Novgorodi(1480) ja Pihkva(1510) vürstiriigid. • Lõunas- Poola-Leedu ühendkuningriik 1385 • Läänes sõlmiti Taani juhtimisel liitriik - Kalmari unioon, kuhu kuulusid ka Norra ja Rootsi 1397 Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister W. VON Plettenberg. Oli üks väheseid kes mõistsid ühtsema riigi tekkimise vajalikkusele Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli
Seda kogunemist võimud enam laiali saata ei riskinud ja miilitsavägesid enam kohale ei saadetud. Aprilli alguses 1988 toimus loominguliste liitude ühispleenum. Suur kõnekoosolek, kus tuldi välja väga eriliste ettepanekutega. Nõuti, et Eestis tuleks üle minna isemajandamisele, nõuti seda, et avalikustamist tuleks süvendada, et rahvusteadused peaksid olema prioriteediks, nõuti, et küüditamine tuleb ebaseaduslikuks kuulutada, nõuti, et immigratsiooni tuleb tõkestada, nõuti ka kultuurielu detsentraliseerimist. Viimane kujutas seda, et loominguga tegelevad inimesed üritasid välja tuua valupunkte. 88 aasta 13 aprillil käidi välja idee Rahvarindest. RR see pidi olema massiliikumine perestroika toetuseks. Vähemalt esialgu iseseisvumisest juttu ei olnud. Üle Eesti tekkisid erinevates asustustes RR tugigrupid. Eesti eeskujul samalaadsed liikumised tekkisid ka Lätis ja Leedus, kus Leedus kandis nimetust Sajudis ning Lätis Tautas Fronte
riigi sees. Rändevoogude suundi sada aastat tagasi ja tänapäeval vaata õpikust (lk 49). Pendelränne on inimeste liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Globaalne võrk on moodustunud üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest. Rahvuslikud- ehk regionaallinnastud on globaallinna madalama astme linnastud. Neis on mitmekesiste teenuste pakkujaid, kuid globaalsesse võrku kuuluvad kõrgema astme linnade kaudu. Kontrollivad ja juhivad äri- ja kultuurielu oma riigis või riigiosas. Slumm on marginaalse rahvastikuga (vaesed, töötud) asustatud vilets linnaosa. Peamiselt arengumaades, aga ka Põhja riikide suurlinnades. Arengumaades ehitavad inimesed oma elupaiga käepärastest materjalidest ise, Põhja riikides kujuneb linnaosa allakäigu ja kinnisvara hinna languse tagajärjel sinna koonduvad väikese maksujõuga inimesed. Avalikud ja kommunaalteenused puuduvad või on halva kvaliteediga, tavaliselt on kõrge kuritegevus.
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne
sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Siirdevormilise laulu tekkimise üheks aluseks oli naaberrahvaste muusika ja luule tugev mõju eesti kultuurile. Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas. Eeldused: Pärisorjuse kaotamine Eestis ning sellega seoses külaelu muutused. Hariduse levik ja kättesaadavus, kultuurielu arenemine, rahvuslik ärkamine, talurahva vabam liikumine linnades ja erinevates maapiirkondades, samuti tihedam suhlemine eri piirkondade vahel ja keele ühtsustumine. Uemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud uusaegsest avardunud maailmapildist, trükitud kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Uute laulude sisus on kesksel kohal tegevuse kujutamine. Laulu tulid uued teemad: tunded, armastus, sõda (meeste nekrutilaulud) ja vangipõlv, poliitilised sündmused.
Renessansikirjanikud kujutavad enamasti endi kaasaega, uudseks nähtuseks on looduskirjeldus, renessanss kasutab sageli tegelikkuse kujutamisel fantastilisi väljamõeldisi ja erakordset faabulat. Itaalia renessanss Itaalia oli Euroopa renessansi häll, sest seal kujunesid välja selle liikumise alused - see oli eelkõige tingitud linnade arengust. Järgneva 2,5 sajandi jooksul tegi Itaalia renessanss oma arenemises läbi 3 astet. I aste 14.sajand - kirjanduse ja kultuurielu oli veel seotud vabade linnakommuunidega. Dante, Petrarca, Boccaccio II 15.sajand - humanistid eemaldusid hoopis enam keskaja kultuuritraditsioonidest - tähtsaim oli sõltumatu inimisiksuse vabastamise idee. Domineeris ladinakeelne kirjandus. Firenzes valitses Lorenzo Medici, kelle ajal püüti lepitada antiikseid ja rahvuslikke traditsioone. M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand
FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad laulud" On loonud ka soololaule Kuulamiskava: " Kaunimad laulud" KARL AUGUST HERMANN- 1851 1909 Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane 19.sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur. Ajalehetoimetajana ja ajakirjanikuna võttis 1882.a Jannsenilt üle Eesti Postimehe ja toimetas veel lisaks ajalehte Postimees Andis välja ajakirja " Laulu ja mängu leht" uudiseid maailma muusikast, noodid, õpetusliku sisuga artiklid, muusikateooria. Kirjastajana pidas oma ülesandeks varustada muusikahuvilisi nootidega. Kirjaniku ja luuletajana andis välja luulekogumikke, näidendeid, järjejutte.
Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur. Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna
Rahvaluule kogumine jätkus ka hoolimata Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest. Jakob Hurdale saatis kaastööd ligemale 1400 inimest. Mattias Johann Eisen koostas ja andis välja hulga folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need nn vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). 19. sajandil olid eesti kultuurielu kandvaks jõuks väheste tippharitlaste kõrval peamiselt külakooliõpetajad, köstrid ja vallakirjutajad, kelle tegevus jäi heast tahtest hoolimata ikkagi asjaarmastajalikule tasemele. Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants Laikmaa. Viimane asutas 1903. aastal Tallinnas, K. Raud järgmisel aastal Tartus ateljeekooli. Peatselt hakati korraldama juba eesti kunsti ülevaatenäitusi (esimene 1906). Kiire arengu tegi läbi teatrielu
teadlast) Teaduskaraadid + aunimetused (ENSV teeneline teadlane) Kultuurielu tunnused Loomingulise vabaduse piiramine (puudumine) Kultuuri rakendamine ideoloogilises võitluses Loome(kutse)ühingutesse kuulumise vältimatus Kunstiliikide gradatsioon Loomeinimeste kategoriseerimine aunimetuste alusel (Stalini preemia laureaadid; NSV Liidu teenelised kunstnikud; ENSV rahvakirjanikud jt) Eestikeelse kultuurielu domineerimine Institutsioonid EKP Keskkomitee o Propaganda ja agitatsiooniosakond o Ilukirjanduse ja kunsti osakond 1951-53 o Teaduse ja kultuuri osakond 1953-56, 1963-69/Teaduse, koolide ja kultuuriosakond 1956-63/Kultuuriosakond 1969-88 Kunstide Valitsus 1940-53 Kultuuriministeerium 1953. aastast Kinematograafia ministeerium 1946-53/…/Kinematograafia
Pärast II maailmasõda jätkas Raudsepp oma loomingut, pilgates aegunut ja iganenut inimeste teadvuses. Tuntumad selle perioodi komöödiad on "Tagatipu Tiisenoosen" (1946) ja "Tillereinu peremehed" (1948). Komöödiakirjanikuna valdas Raudsepp hästi situatsioonikoomikat ja rahvalikult rikast keelt, mis võimaldas luua vaimukat dialoogi. Ta nägi ja kujutas kodanliku ühiskonna mentaliteeti ja selle kandjaid erekoomilises valguses, mis kindlustas talle populaarsuse. Eesti kirjandus- ja kultuurielu XX saj alguskümnendil. "Noor-Eesti" 1905.a puhkes Venemaal revolutsioon, mis avaldas mõju riigi kõigi rahvaste kultuuri- ja kirjanduselule. Revolutsioonivõitlus omakorda andis kirjanikele ainet teoste loomiseks. A.H.Tammsaare, E.Vilde, Fr.Tuglas ja G.Suits olid esimesed, kes kajastasid 1905.-1907. a sündmusi. G.Suitsu esikkogus "Elu tuli" (1905) tunnetab luuletaja väga täpselt ajajärgu meeleolusid. Eest revolutsioonilise romantismi tuntuim teos on Fr.Tuglase "Meri" (1908)
valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25'st osariigist ning oli ametlikult liitriik (,,vürstide oligarhia"). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa alamatest elasid Preisimaa aladel). Keskvalitsus kontrollis relvajõud, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Osariikidele allusid kohalik haldus, haridus, kohtukorraldus ja kultuurielu. Välispoliitika juhtimine ja riigikantsleri valimine kuulus Saksamaa keisrile (Bismarck). Otto oli juba 1860'st Preisimaa riigikantsler ja välisminister vms. Bismarck juhib välispoliitikat kuni 1890'teni. Tähtsamad riigiorganid olid Liidunõukogu ja Riigipäev, mille õigused olid piiratud (ei olnud parlamentarismi). Liidunõukogusse kuulusid 25. osariigi valitsejad (vürstid). Riigipäeva valimised on demokraatlikud ses suhtes, et meestele kehtestati üldine
haridust). Estonias keskset juhifiguuri polnud. Oli mitu suuremat mõjutajat: nt Paul Pinna. Vanemuine ja Estonia said endale uued ja suuremad hooned, kus töö sujus paremini KIRJANDUS Kerkis esile uus kirjanduspõlvkond. Sellega muutusid ka esteetilise taotlused kirjandusele. Kirjanduslike rühmituste loomine. Noor Eesti alguse sai Tartus. Tegeles u kümmekond aastat. Saavutati eesti kirjanduslikus elus mõjukas juht. Juhiks oli Gustav Suits. Võib nimetada ka laiemalt kultuurielu klubiks, temaga olid seotud ka kunstnikud, mitte ainult kirjanikud. Polnud väga ühtne, esines väga erinevaid vaateid. Püüti ühendada sotsiaalset õiglust ja liberaalset individualismi. Enamikele autoritele oli omane rahvuslikkus. Rahvusliku autonoomia tekkimine. Põhiloosung: euroopluspüüe. KULTUURPOLIITIKA Haridusministeerium tegeles kultuuripoliitikaga. Asutati eesti kultuurkapital ja võeti vastu eesti kultuurkapitaliseadus: hakati maksustama viina jt tooteid
