Teine oluline nimi on Ray Birdwhistell. Tema on mõiste kineesika taga. Kineesika on kehakeel (zestid, näoilmed) ja selle tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste käitumisega elevandi puuri juures. Kolmas oluline nimi on Alan Lomax, kes on eelkõige tuntud muusika ja tantsu uurimise poolest. Temaga seostatav mõiste on koreomeetria. Koreomeetria tegeleb tantsu uurimisega erinevates kultuurides. Leitakse, et igapäevane töö mõjutab tantsu. PÕLISRAHVASTE ENESEANTROPOLOOGIA Keeleuurijate Edward Sapir ja Benjamin Lee Whorf´´I hüpotees oli, et mõtlemine tuleneb paljuski keelest. Käitumine ja mõtlemine tuleneb kasutatavast keelest. Ameerika kommunikatsiooni uurija S.Worth ja antropoloog J. Adair viisid läbi eksperimendi Navaho indiaanlaste seas. Valisid navahod kuna Adair oli enne neid juba uurinud ja nende kohta oli palju materjali. Andsid neile kaamerad kasutada
Protestantism protesteerivad kirikud, mis põhinevad küll katolikust kirikust, kuid on oma teguviisidelt temast erinevad vähem nalja ja rohkem tööd. Sakrament kristluses toiming milles jumal annab armu ja andestab meie patud. Selgita. Suhtumine surma loodususundites Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda. Osades kohtades peetakse surma mingiks ebaks või veaks. Arvatakse, et surm on ebanormaalne nähtus. Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. Totemism ja selle erivormid
Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid Kommunikatsioon Organisatsioonis saavutatakse mitmesuguste võtetega - hääle tugevus, pausid, kõne kiirus. Soovitav on kohandada oma kõnerütmi vastavalt partnerile - pause ja vaikust tajutakse erinevates kultuurides erinevalt. On kultuure keda võib pidada headeks kuulajateks (sakslased, rootslased) ja neid, kes pole kuigi altid kuulama (prantslased, hispaanlased).Inimese kõnes on tavaliselt ka selliseid häälitsusi, mida inimene ise tähele ei pane (köhatused, ohkamine, aga ka parasiitsõnad). 1.2.2 Mitteverbaalne suhtlemine Mitteverbaalne väljendus võib olla sihipärane ja impulsiivne, kusjuures seda võidakse tõlgendada samuti emmal-kummal moel.
impregneerimine) või valada erinevate pinnakatetega betoonelemente. Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24). 1.1.2. Raudbetoondetailid Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine tugevdamine jäigastava materjaliga on igivana võte juba aastatuhandeid tagasi kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29). Raudbetoonis on terassarruse põhiülesandeks tõmbejõudude vastuvõtmine. Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju. Raudbetoon on tulepüsiv materjal saavutatav on tema kahetunnine ja pikemgi tulepüsivus (Otsman, 1976: 29). Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20
juhid ülekoormatud. Paljud organisatsioonid kulutavad uutele seadmetele rohkem ressursse kui juhtimisoskuste arendamisele. (Prewitt, Weil, & McClure, 2011) Tähelepanu tuleks juhtida sellele, et globaalsed juhtimismudelid peavad olema kooskõlas akadeemiliste erialadega ja hindama ärikeskkonda kogu maailmas. Kasutades multidistsiplinaarset lähenemist, suudavad juhid mõista kogukondi, kus organisatsioon on korras ja ka seda, kuidas motiveerida inimesi erinevates kultuurides. Välja tuleb töötada üleilmselt toimiv ja realistliku mudeliga juhtimisoskused. Organisatsioon peab mõistma, kuidas mudel struktureerida ning arvesse peab võtma ka kultuuri vajadusi. (Prewitt, Weil, & McClure, 2011) 3.2. Globaalse juhtimispädevuse uurimine Globaalse organisatsiooni juhirolli määratlemine on väga oluline osa juhi töö korraldamises. Enesekindlus on midagi, mis on isiksuse valdkonnas esmatähtis ja mida tuleb juhtpositsioonis arvesse võtta
