Vabariigi hiilgeajal koosnes 300 liikmest ehk senaatorist. Sinna kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Lääneprovints- põhja-aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erand oli Põhja- Aafrika, mis oli rikas ja kõrge kultuuriga maa. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Jaga ja valitse- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Ülemvõimupoliitika. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus
Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi.
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Tsivilisatsioon on inimühiskond koos selle inimhulga ja kultuuriga. Tsivilisatsiooni tekkeks on vajalik rahva ja kirja olemasolu. Mis võiksid olla tsivilisatsioonide kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga
ei ütle, et see on halb asi, sest mind huvitab ka raha, kuid rahast on ka tähtsamaid asju. Loomulikult ei tohi unustada kultuuri. Kultuur teebki inimesest selle, kes ta on. Eestisse on kultuuri kogunenud igast kohast ja kuigi paljud traditsioonid on kadunud, mõned ikka veel jätkuvad nagu näiteks saunas käimine. Tänapäeval hakkab rahva kultuur hajuma ja kõik riigid hakkavad sulama kokku üheks suureks samasuguse kultuuriga riigiks. Iga jätkuv generatsioon uusi eestlasi unustab rohkem Eesti kultuurist ja kuigi on neid, kes on uhked selle üle jääb ka alati neid keda see ei huvita. Inimesed üritavad samastuda teiste riikidega, et nendega kokku sobida, kuid ei ole üldsegi halb erineda teistest, sest see on asi mis teeb sinust sinu, muidu oleksid lihtsalt üks putukas teiste miljonite hulgas. Eesti on tema rahvas, loodus ja kultuur ning seda ei tohi unustada. Iga inimene peaks
Eesti vajab nii uut kui ka vana Eesti rahvust ei ole kerge murda. Ajalugu on meile korduvalt tõestanud, et kuidagi ja kunagi saame me ikka ja jälle jalad alla, kui meid on ümber tõugatud. Läbi aastasadade ei ole meie kultuuri ega ühtekuuluvustunnet unutatud. Kuna eestlasi on niivõrd vähe, siis me hoiame alati kokku. Eesti riik on kultuuriga kaitstud. Meie kultuur on lihtsalt nii südamelähedane, lihtne ja loogiline, et sellest on võimatu mööda vaadata. Taske tööga on meie praegune elu tulnud ning seda ei lasta nii lihtsalt käest. Olgu see siis põllutööga, kolhoosis rügatud või siis laua taga tehtud tööga teenitud aga keegi meilt seda ära ei võta. Eestlaste kombed on kujunenud vastavalt rasketele elutingimustele. Meil ei ole eriliselt viljakat mulda või väga ilusat ilma, et
Ka Hiinas ja Egiptuses tekkisid tsivilisatsioonin V at eKr, kui tekkisid esimesed asulad. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis Kiri Ameerikas suhteliselt hilja. Kuigi juba enne maiasi oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja. 3. Nende riikide hiilge aeg jäi vahemikku 300-800 pKr, mil olid ka kõige kõrgemalt arenenud kultuuriga rahvas Kesk- Ameerikas. Õppisid kasutama metalle, tööriistad tehti enamasti ikka kivist. Nendes linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid. Euroopa maadeavastuste ajaks oli esile tõusnud Asteekide impeerium.Võtsid omaks ka Kesk- Ameerika kõrgkultuuri. Sellise riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Peamiselt need linnad erinesid valitsemise poolest ja mõnes mõttes ka arengu poolest. 4
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased ...
Majandus allutati rangele riiklikule kontrollile, tekkis riigimonopolistlik kapitalism-majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti. Sõda lõppes 11. novembriil 1918.aastal sõlmitud Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunesid Saksamaa, Austria- Ungari,Osmanite riigi ja Venemaa impeeriumid. Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Tekkisid uued riigid: Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa.
puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab uurida teaduslike meetodite abil. Muusika tunnetus on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib seost muusikaga, inimmõistusega ja kultuuriga. See kehtestab uusimaid tehnoloogiaid ja uurimismeetodeid uurida paljusid erinevaid muusikaga seotud küsimusi teemadel nagu muusika tajumine, õppimine, tulemuslikkus ja tunnustus. Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus.Kuni
sündmusega laulus Eesti rahvas end vabaks. See on üks traditsioonidest, mis on püsima jäänud siiani. See on suur rahvapidu, kuhu tulevad kokku inimesed üle kogu Eesti, samuti ka inimesi välismaalt. Ärkamisajal tekkinud traditsioon on võimas just seetõttu, et on soovitud elus hoida meie rahvast ühendavat ühtsust ja ilmselt kasvavad selle rahvapeoga ülesse ka minu lapselapsed. Sel perioodil loodi palju uusi seltse, mis koondasid enda alla nii kultuuriga kui ka põllumajandusega seotud inimesi. Näitena võib välja tuua Eesti Kirjameeste seltsi ja erinevad põllumeeste seltsid. Kuigi sel ajal oli palju tsenseerimist ja kontrollimist, oli neil inimestel, kes on ka meie ajalugu loonud, võimalus ennast väljendada ja eestlaste haritust ja igapäevaelu väga suurel määral muuta.Kõik eeltoodud sündmused olid aluseks Eesti kultuuriloole ja tänu nendele tublidele
traditsioonid arendavad silmaringi, eriti seto leelo kuulamine, mis on kirja pandud ka UNESCO maailmapärandi väärtuste hulka. Välisriikidesse reisimine vajab rohkem ettevalmistust ning kõvasti julgust. Alustama peaks naaberriikidest, kuna nende kultuur, keel ja ajalugu on meile tuttavad. Edasi peaks liikuma kaugemale, kuid siiski jääma Euroopa piiridesse. Kaugemate Euroopa riikide ajalugu on meile enam-vähem teada ning see aitab kaasa kultuuriga kohanemisel ning selle tundmaõppimisel. Järgmise sammuna peaks kindlasti ära käima Aasias, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Okeaanias ning Aafrikas. Ise olen käinud Aasias, elanud koos Indoneesia perega, jälginud kohalikku kultuuri, kombeid ja tavasid. Indoneesia Bali saare kultuur erineb märgatavalt Eesti omast, eriti usu poolest. 93% Bali elanikest on hindud. Seda võis näha templitest, mis olid ehitatud igale linna või küla tänavale ning ka peaaegu iga pere
Muldade kaitse: a) ribapõllundus b)kinnistada pinnas taimestikuga c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass Vee-erosiooni tegurid : a) Lahtine taimkatteta pinnas b) Lumed sulavad, sademed, c) Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle. Tuule-erosioon on valdavalt kõrbe aladel. Inimtegevus: a) Laialdlane põldude harimine ja loodusliku taimkatte hävitamine b) Suured karad väikese põllu peal ( ülekarjatamine) c) Maa välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga (nt. kasvatatakse ühte ja sama vilja mitmeid aastaid sama põllulapi peal) d) Metsatulekahjud, puude raie kütteks ja ehitusmaterjaliks. e) rasked masinad metsas Tagajärjed: a)Demograafiline plahvatus b)Maaressursside ja elupaikade vähenemine c) Mullaviljakuse vähenemine d) veepuudus, epideemiad e) kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid. f) elatustaseme langus Keemiline reostus : a)üleväetamine b)raskemetallied ladestumine c)happevihmad
Maailm on valla minna või mitte? Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada. Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte? Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänap...