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru
ette tihedamat majanduskoostööd ning regulaarseid kohtumisi. 1930. aastate lõpuks oli Eesti sattunud ebasoodsasse olukorda, kui kasvas kallaletungioht nii NSVL kui ka Saksamaa poolt ning abi polnud kuskilt loota. 1938 kuulutasid Eesti, Läti ja Leedu end neutraalseks. Eesti sõjaväelased alustasid lähenemiskatseid Saksamaale, kui see polnud Eestist kui partnerist huvitatud. Eesti osutus Teise maailmasõja puhkemisel isoleerituks ning muutus kergeks saagiks. §18-19. Kultuurielu Riiklik kultuuripoliitika Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. aastal jõuti Kultuurkapitali loomiseni. See kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Algas eestlastest
Majanduses olid viimased II maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. SOTSIAALOLUD Eesti elatustase jäi arenenud lääneriikide ja Põhjamaade omast tunduvalt maha, kuid oli Ida-Euroopa keskmisel tasemel ja ligilähedaselt sama kõrge kui Ungaris, Poolas, Lätis, ent kõrgem kui Balkanimaades. 1937. aastaks lahenes pea täielikult tööpuuduse probleem, mis oli linnarahvale suurim nuhtlus. Kolmekümnendate teisel poolel tõusid palgad nii tööstuses kui põllumajanduses. 5. Kultuurielu HARIDUS JA TEADUS * Iseseisvuse kättevõitmisega vabanesid eestlased kultuurilise venestamise ja saksastamise ohust. Valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. * Riik finantseeris kultuuri otse riigieelarvest ja Eesti Kultuurkapitali (1925) kaudu. * Õppekeelena võeti kasutusele eesti keel, emakeelne haridus algkoolist gümnaasiumini.
Sotsiaalsed probleemid- migrantide sissevool tänu tööstuse paisutamisele. 1980.a eestlaste osakaal rahvastikus 65%. Muulaste ja kohalike suhete pingestumine. Eesti ökoloogiline olukord halveneb. Käsumajandus- võõrtööliste sissevool. Eestlaste elanikkond kasvas muulaste arvel (1945-1950- 170 000 inimese võrra). Nad tõid kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades siin kompaktsed venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad 43 Kultuurielu põhijooned Eesti NSV poliitilise ja majandusliku eraldatusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg: Lääne vaimsest arengust ei tohtinud keegi siin midagi teada. Sundorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. Aastate lõpul ja 1950. Aastate esimesel poolel. Kultuuri poliitika üheks osaks oli vaimupärandi valikuline hävitamine. Hävitati märkimisväärne osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest
see arv sümboliseerib tavaliselt täiuslikkust, täielikkust ja ühtsust. Seepärast jääb lipu kujundus täpselt selliseks nagu ta on, hoolimata ELi laienemistest. Lipu ajalugu Lipu ajalugu ulatub 1955. aastasse. Sel ajal ei olnud Euroopa Liidu otsest lepingut sõlmitud, kuid eksisteeris üksnes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kujul ning liidul oli ainult kuus liikmesriiki. Mitu aastat varem oli asutatud teine organ - Euroopa Nõukogu , mis tegeles inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuurielu edendamisega. Euroopa Nõukogu kaalus, millist sümbolit võiks hakata enda tähistamiseks kasutama. Mitmete arutelude ja nõupidamiste järel otsustati võtta kasutusele praegune kujundus - kaksteist kuldset tähekest sinisel taustal. Mitmete tavade kohaselt on kaksteist arv, mis tähistab täiuslikkust. Samuti tähistab see kuude arv meie kalendris ning kella numbrilaua tundide arvu. Ring tähistab lisaks muudele asjadele samuti ühtsust. Nii otsustatigi võtta
Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine Umbes kaks aastat peale Esimese Maailmasõja (1914-1918) puhkemist, sügisel 1916, oli Tsaari- Venemaa sõja sakslastele praktiliselt kaotanud. Tsaar Nikolai II kõrvaldati troonilt ja võim läks Riigiduuma (esinduskoja) edumeelsemate rühmituste kätte. Moodustati demokraatia suunas kalduv Ajutine Valitsus, mille peaministriteks olid esmalt vürst Lvov ja Kerenski, keda ongi tuntud tagantjärele "Kerenski aja" nime all. Kui selgus, et venelastega demokraatlikul alusel koos töötada ei saa, esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks uus maavalitsuse eelnõu, milles polnud juttu ei omavalitsusest ega ka autonoomiast. Tegemist oli Eesti maavalitsusega, mille 30. märtsil kinnitas Vene Ajutine Valitsus. 1.juulil 1917 avas Eesti kubermangu komissar, endine Tallinna linnapea Jaan Poska Toompea lossis Eesti Maapäeva, esimese Eesti rahvaesinduse. Selle kompetentsi kuulus seisukohavõtt, ...