tavapärast elu * vaegmälu- raske uut infot omandada, vana meelde tuletamine on raskendatud (seniilsus). Keemiliste ainete manustamisega seotud joobelüngad. Hüsteeriline mäluhäire- mäluhäirel on psühholoogiline põhjus, nt negatiivne üleelamin, afektiseisund. Mälu parandamise tehnikat nimetatakse mnemoonikaks. 12. Mõtlemine. Vaimne protsess, mis aitab korrastada, organiseerida psüühikas kajastuvaid andureid maailma kohta. Levy-Bruhl uuris mõtlemist erinevates kultuurides. Loodusrahvastel on loogikaeelne mõtlemine - eelloogilise mõtlemise hüpotees - nad ei oska eeldusest järeldust tuletada, mis meil tuleneb koolisüsteemist. L. Võgotski - vene psühholoog, uuris lapse mõtlemisarengut. 1) mõtlemine juhuslike seoste alusel, kindlaid tunnuseid pole - sünkreedid (noorik grupp) 2) natuke vanem grupp - võtsid aluseks värvi või kuju - kompleksides mõtlemine - tunnused ja seosed võisid vahetuda, kuid puudus
kuid objektiivsed olud seda eeldavad Normeeritud testi normid peavad olema loodud. Väljavõtu kogum peab olema representatiivne (esinduslik) testi tulemused sõltuvad soost, vanusest ja haridusest. Kordamine peab olema võimalik (Mitu varianti testist nt isiksusetestil) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. o Testide väljatöötamine, nende normeerimine, valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti testimine ise on vastava ettevalmistumise saanud psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala asjatundja (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne. Seda peab tegema proffesionaal, kuna muidu pole test usaldusväärne. o Testimine peab vastama nii ettevõtte kui töötaja huvidele. · Nõuded testi kasutajale:
Margaret Mead tegi etnograafilisi uurimusi Samoa saartel Vaikses Ookeanis ja leidis, et sealsetel noortel ei esine teismelise eas sellist mässumeelsust ja identiteedi otsinguid nagu lääne noortel. Seega on murde-ea probleemid iseloomulikud ainult lääne kultuurile ja tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Erving Goffmann töötas 1959 aastal välja sotsialiseerumise dramaturgilise mudeli, mis tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri väljaselgitamisega rollimängude kirjeldamise abil ning aitab mõista mehhanisme, mille abil me loome ja säilitame endast kujundatud muljet, ja seda, kuidas me konkureerime ja teeme koostööd teistega oma rollide täitmisel. Sigmund Freud uuris teadvuse tasandeid: 1. teadvus - see millest inimene parajasti teadlik on;
aastaks. Kultuur Inkade ühiskond jõudis väga heale tasemele, töötati välja leidlik viis, kuidas järskudel mäekülgedel põldu harida ja mägisele kõrgustikualale sildu, teid ja linnu ehitada. Selle tarvis rajati piki järske mäenõlvu terrassid, mida niisutati mägiojadest. See võimaldas kasvatada vilja ja pidada loomi, et ära toita kõik linnade elanikud. Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Kirjutamise asemel kasutasid nad kipusid jämeda peanööri küljes rippuvaid peenemaid sõlmnööre. Niimoodi jäädvustati ajaloosündmusi, seadusi, kullavarude suurust, rahvastikuandmeid jm teavet. 13 Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe
KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ...
normide tootmise üle. Kultuuriline kapital kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata. Kultuuriliselt heterogeenne ühiskond tähendab, et ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid. Kumulatiivne sotsiaalne muutus üldine areng lihtsatelt keerulisematele ühiskondadele. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt tõlgendavatel kirjeldustel, mitte statistilisel analüüsil. Kvantitatiivsed uuringud keskenduvad teaduslikku objektiivsust garanteerivatele meetoditele, kasutades muuhulgas keerulisi statistilisi meetodeid. Kõrvaltegurmuutujad kontrollile allumatud muutujaid, mis asuvad väljaspool
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
Sissejuhstus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad: aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. Katoliiklus Vennastekoguduse tegevusega ei jõudnud kristlus mõistagi mitte esimest korda eesti maarahva vaimuilma. Esimesed ristiusu mõjud saabusid Eestimaa...