Kokkuvõttes võib öelda, et Hortus Musicus on väga eriline koosseis ning nende kontsert oli huvitav ja lõbus. Pean küll tunnistama, et selline muusika mulle isiklikult eriti ei meeldi, kuid see kogemus ja emotsioon, mille endaga sealt saalist lahkudes kaasa võtsin, on kindlasti asendamatud ning silmaringi laiendavad. Kindlasti soovitaksin ka teistel omavanustel seda kontserti külastada, sest see on väga hea viis tutvuda renessansiaegse muusika ja kultuuriga. 2
(4p.) 1.Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 15. Millised olid eestlaste allajäämise peamised põhjused?(3p.) Vastlasel oli sõeväe üle kaal Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk 16. Millised oli muistse vabadusvõitluse positiivsed ja millised negatiivsed taga- järjed?(4p.) - Surmad, majanduslikud kahjud - Võõrvõim - Võõras keel ja kultuur takistas rahva arengut + Tekkis riiklus, Eesti seoti Lääne-Euroopa kultuuriga 17. Kes olid: VALDEMAR taanlaste kuningas HENRIK- saksa preester, kirjutas Liivimaa Kroonika (lad. k) LEMBITU - eestlaste vanem KAUPO - liivlaste vanem ALBERT- saksa piiskop, ristiusustas Liivimaa
VEE-EROSIOON OVRAAT ehk UHKORG • Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle • Lahtine, taimkatteta pinnas • Sademed, lumesulamisveed TUULE-EROSIOON Kõrbsetumine • SAHEL - Sahara kõrbe ülemineku osa; kõrbete laienemise piirkond • Sademete vähenemine ja põaperioodide pikenemine • Looduslikud savannimetsade tulekahjud inimtegevusest põhjustatud • Laialdane põdude rajamine ja looduslikul taimkatte hävitamine • Algelised töövõtted - maade välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga • Ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku • Metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks. Tagajärjed • Maaressursside ja elupaikade vähenemine • mullaviljakuse vähenemine • toidupuudus, näljahädad • veepuuudus, epideemiad • kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid • elutaseme langus Pedosfäär Aeg • Mullatekkeprotsess on vägaaeglane • Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem
teismeline, milline on elu maailma erinevais paigus ja kui mitmekülgselt on võimalik elada. Silmaringi avamine annab tõuke selle jaoks, mida me elus täpselt teha tahame ja kuhu jõuda. Tänapäeva noortele korraldatakse keeltepraktikaid, kas siis laagrite piires või vahetusõpilasena mujale riiki ajutiselt elama asudes. Just sellised programmid rikastavad meie seni õpitud keeli veelgi rohkem. Teiseks, aitab võõrkeelte oskus luua suhteid selle keele kõnelejaskonnaga ning viia kurssi tema kultuuriga. Noored inimesed on need, kes kõige paremini aina uusi ja uusi suhteid arendavad. Mida parema pildi saab kasvav teismeline erinevat tüüpi inimestest, seda enam oskab ta kujundada iseennast ja teab, kes ta meie ühiskonnas olla tahab. Kolmandaks, on keelteõppimine meie võimalus, mitte kohustus. Kui Eesti riik veel nõukogude võimu all oli, polnud meie vanavanematel ega vanematel võimalus omandada nii paljusid erinevaid keeli, sest riigi piirid olid kinni
Kõik see kokku moodustabki kultuuri. Inimesed on alti uue elupaiga otsinguil ringi rännanud. Tänapäeval elab paljudes maades mitmesuguseid rahvaid. Kultuurid segunevad, kui uusasukad toovad vanalt kodumaalt kaasa oma kombed ja võtavad omaks uue maa kultuuri. Ohustatud rahvad Kui inimesed asuvad elama uuele maale võivad nad häirida sealsete põliselanike elu. Kohalikud võivad kaotada maa millelt nad on elatist saanud ning on sunnitud kohanema uusasukate kultuuriga. Eskimod, Põhja- ja Lõuna-Ameerika indiaanlased ning Austraalia aborigeenid on seepärast kannatanud.
Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ristiusustati ning liideti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriga. Varasem eestlaste paganlus või maausk asendus katoliiklusega- muinasusk põimus katoliku usuga. Kirikud ehitati pühapaikadele- pühade kivide paikadele, hiietele või muudele tähtsatele kohtadele. Hakati uut usku austama, kuna nad arvasid, et uus usk on tugevam kui nende usk. Nad arvasid, et kui pühast hiiest murda oks saab see karistatud, kuid katoliiklased ehitasid oma kirikud just nendele paikadele ja eestlased nägid, et
Näiteks tunnevad Jaapanis elavad inimesed tihti hirmu maavärinate pärast, sest need võivad igahetk saada neile saatuslikuks. Kodumaal elades on kindlasti palju turvalisem ja kaitstum ilmastiku olude eest kui välisriikides). Inimesed on tõesti tihti seiklushuvilised ning soovivad külastada mitmeid riike, aga see ei tähenda ilmtingimata, et teie teise riiki peab elama jääb. Reisida on võimalik nii, et tunduv tutvud kultuuriga ning hiljem tulla kodumaale tagasi. Reisimine on igati positiivne ja teretulnud nähtus, kuid pärast rännakuid on mõnus jälle koju jõuda. Välismaal võivad palgad olla suuremad, kuid see ei tähenda, et Eestist põgenemine mõjub hästi nii riigile kui ka rahvale. Tegelikkuses saavad mõlemad pooled kannatada nii kultuurselt kui ka rahaliselt. Hariduse saamiseks ei tohi kohe kindlasti kritiseerida meie ülikoole, need
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.Voldemar Berelkovski alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991- 1992.Sellest peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud sünmustega. · Lea Küngas Jõhvi linnavalitsuse kultuuri- ja teabespetsialist.Ta on väga toimekas inimene kes on väga hästi hakkama saanud Jõhvi linna kultuurilise poole edendamisega.
