MUUTUSED EESTI KULTUURIELUS. Eesti liideti Vene tsaaririigiga juba Põhjasõjas (17001721), kuid baltisaksa aadli eriõigused jäid alles ka Vene võimu all. Esimene Vene keiser, kes jättis need kinnitamata, oli 1881.aastal troonile astunud Aleksander III. Seni saksakeelne Tartu ülikool muudeti samuti venekeelseks (saksa keel jäi alles vaid usuteaduskonda) ja sinna tuli õppima suurel hulgal üliõpilasi Venemaalt. Eestlastest ülikooli lõpetanutel ei õnnestunud sageli tööd kodumaal ja nad pidid siirduma kaugematese Venemaa sisekubermangudesse. 1893.aastal nimetati Tartu ümber Jurjeviks. 1880.aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS) ,,Rahvale lähenemiseks" ja eestikeelse ilukirjanduse tutvustamiseks hakkas EkmS alates 1887.aastast Tartus korraldama nn kirjanduse võidupidusid. Need olid suured seltskonnaüritused, mida peeti vabas õhus, ohke rah...
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu
5. Millal ja millises teaduskonnas asus Kreutzwald Tartu Ülikoolis õppima? 6. Millega tegeles Kreutzwald Tartu Ülikooli üliõpilasena suvevaheaegadel? 7. Millisel ametikohal alustas Kreutzwald tööd peale Tartu Ülikooli lõpetamist? 8. Kellele pühendas Kreutzwald oma jutustuse ,,Paar sammukest rändamise teel"? 9. Missugused kolm joont iseloomustavad Kreutzwaldi kirjanikuisiksust? 10. Milliseid võimalusi kasutas Kreutzwald osalemiseks aktiivses kultuurielus Võrus elades? 11. Kus veetis Kreutzwald oma elu viimased viis aastat? 12. Millist teost nimetas Kreutzwald oma kirjanduslikuks luigelauluks? 13. Nimeta Kreutzwaldi eluaastad. 14. Milliseid näiteid võib tuua Kreutzwaldi loomingu kasvatusliku ja hariva eesmärgi kohta? 15. Missugust eesmärki püüdis Kreutzwald täita oma rahvavalgustuslike töödega? 16. Miks kujunes Kreutzwaldi allegooriline satiir ,,Reinuvader Rebane" üheks 19.sajandi keskpaiga menukaimaks teoseks? 17
Adolf Hitleri kui läbikukkunud kunstnikuisiklik viha selle vastu. Pärast fasistide võimulepääsemist 1933. aastal kuulutati kõik voolud ekspressionismist. Põletati maale ja graafikat ning kunstnikke sunniti emigreeruma. Võimude pool soositud kunst pidi kujutama idealiseeritult propageerima Reichi võimsust. Naturalistlik- romantiline käsitluslaad oli sarnane Nõukogude Liidus viljendava sotsialistliku realismiga. Sotsialistlik realism 1920. aastate algul oli Nõukogude Venemaa kultuurielus juhtpositsioon hästiorganiseeritud moodsate ehk pahempoolsete käes. Hakati korraldama temaatilisi näitusi, väljavalitud kunstnikele esitati hästimakstavaid tellimusi, ostupoliitika aluseks sa teose ideoloogiline suunitlus, mitte kunstiline külg. Kommunistidele meeldis 1922. aastal asutatud ühing AHRR ehk Revolutsioonilise Venemaa Kunstnike Assotsiatsioon. Sinna koondunud kunstnikud, kellest hiljem said nõukogude kunsti suurkujud, maalisid 19. sajandi
Henrik Ibsen Ibsen sündis 1828 ja suri 1906. Oli pärit Lõuna-Norra Skieni linnast kaupmehe perekonnast. Alustas 15 aastaselt iseseisvat elu apteekrina. Unistus oli saada luuletajaks. Ibseni esimene näidend oli ,,Catilina" 1849 aastal. Esimene loomeperiood oli 19. sajandi keskel, mille teostes valitses peamiselt rahvusromantism, teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Oli aktiivne ka poliitikas ja kultuurielus. 1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi. Tähtsale kohale kerkivad eetika ja humanismiküsimused
Sotsiaalselt sidus ühiskond Eesti riigi üks pikaajalisemaid arengueesmärke Eesti riigis on kaua aega olnud probleem ning see on see, et Eesti rahvas ei ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja...
