Kirjaliku kõne tunnused: · Tahteline · Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil · Nõutav väljenduse suurem täpsus · Puudub vahetu tagasiside · Kõrge keerukus · Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia.
Holistiline tuleneb kreekakeelsest sõnast holos ,,terve", ,,kogu", ,,täielik". Holismi printsiibi võttis kokku Aristoteles oma ,,Metafüüsikas" järgmiselt: ,,Tervik on midagi enamat kui selle osade summa." Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi käigus rändab meditatiivses seisundis inimene terapeudi abiga lapsepõlve, enda kehasse või regressiooniteraapia võtetega eelmistesse eludesse. Muutunud teadvuseseisund ja vanades kultuurides väljakujunenud ning läbitestitud tehnikad võimaldavad juurde pääseda alateadvuse kihtidele ja mälestustele, mis sügavale peidetud. Sel viisil saab vabastada ja seejärel ümberprogrammeerida valusaid läbielamisi, haigussümptome või purunevaid suhteid taasloovaid uskumusi. Holistiline traapia käsitleb maailma ja inimest terviksüsteemina. Inimest - tema keha, emotsioone, mõtlemist ning vaimu - kui omavahel eraldamatut üksust. Nii füüsiline
8. Kultuuri tasandid, universaalsed komponendid ja elemendid - 1) tsivilisatsiooniline, regionaalne, rahvuslik, grupiline, perekondlik, individuaalne. 2) väärtuseline (tegelikkuse vastavus vajadusele), normatiivne (ettekirjutused käitumise kohta), tunnetuslik (argiteadmised, teooriad), keel/märgid/sümbolid, esemeline komponent (asjad). 3) elemendid ühendavad rahvaid ja olemas kõigis kultuurides: sport, tantsud, haridus, kunst, naljad, hügieenireeglid jne. 9. Etnotsentrism ja kultuuri relativism - Kohut mõistmine teiste kultuuride üle, oma on parem jne. Relativismis kultuur mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja kontekstis. 10. Kultuuride koostöö ja pinged: viis kitsaskohta - geto isoleerimine kohalikust kultuurist; assimilatsioon teise kultuuri omaksvõtt; osaline assimileerumine
75. Amygdala funktsioonid Amygdala: emotsioonide töötleja Amygdala -mandlisarnane osa limbilisest süsteemist Tähtis emotsioonide tekkes Stimulatsioon võib tekitada nii viha kui naudingut Kodeerib emotsionaalseid signaale; kui sõnum saadetakse töömälust pikaajalisse mällu. On vaja emotsioone kuiAju vanim osa. Kuni reptiilideni, Sensoorne taju, südamelöögid ja keha temperatuur. midagi meenutada antud juhul 76. Kultuuri mõju emotsioonidele. Erinevates kultuurides väljendatakse emotsioone erinevalt. Nt hiinlased sügavad õnnetunde puhul kõrva ja põske, ameeriklastel tähendab see aga kimpusolekut. Kultuur mõjutab emotsioone kolmel viisil: 1) Määrab ära millised sündmused põhjustavad emotsioone.. 2) Määrab reeglid emotsioonide avaldumiseks. 3 )Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul. 77. USA kultuuri põhiemotsioon süütunne 78. Kuidas väljendab jaapanlane negatiivset suhtumist? Vihje:
Esiteks on advokaadi puhul tegemist vaba elukutse esindajaga. Lähtutakse siinkohal määratlusest, mille kohaselt vabadeks elu- kutseteks on kõrgkvalifikatsiooniga ametid, kus kutsealased põhitoimingud tehakse isiklikult – neid ei saa palgalistele abilistele delegeerida, neid tehakse sõltumatult ning omal vastutusel. Vabu kutseid ühendab ettevalmistusteenistuse ning kutseeksami läbimise nõue, samuti isemajandamise põhimõte. Eri õigus- kordades ja kultuurides võib mõiste sisustamisel esineda erinevusi. Eesti kehtivas õiguses on vabad elu- kutsed reguleeritud iseseisvate õigusaktidega ning neil on teatav avalik funktsioon. Euroopa advokaatidele eetikakoodeks*34 rõhutab preambulis advokaadi rolli ühiskonnas, s.o avalikkuse ees, märkides, et vaba ja sõltumatu kutse olemasolu, mida ühendab tervikuks lugupidamine kutse enda kehtestatud reeglite vastu, on