(N:Türgi/Mehhiko)Rahvusvahelised ränded:rändeakt. seotud ülemaailmastumisega,arengumaadst kõrgelt arenenud maadesse.Mehhiko ja Türgi:+vähe.tööpuudus,paranevad tööoskused,kellast- kellani tööpäev,osa rahast saade.kodumaale,-in-e arv vähe.,maksud laekuvad teise riiki,lahkuvad akt.in-d,haridusinvesteeringud,lahk.mehed.Sk.maa ja Am.:+teha.odav.,mustemat tööd,mitmekesisem tööturg,sünd.suurem,maj.akt.kasv,-surev töökohtadele,suur tööpuudus,ei kohaneta kultuuriga,surve sots.fäärile.Rahvastikupoliitika-riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu,selle demograaf. koosseisu,paiknemise mõju-l.Sünd.suuren.N:emapalk,sünnitoetus,soodustus kod.saamisel.Hiina sünd.vähen N:1e lapse poliitika,steriliseerimine,massiivselt plakateid,reklaame,raadiosaated.Linn-haldusüksus,mis hõlmab asulat koos selle lähiümbrusega.Agraarajastu:suht,väike,reeglina müüriga ümbritsetud,käsitöö,kaubandus,pangandus.Tööstusüh.kond:linnade kiire kasv,uued linnad,eriti kasv
periood. Sealt on pärit metall. Vana-Kreeka kunst. Praegused kreeklased tulid Kreekasse põhja poolt, nende elulaad oli looduslähedane. Suur mõju nende kunstile ja kultuurile oli Kreeta-Mükeene kunstil. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Ühiskond kihistus, eraldus ülikkond. 8.-5. saj eKr valitses orjanduslik demokraatia. Vabadel ühiskonnaliikmetel oli palju võimalusi tegelda vaimse kultuuriga. Muidu tegeldi riigis põlluharimisega ning merega seonduvate elukutsetega. Kreeklased arvasid, et jumalad on küll vägevad, aga inimese taolised ja neid austati kui vanemaid vendi. Umbes 1000 a eKr võib rääkida Kreeka kultuurist ja kunstist eraldi : Arhailine ehk vana aeg (600-480 eKr). See periood lõppeb pärslaste kallaletungi tagasilöömisega. Klassikaline ehk õitseaeg (480-323 eKr). See on kuni Aleksander Suure surmani.
Tsivilisatsiooni tekkimine Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota rohkem toitu kui nad ise vajasid. Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid 1
Pirita Majandusgümnaasium Maarja Pohl Eesti Vabariik aastal 2017 Tallinn 2007 Eesti Vabariik aastal 2017 on tuntud ülemaailma. Ta ei ole enam see väike abitu linn kuskil Venemaa kõrval. Eesti on see väike tugev riik Euroopas, mis kuulub nüüdseks maailma viie rikkaima riigi hulka. Viisavabadus enamike riikidega. Välissuhted on eriti head Ameerika Ühendriikidega ja Saksamaaga. Eestlased on teinud endale nime kui suurepärase kultuuriga rahvas. Muutunud on ka rahaühik. Kui vanasti oli selleks kroon, siis nüüd on käesolevaks rahaks euro. Euro tulekuga muutus Eesti elu kallimaks, kuid tõusid ka palgad, nii et selles vallas jäi kõik samaks. Eesti kultuur on väga rikastunud lauluga ja uudse spordiga. Eestlased on väga- väga suur laulurahvas. Oma lauluga on nad sillutanud tee Euroopa südamesse. Tallinna Vanalinnast on saanud üks maailma turistiderohkemaid paiku. Viru tänav töötab 24/7 ja
7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus · Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko), arhitektuuris 9. Suurbritannia rahvad Sisse rändasid keldi hõimud (10. saj eKr 6. saj eKr) ja ka gallialased. 5. sajandi keskpaigast ka anglid, saksid, jüüdid, anglosaksid. William Vallutaja (William I) valitses 1066-1087. Hastingsi lahingus 14. okroobril anglosakse võitnud kuningas.
