Parrot- ülikooli esimene rektor Baltisaksa kultuuri edendajad *akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann töötas Tallinnas ja Peterburis- eesti keele sõnastiku autor *Johann Wilhelm Ludwig von Luce tegutses Saaremaal(põllumajandus, etnograafia jm.) *Carl Abraham Hunnius uuris Haapsalus ravimuda omadusi jm. *Reinimaalt pärit kunstnik Gerhard Franz von Kügelgen-kindel koht saksa kunstiajaloos | *19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg | *Õpetatud Eesti Seltsi rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann Arhitektuur Tartu Ülikooli peahoone on klassitsism Rahvusliku ärkamisaja eeldused *talude päriseksostmine *olude parandamine *uus elavnemine vennastekoguduste liikumises *tauniti rahvarõivaid, rahvapille *muusika(uutmoodi lauluvara ja huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V
Majanduse referaat Eesti maamajandus Koostas: S. Meltsas Juhendas: L. Kurg Avinurme 2009 Maamajanduse looduslikud eeldused. Eesti kliimat mõjutavad peamiselt Läänemere lähedus ja Atlandi ookeanil aset leidvad intensiivsed tsüklonilised protsessid. Siinne kliima on üldiselt mõõdukas, külma talve ja pika, jaheda kevadega. Suve esimene pool on tavaliselt suhteliselt kuiv ja mõõdukalt soe, hiljem vihmane, millele järgneb soe ning pikk sügis. Aasta keskmine temperatuur Eestis on +5 C, kõige soojem kuu on juuli ja kõige külmem veebruar. Vegetatsioon Eestis algab mai alguses ja kestab septembri lõpuni. Kokku kestab vegetatsiooniperiood (mil ööpäevakeskmine temperatuur on üle +5 kr...
Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka
püüavad seletada nende kohtade tekkimist, nime saamist ja muid iseärasusi. Kohamuistendites põimuvad kindlad ajaloolised faktid ja usutavad mälestusteated fantastiliste lisanditega ja rahva poolt tõeks peetud müütiliste kujutustega. Ajaloolised muistendid Ajaloolised muistendid sisaldavad suuliselt edasiantud mälestusi mitmesugustest ajaloolistest sündmustest. On muistendeid kohaliku asustuste ja inimsulade ajaloost, samuti jutustusi kohaliku majanduse, kultuurielu ja ühiskonna ajaloo alalt, jutustusi väljapaistvatest isikutest, sõdadest, taudide esinemisest jne. Legendilaadsed muistendid Muistendid, mis jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tgevusega. Nt: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, pühakud (Püha Jüri jt), jne Kunstmuistendid Kunstmuistendid on nagu kunstmuinasjutudki kirjutatud elukutseliste kirjanike poolt (nt Friedrich Reinhold Faehlmann „Müütilised muistendid“ –
Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR! II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis ja kodueesti. HARIDUS üleminek kohustuslikue keskharidusele vähendas keskhariduse väärtust. Ülikoolides kehtestati kursuste süsteem ja üliõpilaste valikuvabadus vähenes KIRJANDUS NSVL võim hävitas varasemat kultuuripärandit, nt suure osa iseseisvusaegsest ilukirjandusest, ajalehtedest, mälestusmärkidest, haritlased pidid ümber hindama oma loomingu ja
d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei) 2. Majandusreformid a) Maareform - kogu maa riigistamine b) Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, kirjastused, toitlustusasutused, suuremad elumajad jne. c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3. Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides õpetati marksismi-leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut c) Peamised "kunstiliigid" olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid d) Ülirange tsensuur e) Kultuuriväärtuste hävitamine 4. Repressioonid a) Järjest tugevnevad repressioonid b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse c) Arreteerimine laienes d) Massiküüditamine (14.06.1941) *22
• Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid hakkas nüüd laienema - Normannide vallutus liitis Euroopaga lõplikult Inglismaa ja võitis Bütsantsi mõju alt tagasi Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia, - Hispaanias käis reconquista ehk Pürenee poolsaare tagasivallutamine araaablastelt • - Saksa ekspansioon suundus itta ja selleavalduseks oli orduriigi loomine, millega
markkrahvideks, mark kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Toimus kultuuriline ühtlustumine, ühtse teoloogia ja liturgia võidukäik kogu karolingide impeeriumi aladel. Karolingide renessanss tühistab esimest korda Lääne-Euroopa iseseisvat kultuurilist teadvustamist. Kuid selle aluseks jäi endiselt hilisantiigi kristlik ladina kultuur.