eristamine). - Sternberg: erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine – seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid – vajaliku info omastamine, probleemi käsitluse lahendamine ja oma teadmiste kohandamine vastavalt situatsioonile), kogemuslik komp (kogemuste mõju intelligentsusele) ja seotus väliskeskkonnaga (intelligentsuse avalik külg, erinevates kultuurides seatakse esiküljele erinevad ülesanded) Intelligentsustestid – Stanford-Binet test: Koosneb seeriast ülesannetest, mille olemus varieerub vastavalt testitava vanusele. Test esitatakse suuliselt, alustatakse kergematest (eale vastavatest) ja liigutakse edasi raskemate probleemide lahendamiseni. Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda (ei soorita ühtegi ül) on test läbi. Õigete ja valede vastuste mustrit uurides saab
toimimine tervikuna. 2 Feministlik kirjandusteooria: lähtepositsioon: sooline erinevus on kategooria, millele traditstsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. Postkolonialistlik teooria: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama?Oluline on silmas pidada kultuuri ja ajalugu, ehk jälgida suuremat pilti, tõlgendada läbi seoste ja teadmiste mitte lähtuda vaid konkreetsest ja pindmisest. Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika)
isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? ―E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi‖ (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise
Kirjaliku kõne tunnused: Tahteline Põhineb sisekõnel, seesmisel dialoogil Nõutav väljenduse suurem täpsus Puudub vahetu tagasiside Kõrge keerukus Kasutatakse stiilivõtteid 8.Lapse kõne areng. Iga vanem teab, et enne kõnelemist hakkab laps häälikutega mängima ja vanemaid matkima e. lallama. Selline imiteeriv käitumine on muide omane üksnes inimestele. Kuuldavale toodavad häälikud on muide kõigis kultuurides ühesugused. Aegamööda muutub lallamine vanemate kõne mõjul täiskasvanute keeleks. Uuringud on näidanud, et lapsed alustavad juba emaüsas alates kolmandast lootekuust keele rütmi jälgimist ja omandamist. Mida rohkem last kandev ema räägib, seda kiiremini hakkab ilmale tulev laps edaspidi rääkima. Arvatakse, et teiseks elueaks on laps taibanud seda, et igal asjal on oma nimetus. 9. Kõnehäired: dünaamiline, semaatiline ja sensoorne afaasia.
isiksuseomadused, kompetentsus, avatus uutele teadmistele. Samuti on oluline ülalnimetatute teatav kooskõla ühiskonnas *. Muutused toimuvad ühiskonnas teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise
· Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/paradiis) ja sisemise motivatsiooniga (austada jumalat) · Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme, nt kuldne reegel Sekulaarsed e ilmalikud moraalinormid: · On mitteformaalsed ja muutuvad · Tagatakse nii väliste (teiste inimeste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) · Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad · Moraalinormide kohsutuslikkust põhjendatakse viitega inimeste mõistusele v soovidele v kokkuleppele. Kristliku moraali tuum: · Armasta jumalat üle kõige · Armasta ligimest nagu iseennast Jumaliku käsu teooria: · Selle teooria järgi määratletakse eetika printsiibid jumala käskude kaudu v on moraalsed kohustused loogiliselt sõltuvad jumala käskudest
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Millised on kodu maised kalad? Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid, kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit
töökohtadeni. Keskklass on kõige mobiilsem ja kõige amorfsem. Nad kohtuvad harva töökaaslastega väljapool tööd, elavad hajali, elavad harvem oma lapsepõlve kodus või selle lähedal. 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) Oluline keelekasutuse mõjur on inimese sugu. Seda on uuritud väga erinevates keeleuurimissuundades ja mitte ainult kvantitatiivses sotsiolingvistikas. Palju on uuritud antropoloogilises lingvistikas, sest mitmetes traditsioonilistes kultuurides on eurooplase jaoks vägagi kummalised suhted meeste ja naiste keele vahel. Ja viimastel aastakümnetel on seda uuritud palju mitmesuguste feministlike teooriate raames või ka laiemalt soouuringute raames (gender studies). Sotsiaalses mõttes on naiste ja meeste keelelises käitumises mitmeid erinevusi, milles eriti oluline on üks: naised kasutavad enam kõrgema staatusega, kõrgema prestiiziga 13
