õpilane Timotheus Mileetosest ning draamakirjutaja Euripides. Lõpuks kaotas Vana- Kreeka muusika oma elujõulisuse ning kahanes Rooma impeeriumi ajal tähtsusetuks. Eksisteeris kaks muusikalist süsteemi nootide ülesmärkimiseks vokaalne ja instrumentaalne, kuigi mõlemad on problemaatilised. Nad on desifreeritavad paljuski tänu Alypiuse teosele Sissejuhatus muusikasse (360 a pKr). Hoolimata kreeka muusika kesksest kohast kultuurielus, on säilinud ainult 15 muusikalist fragmenti, kõik pärinevad klassikalisest perioodist.6 Kreeka muusika on uskumatult mitmekesine, seda tänu erinevate mõjude loomingulisele assimilatsioonile ida ja lääne kultuuride segunemisel. Kreeka muusikal on pikk ajalugu, mille kestel luule, tants ja muusika on olnud lahutumatud olles väga oluline osa Vana-Kreeka igapäevaelust ning esimeste sajandite pKr tragöödias.
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
Talupoegade elu, eriti loomade maalija. Lõunapaus. Koerte pildid. · John Constable(1776-1837)- Maastikumaalija. Hakkas kasutama heledamaid toone. Mandrieuroopast käidi temaga tööga tutvumas ja mõjutas paljusi. Üks ja sama motiiv erinevates triskurssides?. Heinavanker. Mingil määral võib aimata impressionismi. · J.M.W Turner(1775-1851)- Romantilise maastikumaali kulminatsioon. Vesuuvi vulkaanipurse. Parlamendi põlemine. · 19. sajandi teisel poolel omandas inglise kultuurielus olulise koha Reraffaeliitide koolkond. Kunstis igatsesid taga Raffaeli eelset vararenessansi ja keskaega, naiivne ja siiras käsitluslaad, meeleolult romantiline kunstlaad, kattub osaliselt juugentiga. · Dante Gabriel Rossetti- Neitsi Maarja lapsega. Bocca Baciata. · Edward Burne-Jones(1833-1898)- Tema tegutses rakenduskunsti alal. Esitas ka arhailist laadi. Sidonia von Borh. The golden stairs. · Ameerika:Võib ka rääkima hakata Ameerika kunstist.
"Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923- 1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908)
neil, kes on ise ajakirjas käsitletavate sündmuste keskel olnud (Teine maailmasõda, repressioonid, küüditamine, elu Nõukogude Liidus, vabadusvõitlus). Sihtauditoorium varieerub veidi ka artiklite kaupa, kuid üldiselt on tegemist niivõrd spetsiifilise väljaandega, et peaaegu kõik artiklid sobivad teema poolest lugemiseks juba välja toodud tüüpilisele lugejale. Ajakirja intervjuu rubriik võib pakkuda huvi laialdasemale auditooriumile, kuna intervjueeritavateks on kultuurielus tuntud tegelased. Seega võivad intervjuu lugejate hulka kuuluda ka põhiteemast kõrvale kalduvate huvidega inimesed, kuid nende vanus võiks üldjoontes siiski samaks jääda (üle neljakümne aastased). Noorematele inimestele võivad huvi pakkuda mõned spetsiifilisemad teemad, mis on kas üldsuses rohkem kajastatud või käsitlevad mõnda konkreetset lugejat huvitavat teemat. Näiteks võib laiemat üldsust huvitada ajakirja numbris 1/2011 ilmunud arvamusartikkel
VANAKREEKA TEATER V sajand eKr oli Antiik-Kreeka ühiskonna õitseaeg. Sel perioodil kujunes Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osa kogu Kreeka kultuurielus niivõrd oluliseks, et kogu ajajärk (V-IV sajand) nimetati kirjandusloos atika ajajärguks. Juhtivaks kirjandusliigiks sai DRAAMA kreeka keeles 'tegevus' kirjandusliik, milles sündmustest jutustamine asendus nende näitliku esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Antiikteatris tähendas draama tegevuse kujutamise viisi. Neid oli kaks: traagiline ja koomiline. Mõlema algus oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid
Ta esindas kodanlik- natsionalisdikke tendentse kunstis. Uue poliitika juurde kuulus ka kõrgema kunstihariduse reorganiseerimine. Kunstikõrg- kool viidi Tartust Tallinna, et sellel oleks lihtsam silma peal hoida. Iseseisvusajal kogu kunstielu suunanäitajaks olnud Tartu Pallase kunstikool suleti ja Tallinna asutati uus kunstikõrgkool Eesti NSV Riildik Kunstiinstituut. Katse katkestada side Tartuga teenis ka poliitilisi eesmärke. 1955. aasta paiku alanud sula lasi kultuurielus ohje lõdvemaks ja tõi kogu kümnendiks tagasi esteetilise kriteeriumi kunstis. Esile kerkisid kõige vormi vastu, graafikas tehnikate täieliku valitsemise ja üldreeglina vastumeelsuse iga- Nõukogude Eesti kunstielu jagunes kaheks - sündis kaks koolkonda. Tallinna ja Tartu koolkonnad- Tartu kunstnikud viljelesid tehniliselt
