
riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik? Kadusid rahvakoosolekud, riigi tegelik juhtimine koondus keisri kätte, senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja. Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. 7. Millised erinevused olid keisririigi lääne- ja ida provintside vahel? Idaprovintsis olid kõrge kultuuriga rikkad linnad kus eksporditi luksuskaupa ja käsitöötooteid. Idaprovintsides kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääne provitsi linnad jäid jõukuselt ida omadele alla ja ühiskonnas oli põllumajanduslik üldilme. Mõned riigid olid suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 8. Millised muutused toimusid ristiusu legaliseerimisega? Ristiusu muutmine rooma riigi usuks
suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Malev-maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes ratsa ja jalameestest. Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed- maasse kaevatud surnu asetati külili. *Venek. hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega, kasvatades kitsi, lambaid, veiseid, sigu. *Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased. Muinasmaakonnad-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjum.,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala. Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega). Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika, millest saame infi 1184-1227 aastate kohta
ja nendib fakti, et globaliseerumise vastu ei saa. Arvan, et Eesti arengut pidurdab see, et Eesti kardab väga oma rahvuse ja kultuuri kadumise pärast. Kardetakse, et rahvuste segunemine saab eestlaste kultuurile saatuslikuks, kuid tegelikult võib see tõsta eestlase konkurentsivõimekust ja seeläbi parandada ja ühtlustada globaliseeruvas maailmas koht Eestile. Ajaloost võib tuua teisigi näiteid varasemast ajast, kus keel ja kultuur on segunenud põlisrahvaste keele ja kultuuriga ja lõpuks algne üldse kaob. Kuid kas see kõik mõjutab ka inimeste heaolu? Samasugust poleemikat võiks tekitada oma rahvusvaluuta kaotamine ühisraha vastu. Meie oma krooni pealt kaovad rahvuslik sümboolika ja keel. Ilmselt on selle kadumisest paljudel kurb meel, kuigi poliitikud hetkel selle nimel palehigis töötavad. Miks tundub siis oma keele kadumine tulevikus praegu nii pöörane mõte? Kindlasti aitaks rahvuskeele vahetamine globaalse suhtluskeele vastu ainult meie
Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnekevad umbes 1200 omavahel suuresti erinevaid keeli. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16. sajandil) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline .Praeguste seisukohtade
Minu Itaalia ,,Minu Itaalia" autoriks on Kristiina Prangli, noor neiu, kes kolis Itaaliasse oma armsama pärast. Itaalias käis ta koolis, elas vaheldumisi ühikas ja oma noormehe Andrea juures. Raamat andis suurepärase ülevaate temperamentsest Põhja-Itaaliast, detailsemalt Genova olustikust, kus Kristiina kuus aastat vahelduva eduga on elanud ja töötanud. Teemad, mida autor käsitles, olid väga põnevad. Itaalia on väga rikka ja kireva kultuuriga maa, aga väga rassistlik. Enamik probleemides süüdistatakse võõramaalasi. Itaallaste perekonnad on suured, elatakse suguvõsaga koos. Omavahelistes vestlustes on nad väga emotsionaalsed ja ülevoolavad. Samuti ei puudu peen huumor, mis sarnaneb brittidele. Itaalias on inimesed väga ülihoolitsetud ning kõrgmoelised, kunagi ei kanta samu riideid, mida kanti eelmine päev. Nad on ülimalt viisakad, kuid ei ütle kunagi otsesõnu välja, kui neile mingi asi ei meeldi
klassi vastavalt nende vanusele. Koolis õpetatakse eesti keelt, ajalugu, kodulugu, laulu rahvatantsu ja usuõpetust. Stockholmi Eesti Kool on põhikool, koolis tegutsevad eelkooliklass(6-aastased) ja 1.- 9. klass. Igas klassis on 15-20 õpilast, koolis on kokku umbes 180 last. Koolis toimub õppetöö rootsi õppeplaani alusel, vanemates klassides kulgeb õpetus põhiliselt rootsi keeles, kuid kogu kooli õppetegevus on tihedalt seotud Eesti, selle keele ja kultuuriga. Koolis õpivad kõik eesti keelt, kuigi eri gruppides, vastavalt oma eelteadmistele (alles Eestist saabunutest algajateni välja). Eesti-teema on aktuaalne ka teistes ainetes, eriti muusikaõpetuses ja ajaloos. Kooli koor on esindatud Eestis laulupidudel, 5. klassi ekskursioon toimub alati Eestisse. Enamusel õpilastest on mingi side Eestimaaga, kuid kool on avatud kõigile, kes on valmis õppima tundma Eestit.