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962)
Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen , Jakob Hurt ja Carl Robert jakobson. J.V.Jannsen oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. 1857-1863 ,,Perno Postimees" ja 1864-1880 ,,Eesti Postimees". Tema on kirjutanud ka eesti hümni sõnad. J.Hurt algatas rahvaluule kogumise. C.R.Jakobson asustas ,,Sakala". Ärkamisaeg. Esiluuletja Lydia Koidula. 1870.a sündis eesti rahvusteater. Muutused kultuurielus. Eesti Üliõpilaste Seltsi loomine aastal 1870. Rahvaluule kogumise suuraktsioon. Teatriharrastus.
seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939. aastal liivi rahvamaja. Rahvamajal on kultuurielus oluline koht, seda peetakse soome-ugri rahvaste hõimuliikumise materialiseerunud sümboliks.
kirjutas ta teose "Meri". Tuglas ja kultuur Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "NoorEesti". Tema eestvedamisel rajati kirjandusühingud "Siuru" (19171919) ja "Tarapita" (19211922). Fr. Tuglas oli kultuurikapitali mõtte algataja. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu idee eestvedajaks ja sai selle esimeheks (1922,19251927). Lisaks, Tuglas kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.1930. aastate Eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Koolkonna rajaja Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe Eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Seda iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline erudeeritus, teose sisu ja vormi, keele ning stiili hindamine. Sellel alal on ta kirjutanud teosed "Juhan Liiv", "A.H Tammsaare". Fr. Tuglase tähtsus tänapäeval Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi.
Miina Härma (1864-1941) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina.Miina Härma sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt (tol ajal eesti kultuurielus valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige) Jannsen ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. (Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit.) Tütrele õpetas ta orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann . Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses tütarlastekoolis.Hermanni soovitusel astus Miina Härma 1883
Mida kujutas endast "Narva diktaat"? Millal ja kelle poolt see kirjutati alla? Milline oli selle tähendus Eesti jaoks? 5. Esimene Nõukogude aasta Mida kujutas endast juunipööre? Kas oli tegemist rahva vaba tahteavaldusega? (koos põhjendusega, miks Te arvate nii). Millal see toimus? Kes tulid võimule? Mida kujutasid endast esimesed nõukogulikud valimised? Millised muudatused toimusid tööstuses Millised muudatused toimusid põllumajanduses? Millised muudatused toimusid kultuurielus? 6. Sõjasündmused Eesti pinnal. a) Suvesõda b) Saksa okupatsioon c) Eestlased sõdivate riikide relvajõududes d) Eesti Vabariigi taastamise katse e) Sinimägede lahing 7. Millised olid II maailmasõja tagajärjed Eestile? 9. Isikud. Kuidas on nad seotud 1939 1944. a. sündmustega? Johannes Vares Johannes Lauristin Johan Laidoner 2 Jüri Uluots Konstantin Päts Otto Tief
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Maailmasõdade vahel toimus kultuurielus palju suuri muutusi. Talurahvakultuurist arenes välja moodne kõrgkultuur. Sellele aitas kaasa riigipoolne toetus kirjanikele, kunstnikele ja teistele. Tänu sellele rikastus rahvakultuur ja kaasaegsus. Suured muutused tegi läbi hariduselu. Kuna Eestis polnud enam vene võimu, siis kaotati Eestis venekeelne õpe. Varasema haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele
ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb.
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut.