ta tunnistatakse lihtsalt hulluks Timo suletakse aastateks vaimuhaiglasse sealt vabanedes tehakse talle ettepanek põgeneda sealt riigist pakuti laevareisi põgenemiseks Timo ongi minemas, kuni ühel hetkel jõuab arusaamisele, et ta ei saa minna "Aga minu jaoks on ainuõige seal, kus mind sunnitakse olema, olla seal-kui raudnael keiserriigi ihus..." Timo otsustas jääda oluline verstapost eestlaste kultuurielus · Kross kirjutas väga poliitilisi teoseid Tal ja naisel palju võimalusi ringi reisida ja teha, mis soovisid, palju privileege Proosa Nõukogude Eestis Kehtiv suund sotsialistlik-realism Kuj. Kommunistliku ülesehitust kirjandusnõuded Inimesed teel kommuntistliku suuna poole (tegelased) Teose alguses inimene läbi imbunud kapitalistlikust... Lõpus saab aru, et kommunism õigem ja hakkab seda juurutama
sajandil. Ei olnud kiriku doktriiniga vastuolus. Looduse mahasurumine ja sellest eemaldumine. "Cogito ergo sum" on Descartese kuulus lause, mis sisaldabki kogu tema filosoofiat "mõtlen - järelikult olen olemas". Meelte andmed on seatud kahtluse alla. Tõesed on need väited, mis lähtuvad otseselt mõistusest ja mõtlemisest. Valguslik ideoloogia, tekib prantsuse klassitsistlik teater, avatakse prantsuse kunstiakadeemia, riik peab omama kontrolli selle üle, mis toimub kultuurielus. 17sajand oli väga mitmekesine, ei olnud vaid klassitsism, oli ka barokki. 17.sajandi alguspoole on ka utopistlik laad, mitte päris seesugune nagu oli More'il, aga teda matkides ja tunduvalt ratsonalistlikum. Üks niisugustest oli nt inglane Franzis Pacon (-1626) "Uus Atlantis". Itaallane Campanella, keda peetakse samuti humanistliku stiili jätkajaks. 1623 ladinakeelne teos ilmus frankfurdis, saksamaal (itaalias ei saanud ta oma vabameelsuse pärast seda avaldada) ideaalsest
tõrvikutega allegoorilised tiivulised figuurid. Napoleoni vastases sõjas oli üheks Vene väejuhiks kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly, kes pärines Liivimaalt. Tema mausoleumis Jõgevestes, mille 1823.a. ehitas Vassili Demut Malinowski (1779 1846), on Barclay de Tollyt kujutatud antiikaegse väejuhina, kelle pea kohal hoiab võidupärga Minerva. Sama kunstnik modelleeris väejuhi büsti, mis püstitati monumendina Tartu kesklinna 1849.a. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18.saj. maalikunstnike teoseid, aga ka maalide järgi loodud vasegravüüre. 19.saj. olid maalikunsti ja graafika loojad ning tarbijad Eestis esialgu ainult sakslased. 18.saj
autor. Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus 14 valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt
massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka rahvarõivaid(pidades neid liialt toretsevaiks), rahvapille(näiteks torupilli peetu lausa patuseks riistapuuks), vana rahvalaulu ja mud sellist, rääkimata muinasusundi jäänustest, nagu ohvrinõiad õuenurkades või ohvrivakad aidas. Näib,et eestlaste maailmapildis oli tekkinud tühimik otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Teine usuliikumisega seotud usuline tõik puudutab muusikat
· Kultuurikogemus. See tegur on üks kõige olulisemaid (koos haridusega). Arvatakse, et kõrgem haritus tähendab avatumat inimest. Suudab vastu võtta erinevaid lavastusi. Suudab näha uut ja seda tõlgendada. Kuid võib olla ka vastupidi à inimene teab, mida ootab ja kui ta seda ei saa, siis tekib tõrge. · Haridus. Mida suurem on teadmistepagas, seda paremini mõistad erinevaid nüansse. Saad aru ka raskematest/sügavamatest tükkidest. · Sugu. Naised on kultuurielus aktiivsem pool ja käivad rohkem teatris. Naised ja mehed võtavad tegelikult suhteliselt sarnaselt etendusi vastu. Meestekad nt A-rühm à iga osa erinev mure. Naistekates seriaali kestel üks probleem. 79. Mis on teatrietenduse retseptsioonistrateegia? Nimetage peamisi etenduse vastuvõtustrateegiad. Retseptsioonistrateegia - viis, kuidas vaataja suhestub etendusega, st millistele etenduse aspektidele vaataja keskendub. Retseptsioonitüübid