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti kehtestati Nõukogude Liidu konstutitsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemkogu(parlament) ja Rahvuskomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistliukust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. 7. Millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid? Ühiskondlik ja kultuurielu allutati kontrollile, kaotati isetegevuslike seltse, suleti ajakirju, hävitati sambaid ja raamatuid, katkestati välisside. Kõik eraettevõtted riigistati, talu võis olla maksimaalselt 30ha. Raha ja elatusreformi tulemusena langes elatustakse, tekkis toidu ja tarbeesemete kriis. 8. Millal oli Eestis 1. massiküüditamine, mida kujutas? 1941. aasta juunis korraldasid Nõukogude võimud NSVL-i lääneosas, mis olid 1939-1940 impeeriumiga liidetud, mastaapse küüditamise
“Vaikivale ajastule” oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud VII Kultuurielu Eesti Vabariigis 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele o 6. klassiline kohustuslik haridus o uued emakeelsed õpikud o 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele,millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5
(Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu. 1822 hakkas ta võtma eratunde Pariisi kons.-i õppejõu käest ning 1826 astus ametlikult Pariisi konservatooriumi. 1830. aastal pälvis Berlioz maineka Rooma muusikapreemia (neljandal katsel) ning võitis stipendiumi, mis võimaldas tal tasuta Itaalias elada ja seal komponeerida. Seal valmis 1830. a. Berliozi peateos "Fantastiline sümfoonia: Episood kunstniku elust"
juhtimine mõistuspäraseks muuta. Selline nõukogu loodi ka 1957. aastal Eestis. Tänu sellele kujunes majandusjuhtidel mingi enam-vähem terviklik ettekujutus Eesti tööstusest, mille tagajärjeks oli tootmisnäitajate ja palkade tõus. 1965. aastal kaotati rahvamajandusnõukogud 3 nn. Kossõgini reformiga. Reformi eesmärk oli suurendada ettevõtete iseseisvust, kuid selle juures läks kaotsi liiduvabariikide sõnaõigus. KULTUUR 1960ndatel aastatel Eesti vaimu- ja kultuurielu aktiveerus, milles mängis rolli sulaperiood kui ka läänemaailmas valitsenud uuendus- ning mässumeeleolud. Seda ajajärku on hakatud nimetama ,,kuldseteks kuuekümnendateks". Samal ajal kujunes välja kommunistliku noorsooühing(ÜLKNÜ), millesse oli Stalini ajal suhtutud kui võitlevate kommunistide taimelavasse, kust sirguvad okupatsioonivõimu ustavad toetajad. Ülikooli tolleaegsed komsomolijuhid aga hakkasid huvi tundma läänemaailmas levivate uuendusmeelsete mõtete
Peagi hakkati arreteerima inimesi kõigist rahvakihtidest ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka
kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti l??rikat" j?rgi.See luuletajatest s?pruskond kogunes ?li?pilasseltsi Veljesto ?mber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad p??dlesid varasema eesti luulega v?rreldes s?gavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad k?sitlesid kunsti k?lbeliste v??rtuste kandjana ning inimest s?ltumatu isiksusena. Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse ?ldine professionaliseerumine. Selle ?heks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kesk?hingu (1922), Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi (1924) ja teiste ? leriigiliste kutse?hingute asutamine. V??rv?imude seatud piirangute kadudes ning eestlaste eneseteadvuse ja ka j?ukuse suurenedes kasvas h?ppeliselt eestikeelse kirjas?na hulk: ilmunud raamatute arvult ?he elaniku kohta ?letas Eesti peagi enamikku Euroopa riikidest
Seltsi põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine. EKS otsusega mindi üle uuele kirjaviisile. C.R.Jakobsoni suuremaks teeneks kultuuri vallas oli ajalehe "Sakala" väljaandmine ning kooliõpikute väljaandmine. Eesti kultuur venestusajal. Venestamine algas Aleksander III asumisega Vene keisritroonile. Baltimaades lõppes balti erikord. Valitsevaks keeleks sai vene keel, hakati levitama vene õigeusku. Rahvusliku liikumise aegne kultuurielu elavnemine asendus pessimismimeeleoludega. Seltside tegevuses kerkis esile meelelahutus. 1893. suleti Eesti Kirjameeste Selts. Osa ajakirjandust hakkas venestamist takka kiitma. Esirinnas oli siin ajaleht "Valgus" (väljaandja J.Kõrv), peagi liitus temaga "Olevik"(A.Grenzstein). Rahvuslikku joont ajas vaid "Postimees" (K.A.Hermann, alates 1896 J.Tõnisson)) Rahvusliku tegevuse keskuseks said karskusseltsid. 1888. algatas J.Hurt eesti rahvaluule kogumise.
