Nii sündis Eesti riik 20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine. Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte ,,Postimeest" asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tuge...
Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Tammsaare (1878-1940)
- tööstuse kiire areng - peamisteks väliskaubanduslikeks partneriteks Saksamaa ja GBR 5. Välispoliitika - 2. veebruar 1920 Tartu rahuleping - 1921 Eesti Rahvasteliitu - Balti Liit: Algul oli plaanis liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poole vahel. Jäi ära, kuna Leedul ja Poolal oli konflikte 1923. Eesti-Läti kaitseliidu leping 1932 mittekallaletungi leping NSVL-ga 1934 NSVL-i initsatiivili Batlimaade koostööleping - Eesti kuulutab end 1938 neutraalseks 6. Kultuurielu - 1925. Kultuurkapitali loomine - Hardidus: Õhtluskoolid kuni 1934, 6 klassiline alkool ja 5 klassiline gümnaasium 1934 haridusreform: 4 klassi algkool (kohustuslik) 5 klassi keskkool 3 klassi güm. 1937 2 suunda: 4 klassi algkool 5 klassi progüm 3 klassi güm VÕI 6 klassi algkool 3 klassi reaalkool 3 klassi gümnaasium Tallinna Tehnikaülikool, Tartu kõrgem kunstikool "Pallas", Tartu kõrgem muusikakool, Riiklik lavakunstikool, Kõrgem sõjakool
õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel. Sõja tagajärjel sai kannatada nii majandus-, ühiskonna- kui ka kultuurielu. Põhjasõjaga kaasnes katk. Allesjäänud elanikkond oli sunnitud pöörduma tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. Tuge saadi rahvalaulust, torupilli mängust. 18. Sajandi teisel poolel puutusid eestlased kokku rohkem ilmaliku muusikaga, elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, salongiõhtuid. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, moodustati orkestreid, et nad saaksid härraste pidustustel mängida. Eksisteerisid orjade orkestrid. Linnades suurenes rändteatrite osakaal
* Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje Karl Martelli tähtsus ajaloos: * Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse * Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast)
miselt raske. Peamised infoallikad välisraadiojaamad. Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951 New Yorgis. Eestiga seotud teemasi ei tohtinud olla rohkem kui 15% saateajast. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada ilma tsensuurita infot maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSVL-i kohta. Hrustsovi ajal hakkasid kontaktid teiste riikidega paranema. Oluline riik oli Soome. 1950.aastaks oli kultuurielu elavnenud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse ja see omakorda sisendas inimestesse optimismi tuleviku suhtes. Kuldsetel kuuekümnendatel kujunes välja mitmepalgeline rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas ja tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) ja Eesti Õpilasmalev (EÕM). Olukorra parandamiseks üritati noori kutsuda parteidesse ja juhtivatele kohtadele suunata. Keskuseks oli Tartu Ülikool. 1964
aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka kuus ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis)
aastal, 21) 4 fakti M.Härma elust. Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis, osales seltside asutamises, juhtimises ja töös, kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, algteadmised muusikast sai Karl August Hermannilt 22) Nim. 4 M.Härma laulu. `'Meeste laul'', `'Tuljak'', `'Ei saa mitte vaiki olla'', `'Lauliku lapsepõlv'' 23) Kes asutas 1. eesti sümfooniaorkestri, millal? Aleksander Läte ja aastal 1900, Tartus `'Bürgermusse'' saalis 24) Võrdle Tallinna ja Tartu kultuurielu 20.sajandi I poolel (tähtsamad nimed, sündmused). 25) Laulupidude avalaulu autor. Mihkel Lüdig 26)Nim. 3 eesti esimest kompositsiooniharidusega heliloojat. R. Tobias, A. Kapp, M. Saar. 27) 3 fakti R.Tobiase elust. Pärines Hiiumaalt, kuueaastaselt oskas juba orelit mängida, 1885. kolis pere Kullamaale, kus ta hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis ja võttis klaverimängus eratunde. 28) 3 fakti R.Tobiase kuulsaimast teosest (nimi ka).