9 Juhtum 5 on 26 -aastane mees, pärit ühest Ida Virumaa linnast. Kinnipidamisasutuses on kolmandat korda. Esimest korda kandis karistust Venemaal. Eestis on vanglas teist korda. Abielus. Peres kasvab 6 aastane tütar ja vahetult enne viimast vahistamist sündinud poeg. Abikaasa töötab; peret toetavad ka tema vanemad. Ta on kasvanud kodus, kus väärtustati haritust, tunti huvi kultuurielus toimuva vastu. Lugema õppis ta kolme aastaselt. Nii kaua kui ta koolis käis (klassini) õppis ta ainult viitele, osales üsna edukalt erinevatel reaalainete olümpiaadidel. Luges palju. Ka tegeles aktiivselt spordiga. Eriti armastas spordiala N. Just see harrastus viis ta kokku inimestega kelle seltskonnas sooritas oma esimesed kuriteod Venemaal. Oma esimese karistuse kandiski Venemaal. Ainult et EV kodanikuna ei kandnud ära kogu karistusaega. Hiljem tulid juba vanglad Eestis.
kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. · SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga · Solow` majanduskasvu mudel · sotsiaalmaks riiklikuks pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks · sotsiaalne deprivatsioon inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus, ühiskonna, poliit ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine · sotsiaalsed vajadused tulenevad inimeste kooselust · spekuleerimine kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele · strateegia üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. · streik situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba...
· solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm) - seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Mitmesugustele sotsiaalpoliitika meetmetele vaatamata pole ükski heaoluriik suutnud vaesust likvideerida, kuigi selle vähendamisel on edu saavutatud. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitkasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Siin võib vastandlike näidetena tuua liberaalse USA ning sotsiaaldemokraatliku Skandinaavia. Ameerika Ühendriikides elab alla vaesuspiiri
Kodaniku- ja poliitilised õigused (õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise või karistamise eest, kaitsele diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele, osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jne) Kollektiivsed õigused (õigus arengule, rahule, rahuldavale keskkonnale, saada kasu inimkonna ühisest pärandist, humanitaarabile jne) Inimõiguste kaitse süsteemid jaotuvad: 1. Globaalsed (1945 ÜRO põhikiri, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt) 2
dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Solow` majanduskasvu mudel sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-, poliit- ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine sotsiaalsed vajadused - tulenevad inimeste kooselust spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele strateegia - üldine tegutsemisviis pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. streik - situatsioon tööturul, kus töötajad keelduvad töötamisest struktuurne töötus - selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused,
Arvas, et riigi loomine on osa maailma loomisest jumala poolt kõigepealt luuakse mitmesugused asjad, siis eristatakse need funktsioonide järgi ja seejärel asutakse maailma valitsema.. Kuivõrd kõik tuleb jumalast, siis on ka võim jumala päritolu ja need kes on võimu vastu on ka jumala määratud korra vastu. 4 Renessans Sai alguse 14-16sajandil Euroopa vaimu- ja kultuurielus toimunud muutuste tulemusena hakanud kristliku kiriku võimu ühiskonnaelus nõrgenemise tagajärjel. Pr. Renaissance taassünd. Linnade ja linnakultuuri areng. Omaseks on: · religioossete dogmade hülgamine · huvi antiikkultuuri, sh teaduse ja kunsti vastu · rahvustunde ärkamine ja rahvusriikide teke · suured usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon) · vastukaaluks kiriklik-religioossele maailmavaatele tekkis humanistlik arusaam maailmast ehk see