Ent kui palju on siiski põhiemotsioone? Lähenedes küsimusele näoilmes väljenduva 5 (tõlge Gleitmani raamatust) väljalugemise seisukohalt, on võimalik sellele vastust saada, määratledes, kui palju on selgelt eristatavaid näoilmeid (vt pilte 11.6) Peatükis 10 nägime, et ühed ja samad näoilmed on iseloomulikud ja äratuntavad paljudes kultuurides, väljenduvad juba väga varases eas ning neid võib näha ka pimedate ja kurtide laste nägudel, kes ei saa neid ise ennast jälgides tundma õppida (vt peatükki 10, lk 402 404). Need peavad seega olema meile edasiantud inimlikuks päranduseks. Nende põhiemotsioonide põhjal ongi koostatud kõnealune emotsioonide loetelu. Ent nende hulk võib muutuda, ühe arvestuse järgi on põhiemotsioone
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel
Kumba tüüpi ettevõte koostab tavaliselt normatiivse eetikakoodeksi? Miks? · Polütsentristlikud emafirma oma käitumisreegleid tütarfirmadele ei suru · Etnotsentrislikud püütakse tagada ühtlane käitumispoliitika kogu korporatsiooni ulatuses. Nemad koostavad normatiivsed koodeksid, et kindlustada kõigis oma tütarettevõttes, mis asuvad laiali eri maades, ühtne käitumispoliitika. Miks? Et tagada eri kultuurides muidu erinevalt tõlgendavate põhimõtete ühtne tõlgendamine. 14. Mille poolest erineb väärtustel põhinev eetikakoodeks normatiivsest eetikakoodeksist? Kumb neist on enam levinud mandri-Euroopas, kumb USAs ja Suur-Britannias? Miks? Võrreldes normatiivsetest eetikakoodeksitest on väärtustel põhinevad pikaajaliste huvidega, küllaltki lühikesed ja üldsõnalised. Seetõttu on neid võimalik ka kauem ja laiemalt kasutada. Normatiivne eetikakoodeks on aga märksa
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel
Keskkondlikud tegurid Perekond - Laste agressiivsus seotud vanemate agressiivsusega - Ebastabiilne distsplin, neglekt, füüsiline karistamine seotud lapse suurema agressiivsusega Suhted kaaslastega - Agressiivsed lapsed pigem tõrjutud, agressiivsus suureneb - Kiusajatel vähenenud empaatiavõime Perevägivald - Seda on hakanud üha enam kriminaliseerima - Mida enam taunitakse seda suurem surve on juristidel ja politseil Kultuurikeskkond – osades kultuurides agressiivsus enam aktsepteeritud, näiteks Massimeedia - Vägivaldne meedia stimuleerib agressiivsust laste seas, muutes käitumisstsenaariume ja hoiakuid - Josephsson – lapsed vaatasid enne hokimäng vägivaldset saadet, agressiivsus hokimängu ajal - Videomängudel suurem mõju agressiivsele käitumisele laste seas, kuna seal tuleb kangelastega samastuda, vägivaldne käitumine on seal tasustatud
ANTIIKKULTUURID Inimkonna ajalugu käsitledes on tavaks alustada paari tsivilisatsiooniga, millistel arvatakse olevat tänapäevase euroopaliku kultuuri alguse juures tähtis roll. Sumerid, akkadlased, egiptlased, babüloonlased lõid ühiskonnad, millede puhul saab rääkida teaduse algetest, seega tänapäeva Euroopa teadusliku mõtte algusest. Egiptuse ja mesopotaamia teaduslik mõte oli tehnoloogia- ja rakenduste keskne eelkõige arenesid matemaatika ja astronoomia. Jõgede-äärseis kultuurides pandi alus tugevale matemaatika ja astronoomia traditsioonile, mida kreeklased vaid täiustasid. MUISTSE EGIPTUSE arstiteaduse taset peetakse kõrgeks. Kõige olulisemate allikatena selle aja meditsiini kohta nimetatakse nn Smithi ja Ebersi papüürusi, lisaks juhuslikke materjale siit-sealt (raidkirjad, papüürustekstid, hilisemate autorite Herodotos poolt kirjapandu). Muinas-Egiptuse riik jagatakse ajaloolaste poolt perioodidesse: · Varane; · Vana (2800-2250 eKr);