Türile ligikaudu 80 km. Vallas on 82 küla. Valla keskuseks on ca 3300 elanikuga Märjamaa alev, mis on kaasaegse infrastruktuuriga linnatüüpi asula, siin asuvad gümnaasium, rahvamaja, kino, ujula, kaks võimlat, lasteaed, muusika ja kunstikool, haigla ja raamatukogu. Märjamaal asub Rapla maakonna parim staadion ja omanäoline Sillaotsa talumuuseum . Kord nädalas ilmub valla oma ajaleht Märjamaa Nädalaleht. Märjamaa vallas on aktiivne kultuurielu. Palju on traditsioonilisi üritusi: jaanilaat, valla laulu ja tantsupäev, Märjamaa päevad (nende raames valla spordipäev), Märjamaa Folk, Naistevalla lõõtsapäev, Varbola Puu, Varbola külade päev, Velise laat, Moka laat, Märjamaa alevijooks jne. Märjamaad on esmakordselt mainitud 1364. aastal seoses Märjamaa Maarja kirikuga. Kiriku ümber hakkas arenema kirikuküla. Alevik tekkis 19. sajandi teisel poolel. RaplaVirtsu raudtee avamine 1930
Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne. - võim oli julgeolekuorganil; võim püsis terrori ja hirmu abil. - majandus, tööstus, kaubandus olid riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud; kehtis käsumajandus - suured kulutused riigikaitsele, seetõttu oli ka elanike elatustase madal 5.Marshalli plaan (1947) Marshalli plaani oli USA (1947) algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks
Kokkuvõtvalt võib ölda, et ma alustan oma referaati nagu ,,tabula rasa", täiesti puhtalt lehelt. Mõistmaks suurmõtleja vaimu paremini, tutvustan esmalt tema tausta. Elu Ludwig Wittgenstein sündis Austrias, ühes Viini kõige mainekamatest perekondadest. Ehkki nii Wittgensteini isa kui ema perekonnad olid algselt olnud juudi päritolu, olid ta vanemad mõlemad üles kasvatatud kristlastena. Wittgensteinide kodu oli fin de siècle'i aegse Viini kultuurielu üks keskusi, mida regulaarselt külastas selleaegsete intellektuaalide ja kunstiinimeste kultuurikiht Gustav Klimt, Sigmund Freud, Johannes Brahms, Gustav Mahler jt. Helilooja Johannes Brahms oli perekonnatuttav, kes õpetas Wittgensteini õdedele ja vendadele klaverit. Nagu ema, olid ka Wittgensteini õed ja vennad väga andekad. Wittgensteini vend Paul kaotas noorena sõjas parema käe ent sellele vaatamata sai temast rahvusvahelise tasemega klaverisolist.
maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerimisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Õpetajate Selts jt. Eesti kultuurielu kaasajastus kiiresti, kuid ei hääbunud ka traditsiooniline rahvakultuur. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917.aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajad nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit
Nurtu kool Nurtu kunagise Oese küla elanikud aeti 1800. aastate algul küla ääremaadele ja ümberkaudsetesse naaberküladesse, sest Vana-Vigala parunil, kes oli ka Nurtu maade omanikuks, oli tekkinud mõte elumehest pojale siia Nurtu maadele mõis rajada. Ehitati uhke mõisahoone ja vajalikud kõrvalhooned. Osa neist hoonetest on veel olemas, nagu valitseja maja, magasiait, kelder jt. Mõis sai nimeks Uus-Nurme (Neu- Nurms) ja oli piirkonnas üks nooremaid. Parun B. Üexküll oli mõelnud, et kui ta lodevate elukommetega poeg saab omaette mõisaomanikuks, et siis majapidamise mured toovad pojale aru pähe ja see parandab oma eluviisi ja kombeid. Aga lootus oli asjata. Laiskus ja ükskõiksus ei lahkunud sellest noorest aadlivõsust. Mõisapidamisest midagi välja ei tulnud. Teatakse, et juba 1830. aastate paiku olnud häärber tühi ja mõisa maad rendil. Neil aastatel asutati üha rohkem ja rohkem küla- ja vallakoole. Koo...
