aastasi kultuuripidustusi. Nende hulka kuuluvad Veneetsia filmifestival, Spoleto avangarditeatri ja muusika festival ning Veneetsia biennaal, kus pannakse välja rahvusvaheliselt tunnustatud nüüdisaja kunstnike töid. Keel ja zestid: (Kersti Vellearu) 16. sajandil võeti kasutusele itaalia keele toskaana murre kui ametlik kirja ja riigikeel. Riigi mägine maastik dikteeris eraldi piirkondade tekke, igaüks neist oma erilise dialekti, poliitika ja kultuuriga Piemontest ja Ventost põhjas Calabria ja Sitsiiliani lõunaosas. Kuigi televisoon on teataval määral ühtlustanud itaalia keelt, jätkab umbes 60 % elanikkonnast murde rääkimist ja osa neist kõneleb üksnes oma dialekti. Kaasaaegne itaalia keel pärineb rahvaladina keelest, ehhki mõned murded tekkisid enne roomlasi. Seltskonnas tutvustatakse külalist kõige esimesena. Juhul kui teid pole keegi ametlikult
Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur. Kultuur sai oma nime Vene kujuliste kirveste järgi (vene e. paat), mis olid väga hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega. Venekirves kultuuri on nimetatud ka nöörkeraamika kultuuriks. Põhjuseks nõude kaunistamine horisontaalsete nöörijäljenditega kaela osa ümber. Osa keraamikas võis olla kaunistatud kuuseoksa mustriga. Koos venekirves kultuuriga jõudis Eestisse algeline kõplapõllundus ja karjakasvatus. Endiselt olid elatusaladeks olid ka küttimine, korilus ja kalapüük. Matmiskombed: · Surnu asetati hauda külili, kägardatud asendis, sageli üks käsi pea all. · Hauapanused tagasihoidlikud · Kalmistud asusid asulatest eemal, veekogu lähedal, kõrgendikul TV lk 7 ül 2.3 Tooge näiteid, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast eelnenud kultuurist kõrgemal arengutasemel.
mõjutanud kogu maailma ajalugu. Seal asub riik nimega Iisrael, mida paljud inimesed nimetavad Pühaks Maaks. Piibilis nimetatakse seda"maaks, kus voolab piima ja mett", aga ajalugu on tõestanud, et see on maa, kus voolab verd ja pisaraid. Olles koridoriks Euraasia ja Aafrika mandri vahel, tõi asukoht endaga kaasa nii head kui ka halba. Ühelt poolt võimaldas see kohalikel elanikel tutvuda ida- ja läänepoolsete suurte impeeriumide rikkaliku kultuuriga. Teiselt poolt jäädi rataste alla, kui vägevad naabrid omavahel sõdisid. Pärast järjekordset sõda ja võimuvahetust tuli ränka vaeva näha, et laostatud maa uuesti üles ehitada ja elukõlblikuks muuta. Ometi saadi sellega hakkama. 2 Majandus Iisraeli majanduse arengut pidurdavad kaks olulist tegurit esiteks vajadus kulutada
arvatavasti Lõuna- Prantsusmaal ja Põhja- Hispaanias, kust levis peamiselt kirdepoolsetele aladele. Madlääni kultuur kuulus karmides vürmi jäätumise tingimustes elanud põhjapõdra- ja metshobuseküttijaile, kes peale tulekiviesemete kasutasid rohkesti luu- ja sarvesemeid. Küttimisriistana võeti kultuuri hilisemal järgul tarvitusele harpuun ja heitepuu. Asulatest on leitud ka haudu. Suur osa paleoliitilisi koopajooniseid ja maale( Altamira, Lascaux) on seostatud Madlääni kultuuriga. 2) Dolmen kivikalme liik. Esines neoliitikumist pronksiajani Euroopa, Põhja- Aafrika ja Aasia rannikualadel. Dolmenid on suurtest püstsetest kiviplaatidest ehitatud ja rõhtsa plaadiga kaetud kambrid, kuhu on maetud korduvalt, sageli pikema aja jooksul. Nt Carnaci lähedal Bretagne'is. 3) Tsikuraat astmiktorn, sumeri, babüloonia ja assüüria arhitektuuris püramiidjas astmete ja treppidega ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tsikuraaditaolisi ehitisi püstitati juba u