Ei ole põhjust rääkida arhailisest õigusest kui modernse õiguse mingist varasemast vormist. Arhailisele kultuurile on iseloomulik õiguse, usu ja moraali ühesusest, erinevalt neid ei käsitleta, valitsevaks on ühtne normistik. Esmane usu ja õiguse eraldumine toimub antiik Kreekas ja antiikroomas. Õigus ja moraal eristuvad aga alles Kanti ajal. Arhailist õigust iseloomustab ka stabiilsus, puudub progressivajadus. Arhailistes kultuurides hoitakse ja säilitakse pärandit, elus osalevad nii siin- kui sealpoolsus. Hetkel elavate põlvkondade ülesanne on anda esiisadelt päritud õigus väga täpselt järgnevatele põlvedele edasi, sest iga muutus on õiguse rikkumine. Rääkides püüdest stabiilsusele, siis milline on stabiilsuse ja muutumise vahe? Küsimus on eelkõige muutuse tajumise ja mittetajumise vahel. Ühe eluea jooksul toimuvad muutused on kiired vastupidiselt mitme põlve vältel toimuvatele
§ Ravimeid tuleb kombineerida. § Ravimiresistentsus on tõsiseks probleemiks. Anaeroobsed bakterid Obligaatsed anaeroobid ei kasuta hapnikku, nad on võimelised paljunema ainult sellises keskkonnas, mille hapniku kontsentratsioon ei ületa 2-8% ja kus esineb madal redoks potentsiaal (Eh < -150 mV). Õhu käes hukkuvad nimetatud mikroobid paari tunni jooksul. Morfoloogia Klostriidid on grampositiivsed mikroobid, mis aga juba 24 t vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt ("clostridium" värten). Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast. Mitmed klostriidide liigid omavad peritrihhiaalseid vibureid.
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
6. G(+) ja G(-) kesta vahepealsed vormid (Pectinatus, Deinococcus) Protoplast on rakk, millelt on eemaldatud rakukest, näiteks lüütiliste ensüümidega (lüsotsüüm). Lisaks lüsotsüümile lagundavad rakukesta ka endopeptidaasid ja amidaasid. Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid. Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina ei poolduega adsorbeeri faage. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele adsorbeeruvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. 23. Peptiidoglükaani ehitus? Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad N- atsetüülmuraamhape (M) ja N-atsetüülglükoosamiin (G). Need 2 monomeeri on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Peptidoglükaanvõrgustiku lihtsustatud skeem ühel pulkbakteril.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
On levinud müüt Knossose labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Jumal (lk 237) Jumal on paljudes usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik). Monoteistlikes usundites (sh judaismis, kristluses ja islamis) on Jumal ülim olend, kellele omistatakse universumi (sealhulgas inimkonna) loomine, säilitamine ja juhtimine. Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks). · Babülon (lk 244) - Babülon (Piiblis Paabel; akadi Babili, vanakreeka (Babylon), araabia (Bbil)) oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas. Babülon oli Vana-Babüloonia ja Uus-Babüloonia muistne pealinn, tähtis kultuuri- ja majanduskeskus
sfäroplastideks: Protoplast on rakk, millelt on eemaldatud rakukest, näiteks lüütiliste ensüümidega (lüsotsüüm). Lisaks lüsotsüümile lagundavad rakukesta ka endopeptidaasid ja amidaasid. Protoplast võtab kera kuju. Protoplastid hingavad, sünteesivad valku ja nukleiinhappeid. Aga nad ei suuda resünteesida rakukesta, reeglina nad ei pooldu ja neile ei kiinitu faagid. Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele kinnituvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. Kuna mükoplasmadel rakukest puudub, on nende kuju muutlik (pleomorfism) ja nad on osmootselt tundlikud. Osmootselt tundlikud on ka suurema eripinnaga bakterid (seega pulkbakterid tundlikumad, kui kokid). Peptidoglükaani ehitus: G(+) bakteritel toimub ahelate ühinemine pikemate peptiidsildade kaudu.