vägivalda. Osa eestlasi on küüditatud ilma igasuguse süü ja kohtuostusteta Siberisse, samal ajal kui teine osa oli sunnitud põgenema lääneriikidesse. Suur osa praegustest muulastest on asunud siia elama N.Liidu imperiaalset rahvuspoliitikat arendama. Selle eesmärgiks oli pärast Eesti riigi hävitamist tõrjuda maalt järk-järgult välja ka eesti keel ja kultuur, asendades need vene keele ja nõukogude kultuuriga. Oluline samm integratsiooni probleemide lahenduse poole on minevikule otsa vaatamine. Mineviku möönmine on arusaadavalt paljudele muulastele ülimalt raske, ent ilma selleta on nende integreerumine savijalgadel. Eesti venelastel on minevikupärandit ületada raskem, sest nende ajalookogemus on eestlaste omast erinev ja eriti vanem põlvkond võtab viimase kümnendi sündmusi kaotaja positsioonilt. Selle tõttu arvan, et integratsiooni probleemide lahendamiseks on väga oluline ajaloo õpetus
Samas ei ole muidugi mingit tagatist, et rahvas suudab läbi aegade säilitada kollektiivseks tegutsemiseks vajaliku elujõu. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab tüüpilist ja kurba juhtumit, kus traditsiooniline kultuurikood ei suuda enam inimesi mobiliseerida, sest uued efektiivsemad elatumismeetodid toovad endaga kaasa hoopis teised väärtused ja elulaadi. Tavaliselt on sellised muutused tingitud kokkupuutest tehnoloogiliselt ja kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kultuuriga. Halvimal juhul unustatakse moondunud kultuuri algkuju täelikult, parimal juhul aga meenutatakse seda kui head romaani, millest lugeja leiab enda jaoks üksikuid tõeteri.
Väike Aasias. Ka levis kultuur Vahemere idaossa näiteks kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel ning kreeklased olid sealsetel juhtpositsioonidel. Nii suurel määral muutuski kreeklaste enda elukorraldus ning idamaised mõjud samuti suurenesid korduvalt. Seega hellenism on ajajärk alates Aleksander Suure vallutustestkuni I sajandini eKr, mil kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga. Tollel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed, kuna just tema oli see, kes pani aluse sellele ajastule.
olukord tänapäeval · 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiat. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. · Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel. Click icon to add p ic ture Saami perekond eelmise sajandi algul Saami kultuur · Soome,Rooti ja Norra ametivõimud näevad vaeva ,et aidata arendada Saami kultuuri ja igasuguseid Saami institutsioone.Nad tahavad sellega ka heastada Saamide rõhumist ajaloos. · Saami rahvamuusika iseloomulik traditsioon on joigude laulmine ehk joigamine. Joiatakse tavaliselt saateta.