Üks sagedasemaid teemasid kunstis oli seotud trofeepea kultusega. Reljeefidel kujutatud koletised hoiavad ühes käes nuga ja teises merele, mägedele või kaljudele ohverdatava inimese pead. Koletised , keda peetakse tähtsamateks jumalateks, meenutavad maojuukselist Medusat. (Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugi, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Lausa muinasjutuline oli inkade impeeriumi kullarikkus. Cuzco (inkade pealinn) päikesetempel oli seest vooderdatud hõbeda ja kullaplaatidega. Templi juurde kuulus terrassidel asuv kuldtaimekestega nn. kuldaed. Kahjuks on inkade kuldkunstist
Fukntsioonid: korrata seda, mis sõnadega on väljendatud, osutame, täiendame sõnalist sõnumit, rõhutamine mingit osa verbaalsest sõnumist, reguleerime midagi, räägime millelegi vastu. Silmad oluline on, et partnerite silmad oleks samal kõrgusel ja nähtaval. Zestid käeliigutused, mis omavad iseseisvat funktsiooni või täiendavad sõnalist osa. · Embleemid märgid, mida käega anname, millele võib kergesti öelda ühe- kahesõnalise tähenduse. Erinevates kultuurides erinevad, peavad olema kontekstis. Ka naeratus loetakse mõnes olukorras embleemiks. · Illustraatorid täiendavad sõnalist teksti ja toovad juurde mingisuguseid nüansse (dirigendid, ideograafid, osutavad liigutused, ruumilised liigutused, kineamatograafid, piktograafid). · Regulaatorid liigutused, mis on seotud partnerite omavaheliste liigutuste väärtustega. · Adaptorid räägivad palju inimese seisundist, rudimentaalsed liigutused täielikest
tema emakeeles ei esine. Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. Esimese eluaasta lõpul reageerib laps oma nimele ning mõistab mõne sõna ja fraasi tähendust. Ta väljendab ennast lalina, zestide ja üksikute sõnade abil. 1-2 aastaste kõne areng Umbes esimese sünnipäeva paiku hakkavad lapsed kasutama üksikuid sõnu. Isegi erinevates keeltes ja kultuurides on laste varajane kõneproduktsioon väga sarnane (Nelson 1973). Nimisõnad ning nimetused on kõige tavalisemad varajased sõnad koos mõne tegevuse ja väljendusega nagu ,,Tere!" või ,,Ei!". Laps hakkab kõnelema tavaliselt umbes esimese eluaasta paiku (Veisson 2005). Samas mõned lapsed hakkavad esimesi sõnu ütlema juba kuuekuuselt ning mõne lapse kõne algus viibib teise eluaastani või kauem. Esimestel
Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos Inimesed konstrueerivad endale mõistuse mõistmise teooria (häirunud autistidel) teiste inimeste teadmiste mõistmine, nende päritolu mõistmine (kui pall pannakse Anni äraolekul mujale siis Ann ei oska seda sealt otsida) David Premack uuris kas ahvid saavad aru teise kavatsustest, tahtmistest Teadvuse seisundid: Hüpnoos: Charcot hüpnotiseerida saab hüsteerikuid, on patoloogia
Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital o Org kapital = Protsessikapital (struktuur, prot- sessid, süsteemid, tööjaotus, organisatsiooni- kultuur. Innovatsioonikapital (strateegiad, plaa- nid, projektid, brandid) o Suhete kapital = Sidemed tarnijatega, ...