see arv sümboliseerib tavaliselt täiuslikkust, täielikkust ja ühtsust. Seepärast jääb lipu kujundus täpselt selliseks nagu ta on, hoolimata ELi laienemistest. Lipu ajalugu Lipu ajalugu ulatub 1955. aastasse. Sel ajal ei olnud Euroopa Liidu otsest lepingut sõlmitud, kuid eksisteeris üksnes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse kujul ning liidul oli ainult kuus liikmesriiki. Mitu aastat varem oli asutatud teine organ - Euroopa Nõukogu , mis tegeles inimõiguste kaitse ja Euroopa kultuurielu edendamisega. Euroopa Nõukogu kaalus, millist sümbolit võiks hakata enda tähistamiseks kasutama. Mitmete arutelude ja nõupidamiste järel otsustati võtta kasutusele praegune kujundus - kaksteist kuldset tähekest sinisel taustal. Mitmete tavade kohaselt on kaksteist arv, mis tähistab täiuslikkust. Samuti tähistab see kuude arv meie kalendris ning kella numbrilaua tundide arvu. Ring tähistab lisaks muudele asjadele samuti ühtsust. Nii otsustatigi võtta
International University Audentes Õigusteaduskond Siim Siirak Hiina ja Tiibet Juhendaja: H. Koitel Tallinn 2008 Sissejuhatus Tiibet, millel on kümmekond sajandit pikk ajalugu, religioon ja kultuuripagas, oli aastatel 1913-1949 de facto iseseisev, rahumeelne ja budistlik riik, mis omas sõltumatut keskvalitsust, raha, maksusüsteemi ja sõjaväge. Peale seda kui Mao Zedongi juhitud kommunistid pääsesid võidule Hiina kodusõjas ja loodi Hiina Rahvavabariik (HRV) marssisid Hiina rahvavabastusarmee väed Tiibetisse. Mõistagi olid Hiina hästi treenitud ja varustatud väed mitmekordselt arvulises ülekaalus Tiibeti algse sõjavarustusega sõdalastest. Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on Tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuuril...
muusikat. 4 3 Rahvusliku liikumise keskusekskujunes peagi Tartu, kus oli rohkesti noori eesri 1867. aasrakevadelliikitati v6imudele palvelubadakorraldada1869. aastajuunis haritlasi. Paljudeks aastateks sai Thrtu eestlasre kultuurielu hingeks Johann pirisorjuse kaotamise 50. aastapdevapuhul eesti laulupidu. Tsaari-Venemaa voldemar Jannsen (1819-1890), kes 1853. aasral Plrnust trtusse asus. burokraatia ning taguriike baftisairsam6isnike vastutiiijamise t6ttu jii asjaajamine Musikaalse mehena oli ta vlndras ja Pdrnus laulukoore .iuhatanud ning kaasa venima ning luba saadi alles 1869. aastaveebruaris.Sellelevaatamatahakati juba liirinud Pirnu salsa lauluseltsis.Ka 1864
linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 17. sajandi II poole Tallinna muusikaelu oli võrreldav teiste Läänemere rikaste kaubalinnadega, kus kultuur oli saksakeelne, nagu Lüübek, Danzig (Gdansk), Königsberg (Kaliningrad) või Riia. Teine eesti linn, mille kultuurielu jõudis sel ajal oma kõrgpunkti, oli Narva. Ka Narvas tegutses 17. sajandi lõpus väga väljapaistvaid muusikuid, nagu näiteks Tallinna linnaorganistide suguvõsast pärit Ludwig Busbetzky, kes oli olnud kümme aastat Lüübekis Dietrich Buxtehudeõpilaseks ja töötas seejärel aastail 1689-1699 Narvas organistina. Muusika 18. sajandi Eestis Vennastekogudus 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700-1721)
Rahvusliku liikumise areng oli aeglustunud 1880ndatel, kui tungis peale terav venestuslaine. Siiski oli jõudnud tekkida noor haritlaskond, keda see mõjutada ei suutnud ning venestuse lõdvenemisel algas 1890ndatel uus tõus rahvuslikus liikumises nn rahvusliku liikumise renessanss ja kulmineerus 1905. aasta revolutsiooniga. Viimane oli "pöördepunktiks" hoo said sisse seltside liikumine, tekkisid ühistud, tugevnes rahvuslik haritlaskond, hoogustus kultuurielu ning järjekordne venestuslaine 1910ndast aastast ei suutnud enam praktiliselt midagi ära teha. Pandi alus omariikluse võimalusele. Nagu eespool mainitud, tekkis tugev, avalik poliitiline diskussioon Eesti ja eestlaste olukorra ja tuleviku üle ning järjest rohkem inimesi tõmbus sellesse arutellu. Sellele oli aga tugevalt kaasa aidanud 20. aastane periood 1860ndast, mis võimaldas
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