prestiiž sajandialguse noorte seas Hälbekäitumine ja selle kontekst • Sotsiaalset elu on reguleerivad erinevad tavad, normid, väärtused, reeglid ja seadused. • Väärtused ja normid varieeruvad erinevates kultuurides ja ajalooperioodidel. • Koos normide kehtestamisega defineeritakse ka nende piirid, normide vastast käitumist nimetatakse hälbekäitumiseks. • Normide kujunemine toimub sotsiaalse suhtlemise käigus, ta kujundab inimeste taju tegelikkusest. • Hälbekäitumine kujutab endast enamuse inimeste poolt üldtunnustatud reegleid eiravat käitumist. Hälbivalt võivad käituda kriminaalkurjategijad, asotsiaalid aga ka igaüks meist endist.
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi- ja ühiskonnaliiget. Uurib inimest teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Sotsioloogia uurib kuidas väliskeskkond mõjutab meie käitumist. Psühholoogia väidab aga, et käitumist mõjutavad ainult inimesest endast tulenevad tegurid. Ajalooline vaatenurk- ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? (siin peate välja tooma kaks erinevat poolt: kuidas eraasjad muutuvad ühiskonna probleemiks ning teiselt poolt mida tähendavad laiemas plaanis igapäeva elu tegevused, kasutatavad a...
Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole. Nõlvad kultiveerida horisontaalsuunaliste ribadena. ,,Mullapüksid" tekivad taime tüve alaosa ümber raske vihma tõttu. See tuleks eemaldada, peale vihma tuleks taimlas maapinda kobestada. 6) Pikne võib tekitada tuleohtu.
Kehaliigutustes ei väljendu alati inimese vahetu emotsionaalne füüsiline seisund. Mõnikord tardub inimene mingisse poosi või teeb teatud liigutusi ilma, et ta seda ise aimakski. Sellisel juhul on tegemist harjumuspäraste või meeliszestidega, millel ei ole hetkel mingit suhtlusfunktsiooni. Vääritimõistmist võib põhjustada ka asjaolu, et üldlevinud tähenduste kõrval on teatud liigutustel erinevates kultuurides erisugune tähendus. Seega saab inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgukeelest ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda väga paljuhuvitavat ja vajalikku, kuid see nõuab vaatlemisoskust. 24 KASUTATUD KIRJANDUS 1. www.sekretär.ee 2. www.riigikantselei.ee 25
ebavõrdsust; · ebakindluse tõrjumine -ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite järele; · maskuliinsus/feminiinsus: "maskuliinsus" rõhutas pealekäivust ja karjäär, "feminiinsus" rõhutas elukvaliteeti, suhteid ja toetust. 41 Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala
selliste omadustega. 5) Neurootilisus See on emotsionaalne stabiilsus. Kellel on see madal, see on selline rahulik, stabiilne. Kellel on see kõrge, see on ärev, ärritunud, masendunud, frustreerunud. Need viis omaduste gruppi on tänapäeva isiksusejoonte teooria number üks, mis moodustab kokku "Suure viisiku". Need saadi samuti faktoranalüüsi meetodil. Neid faktoreid on kontrollitud erinevates kultuurides. Selgub, et need ei ole sõltuvad keelest, religioonist, ühiskonnast. Need ilmnevad ja tulevad välja kõikides kultuurides. Nende faktorite põhjal on loodud ka tänapäeval isiksuse küsimustikud, mis neid viit faktorit mõõdavad. Sellel kõige moodsamal ja uuemal teoorial on ka mõned küsimärgid. Kõik vead ja probleemid ei ole veel välja tulnud. Üks suur küsimärk, mis selle teooria kohta on õhus, on see, et vahel tundub, et see on statistiline teooria
*tüdrukute varasem seksuaalne küpsemine versus poiste hilisem küpsemine *poiste tugevam seksuaaltung versus ühiskondlikud normid. *Kultuuriline relativism. Uuris Uus- Guineas kuidas tüdrukute menstr. Suhtuti. Kuidas mensest põdev tüdruk ise käitus. Suruvad maha ühiskondlikud normid.Erinevad mikrofaktorid. *Mõlemad naised on kultruur antropol. Koolokondade esindajad , tegid lahti oma uurimused. Uurisid traditsioonilisi kultuure, panid tähele seda, et kõikides kultuurides pole tegu sellega, et noorukiigaei ole mässumeelne, pole riski,tormi ja stressi. Kultuur määrab ära selle kas noorukiiga on stressi ja tormirikas. Mõlemate tähelepanu oli tüdrukutel. R. Benedict toob välja võrdsusi radikaalsete ja läänekultuuride vahel. Makrokultuuriline teooria. 3.loeng füüsiline areng murdeaeas- loob aluse teisteks arenguteks. Millised küsimused teil tulevad meelde sellest ajast et teile muret tekitasid, seoses kehalise arenguga,