Sotsiaalsed lõhed. Sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne tõrjutus õpik lk.57 Inimarengu jätkumiseks peavad ühiskonna liikmed olema omavahel seotud sellisel viisil, et nad saaksid normaalselt areneda: õppida. töötada, suhelda ning osa võta ühiskonna ja omaenda asjade korraldamisest vastavalt igaühe huvidele ja võimetele. o sotsiaalne sidusus - kas on sillad erinevate sotsiaalsete gruppide vahel o sotsiaalne tõrjutus - inimesed ei osale ühiskonna ressursijaotuses, võimusuhetes, kultuurielus Selleks, et välja selgitada, kuidas sotsiaalne kihistatus mõjub ühiskonna stabiilsusele, kasutatakse sotsiaalsete lõhede mõistet. Ka lõhed moodustuvad erinevate tunnuste alusel: varanduslikud, usulised, ideoloogilise, etnilised jne. see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel 14 Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond on pluralistlik, aga samas ka stabiilne
Tema stiil oli raskepärane, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi, uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärk (5.4. saj. eKr) - 5. sajandil eKr jõudis Kreeka ühiskond oma suurima majandusliku ja poliitilise õitsenguni. Atika maakonna ja selle pealinna Ateena osatähtsus kogu Kreeka kultuurielus suurenes niivõrd, et 5.4. sajandit on hakatud nimetama atika ajajärguks Perikles (u. 495429 eKr) - Periklese ajajärgul hakati Ateena Mereliidu kassasse laekunud raha kasutama Ateena sisevajadusteks ehitiste rajamiseks (akropolise väljaehitamiseks) ja kunsti edendamiseks. Sellest sai alguse kultuuri õitseng Ateenas. Tragöödia - Tragöödia tekkimise allikate suhtes aga on tänapäeval võimalikud üksnes oletused. Sõna ennast
eesotsas peaministriga (Jüri Uluots) Kohalikku võimu teostasid valla- ja täitevkomiteed linnavalitsused, mille valis rahvas Mitmeparteisüsteem Üheparteisüsteem, võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske. EKP esimeseks sekretäriks oli Karl Säre. 2. Ümberkorraldused majanduses (TV lk 33 ül 6) 3. Ümberkorraldused kultuurielus (TV lk 33 ül 6) 4. Repressioonid (TV lk 33 ül 6) Suvesõda Õpik lehekülg 82-83 Armeedegrupp Nord vallutas kiiresti Läti ja Leedu ning 7. juunil 1941 tungisid sakslaste eelsalgad Ikla piirkonnas Eestisse. Sellises olukorras aktiviseerusid metsavennad. Salgad olid väikesearvulised ja halvasti relvastatud. Mitmel pool, eriti Pärnumaal, võeti võim metsavendade poolt üle veel enne Saksa vägede kohalejõudmist. Metsavendade salkade baasil
kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise või karistamise eest, kaitsele diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele, osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jne) Kollektiivsed õigused (õigus arengule, rahule, rahuldavale keskkonnale, saada kasu inimkonna ühisest pärandist, humanitaarabile jne) Inimõiguste kaitse süsteemid jaotuvad: 1. Globaalsed (1945 ÜRO põhikiri, 1948 inimõiguste ülddeklaratsioon, 1966 kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 1966 majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt) 2
prantsuse keeles õppivate õpilaste jaoks. Seega suudavad emakeelena inglise keelt rääkivad Kanada õpilased hilise keelekümbluse programmi alusel õppida prantsuse keeles samu aineid, mis on ette nähtud prantsuse keelt emakeelena rääkivatele õpilastele. 3. Keelekümblus Eestis Ühe kolmandiku Eesti elanikkonnast moodustavad mitte-eestlased, kellest suur enamik ei valda eesti keelt ega ole Eesti sotsiaalses, poliitilises ja kultuurielus täielikult lõimunud. Samas peetakse enamasti just riigikeele ladusat valdamist Eestis elavate mitte-eestlaste poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ning kultuurilise lõimumise esmaseks tingimuseks. Senise õppe abil ei ole eesti keele kui teise keele õpetamisel soovitud tulemusteni jõutud ning enamiku venekeelse keskkooli lõpetanute eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et konkureerida tööturul või jätkata õpinguid kõrgkoolis