Kaspar Erik Lind 10C Kuidas on kultuur aidanud kaasa eestluse säilimisele? Eesti rahvas on hoidnud südamelähedal enda kultuuri ning on suutnud seda säilitada juba märkimisväärselt pikka aega. Kultuur eristab meid teistest rahvastest. Rahva olemasolu ning erinevus teistest rahvastest oleneb nii kultuurist kui ka teistest paljudest faktoritest. Kuna Eesti kultuurilugu algab juba 7000 aastat tagasi Kunda kultuuriga, siis võiks väita, et eestluse senine säilimine on olnud üpriski hämmastav. Kui mõelda võõrriikide okupatsioonide, orjuse, sõdade ning kõige muu muserdava peale, mida meie riik ning rahvas läbi elanud on, siis suureneb hämmastus enamgi. Paneb mõtisklema, et kuidas on võimalik säilitada isegi võõrokupatsiooni mõju ning propaganda all enda isamaine hingelus ning soov olla edasi need, kellena sündisime. Eestlaste tungiv soov säilitada oma iseseisvus ning kultuurilisus on s...
truudust vannuvad ( ükski natuke vanem või üldsuse kriteeriumile kogukuselt mitte vastav ei jää ilma noormeeste kuumades pilkudest ) . Kokkuvõttes tuleks olla väga ettevaatlik ja enda keha liialt avalikkuse ees mitte paljastada. Võib öelda, et kolmanda faktina kohutas mind üks lugu, mis juhtus Eestist pärit naisterahva ja Egiptusest pärit mehega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et inimesed armusid, kuid ei arvestatud tõeliselt erineva usu ja kultuuriga. Paar abiellus ( abielu, Egiptuse mõistest tähendab vaid paberit, mis näitab, et mees ja naine võivad avalikult koos ringi käia ) ja tekkis ühine vara. Tulid rasked ajad, mees äkitselt suri, ning kuna Eestis uuesti abiellunud noorpaari dokumendid polnud veel selleks ajaks Egiptusesse jõudnud, sai sellest hetkest alguse naise tohtu allakäik mehe vanemad võtsid paari kogu maise vara ( ka selle, mida naine teenis ) endale ning jätsid
Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides, samuti on saami keel kasutusel õpetuskeelena. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel. Kultuur: Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega, ent enim tuntud on põhjapõtrade kasvatamine ja karjatamine. Nüüdisajal on enamik saame asunud elama moodsat elu nii põlistel saami aladel kui ka väljaspool seda. Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega.
Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks.
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... )
Rooma armees ei olnud enam kodanikud, vaid elukutselised sõjaväelased. Palgasõdureid värvati kodanike hulgast. Senati otsuseid võis ignoreerida edukas väepealik. 3. Mille poolest erinesid Rooma riigi ida- ja lääneprovintsid? Sõnasta kuus paari. 1. Idaprovintsi kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Lääneprovintsi kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. 2. Idaprovintsi kuulunud maad olid jõukad ja kõrge kultuuriga juba enne, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsi kuulunud maad olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 3. Idaprovintsi maad olid rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsis oli ainult üks erand Põhja-Aafrika, mis oli ainuke rikas maa. 4. Idaprovintsides eksporditi pigem kästitöökaupu ja luksuskaupu. Lääneprovintsides olid ekspordiks põllumajandustooted. 5
kohalikku keelde. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2
a. Seda juhtis noor aafriklanna Beatrice b. Tema üleskutsel põletati kohalikes kultustes kasutatavaid fetiseid ja ka ristiusu sümboleid. c. Tema sõnade kohaselt olid Jeesus, Neitsi Maarja jt Kongo päritolu d. Antoniaanlik ketserlus vaibus kui portugallased põletasid Beatrice tuleriidalkristluse langus Benini linnriik 1. Lääne-Aafrika rannikult leidsid eurooplased mitmeid kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid nt EDOD 2. Edod panid aluse võimsale linnriigile Beninile 3. Hiilgeaeg 15-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega. 4. Sellest perioodist pärinevad ka kõik kunsti tippsaavutused. a. Elevandiluu- ja puunikerdused b. Pronksivalu abil teostatud skulptuurid ja reljeefid c. Plastikast olid tuntumad valitsejate ja ülikute pronkspead ja kujud. 5. 16.saj suurenes Euroopa mõju 6
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust
Mida hindate Vana-Ida rahvaste kultuuris? Henri Kink Väga kaua aega tagasi, kui elu oli hoopis teistsugune kui praegu, hakati tegama skulptuure, maale jms mis seondus kultuuriga. Ühed võimsamad ja tänapäevani säilinud on Püramiidid. Hauakambrid ehk püramiidid ehitati vaaraodele. Tänapäeval on saanud neist vaatamisväärsused. Püramiide oli erinevaid ja neid ehitati väga kaua. Nt. Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Kõige vanem püramiid on astmikpüramiid(esimene püramiid üldse). See Püramiid on 60 meetri kõrgune ja on kaetud väikeste kivi ja savi tellistega. Astmikpüramiid on 6 astmega ja see kujutab treppi mis viib hinge taeva.