5.3 JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. (Rambam) Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Eri maades ja kultuurides on juudid pühi veetnud väga erinevalt, isegi ühiseid jooni on väga raske leida. Jumalateenistus sünagoogis on väga pidulik. Kõige tähtsam palve on "Kol nidre" (kõik tõotused) millega tühistatakse kõik mõtlematult või teadmatult antud lubadused. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa 5.4 SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA "Elage lehtmajades seitse päeva, kõik Iisraelis sündinud elag lehtmajades, et teie tulevased põlved
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio ‘sidumine; hoolimine’) Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. 2. Defineerige, mis on usk? (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus – hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist Ilmselt on otstarbekas lähtuda definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), (3) tahteliselt (valmiso...
7. FEMINISTLIKKIRJANDUSTEOORIA: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. (Vt. Moodle ‘Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses’) 8. POSKOLONIALISLIK TEOORIA Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism (Vt Moodle ‘Postkolonialism’). Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt
1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse omandanud. Mina defineerin müüti kui narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas euhemerism, mille malle kasutati ka ...
väiksed saared ei pruukinud olla eestlased vaid rootslased. Muinasaja lõpusajandiks elati uuesti külades, suurus oli erinev. Külast suurem asustusüksus oli kihelkond, neid umber 45 Eesti aladel. Need omakorda liitunud maakondadeks. Eesti muinasaja lõpu kaart, kus on mis maakond! Peetakse silmas 8 suurt maakonda: Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine. Sel ajal toimus muutus kasvatavates kultuurides, odra osatähtsus vähenes ja hakati kasvatama rohkem rukist. Omased ka herned, oad, läätsed. Põlluharimise kõrval loomakasvatus, aga loomi peeti suht vabalt, kõik loomad umber 1/3 võrra väiksemad kui praegused koduloomad. Lehma peeti mitte piimaks vaid liha ja sõnnik. Kalapüüki oli suht vähe, toimus eeskätt sisevetel (rannik üsna asustamata). Küttimine ka teisejärguline. Eriti Lõuna-Eestis levinud metsmesindus, tarud olid metsas, inimestel koht teada. Mesi oli ainus magus
Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides Feministlik kirjandusteooria Lähtepositsioon – sooline erinevus on kategooria, millele traditsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, seetõttu vajab kirjandus ja -kriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist Postkolonialistlik teooria Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all, nende mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Kirjandusteksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid o Keele ja filoloogia ajalugu o Kirjandustraditsioon , kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud o Autori elulugu o Ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla
isoleeritud. · Kultuuride segatuse tõttu tänapäeva maailmas tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral. · Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal. Põhiväärtused · Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu. · Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast. · Erinevad kombed ei tähenda alati, et neis kultuurides on erinevad põhiväärtused, vaid et need lihtsalt väljenduvad erinevalt. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt. Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. 3. Moraaliobjektivism Kas on universaalseid moraaliprintsiipe? Millest sõltub moraal? · Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? · Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust?
