isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään 7) Alloodid nii kutsuti maavaldust, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. 8) Basiilika kirikuarhitektuur, pikliku põhiplaaniga hoone, mis sambaridadega jagatud löövideks. 9) Karolingide renessanss - Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Näiteid Karolingide renessansist: · Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle eeskujul hakati kogu impeeriumis rajama too- ja kloostrikoole. · Arhitektuuri areng.
1938.a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia *eesti keel muutus kultuur keeleks *hüppeliselt kasvas eesti keelne trükisõna *hulgaliselt ilmus ajalehti *tippteoseks rahvakirjanduses sai A.H.Tammsaare viieosaline suurromaan "Tõde ja õigus" *asutati ühinguid ja seltse ( ala. Õpetajate, kirjanike, kunstnike...) *Rahvusvahelises mastaabis oli tähelepanuväärne vähemusrahvustele antud kultuurautonoomia, s.o õigus juhtida iseseisvalt oma kultuurielu. *1925.a. võttis Riigikogu vastu vähemusrahvuste kutuuriomavalitsuse seaduse, mis andis, vähemusrahvustele kultuuriomavalitsuse loomis õiguse. *Sport ja kehakultuur olid iseseisvas eestis populaarsed ja neid toetas ka riik *tuhandete osalejatega spordipeod olid Eesti Mängud *1920a. hakati osalema ka OM ja oli tavaline et sealt tuldi koju medalitega( eelkõige maadlejad ja tõstjad)
Põhjasõja ajal katkes ligi sajandis võimalus saada Eestis kõrgharidust. Keiser Paul I otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda. Uute ülikoolide asutamisega Venemaal taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Lühikese ajaga valmis ülikooli peahoone. Toomemägi korrastati. Tartu Ülikool muutus kiiresti Euroopa tuntud õppekesuseks. 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. Baltisaksa kultuurielu keskendus suurenes Tartu Ülikooli ümber. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid. See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud.
*Tartu ülikooli taasavamine-Põhjasõja pärast polnud u.saj võimalust Eestis saada kõrgharidust.Hakati ehitama ülikoole&taasavati TÜ(1802).Seal oli4teaduskonda:usu,õiguse,arsti,filosoofia.Õppetöö oli saksa&ladina keeles.Ülikooli1.rektori Parroti sõprus keisriga kindlustas rahalise toetuse.Valmis ülikooli peahoone,toomemäe tähetorn,anatoomikum,kliinik,raamatukogu.Siin tegutsesid astronoom Struve,füüsik Jacobi,embrüloogia rajaja Baer jpt.Baltisaksa kultuurielu oli keskendunud TÜ ümber,rajati ka joonistuskool.19s kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid *Haridusolud-Sätestati 4astmeline ühtluskooli põhimõtted:kihelkonnakool,kreiskool,gümn,ülikool.Tln&tartus olid gümn,kus õpetati antiikkeel,kirjandust,ajalugu.Linnadesse rajati kreiskoolid,linnakoolide alam aste olid elementaarkoolid.Talurahva haridustee:vallakool->kihelkonnakool.Usuvahetusliikumise tõttu tekkisid õigeusu maarahvakoolid.Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati
aastate lõpus tegutses Väike-Maarjas ligi 20 seltsi. Kiltsis asutati esimene laulukoor 1908. aastal, vilgas seltsielu kestis kuni 1940.-ndate aastateni. Peale laulukooride tegutsesid haridusselts, tuletõrjeühing, keelpilliorkestrid, rahva- ja peotantsurühmad, näitetrupid jne. Ehitati seltsimaja, mis tegutseb tänaseni. Toimus kaks laulupäeva, anti välja laulupäeva albumid.Seltsielu kandus ka ümbruskonna küladesse. Näiteks oli Nõmme külal oma puhkpilliorkester. Simuna kandi kultuurielu keskuseks on 19. sajandi keskpaiku kiriku juurde tekkinud Simuna alevik. Organiseeritud muusika- ja laulukooriharrastus algas seal 1832. a köstriks tulnud Villem Normanni juhatusel. Ta asutas segakoori, mille muutis 1860ndail aastail meeskooriks. 1866. a organiseeris Normann Simuna laulupüha, mis oli järgnevate suurte laulupäevade üks varasemaid eelkäijaid. 1890ndate aastate alguses asutati Paasveres Simuna kihelkonna esimene pasunakoor, Simuna puhkpilliorkester asutati 1912
hariduse kvaliteet langes. 25. Milline oli kiriku roll ühiskonnas? Kas selle osatähtsus suurenes või vähenes? Kuidas suhtus kirikusse riigi juhtkond? Kirik oli väga tähtis. Osatähtsus vähenes. Riigi juhtkond tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust, kui kirikule tehti takistusi. Propaganda kiriku vastu, surnuaiapühad asendati noortepäevadega jne. 26. Too näiteid vaimsest vastupanust venestusele. Optimism asendus pessimismi ja ükskõiksusega. Tagurlik murrang näitas kultuurielu vägivaldse juhtimise süvenemist, kaskeelsuse ülistamist ja tsensuuriolemasolude karmistumist. See tekitas haritlaskonnas protesti. "40 kiri"