Keskkoolid ja keskharidus 1820-1850.a. ...........................LK 9 Keskharidus 19.saj. esimesel poolel ..................................LK 9 Pedagoogikaõppeasutused..................................................LK 9 Kasutatud materjalid .........................................................LK 10 Koolide tekkimine linnades Feodaalvõimu tugipunktidena kujunesid Eestis välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid siinmail tekkisid suuremais linnades piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare Lääne piiskopkonnaks. Piiskoppide kõrval juhtisid ja korraldasid kirikuelu toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist (toom)skolastik, pidi kapiitli siseste ülesannete kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13
keisriks GREGORIUS SUUR paavst 590-604; esimene munk, kes sai paavstiks BENEDICTUS Itaalia päritolu pühak, lääne kloostrisüsteemi rajaja JUSTINIANUS Bütsantsi keiser; lasi kirja panna Rooma õiguse ERIK PUNANE rajas 10. sajandi islandlaste koloonia Gröönimaale LEIF ERIKSSON Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena P- Ameerikasse JAROSLAV TARK Vana-Vene riigi valitseha selle hiilgeajal; lasi koostada vene õiguse Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI:
Eesti II maailmasõja ajal Eesti okupeerimisega seotud sündmused Aeg Sündmus Tagajärg Eestile 23.08.3 Saksa ja NSVL vahel vastastikune Eesti NSVL mõjusfääri 9 abistamise leping 28.09.3 Baaside lepingu allakirjutamine NSVLle rendile maa-alad Saaremaal, 9 Hiiumaal ja Paldiski ümbruses; õigus kasutada 2aastas Tallinna sadamat 17.06.4 Narva diktaat Ühendusteed ja sidekanalite kontroll 0 Punaarmee käes, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised, eraisikud pidid relvad loovutama 21.06.4 Valitsuse asendamine Nõukogude- Uus valitsus, peaminister Vares- Barbarus 0 sõbraliku kabinetiga 06.08.4 Eesti ühendatakse NL-ga Iseseisvuse kaotamine 0 14.06.4 ...
Rahva asuala ja ajalugu Liivlased elasid põhiliselt Liivimaal – Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. Aja jooksul kahanes nende arv ja ka asuala. Esimest korda mainiti liivlasi 12. sajandil Nestori kroonikas. I maailmasõda vähendas liivlasi samuti ning peale seda oli neid alles umbes 1500. Õnneks õnnestus säilitada liivikeelne keskkond täna tihedale asustusele. Samuti võib lugeda 1920-1940 liivlaste kultuuriliseks õitsenguajaks. Nende seltsi- ja kultuurielu elavnes ning esimest korda hakati osades koolides õpetama liivi keelt. Arenesid kontaktid hõimurahvastega ja liivi keelt ning kultuuri uurisid mitmed teadlased. Hiljem hakkasid ikka liivlased vähehaaval mujale kolima ja pärast II maailmasõda elas rannakülades liivlasi ainult ~800. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsoonirežiimi oli enamus liivlasi sunnitud tööotsinguil rannaküladest lahkuma. (2) Tänapäev Tänapäeval ei räägita enam liivi keelt emakeelena
sundkollektiviseerimine, plaanimajandus, suur terror, GULAG. Isikukultus ehk lõputu ülistamine; industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine; sundkollektiviseerimine – talupoegadelt võeti vili jõuga ära; plaanimajandus – rahvamajanduse arendamine ühtse riikliku plaani kohaselt; 18) Iseloomusta autoritaarse reziimi kehtestamist Eestis 1934.aastal (kelle poolt, miks, vaikivale ajastule iseloomulik) 19) Kuidas mõjutas totalitarism kultuurielu kahe maailmasõja vahel? 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Liit 1919-1933 Demokraatlik Saksamaa ehk Weimari Vabariik 1923 Ruhri kriis – Prantsusmaa ja Belgia viisid väed Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonda ja okupeerisid selle. (Sellel ajal oli Rahvasteliidu põhimõte, selle tõttu USA ja teised riigid sekkusid) Tehti Dawesi plaan ehk Saksamaa maksab järelmaksu. Hüperinflatsioon – raha väärtus langeb