mis toimusid üle mitme aasta ja seal olid moodustunud maanõunike kolleegium. See oli aadli omavalitsusorgan, mis aitas asehalduril saaremaad valitseda. Maanõunike kolleegium ei olnud suur, kuigi saaremaa rüütelkondki polnud suur. Kui vanaliivimaal saaremaal polnud ühtegi linna siis liivisõja ajal, sellel ajal kui taani oli saaremaa endale ostnud 1563 aastal, anti kuresaarele linnaõigus. Kuna taani oli luterlik riik siis ka saaremaal säilis luterlus, aga midagi suurt ja olulist seoses kultuuriga pole võimalik välja tuua. Varane rootsiaeg Sellel ajal kui rootsi valduses oli ainult põhja eesti. Sellel ajal kandsid tema valdused nimetust eestimaa hertsogkond. Jäerlikult oli rootsi kuningas ühtlasi ka eestimaa hertsog. Ka varem on põhjaeestis kandnud nimetust eestimaahertsogkond taani ajal. Seda hertsogkonda valitses kuberner ja selle alad jagusesid neljaks maakonnaks: viru, harju, järva ja läänemaakond. Kui
koonduslaagris b) Sisepoliitikas NSVL-s hävitati inimesi, kes olid liiga targad või klassi- või rahvusliku päritolu tõttu kahtlaseks peetud, ajalehed, raadio, filmi- ja teatri kunst kuulusid täielikult parteilis- riiklikule aparaadile. Haridus ja kasvatussüsteem, lasteaiast ülikoolini oli täielikult võimude kontrolli all. Hävitati raamatuid mis olid NSVL kahjulikud või laimavad. Kultuuriga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse organisatsioonidesse. NSVL toimus alates 8 eluaastast laste ideoloogiline kasvatamine laste- ja noorsoo- organisatsioonides. Hitleri-aegsel Saksamaal rahvussotsialistlike laste- ja noorsoo- organisatsioonide süsteem, alates 6 eluaastast.Kaotati tööpuudus, mõlemas. Saksamaal eemaldati tööturult kõik noored. sisevaenlasteks juudid ja sakslastele liigivõõrad, nende hulka arvati algul
Sõjaväe jaoks rajati kiviplaatidega sillutatud teid. Ehitismälestised(3 nimetatada) Veejuhtmed Foorum-peaväljak sambad Panteon-kõigi jumalata tempel Caracalla temid Circus maxiumus Colosseum Rooma skulptuur ja maalikunst Monumendid linnaruumis(ratsamonumendid) Reljeefid(Rooma ajaloost,keisrite elust) Porteeskulptuur(väga loomaturuud) Maalikunst(mosaiigid,seina -ja laemaalid,tahvelmaalid.Temaatika(mütoloogia,olustik,maastik) Mida tead etruskidest? Mis neist sai? Millise kultuuriga on etruski kunstil enim sarnasusi?Rooma Mille poolest erinesid etruski templid kreeka templitest? Millise ehitustehinline uuenduse pärandasid etruskid roomlastele? Kes rajas Rooma linna ning millal ta seda tegi? Millistest kultuuridest on rooma kunst enim mõjutanud? Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel ehitada kupleid,akvedukte,sildu? Nimeta olulisemaid roomalste arhitekuurimälestisi Milliseid erinevusi oskad nimetada Kreeka ja rooma skulptuuris?
On alles üksnes vaasimaalid. Mustafiguuriline (põletatud punane pind, musta värviga figuurid), punasefiguuriline (figuurid punased, vahed mustad). 12.Hellen-kreeklane, hellenism-kreekapärasus, ajalooline: kultuuriperiood u 330-30 eKr. Etruski kunst. 1.Etruskid-enne Rooma riigi teket elasid Kesk-ja Põhja-Itaalias, praeguse Toscana maakonna aladel. 2 arvamust:Itaalia põliselanikud või merd mööda Väike-aasiast 10.-8. saj. eKr. 2.Kunstil on kõige rohkem sarnasust kreeka kultuuriga. 3.Ettekujutus etruski kunstist tänapäeval-vaasid (suur haruldus), pronksskulptuurid. 4.Sarkofaagi kaanel kujutati terrakotast abielupaare vestlemas või söömas. 5.Seinamaalidel kujutati pidutsemist, jahti, sporti, perekonnaringi. 6.Etruski templid ehitati puidust. 7.Roomlastele pärandati võlvide ladumise tehnika. 8.Tuntud skulptuurid pronksist kimäär, Kapitooliumi emahunt. 9.Vaasid-hallid või mustad, ühevärvilised, muster uuristati või vajutati sisse, vooliti peale ja põletati.
sajandil Itaalia humanistid, mis pidi tähistama perioodi antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks.