1803-1869 Tulevane suurmuusik sündis arsti peres väikeses prantsuse linnas Jsere(?) jõe orus. Vanemate sooviks oli, et poeg saavutaks isa auväärse elukutse. Kuid hctoris helises sisemine muusika. Isa kinkis flöödi, mida poiss usinalt harjutama asus. 18aastaselt armus hector kohalikku neidu, kuid nende armulugu purustati. See põhjustaski talle raske emotssionaalse tragöödia. Tekkis keskkonna vahetuse vajadus. Ise rõõmuks teates, et astub pariisi ülikooli arstiteaduskonda. Kirev kultuurielu neelas nooruki kiirelt. Pealt mõnde kõiku pariisis ooperis kaob huvi arstinduse vastu. Teatab, et temast saab helilooja. See lahutas ta alatiseks kodust. Sukeldus muusikasse. 1885 sai hector ühelt pariisi kirikult tellimuse kirjutada "Reekviem - Suur Missa". Esiettekanne õnnestus suurepäraselt. Võeti soojalt vastu. 1826 astus suurte lootustega pariisi konservatooriumi. Aasta pärast tuli pariisi külalisetendusi andma laondoni shakespeare teater
Eesti territooriumi sõja laevastiku baasid - 1939. kirjutati lepingule alla, sest Eestis puudusid sõjapidamiseks vajalikud materjaalsed ressursid ja välistoetus Nõukogude okupatsioon 39-41 o Kohalikud kaitsejõud likvideeriti o 1941. Küüditamine o Ainus erakond oli Kommunistlik partei o Uued põhiseadused loodi Nõukogude omade alusel o Majandusreformide alusel riigistati ettevõtted ja üle 30 ha suurused talumaad o Kultuurielu allutati tsensuurile ja nõukogulikustati Saksa okupatsioon 41-44 o Balti riikide iseseisvust ei tunnustatud, keelati rahvussümboolika o Kehtestati tsensuur o Majandus pidi varustama saksa sõjaväge, selleks taastati tööstus ning taludele seati tootmisnormid Kui punaarmee Saksa väed taanduma sundis, toimus sõjategevus Baltikumi territooriumil, mille tulemusel punaarmee nö "vabastas" Eesti, Läti ja Leedu Baltikum sattus uuesti Nõukogude okupatsiooni alla. Sõja kaotused ja kahjud:
Raha tuli aktsiisidest – alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Olid sihtasutused erinevate alade jaoks, mille kaudu sai stipendiume ja toetusi. Kultuuritegelased ise aga määrasid neid. Õp: Omamoodi paradoks – mida rohkem jood, seda rohkem kultuuri toetad. Mikk: Sisuliselt kunstnikud. Oh, kolm kommentaari täis! See oli hästi kasutatud. Kultuurkapitali seadusega samal aastal ehk 1925 võeti vastu ka kultuurautonoomia seadus. See tähendas, et vähemusrahvused said ise vabalt oma kultuurielu korraldada, ilma riigipoolse sekkumiseta. Olid ka piirangud – vähemusrahvust pidi olema vähemalt 3000. Neid oli 4: venelased, rootslased, sakslased ja juudid. Kultuurautonoomia võimalust kasutasid sakslased ja juudid. Venelased ja rootslased ei kasutanud, sest nad elasid suhteliselt kompaktselt, vastavalt Peipsi ääres ja Loode-Eestis, ja kasutasid oma kultuuri huvide eest seismiseks kohalikku omavalitsust. Kogu haridussüsteem muutus eestikeelseks, enne oli olnud venekeelsed
A.Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid · A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt · Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud · G.Merkel publitsistlikud kirjaduslikud teosed · C.Petri Eestimaa ja eestlased · August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur · haritlaskonna kasv · 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile · Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus
võimuvahetus.Presidendiks sai tööjõuressursse, Peale sõda toimus massiline võõrtööliste sissevool. Nad töid kaasa teistsugused Vaslav Havel. harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise, kujundades venekeelse elanikkonnaga asustuspiirkonnad. Muulaste massiline sisseränne kahandas eestlaste osatähtsust Saksa DV-s-astus f) Kultuurielu põhijooned: Nõukoguliku kultuuripoliitika üheks osaks oli eelnevate massiliikumise survel tagasi põlvkondade poolt loodud kultuuripärandi valikuline hävitamine. Nii puhastati raamatukogud vanameelne liider Honecker ja sõjajärgsetel aastatel “kodanliku ühiskonna pärandist”, mille käigus hävitati märkimisväärne osa lammutati Berliini müür. iseseisva Eesti ajal ilmunud perioodikast ja ilukirjandusest ning enamik allesjäänust suleti