Vene kirjandusklassikasse kuuluva teose, antud teemakohaselt, sügavuti analüüsimine ei ole minu jaoks just kergete ülesannete killast... Üldjoontes ühe kurva armastuse lugu, on see eelkõige siiski tugevalt ühiskonnakriitiline teos, milles käsitletakse Venemaa 19.sajandi eluolu. Paralleelide tõmbamine ühelt poolt satiirilistes toonides linna kõrgaadli seltskonna ja teisalt provintsi elu ja olustikuga, omamata kokkupuudet vene kultuuriga reaalses elus või kunstilises vormis, osutus parajaks pähkliks, mis sundis mind YouTubis kuulama koguni katkeid Tsaikovski samanimelisest ooperist. Muusika imeline helide mäng, nauding, millest tundub, et ei küllastuta eales. Muusika päästab valla tunded ja emotsioonid, see võib haarata enda kütke ettearvamatult pannes unustama moraali ja ühiskonna normid, pannes unustama kõik muu ümberringi toimuva... siit saab alguse ka mitme inimese elumuusika areng ja hääbumine.
Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade mängus olemas ja see on nende jaoks midagi enamat kui pelgalt füsioloogiline või füsioloogiliselt tingitud psüühiline nähtus. Ainult mängu kaudu õpetavad kõrgemalt arenenud
Baden-Württemberg ja Berliin, kuid turiste jagub Saksamaa kõikidesse piirkondadesse. Saksamaal on välja töötatud kümneid rahvusvaheliselt tuntud temaatilisi ringreise, millest lühemad on mõnekümne ja pikimad mitme tuhande km pikkused. Saksamaal on vaatamata suurele rahvastikutihedusele suur hulk atraktiivset loodust ja lõputuna näiv hulk kultuurilisi vaatamisväärsusi. Aga see on ka ülemaailmse kuulsusega rahvapidude (nt Oktoberfest), kultuuriga seotud festivalide, rahvaspordiürituste ja õllekeldrite maa. REISITINGIMUSED Eesti kodanikule on Saksamaa viisavaba. Juhul, kui Eesti kodanik soovib Saksamaale elama, tööle või õppima asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates.
läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed Gooti stiil- originaalne kunstistiil 5. Erinev usk, linnastumine, kaubateed sattusid moslemite kätte. 6. Tutvusid Idamaade kultuuriga, õpiti kombeid ja puhtust, muutusid rüütlite hoiakud, tekkis mõiste rüütlikohustusest, Euroopa tuli palju uusi asju ja naine muutus au sisse. 7. Üliõpilaste ja professorite ühtne omavalitsuslik kogukond ehk akadeemiline maailm. 8. Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng. 9. Isaac Newton (1642-1727) - arendas välja diferentsiaal- ja intergraalarvutused - panustas optika arengusse
muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga lapse jaoks on oluline, et tema päritolu ja kultuuri ei surutaks maha, vaid arendataks koos kodukoha kultuuriga. Mitmekultuurilisel lasteaial on ka võimalus muuta lastevanemate arvamust teiste kultuuride esindajate suhtest, muutes sellega ka ühiskonna arvamust. Liiga palju on vihakõnesid teiste rahvuste kohta Eestis. Tekib tunne, nagu oleks tegu Teise maailmasõjaaegse Saksamaaga, kus õigus elule on ainult sakslastel, Eesti puhul siis eestlastes, ning ülejäänud inimesed tuleb lihtsalt maha lasta või minema saata. Näidates ennast kui lasteasutust, kes võtab vastu lapsi
Religiooni iseloomustus Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Budismi sihiks on avada meie olemus tõdedele, mis ulatuvad väljapoole mõistuse valda, tõdedele, mille mõistmiseks on tundeid ja intuitsiooni vaja samapalju kui intellekti. Budismis on 4 tõde: 1. On olemas kannatus. (Sünd on kannatus, surm on kannatus, haigused on kannatus, vanadus on kannatus. Lahusolek meeldivast on kannatus, kokkupuude ebameeldivaga on kannatus.) 2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid) 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) 4. Selleks on 8-osaline tee. 8 osaline tee: 1. Õige vaade- arusaam. Siia kuulub 4 õilsa tõe mõistmist. Siia kuulub ka selle taipamine, mis põhjustab järgmises uuestisünnis karma seaduse head ja mis halba. 2. Õige kavatsus. Pahatahtlikkusest, julmusest vabad mõtted 3. Õige kõnelemine - jutt. Hoidumine kuulujuttudest, ebasõbralikest sõnadest ...