Prantsusmaal Juhan Muks, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Karin Luts, Albert Kesner, Karl Pärsimägi, Eduard Wiiralt. Esmajoones huvitas kunstipärand. Pürsimäe looming oli boheemlaslik, muretu. Katsetas ka Matisse-i stiilis maalidega. Kristjan Teder-impressionistlik muretus, väga loomulik loodusekäsitlus. Vardi esindas kõige puhtamat prantsusemõjulist hilisimpressionismi. Jaan Grünberg oli väga prantsusepäraline. 1. Pööre kultuurielus, Pätsi “vaikiv ajastu”, esindustraditsionalism, tellimuskunst 1934.a tuli võimule Päts, kes kehtestas autoritaarse režiimi. Kuni 1940. a kestnud periooni nim. Vaikivaks ajastuks. Päts tahtis ehitada riiki, mis oleks ilus - suur ehitusaktiivsus. Tänu jõukuse ja spetsialistide arvu kasvule muutus hüppeliselt 1930.ndate lõpus keerulisemaks hoonete tehniline lahendus ja sisseseade, tunduvalt professionaliseerum ehitiste kavandamine. Eriline tähelepanu
Paralleelselt eestlaste arreteerimise ja küüditamisega algas ka venelaste ja teiste muulaste sissevool Eestisse. aastaks 1985 oli eestlaste arv langenud 60% ligidale "tänu" Ivan Käbini poliitikale. Kevadel 1953 suri Stalin. N. Liidus algas 1950ndate aastate keskel uus ajajärk, mida sageli on "sulaks" nimetatud. Stalini-aegseid vangilaagreid vähendati, küüditatud ja poliitvangid hakkasid Eestimaale tagasi tulema. Ka kultuurielus toimus muutusi. Uueks juhiks kujunes Nikita Hrutov, kes parteikongressil 1956 kuulutas Stalini kuritegelikuks ja isikukultuse ekslikuks. Ka Eestisse jõudis sula. Muutused leidsid aset vaimuelus, kirjanduses ja kunstiloomingus. 1964 aastal asendati Nikita Hrutov tavapärase parteimehe Leonid Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused asendati hoopis jäisema ja puisema bürokraatiaga. 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972
tohtinud neil lasta ka lihtsalt naerda. Nad pidid vahetama emotsioone. Ühe näidendi raames ei tohtinud emotsioone segi ajada tragöödias ei tohtinud naerda, komöödias nutta. Elamus pidi olema puhas. See tekitas aga vajaduse suurema repertuaari järele. Publik oli enam-vähem üks ja sama, seetõttu oli vaja kavas lavastusi vahetada. 1740ndate lõpus tekkis veel üks teater provintsilinnas Jaroslavis. Ühe kaupmehe poeg F. Volkov asutas oma teatri, mis näitab suuri muudatusi vene kultuurielus ja ka mentaalsuses. Inimesed läksid teatrisse ja tegid teatrit juba omal algatusel. Peterburist tulnud kõrge ametnik nägi seda teatrit. Ta kandis selle ette tsaarinnale, kellele see teater meeldis. Tsaarinna pani noormehed õppima kadetikorpusesse. Kadetikorpuse oma trupist ja Volkovi teatri trupist sai ühtne trupp, mis andis esimese ametliku teatrietenduse 1756. aastal. 18. saj vene raamatute produktsioon koosneb valdavas enamuses tõlkekirjandusest. Tekkis
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
kaotusega, ühe sellise tulemuseks oli Roseni deklaratsioon 1739. aastal. Alates Katariina II ajast hakkas keskvõim aga oma huve baltisakslastele peale suruma, mille tulemuseks oli asehalduskorra kehtestamine Baltikumis 1783. aastal. Katariina ja Liivimaa kindralkuberner George Browne püüdsid parandada ka talupoegade olukorda, Liivimaa kubermangus oli sellel rohkem edu kui Eestimaal. Kultuurielus toimus samuti olulisi sündmusi: 1739. aastal anti välja esimene eestikeelne Piibel ja 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Seal said õppima asuda ka eesti soost üliõpilased. Eesti ala mõjutasid kaudselt ka Napoleoni sõjad. 1807 ja 1812, kui algas Prantsuse-Vene sõda, värvati ka Eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt, samuti moodustati maamiilitsaid. Eesti territooriumile sõda siiski ei jõudnud ja mõne aja
võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad
Juubelipidustuste üritustesarja kõrghetkele lõi avapaugu värvilise tiraaziga ajaleht Töörahva Elu, mille avalehel oli suurelt kirjas: ,,Tere tulemast Võru vabastamise 40. ja Võru linna moodustamise 200. aastapäeva pidustustele! Tervitus vabastajatele!" Ajalehes oli kirjas kõik suuremad sündmused, mis pidustuste ajal toimus.91 Pidustused algasid 10. augusti õhtul koduloomuuseumis, kus avati kaks näitust: ,,Võrumaaga seotud kunstnike töid" ja ,,Võrumaaga seotud Eesti NSV kultuurielus ja teaduses silmapaistnud inimesi". Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorile Aleksander Krullile anti au öelda avasõnad. Järgnevalt olid juubelipidulised oodatud Kreutzwaldi parki, kus esitas Tartu Riikliku Ülikooli Akadeemiline Naiskoor tuntuks saanud koorilaule, ning hiljem ka Punaste Küttide väljakule, kus mängisid Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester. 11