Wilhelm Hupeli poolt tõlgitud arstiteaduslikke ja muid nõuandeid A.W.Hupelilt ilmus 3 kd. Topograafilised teated Eesti- ja Liivimaalt Eestikeelse ilukirjanduse arendajateks olid baltisakslased E.Gutsleff, W.Villman, F.G.Arvelius, kellelt ilmusid jutukogud G.Merkel – publitsistlikud kirjaduslikud teosed C.Petri – Eestimaa ja eestlased August von Kotzebue tegevus näitekirjanikuna 13. Eesti kultuurielu arengujooned iseseisvumisest taasiseseisvumiseni Iseseisvusjärgne kultuur haritlaskonna kasv 1925. a loodi Kultuurkapital, mis jagas raha kirjandusele, kirjakunstile, helikunstile, kujutavale kunstile, kehakultuurile Eesti kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa o tihedad kontaktid Euroopa kultuurikeskustega o riiklike auhindade andmine o emakeelne kõrgharidus
riigipoolne tööstuse arendamise kava puudus, siis pärast majanduskriisi edentati majandust riikliku kava kohaselt. Töötute arv vähenes kiiresti ja tööstus tootis nüüd rohkem sise- kui välisturu jaoks. Eesti eksportis peamiselt toidukaupu liha,peekonit ja muna aga ka tekstiili,lina ja semmene väljavedu oli suur. Noorel riigil oli õnnestunud 20 aastaga üles ehitatada täiesti arvestatav majandus, lahendada teravad probleemid. Kultuur Eesti Vabariigi kultuurielu oli erakordselt intensiivne. Iseseisvuse saavutamine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. Keskne osa rahvskultuuri hoogsas arengus oli riiklikul kultuurpoliitikal. Kui esimestel vabadusaastatel oetati kultuuri arengust vaid riigi eelarvest ,siis 1925. aastal töötati välja Eesti Kultuurkapital, mis kujutas endast riiklikku rahalist toetust kunstide,teaduse ja hariduselu edendamiseks. Kultuurkapital sai oma sissetulekud maksudest,
katoliku õigeusu. Sellega loodeti impeeriumi äärealasid venestada ja Balti erikorda murendada. Hoogustus taas ka vennasteliikumine, mis leidis talurahva seas suure toetuspinna, kuna ei eristatud seisust ega rahvust. Sajandi teisel poolel hakkas see hääbuma. Oli ka veel nn. Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Leinberg, kes pidas oma ülesandeks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. See ühines aga väljarändamisliikumisega. Baltisakslaste kultuurielu keskuseks oli Tartu, mis oli seotud ka ülikooli taasavamisega. Kunstielu keskuseks kujunes ka Raadi mõis. Tallinnas edendasid kultuurielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Hoogustus ka seltsiliikumine, mis hõlmas nii laulukoore, teadusseltse, üliõpilaskorporatsioone, klubisid jne. Arhitektuuris valitses klassitsism, mis avaldus peamiselt mõisaarhitektuuris. Tallinn kustutati ka kindluse nimekirjast ja mitmele bastionile rajati park.
Ta on kirjutanud ka lastelaule. rahvusliku liikumise tegelaste ja noorema «Vanemuise» seltsis oma näidendeid (näit. kirjandusliku põlvkonna esindajatega. «Säärane mulk») lavastades pani ta aluse eesti Kreutzwaldi kirjad kujutavad enesest sageli teatrile. Koidula pühendas paljud oma luuletused ulatuslikke arutlusi ühiskondlike ja Isamaale, Eestile. Isamaaluules avaldub Koidula maailmavaateliste küsimuste, kultuurielu ning lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste kirjanduslike probleemide üle, kajastades oma aja luuletustega suutis ta eestlastele isamaa mõiste ja ideelisi võitlusi. Kreutzwaldi tähtsus: Tegevusel ja tähenduse teha tajutavaks ilmekate poeetiliste loomingul teedrajav tähtsus (eriti 1850-60ndail kujundite ja piltide kaudu. Luuletuskogu «Emajõe aastail) nii kirjanduse kui kogu rahvusliku kultuuri ööbik" kandvamad luuletused on hümnilised
1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ muutus kiiresti Euroopa õppe ja teaduskeskuseks kus tegutseid tunnustust leidnud professorid. Aastatel 1828-1839 tegutes ülikkoli juures Professorite instituut. Balti kultuurielu kujunes TÜ ümber ja kujunes välja joonistuskool. 19saj kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid- teadus, põllumajandus, laulukooride, heategevuskorganite jne seltsid mis aitasid säilitada baltisaksa identiteeti. Valitses klassitsistlik ehitustiil. Haridusolu Põhines neljaastmelisel ühtluskooli põhimõttel. Trt ja Tln oli gümnaasiumid ja kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, elemetaarkoolid.