· 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk-Läte" LOOMING: · U 150 koorilaulu · 15 soololaulu · Klaveri- ja viiulipalad TEOSED: · ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine 1900 Eesti esimene sümfooniaorkester
10. Iseloomusta EV majandust 1920.-1930. aastail (mida toodeti, eksport jne) Tähtsaim ümberkorraldus oli maareform. Tänu sellele arenes kiiresti põllumajandus. Põllumajandus oli Eesti tähtsaim majandusharu. Põllumajanduses tõusis juhtkohale loomkasvatus, mille saadusi (või, liha, muna) müüdi edukalt Euroopa turul. Teisel kohal oli tööstus. Eestis kaevandati põlevkivi, mida eskporditi Euroopasse. Lisaks eestis sai saada palju puitu. 11. Iseloomusta EV kultuurielu 1920.-1930. aastail (ümberkorraldused, saavutused jne) Kurltuur arenes. Suurt tähelepanu pöörati hariduse arengule. Võõrkeeltesse tõlgiti Eesti kirjanike teoseid. Laienesid kultuurkontaktid välismaaga. Euroopa linnades toimusid Eesti kunsti näitused. Estlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit. Jätkus muusikapäevade ja laulupidud traditsioon. 12. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1920. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms).
teadusuuringutesse Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse SEOS MAJANDUSE JA KULTUURI VAHEL Inimesed on kõrgelt haritud ja arenenud kuna on suutelised tootma kõrgtehnoloogiat ja eksportima seda nii suures mahus (65%) Kuna majandus on Rootsis kõrgelt arenenud ja sissetulekud on suured, siis on inimestel võimalik rajada kuktuuriväärtustele rajanevaid asutusi, koole Rootslased hindavad väga, et nende kultuur püsiks kaua ROOTSI KULTUURIELU Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA HARIDUS
ka kirjanike ühingute „Siuru“ ja „Tarapita“ üks rajajatest. Ta oli ka Eesti kultuurkapitali üks mõtte algatajatest. Tuglas oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu asutaja ja mitu korda ka selle liidu esimees. Ta oli ka ajakirja „Looming“ asutaja ja tema esimene toimetaja. See ilmub tänaseni. Tuglas oli ka kirjandusajakirjade „Ilo“, „Odamees“ ja „Tarapita“ toimetaja. Ta oli aastatel 1929-1940 Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Pärast Teist maailmasõda osales ta aktiivselt kultuurielu taastamisel. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid langes 1940- ndate aastate lõpus stalinistlike repressioonide ohvriks. 1955. aastal taastati Tuglase kodanikuõigused. Friedebert Tuglas on maetud Tallina Metsakalmistule. Aasta pärast tema surma, anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. Ahjas on rajatud ka tema muuseum ja Tallinnas on temanimeline kirjanduskeskus Nõmmel. 1971. aastast antakse
kolhoosid ja sovhoosid. Eesti NSV-s juurdus plaanimajandusele tuginev käsumajandus. 9.Analüüsi muutusi Eesti rahvastikus,millega neid põhjendada? Eestlaste suhtarv rahvastikust oli vähenenud alates 1959 a kuni 1989aastani. (88,2% 61,5%) Põhjuseks võis olla sisseränne. Vaadeldaval perioodil oli venelaste osa kõige rohkem suurenenud,kuna toimus massiline võõrtööliste sissevool. (8,2% 30,3%) 10.Millised kultuurisündmused või kultuurielu mõjutanud sündmused toimusid järgnevatel aastatel?Milline oli iga sündmuse tähtsus? 1947.a-üldlaulupidu-kujunes suursündmuseks ja taastus ka laulupidude traditsioon. Laulupeod muutusid nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950.a-kulmineerus poliitiline umbusk haritlaste suhtes EKP VIII pleenumil. Paljud haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 16.mai 1819. a. 13. juuli 1890. a. (Referaat ajaloost) Maria Kaare, 5 c klass Juhendaja: Tuuli Hiiesalu Tartu 2006 2 Sisukord Jannseni elukäik lk 3 Jannsen Pärnus. "Perno Postimees" lk 5 Jannsen Tartus. "Tartu Postimees" lk 7 Kasutatud materjalid lk 11 3 Jannseni elukäik. Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mail 1819 aastal Vana-Vändra vallas, kui Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastas...