30-datel uuenduslike voolude mõju veidi taandus ning naasti realismi juurde ning hakati esitama ka rohkem eesti loomingut. Eesti omaloomingu lavastuste puhul oli tegu üsna lihtsakoeliste romaanidega (Luts ja Tammsaare). Inimestele meeldisid need aga niikuinii. 1934 asutati Eesti Näitleja Liit 1939 - asutati teatrikool 3-aastane õpe ja 2-aastane praktikum. RINGHÄÄLING EESTI VABARIIGI AJAL Midagi täiesti uut ja muutus oluliseks komponendiks tollases kultuurielus. Tollal tähendas ringhäälind vaid raadiot, kuna TV-d veel ei teatud. Oli maailmavaate avardaja ja kujundaja. 1926- aastal sai alguse. AS Raadio Ringhääling. Esimene raadiosaatejaam asus Koplis. 1927 tehti esimene ülekanne Estonia teatrist. 1928 eetrisse jõudis esimene kuuldemäng Aus Tammani näidend ,,Koidikul". Saadete valik muutus üha mitmekesisemaks. Hiljem muutus raadiosaade riiklikuks ja sai nimeks Riigi Ringhääling. Selle
2. Struktureerib inimeste eluteed, pakkudes neile võimalusi või tehes takistusi 3. Ühise kogemuste ja teadmiste omandamise koht 4. Pakub võimaluse sotsialiseerumiseks ja sotsiaalseks taastootmiseks 5. Areeni sotsiaalsete normide kujundamiseks Urbaanse deprivatsiooni teooria Definitsioon 1. Meie majandusteadlased (Majanduse leksikon) kasutavad mõistet sotsiaalne deprivatsioon- inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-, poliit- ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine. 2. Tavaliselt kirjeldatakse deprivatsiooni kui vaesuse ja ebasobiva eluruumi kasutamisega seotud nähtust. 3. Hindamiseks kasutatakse mingit standarti, mis on kogu elanikkonnale kättesaadav. Eestis näiteks pesemisvõimalusega eluase (2007.a. vaid 7% Eesti eluasemetest pesemisvõimaluseta). Standart on muutuv ajas. 4. Suhteline (relatiivne) deprivatsioon – põhineb individuaalsel enesehinnangul (Runcimann 1966)
Teema ajalooline ülevaade: Kreutzwaldi sündis 1803. aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwaldi kirjandusliku tegevuse algus: Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846
vendade omad. Cimse seminar Liivimaa vallakooli õpetajate ja kihelkonna köstrite ettevalmistamine, kes koolis oleks veidi kõrgemal tasemel õpetatud. 1839 viidi üle Valka, täpselt Eesti ja Läti piiril. Õpe saksa keeles. Seminari juhtas 1839--1883 Janis Cimse, kel korralik pedagoogi haridus Saksamaalt. Tema järgi ka nimi seminarile. Cimse surma järel, 1885 üle 100 koolmeistri läks matustele. Liivimaa koolmeistrite õpetajale aumärk. Kolm-neli aastat õpiti seminaris, seal paljud kultuurielus olulist osa etendanud inimesi oma hariduse saanud. Jakobson, Kunileid, Mihkel Kampmann. Seminar suleti venestusaja saabudes, avati veelkord peale 1885. aastat. Praegu Valga koduloomuuseum. Jakobson eksterni eksami, sarnane gümnaasiumi õpetaja taseme lõpetamisele. Hiljem õpetas Peterburis tsaari perekonna ringi kuuluvaid noori daame. Peterburi perioodil õukonna kunstnik Johann Köler, kes tegi tsaari perekonna portereesid ja Jan Kareli
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus
keel oli tänu impeeriumi vallutustele rahvusvaheline suhtlemise keel. Kui kreeka kirjandus kujunes nö loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Vaatamata sellele vormisid rooma kultuur ja ladina keel omapärase ja omanäolise ning seega originaalse kirjanduse. Rooma riik vajas haritud kreeklasi, sest pärast edukaid sõdu toimusid muutused ka Rooma majandus- ja kultuurielus. Paljudel elualadel toimus kreekastumine: rooma olustikku tungisid kreeka tavad, levis kreeka keele oskus, tavaline oli haritud kreeka ori lastekasvatajan ja isegi kreeka jumalad tungisid ümbernimetatuina rooma usundisse. Seetõttu pole midagi imestada, et rooma kirjanduse rajajaks oli kreeklane, endine ori Livius Andronicus, kes kohandas ladina keelde kreeklaste tragöödiad ja komöödiad ning tõlkis eepose „Odüsseia“.
Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud jutte, tõlkinud, huvitunud kirjanduskriitilistest probleemidest, väidelnud nii Vilde kui teisteega realismi üle. Üleliigsed pinged siiski kurnasid Juhan Liivi ning 1894. aastal paigutati ta Tartu närvikliinikusse, skisofreeniast ei paranenud. Tegutses veel mõni kord teiste toetustel kultuurielus, viimased aastad elas Kavastu Koosal. Liivi tõekspidamisi mõjustasid rahvusliku liikumise radikaalse suuna seisukohad, vend Jakob ja Väike-Maarja luuleringi liikmed. Tajus olemuslikku konflikti elukauge kirjanduse ja elutegelikkuse arengu vahel, epigoonliku ja kunstimeisterliku vahel. Kirjandusse tuli romantiliste tundeluuletustega, sekkus 1887. aastal kirjanduslikku poleemikasse rahvusliku liikumise aadete ja traditsioonide kaitsjana, märkas esteetilise kutluuri teisenemisprotsessi.
18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näidendi "Saaremaa onupoeg". Võib öelda, et eesti teater sündis Koidula eestvõttel. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869. 1873. aastal abiellus Koidula saksastunud lätlase Eduard Michelsoniga, kes sai sõjaväearsti koha Kroonlinnas. Lahkumine Eestist mõjus Koidulale rusuvalt, ta püüdis seal ühiskondlikku tegevust jätkata, kuid pere eest hoolitsemine nõudis samuti aega. Kroonlinna
Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema kohta eest uues ühiskonnas. Korduvalt kõneldi noorte olukorrast, haridusest ja tulevikuperspektiividest. 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Valmis Tammsaare "Tõde ja õigus." August Gailiti romantiline romaan "Toomas Nipernaadi" 1928, eesti kirjanduse enim tõlgitud teos. Kujutav kunst: Kujutava kunsti areng toimus paralleelselt kogu kultuurielus aset leidnud nihetega. Domineeris impressionism ja ekspressionism. 1922 loodi Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, millest kasvas välja Eesti kunstnikkude Liit. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks
Sotsiaalsed lõhed. Sotsiaalne sidusus ja sotsiaalne tõrjutus õpik lk.57 Inimarengu jätkumiseks peavad ühiskonna liikmed olema omavahel seotud sellisel viisil, et nad saaksid normaalselt areneda: õppida. töötada, suhelda ning osa võta ühiskonna ja omaenda asjade korraldamisest vastavalt igaühe huvidele ja võimetele. - sotsiaalne sidusus - kas on sillad erinevate sotsiaalsete gruppide vahel - sotsiaalne tõrjutus - inimesed ei osale ühiskonna ressursijaotuses, võimusuhetes, kultuurielus 7 Selleks, et välja selgitada, kuidas sotsiaalne kihistatus mõjub ühiskonna stabiilsusele, kasutatakse sotsiaalsete lõhede mõistet. Ka lõhed moodustuvad erinevate tunnuste alusel: varanduslikud, usulised, ideoloogilise, etnilised jne. see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima - ühiskond
suunav jõud. Muutused majanduses: 1. Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele. 2. Riigistati ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, kirjastused, apteegid, hotellid jne. 3. Järsk hinnatõus 4. Kroon asendus rublaga. 5. Kaupade defitsiit. Muutused kultuurielus: 1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. 2. Teatrites, kinodes hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. 3. Kultuuriväärtusi hävitati: purustati mälestussambaid, keelustati seltsitegevus, suleti enamik ajalehti ja ajakirju. Suvesõda Toimus juuni august 1941. Selle võitluse põhijõuks olid metsavendade salgad. Nende
retseptsioonitõusust tekitab. See läbimurre tuleb aastatel 1932-1934. 1930ndate alguseks saavutab ta mingi kindluse ja publik avastab, et Saaremaalt on selline mees ja teda võiks lugeda. Ning hakataksegi väga tõsiselt lugema. Palju on räägitud sellest, et 1937 a kingib Päts Mälgule Lagle talu. Miks ei kinkinud ta Tammsaarele? Aga ilmselt oli konks selles, et Päts kartis, et Tammsaare ei võta seda vastu. Mälk sattus sõja järel Rootsi ja hakkab seal Eesti pagulaste kultuurielus olulist rolli mängima. Tegutseb edasi ka kirjanikuna, Mälk sureb Rootsis aastal 1987. Looming Seletused Mälgu fenomenile: 1) Mälk on 1930ndateks aastateks leiab selle aineala, mida ta tunneb. Tänu sellele tekib kindlus ja retseptsioonitõus. Kui rõhutatakse aineala, siis peetakse silmas seda, et ta hakkab kirjutama pikemaid ja lühemaid rannajutte. (Saaremaaga seotud motiivid) 2) 30ndateks aastateks leiab Mälk mõttelise tasakaalu ka esteetilises plaani. Tasakaal
Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga, kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vanadusele ning endamäärimisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames. Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, see on rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnastik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainule paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane, on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene.