Peeter). Leandro: Einoo, kui Peeter, siis Peeter ega sellepärast ei maksa riidu minna. (Istuvad laua taha) Clarice: Jagamist alustame riigi madalamatest struktuuridest. (Võtavad kaardid kätte) Leandro: Tähendab haridus ja kultuur. (Leandrol suurem kaart) Leandro: See on mulle. Clarice: See on teie portfell. Clarice: Nüüd jagame ära sotsiaalhäbi."(Leandrol suurem kaart) Clarice: See on ka teie portfellis. Leandro: No, ainult hariduse ja kultuuriga saabki seda häbi kanda. Clarice: Nüüd jagame ära, kellele jäävad kauplused, suured kauplused. Leandro: Suured kauplused ja väikesed vigurid, ahah, nii suured kauplused. (Leandrol taas 4 suurem kaart). Clarice: Nonii, see suured kauplused on ka teie. Leandro: Nii, eks need kauplused ole ka kultuur. Clarice: Nüüd jagame ära moositööstuse. (Claricel suurem kaart) Clarice: Nojah, see on nüüd minu. Leandro: Nüüd jagame ära supiköögid ja talveaiad.(Leandrol suurem)
Kiviõli 1. Keskkool VANA ROOMA STAADIONI VAATEMÄNGUD Referaat Autor: Ivar Männi 11. klass Kiviõli 2013 Sissejuhatus Antud referaadis püüan anda ülevaate Rooma staadioni vaatemängudest ning tema tugevast mõjutusest kultuuriga. Detailidesse laskumata tutvustan põgusalt mõnda amfiteatrit. Lisaks erinevaid karakterid ja vaatemängude tüüpe, mida Vana-Rooma näidati. Tutvustan ka staadionide ülesehituse struktuure ning nende kohta tollase aja igapäevases ühiskonnas. Vaatemängud Vana Roomas Gladiaatorite võitlusi on peetud alates 264 aastast eKr. Esimesed võitlused Roomas peeti Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Võitluste
Äkki ütleb Natalja. - Ja see oleks? - Mida me teame praeguseks momendiks? Andrses vana-vanaisa oli eestlane ja kunagi elas Venemaal. Mida me peame teadma? Esiteks, kus ta elas? See on geograafia. Teiseks, millal ta elas? See on ajalugu. Kolmandaks, millega ta tegeles? See on kultuur. - Miks kultuur? Võib-olla ta oli lihtne talupoeg? imestas Andrei. - Ta jättis kalli asja. Kallid asjad on alati mingil moel seotud kultuuriga. - No sul on parem teada. Sa oled meil, nagu ütleb Andres, dargpea. - Tarkpea, - parandas Andres - Noh, tarkpea, mis seal vahet on. Natasa ei pööranud Andreile tähelepanu. Võttis eraldi paberilehed ja kirjutas neile: Geograafia, ajalugu, kultuur. Tähendab, kirjutame: Geograafia: Volgaäärne Uraal Kaug-ida Kaukaasia Krimm Sankt-peterburg Moskva - Nüüd ajalugu. Nii nagu eesti ajalugu on tihedalt seotud Venemaaga, siis ma mõtlen, et me
Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst, merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi. Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos. Venekirveste kultuur jõudis III aastatuhandel Eestisse lõuna poolt tulnud uute hõimudega. Nemad kasutasid paadi kujulisi hästi lihvitud auguga
-teostuses: leidis aset rahvuslik “ärkamine”. Ideelised mõjud tulid peamiselt Lääne- Euroopast. Tähtsaimad autorid, kellele toetuti, olid Johann Gottfried Herder ja Jean-Jacques Rousseau. Baltisaksa ja vene mõjude all ja nende mõlema surve vahel manööverdanud eestlane leidis endale nüüd eeskuju ka Soome näol, kes küll samuti kui Eesti kuulus Venemaa koosseisu, kuid kel oli märgatavalt suurem autonoomia. Kultuuriga seotud mehhanismid, mis võimaldasid rahvuslikku ärkamist, olid tõenäolikult järgmised: 1) eesti soost autoriteetide esilekerkimine; 2) eestikeelse kirjasõna laialdane kasutuselevõtt; 3) algupärase rahvusromantilise kirjanduse ja heliloomingu esiletõus; omakeelse ja -meelse koolikirjanduse teke; 4) ühtse kirjakeele teke; eesti folkloori väärtustamine ja rahvaluulekogude koostamine rahva seast pärit kirjasaatjate osavõtul; 5) mitmehäälse koorimuusika viljelemine, eriti
Kurtuaasse luule sõnastuskultuur osutub hilisema luule kujunduslikus osas viljakaks ka veel siis kui rüütlikirjandus on oma aja ära elanud. Mõneti väljendab rüütlikirjandus ka püsivalt kehtivaid üldinimlikke eetilisi seisukohti. Kõige tugevamini on rüütlikirjandus esindatud Prantsusmaal. Varaseimaks kurtuaasse kirjanduse hälliks on Provance Kagu-Prantsusmaal, kus tekib oma liigis ületamatu provanssalikeelne rüütlilüürika. Naabrus antiiksete pärimustega Itaaliaga ja araabia kultuuriga Hispaaniaga soodustavad priviligeeritud seisuse haritust. Rüütlite elulaadi kirjanduslikuks väljendajaks on lüürika, mida viljelevad kutselised luuletajas trubaduurid. Trubaduuride luules on valdavaks lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geogra...