Ühelt poolt kuulus ta gümnaasiumiprofessorite kirjanduslembesesse seltskonda, mis aastatel 163536 ning 1639 puutus tihedalt kokku Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III saatkonnaga nende Idamaa-reisi vahepeatusel Tallinnas. Kirjanduslikult ambitsioonikate saatkonnaliikmete (Paul Flemingi, Adam Oleariuse jt) ning gümnaasiumiõpetajate kokkupuude, nagu ka Tallinna trükikoja avamine 1634 ja Gustav Adolfi leinaaja lõppemine, muutis Tallinna kultuurielu avatuks ilmaliku juhuluule viljelemisele eri zanres. Nii on R. Brockmannilt teada 66 juhuluuletust: 31 pulmadeks, 11 lahkunute mälestuseks, 11 reisiluuletust, neist 5 teelesaatmiseks ja 6 reisilt tulijate tervituseks, ning ülejäänud pühenduse või õnnitlusena muudeks puhkudeks. Võrreldes teiste gümnaasiumiprofessoritega jäi R. Brockmann produktiivsuselt alla vaid poeesiaprofessor Timotheus Polusele. Nagu tollal kombeks, avaldas ka R
Lisaks sellele on 1863 a. tehti soome keelest teatud televisioonis 9% saadetest rootsikeelsed. üleminekuperioodiga võrdne valitsemise keel Alates 2001 aasta augustist on Soomes 1 rootsi rootsi keelega, mis varem oli olnud ainsaks keelne digikanal. ametlikuks keeleks selles valdkonnas. Kultuurielu: Teater: On olemas 4 teatrit Helsingis : Svenska, Lilla, Virus ja Unga. Lilla Teatern oli mingil perioodil Põhjamaade parim ja särav täht Euroopa teatritaevas.
· Naturaalmajandus · Feodaalkorra kujunemine ja olemus · Parisorjuse kujunemine · Kiriku korraldus varakeskajal · Kloostrid, benediktuse reeglid · Misjon Iirimaal · Beda Venerabilis, Dionysius Exiguus · Karolingide renessanss Mis on Bütsants? Miks jäi ta erinevalt Lääne-Rooma riigist keskajal püsima? Millega on ajalukku läinud Bütsantsi keiser Justinianus? Kuidas oli korraldatud Bütsantsi valitsemine? Iseloomusta Bütsantsi kultuurielu! Kuidas ja millal tekkis Vana-Vene riik? Kuidas ja millal toimus Venemaa ristiusustamine? Kes oli Jaroslav Tark? Mida on ta oma maa heaks teinud?
August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik, skulptor Maibach ja Amandus Adamson. Kunstilise hariduse said nad Venemaal ja Lääne- Euroopa õppeasutustes. 19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg. Tolle aja teadlikumat osa rahvast iseloomustas soov korraldada oma rahva elu ise. Võidelda oma kultuurielu ja kultuuri rajamise ja arendamise eest. Kohapealsed õppimisvõimalused puudusid ja üldise vaesuse tõttu jõudsid kunsti õppimiseni ainult üksikud. 1919 avati Tartus Pallace kunstikool. JOHANN KÖLER Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal, põllumehe pojana. Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemias (1848- 1855). Hiljem täiendas ennast välismaal, eeskätt Itaalias ja Prantsusmaal. Aastal 1862 asus Köler Peterburi. Mis jäigi ta põhiliseks elu- ja töökohaks
Keskaja alguse ja lõpu daatumid..Algus-313.-ristiusk oli legaliseeritud, 385- rahvaste rändamine, 395-Rooma jaotatakse kaheks,476-Lääne Rooma lõpetab tegevuse.1208-1227-Eestis algas keskaeg, muistne vabadusvõitlus. Keskaja lõpp-1453-Konstaninoopoli vallutamine, 1492-Kolumbus avastab Ameerika, 1561- Eestis lõppeb keskaeg, Liivi Ordu läks laiali, 1517-Reformatsioon Saksamaal. Frangi riigi valitsejad: Clodivech- Vapper, julm sõjapealik, ristis rahva ning enda. Rajas Merovingide dünastia. Tappis enda lähedased. Tema järglased ei viitsinud valitseda(nn. Laisad kuningad) vaid lasid majordoomustel valitseda., Karl Martell-Purustas araablaste väed 732 aastal Poitersi lahingus. Sõjaväereform sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks(lõi rüütlite raskeratsaväe)Võeti kasutusele jalused., Pippin Lühike-Laskis frangi ülikkonnal end kuningaks kuulutada. Tekkis kirikuriik-756 võitis Pippin langobarde ja andis osa riigist Paavstile. Paavst pühi...
Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse põhisuundadeks on tõuveisekasvatus, lisaks seakasvatus ja Tori Hobusekasvanduses hobusekasvatus. Peale põllumajandusreformi on põllumajandusettevõtetest alles veel OÜ Selja , OÜ Piistaoja Katsetalu ja OÜ Variin Agro. Tori vallas on kaks põhikooli ja üks algkool. Kultuurielu keskuseks on Tori Rahvamaja- seal tegutseb palju mitmesuguseid huviringe, toimub üritusi ning korraldatakse näitusi. Vallas on kaks raamatukogu: Jõesuu ja Tori raamatukogu. Tori kirikust on saanud peale selle renoveerimist ainulaadne sõjameestele pühendatud mälestuskirik: Tori Püha Jüri kirik. Tori vallas on tähtsal kohal turism- vald asub Pärnu jõe ääres ja on väga ilus koht looduse poolest, seal on ka palju kohti mida külastada: Tori põrgu,muuseum ja rahvamaja,
Asustus tihenes, hariti uusi põlde, rajati linnu, uue hoo sai sisse kaubandus ja majandus, kasutusele võeti tehnilisi vahendeid. Suurenes ka Rooma piiskopi ehk paavsti võim. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid, nagu Rootsi, Norra, Taani, Poola, Ungari. Hiliskeskaeg: Näljahädad ja suur katkuepideemia 14. Sajandil põhjustasid Euroopas rahvastikukatastroofi. Kliima jahenes ja põllumajandust tabas kriis. Samas iseloomustas seda ajajärku kunsti- ja kultuurielu õitseng. Itaaliast sai antiikkultuuri taassünd. UUEAJA KOIDIKUL Suur rahvaste rändamine (Millal aset leidis? Kes on hunnid? Mis selle tagajärjel muutus?) Rahvasterändamine oli 4.-7. Sajandil.Germaani, Slaavi jt. Rahvaste ulatuslik Lääne- ja Põhja-Euroopasse tungimine. Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid Sise-Aasias. Muutus see, et Euroopasse tulid uued rahvad. Germaanlased Rooma riigi piiridel:
kajakimatku, linnuvaatlust, perepuhkust. Korraldatakse lastelaagreid, ratsutamisteraapiat . Pakutakse seminaride pidamise võimalust maapiirkondades jne. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism (farm tourism). Taluturism ja turismitalud, see viitab tavaliselt ööbimisvõimalusele turismitaludes. Lisaks majutusele võivad turismitalud pakkuda puhkust maal, aktiivseid tegevusi, tutvumist piirkonna kultuurielu ja käsitööga, viia läbi looduslootunde jne. Taluturism on tihti alternatiiviks põllumajanduslikule tootmisele, mis võimaldab jätkata elu maapiirkonnas, luua uusi töökohti, täiustada maal olemasolevat infrastruktuuri, parandada maainimeste üldist elukvaliteeti. Maaturismi alla kuulub põllumajandus- ehk agroturism (agritourism). Tegemist on tootmistaludega, mis tutvustavad huvigruppidele põllumajanduslikku tootmisprotsessi
pidama enesestmõistetavaks, et eestlased nende põlde harivad. Talupoeg ei tohi omavaliliselt ära kolida, kuna see toob tema isandab kahju 4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud, tegeldi maagia ning ennustamisega jne. Koos pühakutekultusega hakkas eestlaste aimes kultuuris juurduma katolüklik kaluder. Vana-Liivimaa kultuur, linnad, kaubandus 1. Keskaegne kultuurielu põhines kotaliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. 2. Piiskopkondade keskustes, kus osusid toomkivikud, loodi nn toomkoolid-kõige pikaeglisemaks kujunes neist Tallinna Toomkool. 3. Linnas kui ka talus oli käsitöö, hinnades kaup valmistatakse mügiks, taludes kõik oli enda jaoks. Kaupmehed ei kaubelnud selleks, et saada pururikkaks, vaid et olla just nii rikas kui kaupmehele kohane. 4. Sest mõned majad on tehtud gootika ajajärku