silmaoperatsiooni tõttu pimedaks. Bach suri 28. juulil 1750. aastal ja teda on erinevatel asjaoludel maetud kolm korda. Nagu alguses mainitud on suurimad erinevused Bachi ja Händeli loomingus. Heliloojad kasutasid erinevaid žanreid ja tehnikaid. Bach lõi instrumentaal-, orkestri-, kammer- ja oreliteoseid ning teoseid klahvpillidele. Bach kirjutas lausa 300 kantaati, mida nõudis tema töö kirikus. Bachi looming oli valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kultuuriga. Händel seevastu kirjutas oopereid, oratooriume, orelikonserte, kammer- ja orkestrimuusikat ning soololaule. Tema loomingus on saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika traditsioone. Händeli muusikas vahelduvad polüfoonia ja homofoonia. Kokkuvõtteks olid nende meeste elud hoopis erinevad. Händel sai euroopas reisida 21 aastaselt ja oma eluajal oli ta edukas ja tunnustatud helilooja. Bach ei tõstnud kordagi oma jalga kodumaa pinnalt, ning oma eluajal oli ta pigem tuntud,
Ühtlustunne. Kuidas toimus Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine kogu Eesti alal? Tallinna piiramine oli alguses ja arvati et Rootslasi saab usaldada, aga no nad võtsid siis kõik üle, sest neil tuli GREED ja nad tahtsid aina rohkem endale. Muinasaeg Millised olid peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel – põlluharimine, karjakasvatus, , mil moel muutus asustus – aastaaegadega liikusid. Olenes ka kultuurist, nöörkeraamika kultuuriga oli vaja leida põldusid ja kohti kus karja kasvatada. Samas Kunda kultuuri ajal oldi vee lähedal. Loomadele joogikohad, kala püüdmine.Eluviis oli rändlev, uskumused – omanik saab koos temaga maetud asju kasutada järgmises elus, da afterlife.Ohverdused esemete kaudu. , matmiskombestik – kalmed ( ringide sees lol) KIVIKIRSTKALMED, LAEVKALMED, MAAHAUAD, tekkisid ka juurde pikema aja jooksul. TARANDKALMED(ristkülikute sees lol) Suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused
raadiovastuvõtjaga. h au s e n (1 9 2 8 - .. . ) Ka r l he i nz S to c k Karlheinz kõrvuti koos Boulez'ga oli 1950-60ndate aastate avagardistliku muusika juhtfiguure. Stockhausen alustas muusikaga tegelemist varem Nende erinevuseks on see, et Stockhausen kirjutab paljudes stiilides ja tehnikates ning teda ei saa käsitleda ainult serialismi heliloojana. Ta on sündinud Kölni lähedal, kus ta puutus varakult kokku kultuuriga. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna Tema ema sattus vaimuhaiglasse ning II maailmasõja järel hukkasid natsid Stockhauseni ema nagu alaväärse indiviidi. Karlheinzi isa jäi kadunuks sõjas, seega pidi poeg ise hakkama saama 1947. hakkas ta õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis, kus oli tema kompositsiooni õppejõuks Frank Martin. Pärast selle kooli lõpetamist aastal 1951 jätkab Karlheinz õpinguid Olivier Messiaen'i käe all
Väljendab tänapäeva maailma kiirjust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda. Tekstid keerulised. Ei pidanud kinni õigekirjast. Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele kasutamine. Futuristid on oma publikuga üidevalt vastuolus. Futuristid David Burljuk, Jelena Guro, Boriss Pasternak. Sürrealism 20.s kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis rahulolematusest vana kultuuriga. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sõrrealiste jaotakse 2 põlvkonda. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsõpetustest, mille kohaselt looming lähtud alateadvusest, nägemustest. Sürrealism soovis esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses ühiskonnas alla surutud. Sürrealistide eesmärk oli tõusta kõrgemale realistlikust kunstis.