Valitsusel ei olnud tegelikult otsustusõigust nad kuulasid Moskva korraldusi. Ainus lubatud partei oli Kommunistlik partei. Käivitati ulatuslikud repsessioonid. Esialgu vangistati või tapeti endised poliitilised liidrid. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. Vägivaltselt ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta viidi välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus nad üldjuhul surid. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Paljud isetegevuslikud seltsid, ajalehed ja ajakirjad suleti. Kõik eraettevõtted riigistati. Sõjategevus 1941. aastal 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda. Juba kahe nädala pärast jõudsid esimesed Sa ksa sõdurid Eestisse. Samal ajal hakkasid ka metsavennad(Repressioonde eest metsa varju läinud inimesed) Punaarmee vastu võitlema. Nad purustasid raudteid ja hoidsid ära taganevate kommunistide hävitustööd ja ründasid nõukogude asutusi.
H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse.
olemas"), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia.Kui 1635. aastal asutati prantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse Akadeemia, sai see ühtlasi ülesande juhtida kogu avalikku kultuurielu. Klassitsistliku kirjanduse põhimõtted sõnastas oma värsstraktaadis ,,Luulekunst" (1674) tolle aja kõige autoriteetsem esteetikateadlane ja kriitik Nicolas Boileau. Ta püüdis kirjanduse suhtes rakendada Descartes'i fi losoofi at: hinnates antiigi kultuuripärandit küll kõrgelt, pidas ta siiski vajalikuks kunsti mõistuspärast korrastatust. Boileau arvates on kunst looduse jäljendamine, kusjuures ilu kriteeriumiks on tõde, milleni saab jõuda üksnes mõistuse toel.
Ajalugu Kordamisküsimused ptk. 32; 32A; 32B; 33 1. Iseloomusta kultuuri arengut maailmas 20. sajandi teisel poolel. Kultuurielu lääne- kui ka idabloki maades oli seotud propagandaga. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid: ajalehti, ajakirju, raadiot, televisiooni. Loodi palju suurepäraseid kirjandus-, filmi-, muusika- ja kunstiteoseid, mis väljendasid üldinimlikke tundeid, väärtusi ja probleeme. Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arsti...
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis
Vene aeg Balti erikord sai valitsemiskorraks Venemaa Keisririigi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu. Selles olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahu. Balti erikord kehtis ainult Balti kubermangudele. *säilis saksa keel asjaajamis keelena *säilis luteri usk *säilis Rootsi aegne maksusüsteem *kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid vä...