isemajandamisele. 1987. dets. asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. 13. apr. 1988.a. telesaates ,,Mõtleme veel" tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. Laulev revolutsioon poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. 1988.a. juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod. K
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate
vormist rahvusliku" kultuuri juurutamine ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline Click to edit Master text styles infosulg tingis omakorda Second level orienteerituse vene Third level kultuurile. Lisaks püüti Fourth level hävitada eelmiste Fifth level põlvkondade kultuuripärandit (ulatuslik raamatukogude puhastus). Kultuurielu lõhestus II maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse nõukogude süsteem nägi ette arvukalt loovinimesi (kirjanike, teatud professionaalse kultuuri kunstnike, teadlasi jpt), kes küll harude olemasolu ja jätkasid oma senist tegevust uutes institutsioonide funktsioneerimise asukohamaades ja kelle saavutused igas vabariigis
5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus, suured kulutused sellele. Stalinlik NSV Liit Stalini kontroll oli sõja ajal ühiskonna üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid (arreteeriti sakslaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi, sõjavangi sattunud
hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse
Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. Kaotus 5. Jüriöö ülestõus (1343-1344) Suurim vabanemiskatse oli 23. aprillil 1343. aastal puhkenud Jüriöö ülestõus, mis algas Harjus ning levis mitmesse teise maakonda. Taani võimud ei suutnud ülestõusu maha suruda, kuid appikutsutud orduväelt said eestlased lüüa. Pärast ülestõusu müüs Taani kuningas Valdemar IV Põhja-Eesti Saksa Ordule, kes pantis selle omakorda Liivimaa Ordule. Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid adratalupoegadega ühte sulama vabatalupojad tekkis üksjalgade kiht. Ebaõnnestumine, tahe vabanmeda taani orjusest Jaanuaris 1558 alustas Venemaa Liivi sõda ning hõivas peagi Ida_eesti Põhjasõda (1700-1721) venemaa ja rootsi vahel eesti pärast Eesti rahava ajaloo üks tähtsamaid sündmusi o...
• 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. • Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a
Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist. Kunstnik pidi olema professionaal, võideldes asjaarmastuslikkuse ja naiivsuse vastu. Loomeinimestelt hakati nõudma originaalsust. Palju räägiti ka sellest, kuidas ühendada vanemat folkloori uue kaasaegse kunstiga. 20
ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisemates novellides väheneb fantastilisus ja grotesk. Ta läheneb realistlikule kirjutuslaadile, loobumata siiski täiesti oma loomingu romantilisisümbolistlikust põhialusest. Kirjaniku följetoniloomingu kõrgaeg jääb 20.-tesse aastatesse. Paremik sellest on koondatud kahte kogumikku: "Klounid ja faunid" ning "Aja grimassid". A. Gailiti vestelooming käsitleb peamiselt kirjandus-, kunsti ja kultuurielu probleeme. Ühes oma kuulsamas följentonis "Sinises tualetis daam" pilab ta Marie Underit ja Artur Adsonit ning nede läbi ilutsevat ja boheemitsevat kirjandust. Romaaniga "Toomas Nipernaadi" tõi Gailit eesti kirjandusse uuelaadse romantilise seikleja kuju. Autorile olid seejuures eeskujuks maailmakirjandusest tuntud hulkuri romaanid. "Toomas Nipernaadi" sai tänu huvitavatele karakteritele, stiilile ja huumorile ruttu populaarseks