aasta revolutsioonile järgnenud aastakümnetel. Võimule tulid bolševikud, tõusis Vene kodusõda. Punaarmee kehtestas võidupuhul Venemaa Nõukogude Vabariigi. Esines korduvaid näljahädasid, milles hukkus või lahkus riigist miljoneid inimesi. Talurahval keelati kauplemine ning kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Toimusid koonduslaagrid, inimesed surid haigustesse. Meessoost kodanikud suunati väkke. Riigipead pühendusid majandusele, kultuurielu polnud niivõrd oluline. 14. Millise Žanri ühe silmapaistvama esindajana on D. Šostakovitš läinud maailma muusikaajalukku? Sümfoonia – kirjutas 15 sümfooniat. Ta oli üks 20.sajandi silmapaistvamaid sümfoniste. 15. Miks on Stravinski orkestrit nimetanud solistide orkestriks? Too näiteid. Tema teostes oli suur tähtsus sooloinstrumentidel. Ta lähenes instrumentide tämbritele teistmoodi ning kasutas uusi rütmikäsitlusi. 16
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegsel Eesti- ja Liivimaal Kirikud Maahärrad ja nende vasallid asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Tehtu juures säilis provintsluse, ääreala maik, seda ka paljukiidetud Eesti gootika puhul. Kogu kultuurielu tähtsam kujundaja oli katololiiklik ristiusk, mis 13. sajandil elas üle tervendusprotsessi. Franciscus lõi kerjusmunkluse, tema ordu sanktrioneeriti Innocetius III poolt Ümera lahinguga samal aastal (1210). Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti
ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasna levimine ning usust saadi paremini aru. Veti kasutusele ka uued grammatikad (niteks Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis ilmus 1693.aastal ning Heinrich Stahli eesti keele grammatika, mille ta koostas 1637.aastal ja mis oli htlasi ka esimeseks eesti keele grammatikaks). Kokkuvtvalt vib elda, et Rootsi aeg oli haridus- ja kultuurielu arenguks soodne. Eriti thtis oli see eestlaste hariduse arenduse poolest. Ma arvan, et Rootsi aeg andis siinsele talurahvale lootust, et kunagi vivad nad vabaks saada, mis aitas tugevamatel le elada jrgnevad rasked aastasajad, mis muidu oleksid tundunud veel sngemad. Ning ma usun, et Rootsi aeg mjutas vga tugevalt eestlaste hariduselu ja pani sellele kindla aluse, mis ji psima isegi peale Phjasda.
jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad. Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam kummagi kõnelejatele mitte. 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome, Rootsi ja Norra saamikeelse ala üldhariduskoolides, samuti on saami keel kasutusel õpetuskeelena. Saamikeelset õpet pakuvad ka Soome, Rootsi ja Norra ülikoolid saami keele ja kultuuriga seotud erialadel. Kultuur: Traditsiooniliselt on saamid tegelenud kalapüügiga nii merelt kui siseveekogudest, karusloomade jahtimine ja lammaste karjatamisega,
18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik.
· toetati õigeusukiriku tegevust · keelati eestikeelsed koolid · uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo · maateaduse ega kirjanduse õppimist · vene keelt pidi kõnelema ka väljaspool koolitunde · vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati · Tartu Ülikoolis venekeelne õppekava, eestlastel oli parem võimalus edasi õppida Venemaal · venestamine pärssis eesti kultuurielu 2.Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks ja sihtideks? Eeldused: · majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik · kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine · kommunikatsioonivõrgu avardumine Sihid: · emakeelse rahvahariduse edendamine · rahva kultuuriharrastuste toetamine · üldise silmaringi laiendamine · kutseoskuste omandamise soodustamine · kultuuriühtsuse kujundamine 3
1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, toorainete puudus, keskkonna saastatus, immigratsioon Riigid : Lõuna Korea, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Singapur, Uus Meremaa Arengumaad Asuvad maailma lõunapoolsemates piirkondades Erinevad omavahel palju rohkem, kui kõrgelt arenenud riigid Jagunevad : Naftariigid, tavalised arengumaad, istandusriigid, vähim arenenud riigid Naftariigid