aast Praha kevadega, mil vähenes järsult lootus ,,süsteemi seestpoolt omade meestega parandada". Pööre kultuuris ja intellektuaalse opositsiooni maha surumine toimus aeglaselt ja nähtamatult, aga pidevalt. 70-ndate lõpus püüti taandada rahvuslikke eripärasid, sest need pidid kaduma ,,nõukogude rahva kui kõrgeima ajaloolise inimühenduse" raames. Järsult tugevnes tsensuur, repetuaar teatritele ja kooridele oli ette määratud. Sõjakäik Soome TV vastu. Eesti kultuurielu hakkas provintsialiseeruma. Eestlaste loomulik iive kujunes negatiivseks. 78, aastal võeti vastu määrus vene keele õppimise ja õpetamise parandamiseks. ,,40 kiri" oli Eesti haritlaste avalik pöördumine, mille ülesandeks oli bürokraatide tähelepanu juhtumine süvenevatele negatiivsetele protsessidele, sellele kirjale kirjutas alla 40 eesti haritlast. Hiljem paluti pöördumine tagasi võtta, järgnesid repressioonid. Kiri avaldas aga
Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Sakslane, Heinrich Schliemann. VANAKREEKA KUNST 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane. Miiline ehitisetüüp on siin aluseks? 7. Kirjuta ülesse kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt? · Templi sisemus · Viilkatus · Talastik · Kapiteelid · Sambad · Alus lk 52 8
1704.aastal, kui Peeter I juhtimisel sunniti Narva linn kapituleeruma ja Ida-Virumaast sai vene tsaaririigi osa. Venemaal toimunud revolutsioonide segaduses kuulutati 1918 veebruaris välja Eesti Vabariik. 1940.aastal kuulutati Eesti jälle Nõukogude Liidu osaks. 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks. Kultuur Ida-Virumaa kultuurielu on väga huvitav, kõrvuti põlisrahva, eestlaste rahvuskultuuri arendamise ja säilitamisega, tegutsevad siin ka arvukad vähemusrahvuste kollektiivid. Seal kultuurimaastikul kohtab üldiselt venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste, sakslaste, ingerisoomlaste, tatarlaste, poolakate , juutide , usbekkide ning tsuvasside laulu- ja tantsukollektiive. Maakonnas tegutsevad ka veel ühed Eesti vanemad kollektiivid - 1855. aastal asutatud Lüganuse laulukoor ja 1862. aastal
*massirepressioonid, *küüditamised, vangistamised, maha laskmised. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned Võim koondatud ühe, kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis. Partei kontrollis riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametnikud a juhid kommunistid või nende poolt ametisse nimetatud. Kommunistide kontrolli all ka kultuurielu. Tohutu võik julgeolekuorganitel. Hirm. Majandus, tööstus ja kaubandus valdavalt riigistatud. Mõnes riigid piiratud kujul lubatud eraettevõtlus ja põllumaj. Kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. Sõjaväestatus oli suur. Elatustase madal. Liiduvabariigid (15) Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV, Valgevene NSV, Ukraina NSV, Moldaavia NSV, Gruusia NSV, Aserbaidzaani NSV, Armeenia NSV, Kasahhi NSV, Kirgiisi NSV,
Ernst Röhm-Saksamaa sõjaväelane ja poliitik. Üks paramilitaarse SA asutajatest ja hilisem juht. Heinrich Himmler-Hitleri lähim töökaaslane, kes juhtis SS’i(kaitsemalev Saksamaal), mis oli Hitleri võimu tugisambaks Joseph Goebbels-üks Adolf Hitleri lähimaid kaastöölisi, üks Kolmanda Riigi mõjukamaid ja tuntumaid poliitikuid; NSDAP riigipropagandajuhataja; valitses pärast massimeedia tasalülitamist Saksamaa vaimu- ja kultuurielu üle. Paul von Hindenburg-Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 1925-34. Lev Trotski-Lenini soovitatud järgmine kompartei juht, kuid Stalin eemaldas ta 1927 aastal kompartei juhtkonnast Jossif Stalin-Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht; viis peasekretärina ellu Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi NSV Liidu