MUUSIKAELU 18. SAJANDIL JA PÄRAST jõudsalt, aeglasem oli areng P-Eestis. Baltisaksa laulupidude toimumine Iseloomusta olukorda Eestimaal pärast Põhjasõda(1700-1721) 1857. Ja 1866.aatal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama Rahvaolukord oli väga raske: laastav katk, laostunud majandus, soikunud Saaremaa ühiskonna- ja kultuurielu. Hakati pöörduma esivanemate looduskultuuri poole. · Juhatajaks oli Körber,kelle eestvedamisel 1863 toimus Kes olid hernhuutlased? Ansekülas Sõrve laulupidu, ilmselt esimene Eestis. Käsitöölised-jutlustajad. Nad olid rahva seas populaarsed, sest nende
külad, mis jäid vaeseks. Sarnaseks oli pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse puudumine. 2)Võrrelge Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II valitsusaega ( poliitika valdkond, tähtsamad sündmused) Valitseja Valitsusaeg Poliitika Tähtsamad iseloomustus sündmused Aleksander I 1855-1881 Tahab teha Kultuurielu Venemaad Euroopalikumaks Aleksander III 1881-1894 Vasturefeormid, - venestamine Nikolai II 1894-1917 Jätkab Sõda Jaapaniga, reformistamist tsaai manifest,
Forselius asutas Piiskopmõisa seminari, mille eesmärgiks oli koolitada koolmeistreid, et need omakorda hariksid talurahvast. Samuti asutati 1632. aastal Tartu Ülikool. H.Stahl koostas 1637. aastal eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamisega saksa keele reeglistikuga. Rootsi ajal sai Euroopas valdavaks uus stiil barokk. Talupojad andsid traditsioone edasi põlvest põlve. Samas luteri usk juuris eestlastest välja muinasusundu. Rootsi aeg mõjutas väga palju Eesti kultuurielu nind inimeste mentaliteeti. Rootsi aeg tõi eestlastele kaasa palju olulisid muutusi. Tähtsamateks võib neist pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja haldusjaotuste väljakujunemist. Veel pandi põhi haridussüsteemile ning ilmusid esimesed eesti keele grammatika raamatud. Rootsi ajal suurenes rahvastik, oluliselt muutus talupogeade elu, samuti majandus ja kultuur Eestis. Arvan, et Rootsi aega võib nimetda heaks ajaks, kuna toimus palju positiivseid muutusi
Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika: (nep) toidujaotuse senine kord kaotati ning talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus
linnademokraatia. Otsused, nagu näiteks kui palju kulutada raha laevastiku uuendamisele, langetati häälteenamuse alusel kõigi kodanike (keda oli umbes 25% kogu elanikkonnast ülejäänud olid naised, orjad välismaalased) koosolekul. Esmakordselt arutati ka poliitilisi probleeme valijate ees. Demokraatia üks tagajärgi oli see, et suure tähtsuse omandasid poliitiku veenmisoskused , mitte aga tema võimed. Ehkki Ateena kultuurielu oli mitmekülgne, asus enamik ateenlasi tagasihoidlikes majades, kus oli vähe luksust või rikkalikke kaunistusi. Tänu Kreeka pehmele kliimale leidis suurem osa üritustest aset vabas õhus. Ateena elu keskpuntkiks kujunes akropoli jalamil asunud agoraa (turuplats). Agoraa oli müügi-, ostu- ja rahaasjade ajamise paik, seda ümbritsevates hoonetes asusid aga linnavalitsus, kohtud ja rahapaja. Avalikud teadetahvlid hoidsid linlasi kursis viimaste vaidluste ning otsustega.
· Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia 1) Jugoslaavia võttis vastu Marshalli plaani pakutud abi, et üles ehitada oma sotsalism 2) Seoses sellega sattus konflitsi NSVL-ga · Idablokile iseloomulik: 1) Võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid dem. Vabadused ja õigused. Teisi partei võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2) Kommunistliku parteo totaalne kontroll riigiaparaadi, ÜK organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3) Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani-ja käsumajandus. 4) Ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus suured kulutused sellele. Stalinistlik NSV Liit · Stalini kontroll oli sõja ajal ÜK üle vähenenud, kuid võimu kindlustamiseks oli vaja hoida ÜK-d pidevas hirmuseisundis. · Tugevnesid repressioonid (arreteeriti saksaste poolt vallutatud aladel elanud inimesi,
a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 6-7
1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus Kassetipõlvkonna tulek luulesse- Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel jt. 1960 valmib uuslaululava Tallinnas 1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri 1965 ENSV Riiklik Noorsooteater 1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin 1967 alustas Eesti õpilaste Töömaleva
3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV a) Kommunismi a) Valitsemine ja EKP juhtide tegevus (tv 24/1,2 ja lk. 35./2.ül.) kokkuvarisemise põhjused (tv b) Vastupanu vormid (tv 24/3) 28a/1) c) Side läänega (tv 24/4) b) Murranguline 1989.aasta (tv d) Käsumajanduse tagajärjed (tv 24/5,6) 28a/2,3): e) Kultuurielu põhijooned (tv 24a/1) Poolas f) “40 kiri” (tv 24a/4) Tšehhoslovakkias Saksa DV-s Rumeenias c) Muutused riiklused (§ 28a/6): Saksamaa taasühinemine “sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Fosforiidikampaania- protest, mis algatati rahva ühtekuuluvuse jõul kaevanduste rajamisest loobumises MRP-AEG- 1987
SUURRIIGID 19. SAJANDI II POOLEL AMEERIKA ÜHENDRIIGID: 1. Mis linnad said 19. sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Va...
H. Jürgenson ja J. J. Nocks) saadud äratus on suurel määral mõjustanud Kreutzwaldi kogu hilisemat elutööd. Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. Ülikooliaastail kujunes välja tema valgustuslik maailmavaade. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. Tema kui rahvaluule ja -keele hea tundja maine ulatus ka kaugemate asjahuviliste ringkondadeni. 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks, 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse
Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Päevalehed andsid välja luulet, lühiproosat ja uudisloomingu arvustust. Tähtsamad teemad luules olid: poliitiline lüürika, sotsialismi ehitav inimene, rindeluule, töö teema, kodu- ja mälestusluule. Ilmus Underi luulekogu ,,Mureliku suuga", Barbarus ,,Relvastatud värsid", Semper ,,Ei vaikida saa". Proosas ilmusid Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda", Mälk ,,Hea sadam", Gailit ,,Karge meri", A. Kivikas ,,Karuskose". Eesti kirjandus ja kultuurielu 1950 ndatel aastatel. 1950. aastate lõpu sula järel julges ka kirjandus vabamalt hingata. Nii näiteks avaldas J. Smuul talle populaarsuse toonud reisikirja ,,Jäine raamat", vestekogu ,,Muhu monoloogid", näidendi ,,Polkovniku lesk", mille ideoloogiline suunitlus oli juba hoopis teistsugune. Riikliku poliitilise piiratuse ning raamatute odavuse ja suurte tiraazide tõttu muutus kirjandus rahva seas tavatult populaarseks, apoliitilisest kultuurist sai varjatud vastupanuvorm. Tuntud
Kultuuromavalitsuse loomist pidasid vajalikuks sakslased ja juudid, rootslased ja venelased hoolitsesid oma kultuuriliste huvide eest kohalike omavalitsuste kaudu. See täitis täielikult oma ülesannet, rahvusliku konfliktid olid tundmatud. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid. Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Laienesid kultuurikontaktid soome-ugri hõimusuhted. 1920. algul oli kultuurielu kirev, vanemad järgisid traditsioonilisi stiile, nooremad meelsasti Euroopast eksporditud moodsaid suundi. Kirjanduselu: 20ndate algul luule, Siuru rühmitus, keskel proosa ja realistlik romaan (A.H.Tammsaare), 30ndatel ajaloolised romaanid. Arbujad nooremad luuletajad. Muusikaelu: sümf. suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Teatrielu: keskus Tallinn kolme kutselise teatriga, lisaks tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja poolkutselised trupid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