jpg Arvuti töövahendina 2014 kevad Thessaloníki Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn. Linn asub riigi põhjaosas Therme lahe ääres. Ta asub nõos ning on ümbritsetud madalatest küngastest. Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine majandus-, tööstus-, äri- ja poliitiline keskus ning oluline transpordi sõlmpunkt. Linna kaubasadam on oluline Kreekale ja Kagu-Euroopa sisemaale. Linn on tuntud oma festivalide, ürituste ja kireva kultuurielu poolest ning seda peetaksegi Kreeka kultuuripealinnaks. Et Thessaloníkis on pidev maavärinaoht, ei ole sinna ehitatud pilvelõhkujaid ning linn on säilitanud omapärase ilme. Thessaloníki maakonnas elab 2011. a seisuga 1 104 460 inimest, linnastus 819 770 ja linnas 322 240. Arvuti töövahendina 2014 kevad Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli anda ülevaade, kuidas tuleks õigesti referaati vormistada. Näitena
noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas
Kumb neist toetas, kumb pelgas Vene poliitikat? Jakobson toetas, Hurt pelgas 22.Kes eesti ajaloolastest on kirjutanud uurimuse ,,Äratajad" rahvuslikust ärkamisajast? Mart Laar 23.Millal ja millise valitseja ajal algas venestamine Eestimaal? Aleksander III 24.Sel ajal määrati ametisse uued kindralkubernerid. Kes? Mihhail Zinovjev, Sergei Sahhovskoi 25.Milliseid samme venestamisel tehti? Kõik koolid vene keelseks, 26.Kuidas mõjutas vene keel eestlaste kultuurielu? Eestlased unustasid eesti keeles kirjutamise 27.Kes eesti ajakirjanikest asus agaralt venestamist kaitsma? Jannsen 28.Milline ajaleht jäi ainsana eestlust kandma ? Postimees 29.1890ndail algas uus tõus eesti rahvuslikus liikumises- nn.Tartu renessanss. Kes oli selle juht, kes tema tähtsaim õpilane? Liider oli Villem Reiman ja õpilane Kolga-Jaanis 30.Milliseid seltse hakati veel Eestis rajama? Eesti põllumeeste selts Eesti kirjameeste selts
Nende asutatud orkestrite eeskujul said aluse paljud teised. Kuigi pasunakooride arv oli tunduvalt väiksem laulukooride omast, mängisid nad muusikaelu edasises arengus väga olulist rolli. [1] David Otto Wirkhaus 19. sajandi teisel poolel said rahvusliku kultuurielu keskusteks suuremates linnades tegutsevad laulu- ja mänguseltsid. Esimeste seas asutati "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas, mõlemad 1865. aastal. Koorilaulu kõrval harrastati neis ka näitemängu, peeti rahvavalgustuslikke kõnesid ja korraldati mitmesuguseid muid rahvuslikke kultuuriüritusi. [1] "Vanemuise" seltsi ja tema presidendi Johann Voldemar Jannseni eestvõttel sai alguse eestlaste
august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, asutamine 1945 II MS lõppes Jaapani kapituleerimisega. Sündmused: Algas Sm kallaletungiga Poolasse 1.09.39 1940. okupeeris Punaarmee Balti riigid. 1941. a suvel algas Sm kallaletung NSVLle 1941.a detsembris Jaapani rünnak USAle Lahingud Stalingradi (17.07.1942 02.02.1943) Midway merelahing (7. juuni 1942) Moskva lahing (1941-1942) EESTI: NSVL´i okupatsioon: uued majandusreformid, rahareform (hindade tõus), range kontroll kultuurielu üle, lubatud vaid kommunistlik partei, majanduses kaotati eraomand, algul kasutati rahvussümboolikat punalipuga. Paljud ühingud suleti, majandus korraldati ümber, kultuuriväärtused kaotati, sund mobilisatsioon, kohalikud kaitsejõud ei eksisteerinud. S okupatsioon: taastati tööstus, Saksa sõjaväe varustamine, kehtestati kohustuslikud müüginormid, töötas vaid NSSTP INIMESED J. Stalin NSVL partei- ja riigijuht Hitler Saksamaa füürer Chamberlain Briti poliitik
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku...
Kokkuvõtte § 32-32 B I osa: § 32. Kultuurielu oli nii lääne-kui ka idaploki riikides paljuski seotud propaganda ehk inimeste poliitilise meelsuse mõjutamisega. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastaste maha tegemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid, nt. Raadiot, ajakirju jne. Paljud kirjanikud ja filmi tegijad olid riigi poolt tagakiusatud, kuna sageli ei peegeldanud nende teosed seda, mida võimulolija tahtis. Külma sõja ajal oli tähtsal kohal sport. Spordivõidud pidid tõestama, et võitja riigil on parem poliitiline kord, mis seda soodustab. Erinevalt idablokist suudeti lääneriikides luua heaoluühiskond. Heaolu üheks näitajaks on hariduse kättesaadavus. NSV Liit muutus juhtvaks riigiks maailmas kõrgharidusega spetsialistide arvu poolest. Suurt tähelepanu pöörati Nõukogude Liidus relvastuse tootmisega seotud teadusvaldkondadele. I...