kõrgkoolidele. 3). 1865 – 1889 konservatiivsem suund, töötas 1863.a. põhikirja alusel. Domineeris baltisaksa konservatism. Teaduse tase kõrge, kuid vähene osakaal vene teaduse üldarengule. 4). 1889 – 1918 venestamine, vene õppekeel, vene õppejõud, teadlased. Õppejõudude vahetusega tase ajutiselt langes. TARTU ÜLIKOOL (2) Ülikooli ehitised: peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. Teaduskeskus TÜ baltisaksa kultuurielu keskpunktiks. Joonistuskool Karl Morgensterni TÜ Kunstimuuseum (1803) Täna Klassikalise Muinasteaduse Muuseum TARTU ÜLIKOOL (3) eestlastest ülikooli õppejõud - eesti keele lektori kohtadel keeleteadlased K. A. Hermann ja M. Veske. D. H. Jürgenson TARTU ÜLIKOOL (4)
Tsehhoslovakkia. Vähem kuulekad: Hiina, Jugoslaavia, Põhja-Korea. Sotsialistliku orientatsiooniga: Kongo, Somaalia, Afganistan, Madagaskar. Mjandusele iseloomulik plaanimajandus: majandus oli riigistatud, rasketööstuse arendamine, kolhoosid, ainult sõjatööstus areneb, võidurelvastumine. Välispoliitika: pidev võitlus lääneriikidega, agressiivne välispoliitika, võidurelvastumine. 9) Eesti NSV (aeg, olulised kommunistid, vastupanuvormid, majanduselu, kultuurielu, taasiseseisvumine) 1940-1941, 1944-1991. N.Karotamm(1944-1950) oli kõige enam eestimeelne, J.Käbin(1950-1978) oli nii eesti kui ka venemeelne, K.Vaino(1978-1988) tõsine venestamise laine. 1940- metsavendlus, 1970- põrandaalused noorterühmitused. Suur ühismajandus, loodi palju kolhoose. Pidi kõik oma vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks. Kodu-Eesti ja
Juhan Smuul (1922-1971) J.Smuul alustas NL tagalas luuletajana. Tema debüütkogu "Karm noorus" ilmus 1946. a. Smuul on hingelaadilt romantik, ta kasutas lihtsat värsitehnikat. Romantilisusele ja rahvuslikkusele lisandus siiras usk Nõukogude võimu ning Stalinisse. Tuntuks sai Smuul eelkõige poeemidega: "Järvesuu poiste brigaad" 1948, "Poeem Stalinile" 1949, "Mina- kommunistlik noor" 1953. 1950.aastate teisel poolel pettus Smuul Stalinis, tema luule hilisemates väljaannetes jääb üha rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu doku...
Neis novellides on selgesti tajutav 20-ndate aastate pettumusmeeleolu vastikust ja masendavast maailmast. Kuna neil aastatel viibis Gailit perekonnaga välismaal, siis ma arvan, et just sealt sai ta oma inspiratsiooni väljendamaks pettumusmeeleolu. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20ndatesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nende läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandus. Just see teenibki ,,Siuru" naeruvääristamise ja lammutamise eesmärki. Ei tea küll, miks ta tahtis ,,Siuru" laiali ajada. Ilmselt Gailitile ei Liis Laumets 12d Liis Laumets 12d meeldinud peenutsev ja ilutsev armastusluule ning seetõttu peale ühingu olemasoleva mõtte
23.03.2017 Kasutatud allikad Descartes, R. 2016. Descartes. https://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_ Descartes (17.03.2017). Kuzmin, L. 2015. Marksism. https://et.wikipedia.org/wiki/Marksism (17.03.2017). Mertelsmann, O. 2003. Kultuur ja elu. http://kultuur.elu.ee/ke473_haridus.htm (18.03.2017). Pallo, E. 2017. Autori intervjuu. Olustvere. 01.märts. Tannberg, T. 2009. Kultuurielu põhijooned. https://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945- 1985_N%C3%B5ukogude_periood/Kultuurielu_p%C3%B5hijooned/ (17.03.2017).