kohalike jumalate austamisele.See teravdas suhteid portugallastega ning lõputud sõjad laastasid maa.17.saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäätud.18.saj algus tõi kaasa kristluse võidukäigu ning ristiusu ja kohalike kultuste segunemise tulemusena tekkis Kongos antoniaanlik liikumine,mida juhtis Beatrice,kes põletati portugallaste poolt ja Aafrikat haaranud antoniaanlik ketserlus hääbus.Eurooplased leidsid Lääne-Aafrika aladelt mitmeid omapäraseid ja kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid.Nendega on seotud Benini linnriigi tekkelugu. Juba enne 12.saj tekkinud riigi õitseng langes 15.-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega.Sellest perioodist pärinevad Benini õukonnakunsti tippsaavutused:elevandiluu-ja puuninikerdused,pronksivalu tehnoloogias teostatud skulptuurid ja reljeefid.Suurem osa Benini kunstiteostest hävis või langes Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal.Asantid tegelesid peamiselt maaviljelusega,kuna
ettevõtjaid. SINA sai alguse 2007. aasta kevadel Heateo Sihtasutuse algatusena. Aitab noortel (13-19a) oma esimesed suured ideed teoks teha ja käima lükata mõni ühiskondlik algatus. Innustavad noori avastama oma võimalusi, kuidas ise häid asju ära teha. www.sinanoored.ee Euroopa vabatahtlik teenistus on võimalus noortele, kes soovivad 2-12 kuud teha välisriigis vabatahtlikku tööd ja sealjuures tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Euroopa vabatahtlik teenistus on noore (18-30. eluaastat) võimalus kogeda vabatahtlikuna töötamist mõnes Euroopa riigis just temale huvipakkuval alal. Rahvusvahe- On olemas tunnustatud rahvusvahelised Noortekeskuse noored on line organisatsioonid, toetavad programmid, käinud teatrialastel
Kummalisel kombel on need pigem negroidsete kui indiaanlaslike näojoontega. Seetõttu on isegi oletatud olmeekide pärinemist Aafrikast. Olmeegide kultuur on tugevasti mõjutanud Kesk-Ameerika hilisemaid kõrgkultuuri. Majad Maiad (maajad) elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba 1 aastatuhandel eKr. Maia linnriikide hiigelaeg jääb vahemikku u 300-800 pKr. Sel perioodil olid nad kõige kõrgemalt arenenud kultuuriga rahvas Kesk-Ameerikas. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, astronoomia, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Ühiskond Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades oli kuningate residentsid ja templikompleksid. Neid ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Linnakeskuse moodustasid avarate platside ümber asetsevad püramiidtemplid, mille sisemuses paiknesid
Budism Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Budismi määratletakse erinevalt, mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist omasuguste hulgas. Teised näevad selles põhiliselt filosoofiat eksistentsi probleemide mõistlikku ja läbimõeldud käsitlust, kujutades budismi pigem intellektuaalse ja külmalt ratsionaalse õpetusena. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat ning peavad budistlikku meditatsiooni ravimiks meie ühiskonna hädade vastu. Antud teema valisingi just selle mitmetahulisuse, huvitava maailmavaate ning budistide iseääraliku kultuuri tõttu. Oma töös keskendun eelkõige budismile üldiselt, kuna budismi liike on väga erinevaid ja kõigi nende käsitlemine oleks väga mahukas. 1.Budismist üldiselt Budismiks (ka buddhism, budalus, buda usk) nimetatakse Buddha Skjamuni filosoofiat ja õpetusi ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioone, õpetuste kogumeid ja kultuuri, mis on...