- Testi tulemusi hinnaatakse varem kindlaksmääratud Normide põhjal. Nõuded psühholoogia testidele Teaduslik psühholoogia test peab olema: 1) Valiidne mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud 2) Reliabiilne (usaldusväärne) andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad 3) Normeeritud testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu
ametiühingutel läbi viia suuremaid palgatõuse kui ühinemata töölistel. COLA- klauslite kõrvalejätmine jaotab ühtlasi välispidistest varustussokkidest tingitud reaaltulu kaotused ühiskonnas õiglasemalt. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz H i t ! Hoiatus! Katsed rakendada sama majanduspoliitikat eri kultuurides on väga riskantsed. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldused: 1.Tulupoliitika võib soodustada inflatsiooni inflatsiooni-töötuse töötuse kompromissi ja vähendada deflatsioonist tingitud toodangukaotusi. Paraku häirib tulupoliitika vabaturu toimimist ja põhjustada defitsiite. Nende kõrvaldamine võib põhjustada hüppelist inflatsiooni. 2
Zhestid - päritud ja õpitavad Kehakeele omandame me pärilikkuse, õppimise ja jäljendamise teel. Juba sündides on meile kaasa antud algteadmised mitteverbaalsest suhtlusest. Oma kõige primaarsemaid tundeid nagu näiteks viha või rõõmu, võime me väljendada, ilma et seda kunagi varem konkreetselt õppinud oleksime ning kõikjal maailmas tõlgendatakse neid keha liigutusi ja miimikat õigesti. Paljud teised zestid aga omandatakse õppimise teel ja need võivad olla erinevates kultuurides ja seltskondades isesugused. Embleemid on kindla tähendusega zhestid, mille otstarbeks on asendada konkreetseid sõnu. Need on omal kohal siis, kui sõnadega pole võimalik infot edastada. Näiteks sportlastel, tuletõrjujatel, tuukritel on just neile teada olevaid embleeme. Mõnikord võib ühes kultuuris kindla tähendusega embleem omada teises kohas teistsugust tähendust. Pöidlast ja nimetissõrmest moodustunud ring näitab Inglismaal (ilmselt ka Eestis) et kõik on OK
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale. Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seisustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus. 10 Kasutatud kirjandus · Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides III. Tallinn, 2006 · http://www.nyingma-buddhism.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=177&Itemid=2 · http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.01.07/aine/1.shtml 11
Kreetale, Minea kodumaale. Geograafiline mõiste: -Babüloonia (lk 234)- Babüloonia oli muistne kultuuripiirkond Kesk- ja Lõuna- Mesopotaamias, tänapäeva Iraagis. Sellele andis nime pealinn Babülon. Mõisted: -Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend. Monoteistlikes usundites on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid -Mardikas (lk 238)- Lülijalgne putukas. -Karavan (lk 240)- Karavan on veoloomadel (eelkõige kaamelitel) või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides kogunenud kaupmeeste või reisijate seltskond, mis läbib ohtlikke piirkondi. -Altar (lk 246)- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele
rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage. Neil on osa rakuseina säilinud. Tekivad nad peamiselt gramnegatiivsete bakterite mõjutamisel penitsilliiniga, aga ka faagide, ensüümide jt. tegurite mõjul. L-vormid (Listeri instituudi järgi) - moodustuvad mikroorganismide kultuurides spontaanselt või söötmetes, mis sisaldab penitsilliini. Rakusein neil puudub ja välisseinaks on plasmamembraan. Rakuseina biosünteesi häirumine on ebaselge. 10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. 11
Prantsusmaal Concorde Väljakul. Pranstusmaal. "Washingtoni Monument" USAs (1884) Sfinks Suurim ja kindlasti tuntuim on "Chephreni Sfinks" asub Giza platool Egiptuses kolme suure püramiidi esisel. Sfinksil on lõvi keha ja mehe nägu (üldiselt arvatakse, et kujutatud on vaarao Chephreni nägu). Tegemist on teadaolivalt suurima monoliidse kivist skulptuuriga. Egiptuse mütoloogias kaitses Sfinks sissepääsu templisse. Ka erinevates Aasia maades ja kultuurides on Sfinks tuntud ja tegu on alati mehega! Üldiselt tegu pigem kaitsva olendiga, kaitseb templit, kaitseb vastsündinut jne.. Kui Egiptuses ja Kreekas on olend usundist välja surnud siis Aasia maades eksisteerib Sfinks tänaseni. Iseenesest nimi Sfinks aga tuleb kreeka keelest ja tähendab kägistajat. Vana-kreeklased pidasid Sfinksi hoopiski lennuvõimetuks tiivuliseks koletiseks, kel oli naise pea ning rind ja lõvi keha. Kreeklastele oli Sfinks hävingu ja halva õnne deemon.