Oluliseks uuenduseks oli raua lai kasutuselevõtt. Tekkisid eraldiseisvad linnriigid, mis omavahel võistlesid, vahel ka sõdisid. Ühtset Kreeka riiki ei tekkinudki, ometigi tundsid kreeklased ennast ühtse rahvana. Kreeklaste usund oli polüteistlik oli mitmeid jumalusi. Jumalaid kujutati nii välimuselt kui käitumiselt inimesesarnasena. Kreekast on ka pärit ka sportimine (esimesed olümpiamängud 776 e.Kr.). Kõrgelt hinnati ka vaimse kultuuriga tegelemist. Kujunes välja filosoofia ja teaduste alged, kirjandus ja teatrikunst. Vana-Kreeka vabaõhuteater oli iseloomulik ehitis. Vaatajate pingiread (theatron) olid raiuti hobuserauakujuliselt looduslikust mäenõlvast ja piirasid all asuvat ümmargust väljakut (orkestra). Orkestra taga oli eriline ehitis skeene, kust ilmusid välja näitlejad. Hiljem arenes sellest keeruline sammastega ehitis, näitlemine koondus selle eelduva osa- proskenioni- katusele. Kreeka kunst arenes välja u
palju ilusaid kohti. Mulle meeldivad linna vanad hooned, väikesed tänavad, palju kauplusi, kust võib osta suveniire nagu näiteks raamatuid Vanalinna kohta. Vanalinna teed on väga huvitavad, sest nad on tehtud munakividest. Veel võib vanalinnas tutvuda teise inimestega, sest seal on palju inimesi, eriti turiste, kes jalutavad ja teevad fotosid. Aga see ei ole ilmselt sellepärast, et vanalinn on nii ilus. Seal sa võid tutvuda veel Eesti kultuuriga või jalutada sõpradega ja vaadata vanalinna vaatamisvärsusi. Praegu ma tahan jutustada sellistest kohtadest, kus mulle kõige rohkem meeldis. Esimene koht, mis mulle meeldis on Katariina Käik. Vene ja Müürivahe tänavat ühendab Katariina käik, kus käigu põhjaosas saab näha Katariina kiriku säilinud osi. Ma tean, et Käik taastati ja taasavati 1995. aastal. Veel on seal käsitöökoda, kus iga sisseastuja võib näha, kuidas käsitöömeistrid oma igapäevatööd teevad.
Luukerede keha katmise põhjuseks võis olla austus esivanemate vastu, kuid keha katmine võib olla ka mitmeotstarbeline ja kunstnik on proovinud sedamoodi teost huvitavamaks teha. Maalil on tähelepandav riigiõun, mis sümboliseeris Venemaal riigivõimu, valitsetavaid alasid ja ühtset riiki. Riigiõuna hoidis käes keiser või tsaar ja seda hoiti vasakus käes, kuid riigiõuna ei ole Eestis kunagi kasutatud seega on teos seotud Venemaa kultuuriga. Kunstiteoses on vähe tähelepanu püüdev taust, millel on märgata järv ja selle taga ning kõrval suurel hulgal kirikuid ning loss. Maali taustaks tundub olema suurem linn ja elanikkond paistab välja osaliselt rikas. Maastik näib künklik ning küngastel on nähtavad mitmed koerad oma peremeesteega, nii jahikoerad tõenäoliselt hurdad kui ka linnakodanike krantsid. Koerad olid sel ajal väga kallid ja lihtrahval polnud koerte soetamiseks ja ülalpidamiseks piisavalt raha
Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise SLAID 6: KÜSITLUS: Küsitluse koostamise põhjuseks oli teada saada, millega tegelevad Kunda kooli gümnasistid vabal ajal ja millist kultuuri nad tarbivad. Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Sain teada, et üksteist inimest tegeleb oma hobidega Kundast väljaspool, peamiselt Rakveres. Põhjus võib-olla nii huviringide tasemes, kui ka soovitud huvialaringi puudumine Kundas. Siiski tegutseb kaheksakümmend neli protsenti õpilastest Kunda huviringides. Kundas on sportlike huviringe, kui ka vaimseid võimeid arendavaid huviringe. Kõik üksteist
austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid kaljudesse, mõningad neist koobaskloostritest on säilinud siiani. Sel perioodil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. Buddha sümbolid · Dharmaratas · Bodhi puu · Budda kerjakauss ehk pott Patra. Teised budismi sümbolid Neli õilsat tõde · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3
sõjavägi ning teised riigid ei julgenud neid rünnata.Seetõttu ei vajanud Sparta riik ka kõrgeid müüre, mis neid kaitseks. Ateenas seevastu said noormehed sõjalise väljaõppe alles pärast õppimist, 18-20. elusaastad veetsid Ateena noormehed riiklikus teenistuses. Riiki ümbritsesid pikad müürid, mis leevendasid nõrgema sõjaväe olemasolu. Ateena riigis keskenduti pigem kultuurile, kaubandusele ja vaimsele arengule. Eesmärgiks oli maailmas läbi lüüa vaimu ja kultuuriga, seega oli põhjendatud ka koolis õppimise vajadus. Loodi tihedaid suhteid välisriikidega. Samuti oli Ateenal tugev laevastik, mis võimaldas samuti teiste riikidega lähemalt kokku puutuda. Sparta oli aga teistele kultuuridele suletud. Samas olid spartalased teiste riikide poolt austatumad, vaatamata nende kartusele. Neile oli tähtsam riigi turvalisus ja võimsus, kui üksikisiku heaolu. Sparta positsiooni saavutamine Kreekas oli peamiselt tänu Lykourgos'ele, kes viis läbi
austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. · Neid nimetatakse kolmeks kaitseks ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu. Budistlikud sümbolid · Budismis on oluline koht sümboolikal. stuupa · Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. · II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid kaljudesse, mõningad neist koobaskloostritest on säilinud siiani. Sel perioodil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. Buddha sümbolid · Dharmaratas · Bodhi puu · Budda kerjakauss ehk pott Patra. Teised budismi sümbolid Neli õilsat tõde · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3
"Luikede järv" Neljandal veebruaril külastasin Rahvusooper Estoniat, kus esmakordselt nägin oma silmaga balletti. Etendus ise tekitas väga erinevaid emotsioone ning mõtteid, samas oli seda äärmiselt raske mõista ja kommenteerida. Loomulikult esimene asi, mis balletti puhul silma hakkab, on ikkagi mehed retuusides. See kummaline vaatepilt oli kohati vägagi häiriv. Ometigi oli äärmiselt meeldiv vaadata imekauneid eesti ja vene neidusid graatsiliselt tantsimas. Sisuks on taaskord armastus. Noor prints peab võtma üle trooni, sest tema isa suri ning ema on otsustanud selle talle anda. Mees aga ei taha veel vastutust enese peale võtta, ta tahab maailmas ringi käia, uudistada, näha, mida elul talle pakkuda on. Ta leiab noore luige näol ka enda eluarmastuse, kuid tema ema uus mees üritab teda naisest lahutada. Ühel ballil ilmub printsi ette noor neiu, kes on äravahetamiseni sarnane tema armastatug...
Inimene- hinnatud, austama, mõistma ja juhendama. Tervis- üldine füüsiline, vaimne ja sotsiaalne pingutus. Keskkond-ravi toetav keskkond, kultuur Õendustegevus- haiguste ennetamine, õde saab patsiendilt lootust ja toetust. Madeleine Tervis- heaolu seisund. Ühendas inimese hoolitsuse kultuuriga ehk Leininger Kultuurihoolduse kultuursetaustaga. Esimene õde doktorikraadiga. PÄIKESETÕUSUMUDEL!! Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd teooria Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Inimeste vahelised suhted; inimene; õendusabi; tervis. 1. Üksikisiku süsteemid EESMÄRGI 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