elluviimiseks tekkinud taipingide liikumine suruti siiski valitsuse poolt maha. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale (1840-1842) järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt ühiskonna arengut. Hakkas arenema ulatuslik liikumine nn uue teaduse eest. See tähendas nõudmist võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli, Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võidelda eksamite süsteemi vastu. AlgasHiina kultuurielu moderniseerimine. 1861 rajati diplomaatide kool. 1898. aastal aga pandi alus Pekingi ülikoolile. Euroopa keeltest tõlgiti ilukirjandust, õpikuid, käsiraamatuid. 1870. aastatel hakkasid ilmuma uut laadi ajalehed ja ajakirjad.Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud tarbeesemeid, siidimaali jms. Et ühiskond ja lultuur veelgi kiiremini edasi liiguks kogunes üle 1200 õpetlase Kang Youwei reformiprogrammi,
Modifikatsiooniline muutlikkus võilillel. 2. Kuressaare rahvastikupüramiid 2012. 3. E- ained minu toidulaual. 4. Maasikate paljundamine seemnetega. 5. Erinevate (puhastus)vahendite võrdlus ja mõju. 6. Energiajookide tarbimine. 7. Kohvijoomisharjumused ja kohvi mõju tervisele. 8. Püsiühendusega seotud probleemistik. 3. Ajalugu 1. Minu kodukoha : a)küla b)ettevõtte või c)arhitektuuri mälestise ajalugu. 2. Tuntud inimesi minu elukohas. 3. Minu koduküla kultuurielu enne ja nüüd. 4. Õppimine koolis enne ja nüüd. 5. Elu külas enne ja nüüd. 6. Milliste õpikute järgi me õppisime ja õpime täna ajalugu, bioloogiat .... Jne. (XX saj algusest tänaseni) - seda teemat saab kitsendada ja laiendada nii, kuidas vaja, tehes valikuid õppeainete järgi või võtta kõik õpitavad ained. Või laiendades või lühendades uuritavat perioodi. 7. Minu töökoha ajalugu. 8. Tuntud inimene minu suguvõsast. 9
See on Euroopa lipp. See ei ole mitte üksnes Euroopa Liidu sümbol, vaid Euroopa ühtsuse ja identiteedi sümbol laiemas mõttes. Kuldsetest tähekestest ring sümboliseerib Euroopa rahvaste solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Tähekeste arv ei ole kuidagi seotud liikmesriikide arvuga.Lipul on kaksteist tähekest, kuna see arv sümboliseerib tavaliselt täiuslikkust, täielikkust ja ühtsust. Seepärast jääb lipu kujundus muutumatuks, hoolimata ELi laienemistest. EL Euroopa Liit sai alguse pärast II maailmasõda eesmärgiga tagada Euroopas turvalisuse ja heaolu. Lipu ajalugu ulatub 1955. aastasse. Sel ajal eksisteeris Euroopa Liit üksnes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kujul ning liidul oli üksnes kuus liikmesriiki. Ent mitu aastat varem oli asutatud teine organ - Euroopa Nõukogu , mis tegeles inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuurielu edendamisega. 1946 eesmärk tagada rahu 1948 - Tolliliit 195...
vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Pisut ajaloost • Noor-Eesti algatasid 1903-04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. • 1905 astus Noor-Eesti esimest korda avalikkuse ette. • 1905 I album • 1907 II album • 1909 III album • 1910-1911 ajakiri Noor-Eesti • 1912 IV album • 1914-1916 ajakiri Vaba Sõna • 1915 V album Noor-Eesti tähtus • Elavdas kultuurielu • Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri • Viis kirjanduskriitika paremale tasemele • Tõstis raamatukujunduse taset • Elavdas kunstielu • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara • Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundumusi OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS Autorid • Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Aino Kallas, Jaan Oks, Marie Under,
2.Miks Niida isa ei soovinud, et Hannes Niidaga tegemist teeks? 3. Miks Luise ei sallinud isa ja isa Luiset isegi kõige raskematel aegadel? 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. August Mälk (1900-1987) oli eesti romaani- ja novellikirjanik, kes sündis Vähiku talus Koovi külas Lümanda vallas. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana, etendas suurt osa piirkonna kultuurielu edendamisel. Ta oli haridusseltsi Kultuur esimees, osav kõnemees, esines koosolekutel ja üritustel, ristis lapsi ja mattis surnuid, juhendas näiteringi. ,,Päevad ja õhtud kulusid koos rahvaga, aga ööd need olid minu omad ja sel ajal oli aega raamatuid kirjutada ning muu kirjatööga tegeleda", on kirjanik ise nentinud. 1944. aastal pages Mälk Rootsi, kus jätkas oma kirjanduslikku tegevust ja elas elu lõpuni.
Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli. Neist 5 on algkoolid, 3 lasteaed- algkooli, 19 põhikooli, 8 gümnaasiumi. Kõrgharidust annab Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. Viljandimaa on tuntud kultuuritraditsioone elus hoidev maakond. Toimub mitmeid festivale, maakonna laulu- ja tantsupidusi, korraldatakse zanripäevi, folklooriseimnare. Viljandis on ka teater Ugala, Viljandi Nukuteater. Maakonna kultuurielu edendamisel on tähtsal kohal seltsiliikumised. Peale kultuuriürituste on ka Viljandimaal tähtis koht turismindusel palju ajaloolisi vaatamisväärsusi. Viljandimaal, kus on keskmisest suurem südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumine on spordi arendamine üheks sotsiaalseks vormiks. Viljandi maakonnas on puit ja puidutooted märmisväärne tööstusharu ja suur tööandja. Ettevõtete arv Viljandi maakonnas on 3375, kuid ettevõtluse aktiivsus Viljandimaal jääb siiski
Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jne. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. Tegutsesid mitmed kultuurikontakte edendavad ja vahendavad organisatsioonid. Prantsuse Instituut, Eesti-Rootsi Ühing, Eesti-Ungari Selts. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused, külalisesinemised. 1920. aastail iseloomustas Eesti kultuurielu suundade paljusus, julge eksperimenteerimine. 1930. aastate teisele poolele sai iseloomulikuks elujaatava hoiaku propageerimine. Kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mida mõjutas enim Siuru rühm. Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan (A. H. Tammsaare). 1930. aastail saavutasid tuntuse ajaloolise romaani viljelejad. Kerkis esile Arbujate nime all tuntu noorem luuletajate põlvkond. Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro.
............................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood......................................................................................................9 7. Naiste võrdõiguslikkus ühiskondlikus elus....................................................10-11 8. Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal..............................................12-15 9. Kokkuvõte..............................................................................................16 10. Kasutatud kirjandus...................................................................................17 2 Sissejuhatus
Seaduse vastuvõtmiseni ja valdade ümberplaneerimiseni on jäänud umbes kaks kuud, mis tähendab, et mõlema, nii mai kui ka juuni kuu jooksul peab valda lisanduma keskmiselt 134 inimest, et Raasiku valla nimi säiliks. Samas, kui vaadata taristut, siis oleks tegu justkui väga elujõulise vallaga, mida ka Raasiku vald tegelikult on. Objektiivselt vaadatuna: 4 põhikooli, 2 lasteaeda, üks huvikool millel on kaks filiaali, mitu suurt toidupoodi ning elujõuline kultuurielu. Näiteks teatrituuride plaane vaadates, on ikka ja alati trajektoorid Tallinn, Tartu, Pärnu, Aruküla, Narva, ehk et Eesti suuremate linnade kõrval, domineerib alati ka väike Raasiku vallas asuv Aruküla. Kui palju see on seotud vallavalitsusega, seda ei oska veel määrata. Olemas on pangaautomaadid, perearst, apteek ning postkontor. Suurim murepunkt ongi ilmselt gümnaasiumihariduse puudumine, mida enamik omandab pealinnas. Mõned käivad gümnaasiumiastmes kõrvalasuvas Rae vallas Jüri
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine.
RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa- asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J. Köler, J. Kunder jt. Palju energiat kulutati eestikeelse kõrgema astme kooli
eest" laulu "Kiitus". Laulupeost võttis osa 2960 segakoorilauljat, 1881 meeskoorilauljat ja 840 pillimängijat kokku üle 5600 osaleja 410 kollektiivis. Eesti Postimehe hinnangul oli kuulajaid mõlema kontserdil umbes 30 000. VII laulupidu 12-14 juuni 1910 Tallinnas. Esmakordselt peeti pidu ilma pühenduseta mõnele keiserlikule tähtpäevale. Võrreldes eelmise laulupeoga oli edasi läinud nii eestlaste kultuurielu kui arenenud ühiskondlik positsioon laulupeolinnas Tallinnas oli laulupeo toimumise eel linnapeaks eestlane ja ka volikogus oli enamus eestlastel. Kultuurielu edendamist iseloomustab hästi näiteks teatrite kutseliseks muutumine nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks. Eestvedajaks Estonia selts. Laulupeost võttis osa 527 kollektiivi 10 100 laulja ja mängijaga, mis on üle 4000 osaleja rohkem kui eelneval laulupeol.
Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt. Viisiulatus on suurem(1-12astet) ja palju hüppeid, 20 saj levib mitmehäälsus, esitleti, või lauldi koos või üksi, kasut pillisaadet, laulud...
a. haridusselts. 3. oktoobril 1907 õnnestuski haridusseltsil avada Nuustakul emakeelne progümnaasium. See kuulus esimeste emakeelsete keskastme koolide hulka kogu Eesti ulatuses. Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis teistegi asutuste rajamist. 1895. a. asutati Nuustakule postijaam. Juba 1889. a. moodustati siin iseseisev politseijaoskond ja Nuustakule asus ka rahukohtunik. 1892. a. toodi Nuustaku alevikku üle Vastse-Otepää vallas 1890. a. asutatud karskusselts ,,Edasi", mis sai aleviku kultuurielu keskuseks. 1900. a. ehitatud pritsimaja hävis sõjatules, selle asemele on ehitatud kultuurimaja. 1919. a. lahutati Nuustaku Pühajärve vallast ja talle anti iseseisva alevi õigused. Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval elab siin ca 2500 inimest. Teise Maailmasõja keerises sai Otepää rängalt kannatada. Enne taandumist linnast süütasid fasistid Otepää 21. Augustil 1944 põlema, mille tagajärjel hävis üle poole hoonestusest.
feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest. Vasall- alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Feood renditatava maatüki nimetus Pärusvaldus maatükki pärandati poegadele Sunnimaisus- lahkumiskeeld Kirikukümnis kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule püsiv sissetulek kogu keskaja jooksul Karolingid nim. dünastiat mis sai nimetuse Karl Suure järgi Karolingide renessanss kultuurielu taassünd Karl Suure valitsemise ajal Vene õigus- Jaroslav lasti koostada seadustekogu, mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu Kirillitsa - üks kahest slaavi tähestiku variandist, mille töötasid välja Kyrillos ja Methodios Veetse rahvakoosolek Vana- Venes üldiste küsimuste arutamise tarvis.
impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks, kuid ei saanud ka ,,keisri usk" Eesti- ja Liivimaa kubermangus kaugeltki mitte valitsevaks. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19. saj esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris (Saku, Siim Krull Aaspere, Raikküla), kuid stiili järgiti isegi postijaamade ja kõrtsihoonete ehitamisel. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks kujunes Tartu, mis oli seotud otseselt ülikooli taasava-misega; ülikooli kõrval sai kunstielu südameks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit; Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. 19. aastasaja esimesel poolel tõusulainet kogenud nind eelmisel sajandil alanud vennaste-liikumine, mis oma demokraatliku õhkkonnaga ei teinud vahet seisustel ega
Võeti vastu uus põhiseadus, kus sätestati kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. * korraldati ümber majandus Tööstus, transport jne. natsionaliseeriti ehk riigistati. Taludelt võeti ära maa, mis oli üle 30 ha, selle arvelt said nn. uusmaasaajad maad. Tehti ettevalmistusi kollektiviseerimiseks (=ühismajandite loomiseks). Viidi läbi rahareform, mille tulemusel rahva elatustase langes (krooni asemele tulid rublad). * korraldati ümber kultuurielu Suruti peale nõukogulikku, kommunistlikku ideoloogiat. Vana kultuuri lõhuti, purustati, hävitati (mälestussambad, ideoloogiliselt "valed" raamatud jne.) * viidi läbi repressioone (=karistamisi, hukkamisi, tagakiusamisi) Kannatasid nii nõukogude korra vastased kui lihtsalt süütud inimesed. Arreteerimised algasid juba 17. juunil 1940. Tuhandeid inimesi vangistati ja hukati nn. esimesel nõukogude aastal (1940-41). 14
ainus lubanud poliitiline erakond. Vangistati ja hukati endised poliitilised liidrid, majanduseliit ja kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid. Hakati arreteerima inimesi kõigist ühiskonnakihtidest ja see tipnes 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed saadeti aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Suleti ajakirju, ajalehti ja seltse. Hävitati mälestusmärke, sambaid, raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed naaberriikidega. Natsionaliseeriti kõik eraettevõtted(riigistati). Langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal. · 1941. 22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda ning 2 nädalat hiljem jõudsid Saksa eelväed Eestisse. Punaarmee vastu võitlesid ka metsavennad.
Nõukogulik kultuuripoliitika Eestis Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juuratamise ühiskonnas. Olenemata poliitiliste olude liberaalsusest või ranguses, ühiskonnast ei kadunud kunagi tsensuur, mis pidi koos pideva meelsuskontrolliga takistama mõtte levikut. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest aarengust ja suundumusest ning selline infosulg tingis omakorda orienteerituse vene kultuurile. Järgnevatel aastatel puhastati kõik raamatukogud ,,kodanliku ühiskonna pärandist". Hävitati ka suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Kogu ebasoovitatav kirjasõna pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Ka välismaalt kirjanduse tellimine muutus äärmiselt piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogud...