AJALOO LEMINEKUEKSAMIKS 2) Liivimaa Ristisda - Lti Hendriku Liivimaa kroonika 12.-13. saj. toimusid ristisjad Phamaa vabastamiseks 1240ndaks aastaks oli Lnemere lunakallas ristitud 1143. a. - rajati Lbecki linn Ristiusku hakkati sdimisega peale suruma alles peale kahe piiskopi Meinhardi ja Bertholdi surma. Peale neid kahte hakkas sjakusega ristiusku peale suruma piiskop Albert aastast 1199. Phjus oli selles, et katolik kirki tahtis oma mjuvimu suurendada ja rtlid tahtsid maad juurde saada ning saksa kaupmehed tahtsid otseteed kaubavahetuseks Venemaale. Piiskop Albert - 1201. a. rajas Riia linna 1202. a. rajas sinna Mgavendade ordu. 1208. a. - Ristisdijad judsid Eesti aladele, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakondi. Eestlased kaitsid siis ennast vapralt ja korraldasid vasturetki ja rnnakuid liivlaste ning latgalite aladele. 1210. a. - Eestlaste viduga lppenud mera lahing. 1212. - 1215. a. - Slmiti kolmek...
ei sekkunud pankade tegevusse ja üldiselt majandusse. Ülemaailmne kriis tõi kaasa põllumajanduse kasvu, sest riigite vahel ei toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tööpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud järgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma. · Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda või venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal
inimene võeti vastu täiskasvanute maailma. Üheks noorte poliitilise ja kultuurilise mõjutamise vahendiks kujunes isetegevus. Kultuurimajade juurde loodi estraadi- ja näite- ning laulu- ja tantsuringid, kuid nende tegevus suruti Nõukogude Liidus kehtivatesse raamidesse. Nii oli iga programmi kohustuslik osa poliitilised laulud, luuletuse ja segakava (Viires 1998). Kuigi sulaaja poliitilise õhustiku muutumine lõi pinnase kultuurielu liberaliseerumiseks ja raudse eesriide paotumiseks, oli see siiski pingelise rahvusvahelise usaldamatuse ajajärk. Komsomoli uueks rolliks noorte ideelisel kujundamisel sai nende esteetiline kasvatamine. Mõistes nii rock'n'roll'i kui ka teised selleaegsed moetantsud hukka, hakati noortele korraldama tantsukursusi ja õpetama seltskonnatantse. Algatati diskussioone maitse ja maneeride üle, korraldati loenguid kirjandusest ja muusikast ning asuti kujundama uusi tavandeid
aastaid iseloomustatab teatav kergemeelsus. Kommete liberaliseerumisele aitas kaasa tõsi asi et kadunud oli 3 ranget piinlikut etiketti järgivat keisrikoda ( Saksa, Vene ja Austria-Ungari) ning koos nendega ka vastavalt maade ametlik organiseeritud aadel. Maailmakuulsaks sai koomik Charli Chaplin keele komöödiad naerutasid publikut, kuigu tema filmid ajapikku aina tõsisemaks muutusid. Järjest rohkem ilmus tänavale autosid, Euroopas olid kallid. Otsingud ja saavutused 1920. aastate kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus. Šveitsist alguse saanud ja üle Euroopa levinud dadoism pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstike. Paljud kunstikud ja kirjanikud tajusid, et lääne maailmaga on midagi korrast ära, et see on inimvaenulik ja karm. Nii sürrealism kui ka kafka looming peegeldasid inimsese heitunud olekut temale arusaamtust ja võõraks jäänud maailmas. Sellist maailmataju võib nim. eksitentsialistlikuks.
Nõukogude Liit 1950.-1980. aastatel Kordamine: · 1917 oktoobripöördega tulid kommunistid võimule · 1922 sai riigi nimeks NSV Liit · Lenin suri 1924, 1920. aastate teisel poolel kujunes välja totalitaarne diktatuur Staliniga eesotsas · 1930. aastatel viidi läbi kollektiviseerimine ja industrialiseerimine, toimusid massirepressioonid · Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskk...