· Hispaanias on jalgpall tuntud kui eliitspordina · Kuulsamateks jalgpalliklubideks on Real Madrid, Atletico Madrid · Veel meeldib inimestele mängida tennist ja golfi · Korraldatakse erinevaid spordiüritusi · Madridis on tipptasemel spordikeskused Kultuur · Madrid on samuti kuulus oma elava kultuuri poolest soojadel suveõhtutel kihavad elust linnapargid, einelauad, kokteilibaarid, ööklubid ja teised meelelahutusasutused · Madridil on tähtis koht Euroopa kultuurielus tänu oma suurepärastele muuseumidele, nt Prado muuseum · Üks vanimaid traditsioone on tants ,,Flamenco" mida tantsitakse baarides, klubides, tänavatel jne https://www.youtube.com/watch?v=XNhfV_53W7A · Talvel korraldatakse jõululaat mis kestab 2-3 päeva ja inimesed on riietunud kostüümidesse Poliitika ja erakonnad · Hispaanias on parlamentaarne monarhia · Seaduseandlik võimuorgan on kahekojaline parlament mis koosneb 350 liikmelisest
1526. aastal rajati Moguli riik ning hõivati 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. Säilisid varnad ja kastid, rassilised ja rahvuslikud erinevused, uskumuste ja traditsioonide rohkus. Akbar Suur püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. 16. sajandil tekkinud sihki uskkond kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi
Mälk oli prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas ta rannaelu kujutavate romaanidega. Põhiliselt kirjutas proosasid, näitemänge, oma rannaelu kujutavatest romaanidest. Põhiidee: saavutada või kogeda elamise rahu. Mälku on peetud 1930a. menukirjanikuks, sest ta osales aktiivselt seltsi- ja kultuurielus ning oli populaarne rahvamees. Mälgu peateosed:"Rannajutud"-koosneb 5'st novellist "meeste vahel","Mere annid", "Aegunud õnn","Elamise rahu","Randlase surm". Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Kaluri elu tähendab enamasti riski,ohtu,võitlust. Keerulises olukorras säilitakse lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Rikkus on vaid vähestel eesmärgiks, põhiline on kogeda elamise rahu. August Gailit Sai tuntuks 1920 aastatel
poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, Aastatel 1992-1994 oli ta kultuuri- ja haridusminister. Aprillist 2003 kuni aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Alates 2007. Aastast on ta Eesti-Malta parlamendirühma, Soome-Ugri toetusrühma esimees ja ka Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimees. Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Eredaimaks pöördepunktiks tolleaegses kultuurielus oli kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul-Eerik Rummo. Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse pürgiv. 1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus",
Viidi läbi maareform, uusmaasaajad, loodi sovhoose, kolhoose, hobulaenutuspunkte, masina- Võimule saadi relvastatud traktorijaamu, muutused kultuurielus. Poldud rahul Pariisi rahukonverentsi I MS tulemuste ja Weimari riigipöördega ning sellele järgnenud 14.06.1941 toimus I massiküüditamine tingimustega. vabariigiga rahulolematud. (10205 in). 1941. a algas Suvesõda, tekkisid kodusõjaga
Valgustus. Valgustusajastu filosoofid. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Esiplaanile nihkusid mõistev leebus, õiglustunne, inimväärikus ja hüvelise kooselu probleemid. Esiplaanile tõusid konkreetsed elukorralduse küsimused ja poliitilised probleemid, mis Suure Prantsuse revolutsiooni eel ja ajal vallutasid kogu silmapiiri. Ajastu märksõnadeks said mõistus ja valgus. Kõige enam rakendasid valgustusideid kodanlased.
Kuuekümnendad versus tänapäev Kuuekümnendad oli maailmas aeg, mil toimus palju muudatusi nii kultuurielus kui ka tehnoloogias. Inimõiguste eest hakati võitlema ning hakati oma normide järgi elama. Tekkisid erinevad grupid, kus liikmetel olid ühised huvid ning kes kogunesid ja vahetasid omavahel mõtteid. Inimsete põhieesmärk ei olnud saada head palka, auto, suur telekas ja ülejäänud asjad, mis muutsid nende elu võimalikult mugavaks. Kuidas erinesid siis tollased väärtushinnangud tänapäevastest? Rääkides kuukümnendatest, peab mainima kindlasti seda, et see oli ajajärk, kui inimesed
Mõjukus tänapäeva Inimesed on tüdinud, ei Kesk-Euroopas Hetkel kõige Euroopas ole enam mõjukas. suhteliselt tugev. rohkemates riikides: Põhjamaad, Inglismaa, Hispaania jt. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesed/inimgrupid ei osale ühiskonnaresursside jaotused, võimusuhetes ega kultuurielus. · Varanduslik olukord. · Usulised põhjused. · Piirkondlikud põhjused. · Ideoloogilised põhjused. · Etnilised põhjused jne.