4 Eesti toit on pärit Eesti ajaloost Meie maa on ajaloo tuultes mitmeid võõravallutajaid näinud. Kõigis neist rahvastest ja kultuuridest on jäänud mõjutusi ning võime siinses toidukultuuris leida nii saksa, prantsuse kui ka vene mõjutusi. Vallutajad elasid tavaliselt linnades ja mõiates. Linnaelanikud on kaasa toonud oma päritolumaa kultuuri, nende segunemisel omavahel ja eesti kultuuriga on tekkinud esialgu hansalinnades- Tallinnas, Tartus, Pärnus, hiljem ka teistes linnades eripärane, nii-öelda linna toidukultuur. Tänapäeval kannavad seda edasi peamiselt linnarestoranid, kus pakutakse nii Vene, Saksa, Prantsuse kui ka teistest klassikalistest köökidest pärit roogi, hansalinnade kaupmeeste kaugsetest maadest pärit vürtsidega maitsestatud kui ka traditsioonilisi Eesti toite nüüdisaeses võtmes. Mõisaköögis
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erizanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja er...
skaalad, millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. Geert Hofstede Organisatsioonikultuuri tüübid (Desmond Graves) Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE
Eestlastest kultuuritegelased: Kristjan Jaak Peterson (1801-1822). Eelärkamisaja teine periood u 1830-1860 (1857) ehk eesti haritlaste liitumine estofiilidega eesti kultuuri arendamisel. Uued tegevussuunad: eestlaste materiaalse kultuuri uurimine, minevikukäsitluse (eepos) ja rahvausundiga tegelemine. Estofiilsuse õitseaeg oli 1830.-40. aastatel. Periood lõppeb estofiilide pettumisega eestlastes. Üheks põhjuseks eestlaste õigeusku siirdumine (eesti kultuuriga tegelesid peamiselt luteri kirikuõpetajad). Hiljem ka rahvuslikul ärkamisajal baltisaksa kirikuõpetajad eestlasi ei toeta. Estofiilide tegevust mõjutas Soome haritlaste tegevus soome kultuurielu edendamisel (1835 ,,Kalevala"). Kui eelmine periood oli peamiselt kirikuõpetajatega seotud, siis eelärkamisaja teise perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane
Ka enne haigestumist väljendub nende isiksustes täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Buliimia all kannatajad on rohkem väljapoole suunatud, avalikult viha ja impulsiivsust väljanäitavad kui anorektikud. Nii anoreksia kui buliimia esinevad sageli ka lähisugulaste hulgas. Arvatakse, et üheks põhjuseks on perekonniti edasikanduvad toitumiskombed ja -seisukohad. Kaksikute uuringud aga viitavad ka teatavale pärilikule soodumusele. Kultuuriga seotud tegurid Läbi infokanalite saame sageli sõnumeid, et sale naine on edukas, veetlev, õnnelik ja armastatud. Naise ideaal on tihti kõhn ja seda rõhutatakse ka edukuse eeldusena. Lääne maailmas ligikaudu 80% noortest tervetest naistest ütleb, et ei ole oma kaaluga rahul ja paljud proovivad seda mingil moel reguleerida. Vallandavad tegurid Vallandavaks teguriks anoreksia korral on sageli teiste poolt tehtud märkused välimuse või kaalu
Vana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia.
137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa-alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Egiptus on iidse kultuuriga maa. Pärast seda kui Ülem- ja Alam-Egiptus umbes 3150. aastal eKr ühendati, õitses ühtne Egiptus Niiluse kallastel peaaegu 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linnadeks. Egiptlased rajasid suurejoonelisi ehitisi- hauakambreid valitsejaile ja templeid jumalaile. Paljud sellised ehitised, samuti kui lugematud hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud, on
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need ...
üldise nime Ameerika põlisrahvad - indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa, nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel, kuid see ei tähendanud kaugeltki seda, et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Välja olid kujunenud suured väga omapärase elulaadi ja kultuuriga piirkonnad - näiteks Põhja-Ameerika metsades, preeriates ja poolkõrbetes, samuti Amazonase jõgikonna troopilistes metsades. Veelgi enam - kahe piirkonna - Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutused on täiesti võrreldavad Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kesk-Ameerika hõlmab Praeguse Mehhiko, Honduurase, Belize, Nikaraagua, Guatemaala ja Kostariika. Vanim kultuurrahvas sealkandis