bipolaarsus; Intro- kaotab välismaalimaga, sundnähud, skisofreenia 6. Arhetüübid Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline ta arvab ennast kasulik olevat, milleks ta näeb ennast kohustatud olema jne. Kui ta kasutab rollimaski liiga palju siis see jääbki talle näkku kinni, nagu näiteks õpetaja kes
Me räägime endiselt nendest funktsioonidest – taju, mälu, mõtlemine. On madalamal tasemel olemas ja kõrgemal, aga madalamal tasemel on iseloomulik see, et nad on tekkelt sünnipärased ja universaalsed. Neid ei õpita enamasti ja nad on universaalsed sõltumata kultuurikontekstist. Tajus, mälus, mõtlemises on madalamad vormid, mis on iseloomulikud kõigile inimestele. Kõik me tajume, mäletame, mõtleme, ainult teatud kultuurides tehakse seda kõrgemal tasemel ja teistes kultuurides madalamal tasemel. Praegu räägime madalamatest operatsioonidest. Struktuurid vahendamata – oleme võimelised tajuma, mäletama, mõtlema ilma keeleta. Seda teevad just pisikesed lapsed. Peaaegu terve esimese eluaasta jooksul nad kõnet ei mõista, aga on võimelised tajuma, mäletama, mõtlema. Nad on tahtmatud. Neid ei saa tahtlikult kuidagi suunata. Kui tähelepanu on tahtmatul tasemel, sõltub inimene suurel määral keskkonnast
Eesti psühholooge 13 Lisa 1 Eesti psühholooge ning oskused on aegade jooksul inimkultuuris talletatud ja keeleprotsesside vahendatud teadmiste ja oskuste omandamise tulemus. Laps omandab kultuurispetsiifilised teadmised suheldes ja keele kaudu, kusjuures formaal-loogilise mõtlemise mallid jäävadki omandamata, kui laps ei läbi formaalset kooliharidust, mis vahendab sellist kultuurispetsiifilist teadmist. Traditsioonilistes kultuurides väljaspool euroopalikku haridussüsteemi üles kasvanud inimeste mõtlemine pole ei halvem ega parem, see on lihtsalt teistmoodi. Sotsiaal-kultuurilist paradigmat rakendab Tulviste ka ideoloogiliste ja poliitiliste nähtuste ning sündmuste lahtimõtestamisel ja seletamisel. Talis bachmann Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomide uurimisele
Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem
Vooruste eetika eespool kirjas! Eetiline relativism hea ja halb on suhteline. EETILINE REALISM hea/halb suhtelised * KULTUURILINE RELATIVISM hea, halb, inimeste moraal ja praktika sõltub inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Seal, kus inimesed elavad geograafiliselt, paneb paika nende mõttemaailma. Puudub universaalne ,,kuidas peaks". Mitmekesisuse tees. Mis on tõde? Kas tegelikult on kõik moraalsed normid suhtelised? Kas on olemas sarnaseid moraalireegleid, mis eri kultuurides avalduvad erinurga alt. Põhjuseta inimese tapmine, verepilastus keelatud. Mingil moel kaitsud eraomand. Väärtustatakse ka üldiselt sarnaseid asju. Nt. elu, pere, tervis, abielu. Ühiskonnas sarnane soov korrastatud ühiskonnale. Kultuurilise relativismi probleem: ei aita ühiskondade konfliktide puhul. Kultuuriti hea ja halb erinev. * SÕLTUVUSE TEES moraal ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus, vaid on sõltuv kultuurilisest kontekstist
KULDLÕIGE geometriline vahekord, mille abil püütakse kunstiteosele anda ideaalne proportsioon. Kahe osa vahel valitseb järgmine suhe. Väiksem osa suhtub suuremasse nagu suurem kogu tervikusse. ORNAMENT motiividest( taime-, looma- või geomeetrilistest kujunditest) kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. RÜTM motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist.