10 b klass Valga Gümnaasium BALTISAKSA KULTUURIELU Kultuurielu keskuseks oli Tartu. Ülikooli kõrvale rajati joonistuskool. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus käisi koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendas baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Kultuurielus olid täntsal kohal seltsid. Seltsiliikumine hõlmas nii soliidseid teadusseltse, kui ka üliõpilaskorporatsioone, laulukoore, klubisid, heategevusorganisatsioone ja abistamiskassasid. Baltisaksa kultuuris valitses klassitsism. Baltisaksa kirjanduse enamik teoseid rääkis kohalike elust ja üldjuhul ei viidud neid teoseid väljapoole baltikumi piire. RAHVUSLIKU HARITLASKONNA KUJUNEMINE Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu leidis uuel
· Ühtluskooli süsteem · Muutused õppeprogrammis: surve all humanitaarained, süvendatult NSV ajalugu · Esialgu 7klassiline, hiljem 8klassiline kooliharidus · 1970.ndatel keskharidus kohustuslikuks, tase langes · Kõrghariduses asendati ainesüsteem kursusesüsteemiga,mis kitsendas valikuid · Uus aine kommunistliku partei ajalugu, hiljem lisandus ,,teaduslik kommunism" Vaimne vastupanu venestamisele 1960.ndatel asendus kultuurielus optimistlik õhustik sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur Ühiskonnas süvenes kahestumine ja mugandumine reziimiga Vastupanukultuur rahvuslikult meelestatud haritlaste poolt
18) Teosest ,, Meri" (1906) pärinevad need read. 19) Popi(koer), olles targem ja tugevam alistub Huhu(ahv) tujudele, sümboliseerides sellega kuulekust & allaheitlikust. Huhu on jällegi sümboliks liiderlikkusele & rumalusele. 20)Tuglase teosed on tõlgitud Soome, Inglise, Vene, Poola, Ungari, Saksa, Leedu, Bulgaaria, Läti, Serbia-Horvaadi & Hispaania keelde. 21) Tuglas kuulus mitmesse selsti, juhatusse, komisjonidesse, toimkondadesse & züriidesse olles nii 1920-1930. Aastate Eesti kultuurielus autoriteerne ekspert. 22) Tuglas on eriti hinnatud ja tuntud veel Soomes. 23) Novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas F. Tuglas 1970 aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2.märtsil 1971 aastal, kirjaniku sünnipäeval. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 24)Esimesed laureaadid olid Jaan Kross, teosega
Liivi keel Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodi...