Aedvilju kasutatakse pearoa valmistamises. Kreeklased on maiasmokad, seepärast on nende magustoitude ja kookide valik lõputu. Söögiajad on niisama ebakindlad nagu kreekalsed ise- lõuna kell 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök pärast kella kümmet. Keskpäeva paiku saavad need, kel selleks aega, kokku, et juua sõpradega klaasike aperatiivi (ouzot või õlut). Kohtumine sõpradega, kas juhuslikult või kokkulepitult, sunnib tavaliselt jooma klaasi või mitu. Kultuur Klassikalise kreeka kultuuriga võrreldes pole tänapäeva kreeka kultuur mud kui lühike, pateetiline joonealune märkus hiiglaslike proportsioonidega köites. Kreeka kirjanikud ja luuletajad on loonud ja loovad teoseid, mis avaldaksid maailmakirjandusele üsna tunduvat mõju, kui nad oleksid kirjutatud mõnes levinumas keeles. Kreeka heliloojad ja kunstnikud saavutavad tihti rahvusvaheliselt tunnustust. Keel Kreeka keel on Plaatoni ajast (neli sajandit eKr) muutunud väga vähe. Kreeka keel oli
isikud ning sotsiaalseid rühmi mõjutavate gruppide poolt lähtuva negatiivse väärtustamise 6 vähendamiseks, elimineerimiseks, selle vastu võitlemiseks ja ka vastupidiseks muutumiseks. Seda on eriti kasulik rakendada perekonnatöös, sest vastastikune toetus võib tugevdada võimete arengut perekonnaliikemtel ja aidata neil interpreteerida töötaja sekkumisi seostatuna perekonna kultuuriga. (Payne, Waveri ja Piderhughesi järgi, 1995) Läbi jõustamise muutuvad indiviidid, grupid ja/või kogukonnad võimeliseks saavutama kontrolli oma olukorra üle ning saavutama endile püstitatud eesmärke, olles sealjuures võimelised töötama iseenda ja teistega parandamaks elukvaliteeti. (Kiipli, 2012) Jõustamise all mõistetakse püüdlust anda oma klientidele võimet teostada nii palju kui võimalik kontrolli oma elu üle ja kasutada keskkonnas olemasolevaid ressursse vastavalt oma
Enda loodusseadused, et need domineeriksid tegelike loodusseaduste üle), st. isiklikud vajadused on tähtsamad kui teiste vajaudsed. Antropotsentrism ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. Samas tähenduses on kasutatud terminit humanotsentrism, ehkki antropotsentrismi võidakse nimetada ka inimeste ülemvõimuks. Eriti sageli seostatakse antropotsentrismi mõne religioosse kultuuriga. Antropotsentrism on oluline mõiste keskkonnaeetikas ja -filosoofias, kus seda peetakse sageli allikaks, millest tulenevad probleemid inimeste ja keskkonna suhetes. Antropotsentrismi võidukäik oli 20.saj I poolel - saadi aru, et ühsikond toimib sõltumatult keskkonnatingimustest ja ökoloogilisi printsiipe järgimata. Keskkonnanähtused, nt. kliimamuutused ei mõjuta ühsikonna toimimist. 4.20. sajandi II poole muutused keskkonnaprobleemides, nende teaduslikus ja
. 12. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Enesekontseptsioon. Enesehinnang. Tagasiside. Kartlikkus, häbelikkus. Ennasttäitev ootus. Käitumise atribuudid. 13. Kuidas me loome arusaamise teistest? Esimene mulje. Esmamulje efekt. Füüsiline atraktiivsus. Väljendusrikkus. Personaalsed üldistused ja stereotüübid. 14. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel. 15. Mis on stereotüübid? Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. 16. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju e. grupi mõju. Tundlikkus e. mitteverbaalne kommunikatsioon. Vastuvõtja enesekindlus. Muud mõjutegurid nt intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus jne. 17. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. 18
Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus. Keskkharidus tehti kohustuslikuks, see viis aga hariduse sisulisele allakäigule. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mutmesugused kampaaniad. Vastupanukultuur. Kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriga. 1970ndad olid vastupanukultuuri tekke ajaks, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aastate teisel poolel lülitus Eesti loovharitlaste valdav enamik aktiivselt ühiskonna demokratiseerimis- ja taasiseseisvumisprotsessi.