- samuti ravib haigusi nagu reumatoidartriit, osteoartoos, krooniline kaela- ja seljavalu jne. - puhastab nahka ja parandab selle väljanägemist, stimuleerib rakkude uuenemist - kiirendab akne, psoriaasi, ekseemide, nahapõletuste ja haavade paranemist - vähendab stressi ja väsimust - vähendab valu - tõstab organismi immuunsust 1.2 Massaaz Eestis tegeletakse väga paljude väga erinevate massaaziliikidega. Mõned on uuemad aga suurem osa neist on välja kujunenud erinevates kultuurides maakera eri paigus ning on ennast läbi aegade tõestanud. Eesmärk on neil siiski üks: parandada inimese enesetunnet, turgutada immuunsussüsteemi, tasakaalustada närvisüsteemi, viia kehast välja jääkaineid, parandada ainevahetust ja vähendada lihaspinget ning selle läbi ka valusid. Meeldiv kontakt massööriga lõõgastab nii keha kui ka hinge, toob tagasi tervise ja hea tuju. Massaazitüübid on eraldi lahti seletatud selleks, et iga soovija leiaks
Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem
Vanim kooselu vorm on ühis ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud. Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega. Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad? Sugulusabielud hävitasid
Olulised mõtted: keskkonda adapteerumine ning multilineaarne areng. Kultuurirelativism Melville J. Herskovits - kultuurirelativistide koolkond tunnistas kollektiivselt, et kõik kultuurid on võrdväärsed, iseseisvad ning täisväärtuslikud, mis oli tol ajal väga uudne. KR sai eriti populaarseks 50ndatel. Igale kultuurile peaks lähenema erinevalt võttes arvesse erinevate kultuuride mõistete ja hinnangute süsteeme. Kultuurifookused on erinevates kultuurides erinevates kohtades. Tänapäevases Euroopas ja USAs on fookuses tehnika, keskajal üleloomulikud nähtused, Indias lehmad jne. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs e semiootiline antropoloogia Clifford Geertz - kultuur kui tekst, tõlgendus vs seletus. Tõlgendava antropoloogia põhimõtted: suurte juttude aeg on möödas, kultuuri ei ole võimalik seletada, antropoloogid saavad vaid tõlgendada, enne tõlgendamist tuleb mingit kultuurinähtust
Vanim kooselu vorm on ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuuluvad terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud. Hõimudevahelised abielud. Sugulusabielud Omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Armukadedust kui sellist, arvatakse, ei esinenud – armukadedus on tekkinud koos eraomandi tekkimisega. Sugulusabielu Praktiliselt kõigis kultuurides on lähisugulaste vaheline seksuaalsuhe keelatud. Erinev on sugulusaste, millest alates vahekorda loetakse intsestuaalseks. Intsesti keeld kehtib tänaseni, praeguste seaduste järgi on seksuaalsuhted keelatud külgnevate, alanevate ja ülenevate sugulaste vahel. Intsest on lähisugulaste (õdede ja vendade või vanemate ja laste) vaheline seksuaalsuhe. Sugulusabielusid on esinenud näiteks Egiptuse vaaraodel. Miks on sugulusabielud halvad? Sugulusabielud hävitasid