Kas Friedrich II, Joseph II ja Katarina II olid valgustatud valitsejad? Valgustusajastu oli ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Valgustusajastu algas 1600 aastal ja lõppes1789 aastal Suure Prantsuse revolutsiooni algusega. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Friedrich II kuulus Hohenzollernite dünastiasse. Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks. Tänu Friedrich II-le avaldas juba kroonprintsina mõju prantsuse valgustus
Reguulaarsetele ülevaatenäitustele esitati suurepäraseid töid, meie esimaalijad ja graafikud olid võimelised omas laadis edasi arenema. 3.slaid Hoolimata positiivsest algusest oli tunda tugevat ebakõla kolme olulise jõujoone vahel. Nendeks olid esiteks kohalik kunst ja kunstielu, teiseks ühiskondlik situatsioon oma kuhjuvate probleemide ja kasvava venestamispoliitikaga, mis võttis 1980. aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid, aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvariandid, millel tihti puudus arengulooline põhjendus nii ühiskonnaskui kunstis eneses. Need lõpmatud kontekstid, mida oskas „lugeda” ainult kohalik kultuuripublik, tekitasid kunsti ümber nagu tühja ruumi
see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?Ei tahetud sõda alustada ja eestil ei olnud suurt sõjaelvastust(lennukeid jms) 13. Mis olid selle lepingu tagajärjed Eestile?Eestisse tulid NSVL baasid 14. Kas sinu arvates käitusid Eesti poliitikus õigesti, lubades NSVL väed oma maale? Põhjenda.Jah,nii jäi eestlasi rohkem ellu 15. Mis ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses, poliitikas ja kultuurielus 1940-41 majandus riigistati,kellel mingit omandit oli,talt võrti ära.Krooni asemel tuli rubla Poliitikas:ühepartei süsteem,võim läks kommunistidele kultuur:lõhuti mäestussambaid,põletati rramatuid 16. Mis erinevusi ja sarnasusi võib märgata Saksa ja Nõukogude okupatsioonivõimude poliitikas Eestis? 2 erinevust, 2 sarnasust Saksa okupatsiooni ajal olid eestis sümbolid lubatud,NSVL ajal mitte; saksa ajal represseeriti juute ja mustlasi,NSVL ajal mitte
puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) · 1882 "Eesti Postimees" · 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor · Heliloojana üsna produktiivne teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi · Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele) · "Mingem üles mägedele", "Oh, laula ja hõiska", "Isamaa mälestus" (!) · Laululoomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbus meeleolu · Katsetas ooperiga 1908 lauleldus "Uku ja
1826. aasta algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid arstiteaduskonda. Saades ühtlasi tuttavaks ka Friedrich Robert Faehlmanniga. Kreutzwaldi arstiõpingud kestsid kokku seitse aastat. Kreutzwald Võrus Lõpetanud ülikooli aastal 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus ta tõusis ühtlasi tähtsale kohale ka Eesti kultuurielus. Võrus ta ka abiellus. Tema perekonda kuulus sakslasest abikaasa Marie Elisabeth Saedler, tütar Annette Adelheid ja ja poeg Friedrich Alexis. Kreutzwaldile kõige lähedasem, tema noorem tütar Marie Ottilie suri ootamatult 15 aasta vanuselt. Teda leinates kirjutas Kreutzwald jutustuse "Paar sammukest rändamise teed." Ka Kreutzwaldi loominguline tegevus on seotud Võruga. Siin sündisid kõik tema olulisemad
mahtudega. Küberrünnakud tegid eestile suurt kahju, kõige rohkem rünnakuid sai eesti politsei ning peaminister.ee. Samuti oli häiritud hansapank, eurovisooni hääletamine ning riigikogu.ee. Ka spetasialistid tunnistavad, et venemaa kasutas väga keerulisi ning asjatundjatele ennenägematuid meetodeid võrgulehtede ründamiseks. Usun, et ühiskond mõistab taoliste asjade tegelikku ohtu ning et küberrünnakud avasid maailma silmad uutmoodi ohtudele. Vahepalaks negatiivsele toimus Eesti kultuurielus kõikidele inimestele üks suur ja positiivne sündmus 29 juunil toimus X noorte laulu- ja tansupidu! Samal ajal kui venemaaga on meil suhted pingelised, tulid Lõuna-Aafrikast, Kanadast, Austraaliast ning mujalt meile laulma ja mängima sadu muusikuid, ja veel suurima rõõmuga! Kindlasti on see üritus järjest populaarsust ning rahvaarvu võitev - kui kunagi alustati 17 000 inimesega, siis tänavu aasta oli see arv küündinud 25 000-ni. Osavõtjate kasvav
Sofia Rubina Sofia Rubina on sündinud 19.09.1985 Tartus. Rahvuselt juut, kodune keel on vene keel kuid valdab vabalt ka eesti keelt. Sofia Rubina on Eesti tuntumaid ja enim laval ülesastunud dzässilauljatare. Ta on võitnud erinevaid lauluvõistlusi nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Grand Prix auhinna Lady Summertime konkursil Soomes ning Nõmme noorte dzässartistide konkursil aastal 2004. 2005. aastal saavutas ta Lätis Sony Jazz Stage konkursil teise koha. Sofia Rubina on osalenud ka rahvusvaheliselt tuntud Pori Jazz Festivalil Soomes. Sofia Rubina hakkas esinema 9-aastaselt, professionaalina aastast 2001 ehk 16- aastaselt. Sofia Rubina on õppinud muusikakoolis klaveri erialal. Sofia Rubina on dzässlaulu õppinud nii Sotsis (Venemaa), Gottbusi Konservatooriumis (Saksamaa) kui ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Eestis võib teda kuulda esinemas erinevates koosseisudes. Tihti esineb ta koos Tane...