jäädavam: värvide ja mustritega on jäädvustatud hetk, mis suhtleb ka tulevaste põlvedega, isegi siis, kui teatrit enam keegi teha ei taha või ei saa rahapuuduse tõttu. Kui riik ei toeta kultuuri, hakkab see hääbuma. Täielikult ta ei kao, kuni on olemas eesti keel, mis on omaette kultuuri asendamatu osa, ent samas ta ei aita rahvast, ei lase tekkida ühtsustundel, mis omakorda tagab kindluse, et maailmas olla polegi nii üksik, kuna on veel keegi samasuguse taustlooga, sama kultuuriga, kes tunnetab kõike samamoodi. Kultuuri ei tohi hooletusse jätta, pigem tuleb seda kindlustada, kuna just see võib osutuda tulevikus tugisambaks, millele Eesti toetub. Kui kultuur sureb välja, kõik eesti inimesed lähvad oma teed, siis võib öelda, et on toimunud kultuuriline enesetapp, ja see on midagi kohutavat. Eesti Vabariik on arukas riik, ent nooruse tõttu oskamatu tõeliste väärtuste hindamisel. Kultuur pole uhkeldamiseks, vaid hädavajalik rahva ühtsuse tagamiseks.
Pikapäevarühvad on tavaliselt kohustlikud ja on tehtud selleks, et aidata lapsi nende kodutööde kirjutamises ja selleks, et lastel oli võimalus tundide pärast õpetajale küsimusi esitada ja neid lahendada. Sellel ajal saab õpetaja ka keelemänge korraldada ja vanematega kontakteetida. Koolis korraldatakse tihti erinevaid üridusi ja väljasõite, kus lapsed samuti arendavad oma keele oskust ja lähenevad eesti kultuuriga. Sageli käivad koolis külalised, kelle jaoks kool organiseerib ekskursiooni, kus õpilased, kes ekskursiooni ajal kannavad eesti rahvariideid, ise rääkivad oma koolist nii vene, kui ka eesti keeles (see sõltub sellest, millist keelt räägivad külalised). (Narva Vanalinna Riigikooli põhimäärus http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/dokumentatsioon/dokumentatsioon/168-narva- vanalinna-riigikooli-p-him-rus, http://www
o postkolonialistlik kriitika Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet); kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Postkolonialistlik teooria uurib, kuidas ja millisel moel areneb asumaa kultuur kokkupuutes võõra kultuuriga (nt kuidas areneb 19. sajandi eesti kultuur kokkupuutes saksa kultuuriga see kontakt on tihe ja seda ei saa eitada). Kui palju võtab põlisrahvas üle norme, milliseid norme, kas ja kuivõrd tahab ta muutuda valitsejarahva sarnaseks jne. Postkolonialism lähtub poststrukturalismist selle poolest, et ta üritab opositsioone eristada, kuid ei lähtu ainult
Mäng oli lahutamatu osa rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Mängus kerkib alati küsimus: ,,Kas õnnestub?" Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