Inimõigused on oma olemuselt universaalsed, kuna puudutavad ühteviisi kõiki inimesi, sõltumata nende soost, vanusest, rahvusest, päritolust, staatusest ja usutunnistusest. Inimõigusi käsitleva alusdokumendi – Inimõiguste ülddeklaratsiooni, võttis vastu suurim rahvusvaheline organisatsioon ÜRO, mis väljendab inimõiguste rolli maailma ühendajana. Ühtsus ei tähenda ühetaolisust. Nii on ka arusaam inimõigustest kultuuride ning riikide lõikes erinev. Kristlusel rajanevates kultuurides omab küsimus soolisest võrdõiguslikkusest hoopis teist tähendust kui islamimaades, suhtumine seksuaalvabadusse (abordiõigus, geide ja lesbide abielud) võib katoliiklased ja luterlased eri leeridesse viia. Lisaks erinevatele väärtusarusaamadele diferentseerib inimõigustealast olukorda ka riikide majanduslik arengutase ja valitsemisrežiim. Diktatuuririikides eiratakse inimõigusi, mis võib väljenduda
assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. 2) operatsioonide-eelne aste (3-7 av) - ei suuda jälgida protsessi, ei soka seletada järgnevusi ega ole võimeline järeldama, mis juhtus. 3) Konkreetsete operatsioonide aste (7-12 av) - suudab jälgida protsessi .. -||- 4) Formaalsete operatsioonide aste (12-.. av) - suudab arvestada eeldustega ja tuletada neist järeldusi, valdav on loogiline-teaduslik mõtlemine. Teaduslik mõtlemine on osas kultuurides olemas, teistes puudub. 26 Gottlob Frege (1848-1925) loogik ja filosoof - Teooria arendamisele. - Kangilaski ja Laasbergi «Tähendus, tõde, meetod) - tema tööd Eleanor Rosch (1938-…) - Prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria. Jean Piaget (1896-1980)
vaba ohvri-maailma ja otsida oma õnnetusele süüdlasi väljastpoolt või kolida oma reaalsuse raskuspunkt üle teleseepide ning seltskonnakroonika virtuaalsesse tegelikkusesse. Olukord, kus elatakse kõik-on-lubatud-põhimõttel, laastab nii ühiskonda kui ka isikut. Narkotarbimise põhjuseks peetakse lisaks uudishimule, meelelahutusele (staatus, mood) ja probleemsete tarbijate puhul sotsiaalsetele põhjustele veel inimeste nn metafüüsilisi vajadusi. Kui traditsioonilistes kultuurides elati koos narkootikumidega, siis läänes rahuldas inimeste metafüüsilisi vajadusi kaua aega kristlus. Nüüd aga enam mitte ja tekkinud tühimikku kipuvad täitma narkootikumid. Järjest hajuvamas maailmas suureneb vajadus eetilise terviklikkuse järele. Suureneb vajadus tabude ja pidurite järele, eneseregulatsiooni järele, ehk ka pühaduse järele. Varem võisid piibli kümme käsku ja piibel üldse aidata inimestel elus orienteeruda. Vanadel
figuuri ning vormistada reklaamiteade selliselt, et ta ümbritsevast kontekstist figuurina esile tõuseks. (Bachmann 1994:126) Värvi mõju reklaamis põhineb mitmele mehhanismile. Esiteks on värv otseselt võimeline inimese psühhofüsioloogilist seisundit muutma. Näiteks sinine rahustab, punane erutab, teatud roosa toon võtab maha agressiivsust jne. Teiseks mõjub värv inimese isiklike kogemuste ja kultuurifooni kaudu. Erinevates kultuurides võivad eelisvärvide pingeread erineda .Kolmandaks mõjub värv esteetilisi elamusi (ilutunnet, meeldivust) tekitavalt, eriti seoses teiste värvidega. Ja lõpuks on värvustel oma sümboolika (punane armastus, võitlus; valge- puhtus, tühjus; roheline- loodus, religioossus; sinine-lootus, igavus/nostalgia jne.). Must võib tähendada leina, aga ka jõukust, soliidsust. Reklaamisõnumis peaks üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