Põhiväärtusteks inimeste vabadus, võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Võimalus saada haridust ja arstiabi määrab inimese rahakoti paksus. *Sotsiaaldemokraatlik- toetusi makstakse kõigile, heaolu eest vastutab riik. Solidaarsus- sotsiaalhüviseid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. 14. Mis on sotsiaalne tõrjutus? Peamised põhjused. Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus *töötus *erivajadus, kuulumine vähemusrühma *piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri". 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandus...
klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi. Võib öelda, et vaatamata mitmesaja- aastasele ,,mustale ajaloole" on eesti keel siiani täiesti jätkusuutlik. Eesti keel on ajaloos olnud ohustatud just sõdade ja näljahädade tõttu. Eestimaa pinnal on elanud mitmeid rahvaid,
Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet. Üheks kaunimaks klassitsistlikuks ehitiseks sai Tartu ülikooli peahoone. Klassitsistlikuks kujunes kogu Tartu südalinn. Maale rajati arvukalt kauneid mõisahäärbereid - nt Riisipere, Raikküla, Mäo, Hõreda, Ääsmäe ja Saku.
kodanikele. Inim- ja poliitilised õigused ● Õigus elule ● Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine ● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele ● Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused ● Igal lapsel on õigus osalemisele ● Diskrimineerimine ei ole lubatud ● Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Veel õigusi ● 5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus ● 6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7
Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus
Saagikus, külvipind ja kariloomade arv olid kohutavalt kahanenud. Eestile tähtsad otused tehti Moskvas ja suruti peale NSVL-i reeglid: I partei süsteem, ettevõtted riigistati, loodi kolhoosid, maad kuulusid riigile. Läbi viidi ka jõhker vägivalla poliitika – küüditamised, vahistamised ja hukkamised. Eesti rahvas ei olnud selle kõigega rahul ja püüti vastu hakata, luues nt metsavendlus jne. Kultuurielus süvendadi NSVL ajalugu, eriti Vene federatsiooni. 2. Nõukogude ajal tehti enim muudatusi humanitaar ainetes Usuõpetus oli Nõukogude koolides keelatud Nõukogude ajal õpiti üldajalugu 3. 1970. aastal muudatuste tõttu muutus hariduse omandamine: (seleta valed) a) Kõrge õppemaks – VALE – õppemaks kaotati 1956 b) Paljusid aineid õpetati vene keeles – VALE – üldharidus koolides said muulased õppida vene keelse õppega, aga ei olnud kohustulik
aastal Jõepere mõisas kingsepa pojana, lapsepõlv möödus Kaarli mõisas. Juba lapsepõlves kuulis ta Kaarli mõisateenri Kotlepi käest lugusid muistsest vägimehest Kalevipojast.Ta töötas õpetajana ning lõpetas ülikooli omandades arsti elukutse, saades ühtlasi tuttavaks ka Fr. R. Faehlmanniga. Viimane mängis tähtsat osa Kreutzwaldi rahvuslike vaadete ja mõtteviisi kujunemisel. Töötades Võrus linnaarstina, tõusis Kreutzwald ühtlasi tähtsale kohale ka eesti kultuurielus. Suri 1882. aastal, Jakobsonist paar kuud hiljem. Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädalehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani.