Saksamaal sõjakahjusid oluliselt ei ole, aga nendel oli vaja maksta reparatsioone. Inflatsioon oli uudne ja järsk nähtus, ei osatud seda oodata et rahaväärtus langeb (inimesed olid varem raha vanaduspõlveks jne kogunud, aga nüüd see kaotas suure osa oma väärstusest). Sellega seotud ka sotsiaalsed probleemid (massiline töötus, streigid, sõjaveteranide probleemid). Kapitaalsed poliitilised muutused. Loov segadus ja vabadus kultuurielus. Euroopa poliitiline areng 1920'tel: - Demokraatia laienemise poole (mh naiste hääleõigus). - Esialgu ideaaliks parlamentarism, mitme partei süsteem. - Probleemiks parteide paljusus ja poliitilise spektri lõhestatus (nt sotsiaaldemokraadid / kommunistid). - Liberalism kaotab poolehoidu. - Poolehoidu koguvad 1920'tel agraarparteid ja rahvusradikaalsed liikumised. - Sotsiaaldemokraatide edu parlamentarismi tingimustes.
Nemirovitsi õpilaste hulgast ning Stanislavski poolkutselisest trupist. Sellest pidi saama uut tüüpi teater, vaba kõigist näitlemist ja lavastamist piiravatest iganenud stereotüüpidest. Nemirovits jäi vastutama administratiivse ja kirjandusalase töö eest. 23) Paul Fort tõi esimesena vaatajateni Materlincki kaks sümbolistlikku lühinäidendit: ,,Pimedad" ja ,,Sissetungija". Eelkõige poeet. Oluline tegelane Montparnasse kultuurielus. Asutas Pariisis sümbolistliku teatri nimega Theatre d'Art 1890. aastal, kus ta korraldas stiilseid etendusi, mis olid ka realistlikku laadi. Sai tiitli Poeetide Prints. Oli ka ,,Vers et Prose" asutaja koos Guillaume Apollinaire'ga, avaldati sümbolistlikke luuletusi. Üks tema kuulsamaid teoseid oli ,,La Ronde", poeem, mis palus maailma sõprust. Oli naturalistliku teatri vastane. 24) Aurelien Lugné-Poe lavastas ,,Pelleas ja Melisande"; praktiliselt tühi lava, hall tagasein,
veel nii kaugele jõudnud areneda, et mõelda võrdõiguslikusega kaasnevatele küsimustele. ESSEE Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. (alles nüüd hakatakse nö. lille liigutama) Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Dokumendis keelustatakse naiste diskrimineerimine ning kohustatakse sellega ühinenud riike võtma ka erinevaid meetmeid naistevastase diskrimineerimise lõpetamiseks. Praeguseks on konventsiooniga ühinenud 168 riiki. Käesolev seadus on üks neid, mida on vaja just inimõiguste ja vabaduste tagamiseks. Selle sisu on ja jääb vähemalt pikaks ajaks puht deklaratiivseks nagu sarnase suunitlusega lastekaitse seadus jms. Seaduseelnõu on vahendiks poliitilise tahte
tunda kordki elus end õnnelikuna. PROBLEEMID: Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armastus Fausti vastu ja magusad keelatud viljad. Traagiline armastus. Gretcheni murdumine suure pinge all paneb ta lollusi tegema ning tüdruk hukatakse. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