Kunileid on oma isamaalisuse teemat käsitlevate koorilauludega teerajajaks. Paljudele lauludele on teksti kirjutanud Lydia Koidula. Parimad laulud: · Sind surmani · Mu isamaa on minu arm · Õitse ja haljenda · Mu isamaa nad olid matnud · Süda tuksub Miina Härma (1864-1941) Esimene kõrgharidusega naishelilooja. Lõpetas Peterburi Konservatooriumi orelikunstniku ja komponistina. Tartust sai muusikalise tegevuse põhikoht, seal asutas koori ja sai kohaliku kultuurielu juhiks. Aitas rajada Tartu Kõrgemat Muusikakooli. Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks ja Tallinna Konservatooriumi auprofessoriks. Kirjutanud ligi 200 laulu, millest enamik on koorilaulud, mõned ka ulatuslikumad kooriteosed. Tema laulud on südamlikud ja viisirikkad. Esikohal on isamaalised, armastus- ja looduslaulud. Paremaid teoseid: · Ei saa mitte vaiki olla · Tuljak · Meeste laul · Mu isamaa armas · Isamaa, õitse sa Rudolf Tobias
Peategelasest Henn Ahasest on saanud staabikirjutaja, kelle tõeliseks kireks on kirjandus. Albert Kivika kombel on temast saanud futurist. Tegelaskujude seas on äratuntavad mitmed tolle perioodi kirjandustegelased, eelkõige rühmituse Siuru liikmed. Romaani esmatrükk ilmus 1948 Vadstena kirjastuses Orto, kordustrükina andis selle aastal 2000 välja Tallinna kirjastus Olion ja aastal 2003 Tallinna kirjastus Leksiko. "Nimed marmortahvlil III" ei tegele enam sõjateemaga, vaid vaatleb kultuurielu Eesti Vabariigi algusaastatel. Keskseks tegelaseks on endiselt Henn Ahas ja tema isiksuse küpsemine. Antakse edasi 1920. aastate noorte kultuurihuvisid ja vaimueliidi arutlusteemasid. Romaani esmatrükk ilmus 1951 Lundis autori enda kirjastatuna. Kordustrüki andis aastal 2001 välja Tallinna kirjastus Olion. "Nimed marmortahvlil IV" jätkab valdavalt kolmanda osa teemakäsitlust, kuid keskendub varasemast veelgi enam maailmavaadete põrkumisele. See on välja toodud
pärast tema surma võimule sai. Valitses Rooma läänepoolsete valduste üle. Võitis kodusõja ning 30 aastal eKr vallutas Egiptuse ning seega allutades kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla. Rooma Vabariigi lõpp. Traianus Rooma saavutas tema valitsusajal oma võimsuse haripunkti. Vallutas riike, mis on toodud ära küsimuses 6 vastuses. Cicero antiikõpetlane, edukas riigimees ning väga mõjuvõimas oraator ja retoorik. Maecenas Augustuse rikas sõber, kes toetas teda kultuurielu suurendamises. Vergilius kirjutas Roomale eepose ,,Aeneis". Titus Livius tuntud ajaloolane, kirjutas Augustuse innustusel suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates" Jeesus puusepa poeg, kes rändas mööda maad ning tõotas kõigile, et varsti saabub jumalariik. Postuumselt mõisteti teda pühaks. Pontius Pilatus Rooma prokuraator, kes mõistis Jeesuse surma. Peetrus ja Paulus 2 tuntumat apostlit, kes Jeesuse usku levitasid. Peetrus oli Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algsta...
parandada Aleksander II , Aleksander II poliitika oli vabameelsem ja see andis Balti reformidele uue hoo. Viis ellu palju reforme. Kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara . Seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid ja kultuurielu elavnes. Aleksander III Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Otsustas luua politseiriigi teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistas tsensuuri ning suurendas riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel- vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka Eesti, Läti ja Leedu. ...
SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................3 1. Elu................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes.................................................3 1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos............................................4 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes............................................................5 1.4 Tagasi Milanos............................................................................5 1.5 Kunstniku viimased eluaastad.........................................................6 2. Looming 2.1 Maalikunst..................................................................................6 2.1.1 ,,Maarja kuulutus"...............
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poo...
Põhja-Eestis nähtav Soome televisioon. Millised olid nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale? Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. Võrdle andmeid eesti rahvastiku koosseisu muutumisest. vaata tabelit- ei oska teha! Analüüsi kultuurielu Nõukogude Eestis. Positiivsed jooned- Algas eesti kultuuri osaline taastumine, Taastus ka laulupidude traditsioon, Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht, 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele, mille võis omandada kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis. Negatiivsed jooned- nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Nõukogude võim tunnistas vormiliselt usutunnistuse vabadust
Demokraatliku valitsemise põhivormid Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. 2) Eesti Vabariigi kultuurielu põhijooni 1934-1940. Loodi kaasaegne kultuur ja teadus. Korraldati ringi haridussüsteem. Õppekeeleks oli eesti keel. Algkool oli kohustuslik, kus õpetati vähemalt 2 võõrkeelt (peamiselt saksa ja inglise). Hakati rõhku panema kutseharidusele, sest spetsialistide puudus tekkis. Koolisüsteemis võeti eeskuju Lääne-Euroopast. 1919 avati TÜ esmakordselt eesti ülikoolina. Väga oluline oli eesti keele teaduskeele loomine, mistõttu muutus eesti keel kultuurkeeleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