Sellest seminarist tulid sellised nimed nagu F. Saebelmann, A. Kunileid - Saebelmann, A.Thomson, C.R. Jakobson, A.Läte Rahvuslik ärkamine oli kantud saksa vastastest meeleoludest. Vaatamata sellele avaldus Eesti rahvuskultuur Saksa kultuurist üle võetud vormidest. Eesti keelne ajaleht Perno Postimees. Eepos Kalevipoeg ilmumine. Karl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet. Rahvusliku liikumise keskuseks sai Tartu. Johann Voldemar Jansen oli kultuurielu hingeks.Tema eesmärgiks oli korraldada Eesti laulupidu. Ta asutas Vanemuise meestelauluseltsi. Mõned aastad hiljem asutati Estonia selts Tallinnas. Jakobson andis välja kolm laulikut. Isamaalised laulud: ''Sind surmani'' ja ''Mu isamaa on minu arm'' Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Osa võtsid meeskoorid, ja puhkpilliorkestrid, Teine laulupidu toimus 1879 ja aasta hiljem kolmas laulupidu Tallinnas.
Luuletusi kodumaakaotuse traagikast Tagasivaatavat valgust langeb värsspildistustele sõjaeelsest Tartust, Toomemäest, ülikooli raamatukogust ja luuletajast enesest loengut pidamas „Tartu rahu (1)“ Läbi okste haraliste lehte puhkevate viirgab, ümber tuttavsaraliste katuste see kevad kiirgab. Linn, maasüda! Majad, aiad kahelpool jõejooma veerul, omaks vaateveerud laiad, avanevad oru keerul. Kokkuvõte Oma mitmekülgse tegevusega on G.Suits mõjutanud kultuurielu arengut Kirjandusajalukku on läinud eelkõige luuletajana Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks Kasutatud materjal http://www.ut.ee/verse/index.php? &m=authors&aid=13&obj=poems&apid=753 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits- 1986257 http://vana.vonnu.ee/kultuur/suits.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html
värvati ta tööle Ameerika Hääle Euroopa keskuse juures Münchenis tegutsevasse eesti toimetusse. Mikiveri esimene raadioaeg jäi Ameerika Hääle Euroopa keskuse tegevuse lõpuaastaile. Müncheni harutoimetus täiendas Washingtonis töötavat põhitoimetust, kuhu Mikiver jõudis palju aastaid hiljem. Mikiver oli Ameerika Hääles algul diktoriks, hiljem sai ta luuletaja, teatri- ja kirjandusteadlasena ülesande jägida ka pagulaste kultuurielu. Kui augustis 1958 eesti harutoimetus Ameerika Hääle Euroopa keskuses suleti, jäi Ilmar Mikiver veel üheks aastaks Münchenisse. 1959. aastal USA-sse kolinud, tegutses Mikiver peamiselt rahandusalal New Yorgi ja Minneapolise firmades, kuni naasis 1974.aastal taas Ameerika Hääle juurde, siis juba Washington DC-s. Tema ülemuseks oli algul Voldemar Veedam, kuid
Eesti realism Ajalooline taust Eesti areng oli Vene impeeriumi koosseisus tõkestatud. Aleksander III trooniletulekuga 1881. a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod...
Nõukogu. VLO-1955a liitis NSVL Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Idablokk-terve maailmasüsteem, sinna kuulusid 13 riiki ja kõik nad allusid Moskva diktaadile, v.a Jugoslaavia. Idabloki tunnusjooned: *võim riigis oli koondatud ühe kommunustliku partei kätte *kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused *partei kontrollis kõiki ühiskondlikke organisatsioone* ka kultuurielu oli kommunistide kontrolli all * tohutu võim oli julgeolekuorganeil *kommunistide võim põhines hirmul ja terroril *majandus oli valdavalt riigistatud, kehtis käsumajandus *sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt *elatustase oli madal Inglismaa *impeeriumi kooshoidmiseks ei olnud jõudu *iseseisvusid alad Aasias, Aafrikas *impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult * Inglismaa säilitas endistes kolooniates
värvati ta tööle Ameerika Hääle Euroopa keskuse juures Münchenis tegutsevasse eesti toimetusse. Mikiveri esimene raadioaeg jäi Ameerika Hääle Euroopa keskuse tegevuse lõpuaastaile. Müncheni harutoimetus täiendas Washingtonis töötavat põhitoimetust, kuhu Mikiver jõudis palju aastaid hiljem. Mikiver oli Ameerika Hääles algul diktoriks, hiljem sai ta luuletaja, teatri- ja kirjandusteadlasena ülesande jägida ka pagulaste kultuurielu. Kui augustis 1958 eesti harutoimetus Ameerika Hääle Euroopa keskuses suleti, jäi Ilmar Mikiver veel üheks aastaks Münchenisse. 1959. aastal USA-sse kolinud, tegutses Mikiver peamiselt rahandusalal New Yorgi ja Minneapolise firmades, kuni naasis 1974.aastal taas Ameerika Hääle juurde, siis juba Washington DC-s. Tema ülemuseks oli algul Voldemar Veedam, kuid