kvaliteediga (nt üldises mõttes on räägitud "raskest ajast", "kuldsest ajast", "puhkeajast", konkreetsemalt nt hingede aeg ajaperiood, mil suheldi hingedega, et need muul ajal kodus käima ei hakkaks). Rahvakalendri tähtsus ja olemus sõltub maailmapildist ning valitsevast elustiilist. Maailmapildi kolm tasandit: I. Mütoloogiline kõige arhailisem, seoses usu & arvamustega., tugineb kogemusele, seostub suulise kultuuriga, vajab rituaale & toiminguid. Lepingud sõlmitakse jumalate kohaloluga arvestades. Kosmogoonilisus. Kalendritähtpäev meenutab mingit tähtsat sündmust. II. Religioosne pühakirja tundmine. Tähtpäev on nüüd juba sümbol, mis meenutab teatavat skeemi (omane kirjalikule kultuurile). III. Teaduslik selline on tänapäevane kalender, tekkis valgustuslikul ajajärgul: tähtpäevade
vabaaja veetmiseks, kuid teisalt puudub sisuline kontroll. Tekib küsimus: kas toetust 4 Iren Hansen 09.01.2021 kasutatakse sihtotstarbeliselt? Kas terminoloogia on kõigile ühiselt mõistetav? Kas tegevusel on sidusus kultuuriga ning huvihariduse ja -tegevusega? Seega minu ettepanek oleks, et jagades kohalike omavalitsustele lisatoetust, tuleks luua kohalikel omavalitsustel alusdokumendid, mis sisaldavad terminoloogiat, toetuse sihtotstarbelist kasutamist jne. Teenuse pakkujatega lepinguid sõlmides tuleks rõhutada punktile, kus on kirjas, et on ühine arusaam huvihariduse ja -tegevuse olemusest, terminoloogiast, toetuse kasutamisest jne. Siin kohal tahan öelda, et ühiskonna õigusteadvus
Selle meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil. 40 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond 41 Organisatsioonikultuu ri tüübid (Desmond Graves) 42 Olulised küsimused. Milline on.. Hea ülemus Hea alluv Liikmete prioriteet Edukas kollektiivi liige Töötamise motiiv Omavaheline koostöö Konflikt Otsustamine -ühes või teises organisatsioonitüübis? 43 Hea kultuuriga ettevõtted Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" 44 Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki 45 Hofstede kultuurikäsitlus
16. Kui te olete mitmekesi ja teie hulgas on kurt inimene, siis püüdke rääkida ükshaaval. Kurt loeb kõnet teie huultelt. Kõiki korraga on tal raske jälgida. 17. Eesti kurtide omavaheline suhtlemiskeel on eesti viipekeel. See on väga väljendusrikas, emotsionaalne ja ilus keel. 18. Igal kuuljal on võimalik eesti viipekeel ära õppida. Selleks on vaja minna viipekeele kursustele ja leida endale sõpru kurtide hulgast. Te täiendate teineteist oma kultuuriga. 19. Kurdid loevad hästi huultelt ja enamik nendest suudab ka ise rääkida. Sõna ,,kurttumm" ei ole seepärast õige kasutada. Esialgu võib kurdi hääl sulle kummalisena tunduda ja tema kõnegi võib olla raskesti arusaadav. Pidevalt kurdiga suheldes sa harjud tema hääle ja kõnega. Allikas: Laumets, Jüri. 1995. Ma olen kurt, saame sõpradeks. Eesti Puuetega Inimeste Koda. Tallinn.
1.2 KREETA-MYKEENE KULTUUR. II AASTATUHAT EKR - XII SAJ. EKR. Kreeta saarel ei elanud kreeklased. Kreeta saare tolle ajastu arheoloogilistest leidudest on sealt leitud silpkirjas dokumente, mida seni ajani ei osata lugeda. See kiri sarnaneb rohkem lähis-ida riikide kirjale kui kreeka omale. Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga. Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale. Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos. Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet. Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis
peamiselt kreeka keelt ning jätkus see ka rooma võimu all, Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe-seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Lääneprovintsid-Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiini tekke staadiumis, Erandu moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Need kerkisid vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt ning arengutasemelt idamaa linnade alla, vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel, oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. 476.a. kukutas germaani väepealik Odoakr tollase Lääne-Rooma keisri, seda sündmust peetakse Rooma ajaloo lõpuks.
ruumis MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; - abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; - afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; - väärtushierarhiad - suhteliselt kestvad - tugevalt seotud kindla kultuuriga SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg)
milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida
Kaidi Kiidemaa 10E Vasta küsimustele Egeuse ehk kreeta-mükeene kunst. 1. Kus asusid Egeuse kunstikultuuri piirkond ja tähtsamad kunstikeskused? Egiptuse vahetus läheduses Egeuse mere piirkonnas kujunes III at välja õitsev tsivilisatsioon, millel oli kolm keskust: 1. Küklaadide saarterühm Kreeta saare ja Mandri- Kreeka vahel. 2. Kreeta saar, kus arenenud kultuuri nimetatakse legendaarse kuninga Minose järgi m i n o i l i s e k s. 3. Eel-kreeka , h e l l a a d i l i n e kultuur Peloponnesose poolsaarel 2. Kirjelda Knossose paleed. Kuidas siin põimusid tegelikkus ja müüdid? Koosnes paljudest ruumidest, mis paiknesid umber nelinurkse siseõue. Oli terasse, koridore, trepikäike, palee eri osad paiknesid eri tasapindadel. Elamiseks väga mugav toimis veevärk ja kanalisatsioon.Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suurem...