1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus. (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks) Migrantide sissevool suurenes, Ida-Virumaa venestus. Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad"). · valitses loosung "kultuur peab olema sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" · Eesti Vabariigi aegset kultuuri halvustati, hävitati · valitses infosulg Lääne suunal, vene ja nõukogude kultuuri ülistati Eesti kultuur oli lõhenenud kaheks: 1) Kodu-Eesti ja 2) Välis-Eesti kultuur
Egiptuses ei saja peaaegu mitte kunagi vihma ja põllupidamine on võimalik ainult Niiluse orus. Viljakas org on vähem kui paarkümmend kilomeetrit lai. Tammide ja kanalite rajamine soodustas riikide teket. Esialgu kujunes 40 väikest riiki(noomi). Egiptus ühendati ühtseks riigiks umbes 5000 aastat tagasi. Egiptuse ajalugu periodiseeritakse kolmeks ajajärguks, mil keskvõim tugevnes, aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes. Vana Riigi ajal loodud ühiskonnakorraldus ja kultuurielu jäid siiski põhijoontes mitme aastatuhande jooksul muutumatuks. Oma asendi tõttu oli Egiptus rändrahvaste sissetungimisest vähem ohustatud kui teised riigid. Vana riik- Vana riiki valitsesid 3.-8. dünastia valitsejad. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil.
massiküüditamised, mis algasid 1941. aasta 14. juunil. Küüditamiste käigus viidi Eestist vägivaldselt minema üle 10 000 inimese. Minemaviidutele ei esitatud ühtegi süüdistust ning puudusid ka kohtuotsused. Inimesi valiti täiesti suvaliselt, kedagi ei huvitanud vanus ega sugu. Naised, lapsed ja vanurid saadeti Siberisse, täisealised mehed aga vangilaagritesse, kus kahjuks enamik neist ka raskete elutingimuste tagajärjel hukkus. Rangele kontrollile allutati ka ühiskondlik- ja kultuurielu. Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti majandusreformi nime all. Kõikide uute reformide tulemusena langes elatustase nind tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. Vagun küüditatutega, 1941. a. Vene- Saksa sõda 1941. aastal Kuna Stalin andis käsu kaitsta Tallinnat iga hinna eest, siis koondas Punaarmee
sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877 taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda. Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule. Mitmekesise ja suure koormusega arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E. Lönnrot, J. Köler ja Lydia Koidula, kuid ka Eesti Aleksandrikooli asutamisega seotud talupojad Viljandimaalt. Kreutzwaldi loomingulist tegevust iseloomustas ülim produktiivsus ja haare. Tema tegevus teadlase, keelmehe, publitsisti, rahvavalgustaja ja lõpuks ka luuletajana, kes viis lõpule eestikeelse eepose kirjutamise, algas koostööst Õpetatud Eesti Seltsiga (1839). Kreutzwaldist sai kiiresti seltsi aktiivsemaid liikmeid, ta esines
BALTI RIIGID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL NSV Liidus toimunud sulaperiood ehk teatav liberaliseerumine algas pärast Stalini surma 1953. aastal, kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini kuriteod NLKP XX kongressil ametlikult (osaliselt) hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju asumiselt, Siberist hakkasid naasma sajad tuhanded represseeritud. Päris täisõiguslikke kodanikke neist siiski ei saanud, paljud jäid julgeolekuor- ganite järelevalve alla. Hirmuatmosfäär leevenes, ent samas osutas Ungari ülestõusu mahasurumine, et impeerium on jäänud põhiliselt endiseks ning et Läänelt pole Baltimaadel abi loota. Nõukogude süsteemiga tuli kohaneda, aegamööda sai sellest mugandumine. Suurenes eestlaste-lätlaste-leedulaste valmisolek astuda komparteisse, mõnele tundus koguni, et nii on võimalik oma maa ja rahva heaks midagi kasulikku ära teha. See oli siiski alusetu lootus. Bal...
Kui oluline see oli ja milles väljendus? Viikingid rajasid esimesed Iirimaa linnad ja Normandia hertsogiriigi. Muu hulgas rajasid viikingid teed Ühendatud kuningriigi tekkele. 10. Millised on teised huvitavad/iseloomulikud jooned, mis iseloomustavad sellesse piirkonda toimunud viikingite retki/skandinaavlaste kontakte selle piirkonnaga? Friisid arendasid läbi kaubanduse skandinaavlaste kultuurielu ja majanduslikku olukorda, ühiskonna arengut. Tekkisid sotsiaalsed rollid, klassid. Teised riigid mõjutasid hilisemat mündivermimise levikut. 3 Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Seminar II
* Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal * Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast)
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti ...
19. sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud.Olenemata sellest, et Eesti kuulus tol ajal Vene tsaaririigi koosseisu ei mõjutanud vene muusika siinset muusikakultuuri arengut peaaegu üldse. Peterburis elas tollal kümneid tuhandeid eestlasi. Tegutsesid nii eesti kirik,eesti seltsid ja koolid, linnas oli vilgas rahvuslik kultuurielu. Nii ei sattunud Peterburi õppima asujad võõrasse keskkonda. Peterburis tegutsesid paljud rahvusliku ärkamise aegsed kultuuritegelased, nagu F.R.Kreutzwald, J.Köler, C.R.Jakobson, J.Hurt, A.Weizenberg ning A.Adamson. Haridus, mis Peterburi konservatooriumist saadi oli läbinisti euroopalik paljud professorid sakslased või Saksamaal õppinud. ( L.Homilius; C.van Arck; N. Rimski-Korsakov, J.Tamm, A.Ljadov, A.Glazunov )
Klassitsismi tunnused: · Filosoofiline alusidee väljendub prantsuse teadlase Rene Descartes'i kuulsas tõdemuses- ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" -, mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse (ratsionalism) · Ratsionalism vältis kõike segast, nõudis igas asjas mõistuspärasust, selgust ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend
Justinianuse vallutused, mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid. · rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Erinevalt Lääne-roomast, mis jäi barbarite tõttu killustatuks, säilis Ida-rooma ühtsena. Sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Põllumajandus ei langenud,. Toimiv maksusüsteem. Sõudrid ja Ametnikud said palka puhtas kullas. Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta. b) Otsusta, kas väide on tõene (T) või väär (V): Bütsantsis oli kultuurielu kõrgemal järjel kui Lääne-Euroopas (.....) Bütsantsi keisrid olid enamasti kirjaoskamatud (......) Bütsantsist levitati ristiusku mitmete slaavi rahvaste hulka (T.) Bütsantsi õpetlased uurisid ja säilitasid antiikautorite loomingut () Bütsantsis hoiduti Kristuse kujutamisest pildil (V) Bütsantsi ikoonid avaldasid suurt mõju Vene maalikunstile (T) 3. Feodaalsuhete kujunemine (8 p.) a) Selgita: · vasalliteedi kujunemist Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon.
Mis on iseloomulik? *Riigikogu ei tule kokku vaikeseisundis. *Keelustati poliitiliste erakondade tegevus. *Ainuke lubatud erakond oli Isamaaliit. *Kehtestati tsensuur. *Loodi riiklik propagandavalitsus. *Majanduses hakati kasutama keinsianistlikku majanduspoliitikat. *Suleti paljud ajalehed. *Vapsid arreteeriti. 1934 aasta pööre Eestis kelle huvides? Konstantin Pätsi ja tema pooldajate huvides, kes soovis kindlustada oma võimu ning panna ennast maksma. Kultuurielu maailmas ja Eestis: tunnis käsitletud isikud (vt vihikust) Mis toimus Eesti kultuuri ja hariduselus ning majanduses aastatel 1918-1940? KULTUURI- JA HARIDUSELU *Eestikeelse Tartu Ülikooli avamine 1. dets. 1919 tugev rahvusülikool. *1928 esietendus esimene eestikeelne ooper ,,Vikerlased". *Tegutses Eesti Kultuurkapital. *Toimusid edasi üldlaulupeod ja -tantsupeod. *Esile kerkis suur hulk haritlasi, kes jõudsid küpsesse loomeikka 30ndatel. *Tuntuimaks kirjanikuks Tammsaare
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati p...
Õppeine Margot Kask Kompositsioon I Seminaritekstid 2 ÜKS LUGU MTÜ Ööülikool, Rühm Pluss Null, Eesti Rahvusringhääling Projekt ’’Üks lugu’’ on valminud aastal 2011, mil Tallinn oli Eesti kultuuripealinn. Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