Võim oli ühe, kommunistliku partei käes. Samas ei pruukinud see partei kanda tingimata kommunistliku partei nime. Võis olla ka rohkem kui üks partei.Võim parteis kulus pea- ehk esimesele sekretärile.Kommunistlik partei kontrollis kõiki riigistruktuure ja organisatsioone. Oluline roll oli julgeolekujõududel.Valimistel reeglina üks kandidaat, kelle poolt hääletas 99,9% kodanikest.Majanduse kõik harud olid valdavat riigistatud. Plaanimajandus. Kogu kultuurielu oli allutatud KP kontrollile ja suunistele.Suur osa riigi SKP-st läks sõjaväele. 1) Võim kommunistliku partei käes, kus tegelik võim peasekretäri käes (diktatuur). 2) Kogu riigiaparaati ja ühiskondlikke organisatsioone kontrollis kom.partei, mida omakorda kontrollisid julgeolekuorganid. 3) Kogu majandus valdavalt riigistatud.Klassistruktuur: bürokraadid, töölised ja kollektiviseeritud talupojad.Oli plaanimajandus. 4)Kultuur tohtis teenida ainult sotsialistlikku
mis leidis lahendust renoveerimise teel. 2007. aastal avati kaua oodatud renoveeritud ja juurdeehitusega koolihoone (vaata Foto 3). Kultuurikeskus 1910. aastal valmis Avinurme Tuletõrje Seltsi pritsimaja, kuhu koondus kogu ümbruskkonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks (K. Jalakas 2009). Uue kultuurikeskuse (vaata Foto 4) ehitust alustati 1988. aastal, kuid hoone valmis raha puuduse tõttu alles 1999 (tere tulemast avinurme). Uude kultuurikeskusesse on tänaseks koondunud kogu kultuurielu. Varem paiknes praeguse kultuurikeskuse maa peal laululava (uus laululava,ühtlasi neljas, paikneb staadioni ääres, koolimaja taga olevas lohus), kus peeti 30-te aastate piirkondlikke laulupäevi. Kultuurimajas näidatakse kino, peetakse kooli koosviibimisi, korraldatakse tetri ettendusi, õhtuti teevad proove laulukoorid, näitemänguring ja kohalik puhkpilliorkester. Kultuurimajas on veel ujula, hambaarst, koduloomuuseumi kontorid, maa-amet ja maja täidab ka vallamaja funktsiooni (K
Ülikoolis oli 4 teaduskonda, usu-,filosoofia-,õigus-,arstiteaduskond. Õppekeel oli ladina, kuid ka saksa keel. Teadlased/õppejõud: 1) Astronoom Wilhelm Struve mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaanikaare pikkuseDoonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. 2) Füüsik Moritz Hermann Jacobi 3) Embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer munarakkude avastamine Baltisaksa kultuurielu: · Raadi mõisa rajati kunstikool (joonistuskool), kus oli õpetajaks Karl August Senff, kes oli graafik ja vaselõigete tegija · Tallinnas olid kunstikeskusteks Tallinna Muuseumiühing ja Provintsiaalmuusem Reinimaa maalikunstnik Gerhard Franz von Kügelgen · Klassitsismi näiteid Riisipere mõis, Tartu ülikool, Stenbocki maja Hariduselu: · Kehtis ühtsuskoolipõhimõte kihelkonnakool ja kreiskool maakondades,
Moriz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer, kirurg ja anatoom Nikolai Pirogov, vitamiinide olemasolu tõestaja Nikolai Lunin jpt. TÜ ümber kogunes teisigi kultuuri-ja teadusasutusi, nt: Professorite Instituut, Vetenaaria Instituut, joonistuskool (kus töötas graafik Karl August Senff). Kujuneski välja Trt kunstielu, kus andsid tooni juba kohalikud meistrid- A.M. Hagen, F.L. von Maydell, G.F. Schlater. Baltisaksa kultuurielu laiemalt (lk 155) Baltisaksa kultuurielu ei piirdunud siiski ülikooliga. Nt töötas Tln-s ja Peterburis akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann, kõige põhjalikuma eesti keele sõnastiku autor, Saaremaal tegutses mitmekülgne Johann Wilhelm Ludwig von Luce, Haapsalus uuris ravimuda omadusi Carl Abraham. Kunstnikest tuleb veel nimepidi mainida Gerhard Franz von Kügelgeni, kelle tuntuim Eestis asuvatest töödest on Goethe portree.2
Islam ja islamimaad 19. sajandil Arengusuundumused Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist 13.saj. jäi islamimaades nii ühiskonna-ja kultuurielu kesiseks. See toimus tasapisi ja seda ei onud kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejaid elasid edasi luksuses, moseed olid täis palverändureid. Kui see kõik jättis vaid välise mulje. Islami ranged dogmad piirasid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa kaupmeestega, kellel olid paremad tingimused. Nad püüdsid eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus. Uued liikumised tekkisid ikkagi 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