ideoloogiline vastuolu. Majanduslik julgeolek on seotud majandussüsteemi julgeolekuga nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Näiteks 2008. a alanud finantskriis mõjutas kogu maailma, aga ka iga maad üksikuna, ning turgude tasakaalu ja usalduse taastamine nõudis riikide ühist panust ja koostööd. Ühiskondlik julgeolek on seotud sotsiaalsete identiteetide ja kultuuriga ning võimalike ohtudega nendele. Näiteks oht kaotada eesti keel kui eestlaste peamine identiteediallikas. Keskkonnajulgeolek on seotud looduskeskkonnast tulenevate ohtudega (näiteks looduskatastroofid) ja samuti looduskeskkonna säästva kasutamise ning selle kaitsega. Subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse. Lähtudes Eesti julgeolekupoliitika alustest (2010), võib välja tuua sellised globaalset julgeolekukeskkonda mõjutavad ohud:
8.-5. sajandil e.m.a. kujunes välja orjanduslik demokraatia, mis oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklased kutsusid võõramaalasi, kelle keelt nad ei mõistnud, barbariteks. Orje rakendati kõikidel tööaladel. Orje toodi sõja- ja röövretkedelt ning müüdi turgudel. Majateenijaid koheldi leebelt, kuid hõbedakaevandustes ja kivimurdudes töötasid orjad äärmiselt rasketes tingimustes. Tänu orjadele jäi vabadele inimestele rohkem aega tegeleda vaimse kultuuriga. Haridus oli Kreekas tasuline. Kreeka lapsed läksid kooli umbes 7-aastaselt, kuid mitte kõik lapsed, vaid ainult rikaste kodanike pojad. Sageli palkas isa orja, kes saadaks tema poega kooliteel ja jälgiks, et poiss oleks koolis tähelepanelik. Sellist orja kutsuti pedagoogiks. Vaesemate vanemate lapsed õppisid kodus. 18- aastastele noormeestele hakati õpetama võiluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema kui vaja. Spartas oli kasvatus karmim kui mujal Kreekas
lausetest ning mõtetest, mida me soovime öelda. Keele abil on meil võimalik aru saada ka oma enda mõtetest, meeleoludest ja tunnetest. Keelt on uuritud tänapäeval kolmest erinevast vaatenurgast: Bioloogiline keel on seotud ajuga; Kognitiivne tunnetuslik; keel on seotud inimese mõtlemis protsessiga eelkõige ja tihedalt seotud mälu ja tajuga; Sotsiaalne keel on suhtlemisvahend, kus on kõik mõisted ja reeglid eelnevalt kokku lepitud. Sõnad, mida kasutame on seotud ajastu ja kultuuriga. Muutuvad inimkonna arengu läbi. Samuti muudab keeleareng maailma meie ümber. Keelearengu faasid Algab juba emaüsas. Kuuldes ema häält tunneb ta selle ära peale sündi. Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 ...
kontrollivad kolmandikku maailma kaubatoodangust ja teenuste osutamisest. Linnas asuvad olulised rahvusvahelised rahandusasutused. Uued infotehnoloogiad on New Yorgist välja tõrjunud rahndus- ja mitmed muud kontoriteenused ning sisse toonud multimeedida, tarkvara, interneti ja arvuti ning meelelahutuse ja sellega seotud teenuste tootmise. Broadway 29 kilomeetri pikkune tänav on üka New Yorgi sümboleid, kus Ameerikale kohaselt tegeldakse nii raha kui ka kultuuriga, Just siisa, Manhattani saare ühe kuulsaime tänava lähedusse on koondunud enamus New Yorgi mitmesajast teatrist. (3) Rahavstik · SKT elaniku kohta 34320 · Naiste keskmine eluiga 80 · Meeste keskmine eluiga - 75 · Sündimus (%) 14 · Suremus (%) - 8 · Imiku suremus (%) 7 · Lapsi naise kohta 2.1 · Rahvastiku juurdekasv (%) 1 · Linna rahvastik (%) 79 · Alla 15 a. osatähtsus (%) 20 · Üle 65 a
ühiskonnas.nt haridustee lõpetamine. Rituaalide eesmärgiks omn tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees ja hoia inimese tundeid grupikontrolli all. Subkultuur, kontrakultuur, piiride säilitamine Subkultuur on mingi ühiskonna ala grupikultuur nt noorte subkultuur. Noortel on oma arusaamad elust, elustiil, rõivamood, släng. Subkultuuri tekkimise põhjuseks on see, et kõigil ei ole võrdselt juurdepääsu üldisele kultuurile. Inimene kohaneb üldisel kultuuriga läbi subkultuuri. Kontrakultuur vastandab ennast üldisele kultuurile. Piiride säilitamine See on barjääri e tõkke püstitamine teiste kultuuride vasta, et takistada võõraste sissetungi. SOTSIALISEERUMINE Eluaegset õppimise protsessi nim. Sotsialiseerumiseks.Selle käigus omandab inimene kultuuri ja samal ajal õpib tundma iseennast ja kujundab välja oma sotsiaalse mina ja identiteedi-kes ta on ja mis ta on Sotsialiseerumise protsess