Kunst Itaalias 16. sajandil. Leonardo ja Raffael. Kunstielu uus keskus Rooma · kultuurielus pole algul mingit langust eelmiste sajandite vaimsed jõud arenesid iseseisvalt edasi · 16. sajandi algul sai kunstielu keskuseks Rooma · paavstideks mitmed tuntumate suurnikuperekondade esindajad paavstitroon kui au- ja kasuahnete plaanide täitmine hiilguse rõhutamiseks kutsusid väljapaistvamaid vaimuinimesi (kunstnikke) Kõrgrenessanss · 16. sajandi alguse kunsti nimetus
(1957) ja ka esimene inimene kosmoses oli Nõukogude kosmonaut Juri Gagarin (1961). Teaduse ja tehnika kiire areng tegi kultuuriväärtused kättesaadavaks kõikidele ühiskonnarühmadele. Sellega seoses hakati rääkima massikultuurist ehk n.-ö keskmise tarbija maitsele vastavast kultuurist. Kommunistlike diktatuuride varisemine 1980 aastate lõpul ja 1990 aastate algul tõi muudatusi ka maailma kultuurielus. Läänelik muusika ja eluviis muutusid valitsevaks paljudes Ida-Euroopa maades. Arvuti muutus tähtsaks tööriistaks. II osa: § 32A Pärast II Maailmasõda muutusid põhisuundadeks aatomiuuringud ning raketitööstus. Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks ning seejärel hakati ehitama aatomielektrijaamu. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul toimiv jäämurdja. 1986
või töövõtja, pere, heaolu poliitika kesksed põhimõtted: töötavajad inimsed peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 14)Milline heaolu mudel on Eestis Sotsiaaldemokraatlik. Kõik kodanikud saavad sotsiaalhüviseid, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. 15)Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. · Erivajadus või kuulumine täiendusrühma · piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. · töötus
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Valgustusaeg Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopa kultuurielus, mida iseloomustab mõistusekultuur ja progressiusk ning mis seisnes ilmaliku mõtte vabanemises usu dogmadest. Vaimuelu sekulariseerumine, uute protestantlike ideaalide (tööeetika jt) levi, loodusteaduste kiire areng, kasvav huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu, mis väljus laboratooriumi ja kabineti piiridest need tegurid määrasid oluliselt uue ajastu näojooni. Tähelepanu pöördus inimese sisemaailmalt sootsiumi positiivsetele välistele jõududele
Üldiselt edendas rühmitus kirjastamiskultuuri ja kunstielu. Nende tegevuse toimel avardusid ka kirjanduslikud kontaktid. Kui varem oli eesti kirjandus peamiselt mõjutusi saanud saksa ja vene kirjandusest, siis nüüd süvendus huvi eeskätt prantsuse, skandinaavia ja some kirjanduse vastu. Eelkõige nende modernistlikele suundumustele. Et "Noor-Eesti" pärand on vaidlusobjektiks olnud ka 40. Ja 50. Aastatel, võime tõdeda, et rühmituse tegevus oli kirjandus- ja kultuurielus tähendusrikas. Kuigi esines liiasust ja vastuolusid, viidi tervikuna eesti kirjandus kõrgemale tasemele ja loodi pind edasiseks arenguks.
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis m...
· Suurmogulite dünastia silmapaistvamaks valitsejaks oli AKBAR SUUR. Ta kuulutas enda jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks. Ta püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva parandamise teel. · Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16.sajandil tekkinud SIKHI uskkond. Sikhid kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nende tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde.Nad olid töökad, haritud ning lihtsa eluviisiga.Nad ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist kastideks. Akbar Suur kinkis neile Amritsaris maatüki, kuhu nad püstitasid pühamu- Kuldtempli, kus hoitakse gurude kirjutatud sikhi pühakirja KIRJASÕNA/KUNST · Olid suured pärsia kirjanduse ja kunsti austajad. Paljud poeedid ja kroonikud kirjutasid pärsia keeles ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