Mänguteooriad Aristoteles (383-332 e KR): Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteo...
Neid pole võimalik lahendada - neid saab vaid "hajutada". Mõisted antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist, ka teadus inimesest kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast, inimeste eluviisidest, ühtekuuluvusest keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Eesmärk sünteesida süsteemset võrdlevat teadmist maailma rahvaste ja kultuuride kohta ning leida universaalset ja üldinimlikku kõigis kultuurides. Jaguneb füüsiliseks antropoloogiaks, kultuuriantropoloogiaks, arheoloogiaks ja etnolingvistikaks. autori surm - Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes'i ja Foucault'i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm.20. sajandi teisel poolel sai kirjandusteaduses (nt Roland Barthes'i ja Michel Foucault' käsitlustes) küsitavaks teose ja autori vahelise seose traditsiooniline tõlgendamine. Küsiti, kas
Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismisuurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli; viies suurkogu toimus 1871. aasta
sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinnangul võib lääne tüüpi linnade algeid leida ka teistes kultuurides, kuid linn kui kommuun (linnakommuun) selle sõna tõelises tähenduses on omane vaid Läänele. Tema väitel peab linnaks nimetatavas asumis prevaleerima kaubandus- majanduslikud suhted ning asum ise peab omama järgmisi tunnuseid: kindlustused turg kohalik kohus ja vähemalt osaliselt autonoomne kohus kindlakujulise assotsiatsiooni vormi vähemalt osaline autonoomia ja autokefaalia (s.t. linnakodanike osalusel valitud võimuorganite valitsemine)
D valdkonnauuringud (rahvusvahelise konkurentsi intensiivsus ja dünaamika); D konkurentsiuuringud. Globaalse keskkonna võime jaotada: D kultuuriline keskkond î keel (keelte paljusus, tõlked, foneetilised probleemid) î sümboolika (looma ja värvisümboolika, riietuseeskirjad, staatuse sümbolid) î rahvuslik eneseteadvus; î religioon (mõjutab paljudes riikides tarbimisharjumusi) î sotsiaalne käitumine (rollide jaotus eri kultuurides, mehe ja naise roll ostuotsuses) D poliitilis-õiguslik keskkond î rahvusvaheliselt tegutsevale ettevõttele pakub kõige suuremat huvi seadusandlus, mis reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi
seksuaalselt erutavaks ja kuidas sellele reageerida sõltub rassist, rahvusest, religioonist jm teguritest 11. bioloogilised teooriad erinevate sugupoolte erineva käitumise kohta Kui suured on erinevused meeste ja naiste käitumises ning kas need tulenevad just bioloogilistest teguritest? Ühed teadlased näevad erisuste põhjuseid kromosoomides, hormoonides, aju suuruses ja geenides. Need on inimeses juba sündides ja ilmnevad kõikides kultuurides. Nt kõikjal on mehed jahipidajad, võitlejad ehk kõikides meestes on olemas teatud agressiivsus, mis naistel puudub Samas selline agressiivsus on kultuuriti väga erinev ning mõnes ühiskonnas kasvatataksegi naisi väga õrnadeks ja leebeteks Bioloogilise mudeli pooldajad on sageli uurinud vaid loomade käitumist ning pole uurinud inimkäitumise antropoloogilisi ja ajaloolisi tagamaid. Kuigi naiste käitumine võib olla suhteliselt
riitust. -) Lapsed saadeti initsatsioonilaagrisse, kus selgitatakse neile kõik muutused, mis tulevad täiskasvanuks saamisega. Neid saadetakse ,,proovi ajale" kuskile metsa, kus nad peavad näitama, et suudavad ellu jääda. Hiljem tuleb riitus ja neid märgistatakse, et saaks aru, et nad on täiskasvanud. -) Hakkab suguelundite varjamine, sest seks on nö püha asi. Kantakse nt niudevööd. -) Osades kultuurides tatoveeritakse või sälgutatakse mõnda kehaosa. Mõnelpool ümberlõigatakse. Osades kohtades toimub hammaste viilimine või pannakse lõuaplaate. * Abiellumise riitus: Abiellumine on eelkõige kahe perekonna vaheline tehing. -) Abielu pidustused võivad kesta kuni 7 päeva. Abiellumisel toimub kahe perekonna vahel suur varanduse vahetus. -) Mõnelpool toimus miniapelgus pruut ei tohtinud oma peigmehe vanematega suhelda.
perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit. Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata. Mikrosotsioloogiline käsitlus pere sees kuidas rituaalid. 97. Mis on perekonnatsükkel? Kuidas erinevates kultuurides ja erinevatel ajalooperioodidel on toimunud muutused perekonnatsükli erinevates osades? Perekonnatsükkel ehk protsess pere loomisest selle lõpuni: kohtumine abiellumine suhteliselt lühikese perioodi jooksul, ohtrad seksuaalkogemused perekonnas keskmiselt 2 last peale laste kooli minekut või varemgi naaseb ema tööle vanemate eluiga suhteliselt pikk laste lahkumine kodust, oma perekonna loomine vanematel rol lastelaste kasvatamisel, või hoidmisel
VI Multimodaalne suhtlus Inimestevaheline suhtlus on multimodaalne. Inimesed kasutavad väljendamiseks erinevaid mooduseid. Nt. silmast silma vestluses kasutatakse sõnu, erinevaid hääle väljendusvõimalusi, kehaliigutusi ja asendeid. Inimesed kasutavad mooduseid selleks, et teha märke- sõna, kehaliigutus, värv. Märgid on nähtavad, kuuldavad, maitstavad, lõhnavad, kombitavad. Kui inimesel on küljes suitsulõhn või väga tugev parfüüm, siis see kindlasti mõjutab. Erinevates kultuurides katsutakse erinevaid kehaosi, see oleneb ka elukutsest, milliseid puudutusi kasutada võib. Inimeste suhtlustegevusel on alati mõju. Inimesed saavad valida, milliseid mooduseid mingil ajahetkel ja millises olukorras kasutada. Nt. kui pruudil poleks pulmakleiti, siis ta peaks kogu aeg selgitama kõigile, et just tema on pruut. Mitteverbaalne kommunikatsioon- tähenduse loomisel ei kasutata sõnu, vaid see toimub muu mooduse abil, nt.
Mõnikord piisab puhkusest, saavutamaks vajalik distants ajast, et seejärel taas senise vastasega rahumeelselt läbi saada. 9 Osapooltel on vabadus valida sobiv konflikti lahendamise stiil. Üldistades stiilide uurimist, võib väita, et enamus inimesi kasutavad rohkem kui ühte stiili. See, missusust stiili inimesed õigeks ja parimaks peavad, ei vasta alati nende konfliktikäitumisele. Erinevates kultuurides väärtustatakse erisuguseid konflikti lahendamise stiile. Konflikti osapooltel on kalduvus pidada ennast oluliselt koostöisemaks ja rohkem teisega arvestamaks kui teist osapoolest. Konfliktistiili valik ja kasutamine pole ainult situatiivsed nähtused. See tähendab, et konfliktide lahendamise viis ei ole seotud ainult konkreetse vastuoludega, vaid tal on laiem tähendus. Pikkaajalistes konfliktides võivad osapooled harjuda täielikult teineteise stiiliga. Kui
neoliitiliseks revolutsiooniks. Tähtsus · Põllumees sõltus vähem looduse juhustest, kui jahimees. · Erinevalt jahindusest hakkas põllumajandus andma ülejääke, mida sai vahetada ja säilitada. · Mitmekesistus käsitöö. · Põllumajandus pani aluse tööjaotusele ning lõi võimalse kõrgkultuuri tekkeks. Tolle perioodi vaimse kultuuri ja kunsti kohta on võimalik andmeid saada loodusrahvaste elu uurimisest. Põlluharijate kultuurides on kõikjal ja alati austatud traditsioone. Neoliitikumi põlluharijatele on omapärane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatu. Uskumused · Vaimud kindlat kuju polnud · Tootem (loom) hingesugulus surnud loomaga · Esivanemate hinged rituaalid, pidustused nende austamiseks Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid
aastate jne järgi 15.Miks on kirjandusajalugu alati konstrukt ja nii või teisiti ideoloogiline? See on alati kirjutatud mingitest eeldustest lähtuvalt. 16.Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? 1. Taseme põhjal: Kõrge - keskmine - madal kirjandus. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk
kuna algselt oli islami maades alati väga kuum, siis see on puht hügieeni mõttes. Lahutamine on islami suhtes väga lihtne loed avasuura ette ja ütled kolm korda valjult: ,,ma lahutan end sinust." Selgita. Suhtumine surma loodususundites Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda. Osades kohtades peetakse surma mingiks ebaks või veaks. Arvatakse, et surm on ebanormaalne nähtus. Paljudes kultuurides seostatakse surma kuufaasidega või hoopis needusega, mis tuli algse inimese eksimuse tõttu. Samuti võib surm olla ka lihtsalt paha nõidus, sellisel juhul tuleb leida surma põhjustaja ja tema tuleb tappa. Surma suhtutakse (au)kartuse, hirmu või õudusega. Elavaid tuleb hakata surnute eest kaitsma, et surnu ei hakkaks kodukäijaks. Surnutega on seotud ka paljud tabud. Vahel pole üldse mingit kartust surnute suhtes, vahel algul on kartus, hiljem tuleb hoolitsus. Totemism ja selle erivormid
nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühiskonna ja inimese suhe, miks mõni asi on väärtuslikum kui teine jne. Filosoofia on mõtlemisviis, mis tegeleb nende 3 suure valdkonnaga. Filosoofia esitab küsimusi, nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama? *Kas looduses valitseb korrapära Filosoofia teke Vana-Kreekas: Aksioloogilised probleemid olid ka teistes kultuurides olemas, kuid klassikaline filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond
analane). 44. Iseloomusta [nt Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Kura, kuram, kuramus, sõnatüvi viitab vasakule e kurakäele.Kuradimuistenites on palju pahema poolega kui õnnetust või ebaõnne toova nähtuse motiive. Kuna parema- vasaku vastandamine on tuntud paljudes kultuurides võib eeldada et ka eesti folklooris oli kurat enne ristiusku.Kural on ka muda ja roojuse tähendus Pergel/ pärgel on seotud piksejumal Perkonsiga Kuradi hirm kuke ja hundi ees ei ole seletatav ristiusuga Setu kultuuris Toonela Äijo allilma isandana on samuti kuradi prototüüp. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 45
kontrollimine, hüpoteetiline ja tulevikust mõtlemine. Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Staadiumid järgnevad teineteisele etteantud järjekorras, kuigi vanusepiirid võivad suhteliselt suurel määral kõikuda. Igal järgneval tasemel säilib võime kasutada eelmisel astemel omandatud teadmisi ja oskusi, kuid neid kasutatakse teisel kombel. Teooria on kultuuriuniversaalne, ehk selliselt järjestatud areng toimub ka muudes kultuurides peale lääneliku. Kokkuvõtte Õpilaste isiksuse kujunemist mõjutavad sünnipärased eeldused ning vanusega kaasnev üldine ja elukeskkonnast tingitud spetsiifiline sotsiaalne kogemus. Lapsed peaksid sotsiaalselt nii palju arenema, et kujuneksid ühiskondlikuks kooseluks vajalikud oskused ja pädevused. Sotsiaalset arengut mõjutab aga perekond. Perekond kujundab lapse väärtusi, hinnanguid ja hoiakuid ning
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa riike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
